„Poliitik saab oma ülesanded koalitsioonilepingust,“ ütleb riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. „Ja koalitsioon leppis kokku, et seadusemuudatus soovitakse jõustada esimesel jaanuaril.“

Sama siht oli Reformierakonna juhitaval rahanduskomisjonil ka novembri alguses. Netikasiinodele rohkem raha kätte lubav eelnõu oli alles noor, värskelt esimese lugemise läbinud. Tõeline seaduseküpsetamine alles algas.

Esimese lugemise järel korjab komisjon kokku arvamusi eelnõu kohta. Analüüsib ja arutab. Muudatusettepanekute sõnastusi põrgatatakse siia-sinna. Teisele lugemisele peab jõudma juba küps dokument. Parim seadus Eestile. Kui selles etapis vigu üles ei leita (ja vead on esimese lugemise läbinud tekstides tavalised), on neid hiljem väga raske parandada.

Kuuendal novembril kogunes rahanduskomisjoni trobikond inimesi. Poliitikud, kasiinotegelased, riigiametnikud.

„Maksuraha tuleb suunata hasartmängusõltuvuse vastu võitlemiseks,“ pakkus üks. „Kas audiitorettevõtja kontroll peab olema ISEA 3000 standardi kohane?“ küsis teine. „Rahapesu andmebürool puudub ligipääs hasartmängukorraldaja aruandlusele,“ hoiatas kolmas.

Tõeline mõtete virrvarr. Ja pole ka ime – ühe eelnõuga plaaniti muuta nelja seadust. Mängus olid tohutud summad ja Eesti riigi maine. Juriidiliselt oli see kõik väga keeruline.

Hoiatus
Suur osa parlamendipoliitikuid tunnistab, et nemad, lihtsate käsitööliste ja maaharijate lapsed, ei suudagi seaduseelnõude iga konksu mõista. Poliitilise tahte tõlgivad täpsesse õiguskeelde riigikogu ametnikud. Nemad on ka viimane turvavõrk, et parlamendist ei jõuaks välja praaki.

Ka kasiinoeelnõuga aitas poliitikuid ametnik. Riigikogu majanduskomisjoni nõunikul Piia Schultsil on kolmkümmend aastat kogemusi. Tema kabinetti ehivad savitahvlid Eesti Vabariigi põhiseaduse sätetega. „Need on aastatuhandeteks,“ ütleb ta.

KORD MAJJA: Spiiker Ene Ergma juhtimisel kinnitati juhised riigikogu seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks. Seda tuletatakse meelde ka 14 aastat hiljem.
KORD MAJJA: Spiiker Ene Ergma juhtimisel kinnitati juhised riigikogu seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks. Seda tuletatakse meelde ka 14 aastat hiljem.FOTO: Ilmar Saabas| Delfi Meedia
Novembri alguses hoiatas ta komisjoni, et veebikasiinode eelnõu ettevalmistamine nõuab rohkem aega.

„Seadus ei ole mõni luuletus või ajaleheartikkel, et mis siis ikka juhtub, kui seal mõni sõna valesti jääb,“ ütleb Schults. „Seaduse valmimisele ja küpsemisele peab aega andma. Vastasel korral on võimalikud kahjud väga suured.“

Ta on ka varem hoiatanud, kui mõne eelnõu põhjalikuks läbitöötamiseks jääb aega liiga väheks. „See on professionaalsuse küsimus, et sa ütled.“ Sellistel puhkudel viitab ta seaduseelnõu menetlemise heale tavale. See on riigikogu juhatuse templiga dokument, mis ütleb, et komisjoni ametnikele peab jääma piisavalt aega.

„Ta hädaldas tõesti, et liiga palju asju tuleb sisse ja ta ei jõua süveneda,“ meenutab nõuniku muret reformierakondlane Akkermann. Tema oli selle eelnõu juhtivmenetleja.

