Lõhkumiste eest 42 689-eurose ehk suurima kahjunõude kukile saanud mees pole suutnud aastatega tasuda sellest ühte protsentigi. See aga ei tähendavat, et ta juhtunut ei kahetse.


Homme 35-aastaseks saav Marko on pärast aprillirahutusi nime muutnud. Ta ei rõõmusta, kuuldes, et Postimees on selle välja uurinud. Mees palub, et tema nime ei avaldataks, väites, et kaitseb nii oma alaealise lapse huve.

2010. aastal mõisteti pronksiööl märatsenud Markolt tagaseljal välja Eesti riigi kasuks 42 689 eurot (667 931,23 krooni). Ära on ta sellest maksnud vaid 382,07 eurot, kinnitas rahandusministeerium. Markoga tegeleb Tallinna kohtutäitur Priit Petter.

Marko kuulub äriühingute juhatusse, aga täitur ütleb, et kätte pole temalt võimalik midagi saada. «Äriühingutel on deklaratsioonid esitamata ja mitmed varasemad keelumärked on osakutel peal. Meile teadaolevalt kodanikule kuuluvat registritesse kantud vara ei ole,» põhjendab Petter.

Pika veenmise tulemusena mõistab Marko, et võlgneb avalikkusele selgituse. Ta nõustub seda andma vaid juhul, kui tema nime ei avaldata.

Markol on pronksiööga vägagi isiklik suhe. Täpselt kümme aastat tagasi, 26. aprillil oli ta viimast päeva 24-aastane. Oma veerandsajanda sünnipäeva võttis ta niisiis vastu Tallinna kesklinnas lõhkudes. Kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud Marko öö oli süüdistuse põhjal pikk. See algas kella kuue paiku õhtul rahvusraamatukogu ees ning lõppes alles kella nelja paiku öösel.

«Tõnismäele sattusin uudishimust, kuna elasin siis kesklinnas ja Tõnismäe suunas liikusid kolonnides korrakaitsjad,» ütleb ta. Pronkssõduri teisaldamise vastu ta enda väitel ei protesteerinudki. «Aga seda oleks saanud teha teisiti.» Ta ei täpsusta, kuidas.

Kohtuotsuse järgi algasid mehe «vägiteod» raamatukogu ees politsei poole kive ja mulda loopides. Massist tundis ta enda sõnul tol ööl isiklikult vaid ühte inimest.

-Alkohol ja massipsühhoos

«Olukord eskaleerus hetkest, kui meeleavaldajate vastu, kes olid jäänud nn pudelikaela, kasutati pisargaasi. Tekkis ummik, mille järel võttis politsei kasutusele kummikuulid. Edasi järgnes vastureaktsioon, mida võimendas alkohol ja massipsühhoos,» räägib Marko.

Ta oli üks neist, kes peksis segamini Westmani äri ja varastas sealt kaupa. Kella 23 paiku võeti ette juba Woodstocki baar, mille akendesse loopis ta kive ja puidust aialippe. Siis sai kuskilt midagi kangitaolist ja peksis puruks baari aknad. Lõpuks tungis ka baari sisse ja laamendas seal.

Võhma Markol jätkus. Ta peksis sisse ka büroohoone Kawe Plaza aknad ja kasiino mängusaali vitriinklaasid. Oma sünnipäeva esimesed minutid veetis ta juba Raekoja platsis toonase Sampo panga kontorit rüüstates.

Sel ööl politsei teda kätte ei saanudki. Ta vahistati alles kuid hiljem, 2007. aasta septembris. «Vahistati hiljem teiste tegude pärast, [tema tegevus pronksiööl] tuvastati DNA-testi abil ja teisi uurimismeetodeid kasutades,» teab Marko.

Juulis jõudis ta Balti jaamas veel sõbraga kallale tungida alkoholijoobes mehele, keda peksti teadvuse kaotamiseni ja varastati seejärel paljaks. Septembri lõpus ähvardas ta oma naabreid kirvega. See jäi tema viimaseks kuriteoks enne vahistamist.

2007. aastal viibis Marko vahi all kaks kuud ja 12 päeva. 2008. aasta mais mõisteti talle kõikide tegude eest kokkuleppe käigus nelja-aastane tingimisi vangistus. Marko tunnistas oma süüd täielikult.


«Jah, ma kahetsen juhtunut,» ütleb ta nüüd. «Jah, mul oli järgmine päev sünnipäev, mida ma ei tähistanud ja ei ole kümme aastat tähistanud,» meenutab ta pronksiööd.

Nädal varem oli surnud tema isa, mõni aeg hiljem tegi sõber enesetapu. «Kui olin kuid veetnud arestimajas, kus ei näe päevavalgust, puudub värske õhk ja kaaslasteks on mõrtsukad ja HIV-positiivsed narkomaanid ning kodus ootab kuuendat kuud rase naine, paneb see elu üle järele mõtlema.»

Marko sõnul liikus ta tol ajal tutvusringkonnas, kus erimeelsusi lahendatigi jõuga. Samuti oli varem olnud probleeme kodus.

«42 000 euro suurune rahanõue ja tingimisi karistus muutsid minu elu kardinaalselt,» ütleb ta. Maksta polevat seda aga võimalik. «Mul puudusid erilised oskused ja teadmised ning turg maksab täpselt nii palju, kui sa väärt oled, ja seda ei olnud palju.»

-Vene fond tasus võla

2008. aasta kohtupaberite põhjal on Markol põhiharidus ja ta oli varem kriminaalkorras karistamata. Ehkki pronksiöö kahju oli mitu korda suurem, õnnestust märatsejatelt kõikide kohtuotsustega välja nõuda vaid 135 000 eurot. Suur osa sellest langeski kolme inimese õlgadele. Lisaks Marko 42 689 euro suurusele nõudele mõisteti 8510 eurot välja Alexandrilt ja 12 765,35 eurot Jõhvis mässu organiseerinud Arturilt.

Viimane on nüüdseks kogu summa ära maksnud ja raha tuli selleks ilmselt Venemaalt. Nimelt lubas Venemaa kaasmaalaste toetamise ja õiguste kaitse fond hüvitada pronksiöö ajal Jõhvis korda saadetud lõhkumised.

Westmani äri rüüstanud Alexander pidi riigile maksma 8510 eurot. Osa sellest – 2063,99 eurot – on siiski kätte saadud.

Kohtutäiturid tegelevad siiani summade väljanõudmisega. Veel eelmisel, 2016. aastal laekus kahelt isikult kokku 2051 eurot ja 18 senti. «Tsiviilnõude aegumine on hetkel kümme aastat, seega eelduslikult 2021. aastal saaks võlgnik taotleda nõude aegunuks tunnistamist kohtult,» osutas kohtutäitur Petter näiteks Marko nõudele.

Kohtuväliseid kokkuleppeid maksmiseks sõlmiti pärast rahutusi alates seitsmest kroonist kuni 38 297 kroonini. Kes kohustus tasuma aasta, kes pooleteise jooksul. Väiksemad summad tasuti kohe.

Kokku hüvitas riik kahju kogusummas 25 582 702,07 krooni ehk ligi 1 635 033 eurot. Kümne aastaga on rahandusministeerium sellest märatsejailt tagasi saanud 27 717,97 eurot. See on 1,7 protsenti.