Schultsi hoiatust kuulis ka Tanel Tein, Eesti 200 poliitik, kes oli kasiinoeelnõu tagantlükkamisele pühendanud kogu oma energia. „Kõlas küll see mõte,“ ütleb ta. „Aga töö siin riigikogus ongi väga tihti ületundidega.“

Poliitikud ei pidanud hoiatust millekski. Ja rahandusministeeriumis tekkinud viga lipsas mööda ka viimasest turvavõrgust. Kui palju see riigile maksma läheb, selgub paari kuu jooksul.

Nüüd tunnistab ka Tanel Tein, et lõpus läks eelnõuga pisut kiireks. Ennast ta selles ei süüdista. Küll aga ametnikke rahandusministeeriumis.

„Rahandusministeerium ei soovinud seda muudatust teha. Vabandust, aga nad on ikkagi olnud kaikad kodarates,“ ütleb ta. Ometi koostati ministeeriumis suurem osa eelnõu tekstist.

Segane lugu hakkas hargnema mai lõpus.

„Mina ütlesin, et rahandusminister sellist eelnõu ei esita,“ rõhutas minister Jürgen Ligi pärast seda, kui Eesti 200 oli netikasiinode maksulangetuse koalitsioonileppesse saanud. Ligi oli mures, sest sinna, kus kohtuvad kasiinod ja krüptoraha, teeb pesa rahapesu.

KRIITIK: Rahandusminister Jürgen Ligi ei tahtnud netikasiinode maksulangetusest midagi kuulda. Ometi jäi eelnõu koostamise põhiraskus tema ministeeriumile.
KRIITIK: Rahandusminister Jürgen Ligi ei tahtnud netikasiinode maksulangetusest midagi kuulda. Ometi jäi eelnõu koostamise põhiraskus tema ministeeriumile.FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Sestap tuli eelnõu algatada riigikogus. Tein oli valmis. Reformierakonnast pidi kätt pulsil hoidma Maris Lauri. Ligi omakorda lubas, et muudab rahapesuvastased reeglid karmimaks.

„Ma olen üpris selline käed-kallale-tüüp,“ ütleb Tein, kes juuni alguses Maris Lauri ja Annely Akkermanni koosolekule kutsus.

Ta lootis, et eelnõu jõuab enne jaanipäeva esimesele lugemisele. Aga koalitsioonipartnerid selgitasid talle, et eelnõu koostamine on suurem töö. Ja rahanduskomisjoni ametnikel selleks aega pole. „Oli tunda, et kui ma ise initsiatiivi ei võta, siis see liikuma ei hakka,“ ütleb Tein.

Mõeldud-tehtud. Tein rehkendas oma kuluhüvitised kokku ja helistas advokaadibüroo Triniti partnerile Karmen Turgile. Nad on vanad tuttavad ajast, mil mõlemad kossu mängisid. „Kahe nädalaga tegime selle eelnõu ära,“ kiidab Tein.

Kolmeleheküljelises dokumendis oli kirjas hasartmängumaksu langetamine netikasiinodele. Ja mõtted, kuidas loodetud lisaraha hiljem sporti ja kultuuri suunata.

Oli tunda, et kui ma ise initsiatiivi ei võta, siis see liikuma ei hakka.

Tanel Tein, Eesti 200
17. juunil saatis Tein eelnõu esimese versiooni rahandusministeeriumisse. „Ja siis läks venitamine lahti,“ ütleb ta. Tein lootis, et suve lõpuks on kogu pakett juba põhjalikult läbi arutatud. Korduvalt proovis ta ministeeriumi tagant utsitada. „Põhiline mure oli, et suvel midagi ei tehtud,“ pahandab Tein.

Maris Lauri aga meenutab, et tal tuli Teinile selgitada, et teatud protsessid ja etapid tuleb eelnõuga läbi käia.

„Mingi uus monstrum“
Rahandusministeeriumi asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul käis suvi läbi vilgas töö. „Meie tegime eeltööd, et aru saada, kuidas kõige paremini riske maandada.“ Aru peeti rahapesu andmebüroo ja maksuametiga.

Augustis hakkasid eelnõu ja seletuskiri viimaks paberile jõudma. Õigemini Sharepointi keskkonda, mille vaadet poliitikutele jagati. „Tekkis mingi uus monstrum,“ ütleb selle kohta Tein.

PÜHENDUNUD: Tanel Teinil on poliitikas üks eesmärk – ta tahab sporti raha juurde saada. Selle nimel on ta valmis kas või läbi vasktorude pugema.
PÜHENDUNUD: Tanel Teinil on poliitikas üks eesmärk – ta tahab sporti raha juurde saada. Selle nimel on ta valmis kas või läbi vasktorude pugema.FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Karmen Turgi sõnul arvati alguses, et maksulangetamiseks ja rahapesu vastu seismiseks tulevad eraldi eelnõud. Kuid rahandusministeerium tõstis need algatused kokku. Veel enam – eelnõusse susati mõtted, mis puudutasid n-ö tavalisi kasiinosid. Näiteks pärineb sealt mängupõrgute õigus nüüd huvikoolidega ühes hoones tegutseda.

See virvarr Teinile ei meeldinud. Veel ei meeldinud talle eelnõu seletuskiri. „70 protsenti võtsime sealt lõpuks välja,“ ütleb poliitik. „Kõike me ei suutnudki sealt välja rookida.“

Vaidluste fookus püsis siiski rahapesul. Näiteks küsimusel, kes netikasiinodele litsentse annab. Ministeeriumi hinnangul võiks seda teha rahapesu andmebüroo. Tein soovis, et litsentse annaks maksu- ja tolliamet. Poliitiku tahe jäi muidugi peale.

Kas nüüd on rahapesu riskid piisavalt maandatud? „Ei,“ vastab Liivamägi. „Ideaalis võinuks seadus olla teistsugune.“

Kuidas tekkis viga
Kogu selle möllu keskel sattus eelnõu teksti saatuslik viga. Ta tuli igavalt ja märkamatult nagu löökauk kevadisse tänavasse. Ilma glamuuri ja vandenõuta.

„Meil oli Karmen Turgi ja Tanel Teiniga väga palju arutelusid, et millele konkreetselt väiksem maksumäär tuleks kehtestada,“ alustab Liivamägi. „Kuna räägiti veebikasiinodest, siis me ministeeriumis mõtlesime, et silmas peetakse veebis toimuvaid õnnemänge.“

Aga veebis saab pakkuda ka osavusmänge – selliseid, kus vaimuteravus on õnnest tähtsam. Kui näiteks netipokker on õnnemäng, siis raha peale male on osavusmäng.

Sestap pani ministeerium eelnõusse kaks erinevat maksumäära. Madalam õnnemängudele. Ja kõrgem osavusmängudele. See nägi välja umbes nii:

5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud õnnemängude summast

6 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängude summast

Aga Tein ja Turk ütlesid, et madalam maksumäär peaks kehtima mõlemale. Seda parandada polnud eelnõu toorikus keeruline. Piisas, kui muist sõnu ära kustutada.

2026. aastast rääkiva punkti juures kustutati ära liiga vähe sõnu.

5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast

Sarnane muudatus tuli eelnõusse teha mitmes kohas, sest 2027. kuni 2029. aastani langeb maks üha väiksemaks. Aga 2026. aastast rääkiva punkti juures kustutati liiga vähe. Alles jäi lause:

5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängude summast.

Mida see tähendab? Lihtsustatult seda, et 2026. aasal on veebis maleheitluste korraldajale maksumäär 5,5 protsenti. Ja netipokkerile maksumäära ei ole.

„Ise ka mõtlen, kuidas on võimalik, et mitmed silmapaarid ei näinud. Aga juhtus,“ tõdeb Liivamägi.

Teksti koostades tulevadki vead sisse. Et need üles leitaks, käivad ministeeriumis sündinud seaduseelnõud kooskõlastusringidel. Kõigepealt kogutakse eelnõule teiste ministeeriumide, asutuste ja huvigruppide arvamusi. Ja kui vaidlused on vaieldud, teeb eelnõu veel ühe tiiru justiitsministeeriumis.

VABANDAS: Segane protsess jättis rahandusministeeriumi ilma olulisest turvavõrgust. Ometi leidis asekantsler Evelyn Liivamägi, et õigem on vabandada.
VABANDAS: Segane protsess jättis rahandusministeeriumi ilma olulisest turvavõrgust. Ometi leidis asekantsler Evelyn Liivamägi, et õigem on vabandada.FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Seal käiakse nii eelnõu kui seletuskiri sõna haaval läbi. „Arvan, et see viga oleks seal välja tulnud,“ pakub Liivamägi. „Selleks need kooskõlastusringid ongi.“

Aga netikasiinode eelnõu ei olnud rahandusministeeriumi oma. Mis sest, et ametnikud kirjutasid sellest suurema osa. „Meie ei saanud seda kuskile saata,“ sõnab asekantsler.

Maris Lauri tõdeb, et alati on parem, kui keerulisel eelnõul on üks vastutaja. Seekord oli ehitajaid mitu. Aga projektijuhti polnud.

Peaminister Kristen Michal jälle leiab, et siga-kägu protsessi ei saa süüdistada. „Ka varem on olnud nii, et parlament algatab eelnõu ja ministeeriumid vaatavad üle,“ märgib ta. „See protsess on ikkagi dünaamiline. Aga viga on ebatavaline.“

Võiduka lõpuni
Septembri keskel andis Tanel Tein 16 allkirjaga eelnõu riigikogule üle. See oli tema Suur Asi Poliitikas. Midagi sellist pole ette näidata sugugi kõigil parlamendisaadikutel. Tein usub siiralt, et kultuuri ja spordi rahastamine saab tänu talle uue hoo. Ja et Tartu saab suurhalli.

Maris Lauri oli septembris hõivatud kandideerimisega kohalikel valimistel, eelnõu juhtivmenetlejaks hakkas Annely Akkermann. Sisuliselt vedas oma nunnut siiski Tein ise.

Riigikogu rahanduskomisjoni ametnikel oli sügisel veel vähem aega kui suvel. Sestap pakuti tööd majanduskomisjoni nõunikele. Piia Schults läks kolleegidele appi.

Peagi nägi ta, et tempo kisub kiireks ja ajaraam kitsaks. Siis ta oma hoiatuse esitaski. Poliitikud ei kuulanud ja Schults andis endast parima. Õhtuti ja nädalavahetustel. Tööl kolme ja kodus ühe ekraani taga. Ta armastab oma tööd. Mis sest, et mõnel hilisõhtul oli ta täiesti läbi.

„Võrreldes teiste eelnõudega, mis mul on tulnud menetleda, oli see ikkagi väike,“ ütleb Annely Akkermann. Ta kordab üle, et eelnõu pidi parlamendist enne riigieelarvet läbi minema.

KIIRE? Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütleb, et netikasiinode eelnõus polnud midagi ebatavalist.
KIIRE? Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütleb, et netikasiinode eelnõus polnud midagi ebatavalist.FOTO: Andres Putting| Delfi Meedia
Miks nii kiire oli, jääb tänaseni segaseks. Riigieelarves sellega tegelikult ei arvestatud. „Ebakindlus tegeliku laekumise osas on liiga suur,“ märgib Evelyn Liivamägi.

Enne seadusemuudatuse vastuvõtmist rääkisid mõned reformierakondlased, et Eesti 200 on netikasiinode maksuleevenduse sidunud koalitsiooni püsimisega. Et kui oravad ei toeta Teini eelnõud, kukutavad kahesajalased läbi riigieelarve.

Reformierakonna esimees Kristen Michal ja Eesti 200 juht Kristina Kallas on seda järjekindlalt eitanud.

Kurat küll
Läinud nädala esmaspäeval või teisipäeval sai Annely Akkermann kasiinofirma Olympic juristilt kirja. Värskes seaduses on viga. Aga ettevõte soovib makse edasi maksta.

Akkermanni palvel võttis rahanduskomisjoni nõunik ühendust rahandusministeeriumiga. „Ja meie jõudsime arusaamisele, et jama ongi nii suur, kui välja paistab,“ ütleb Evelyn Liivamägi.

Kolmapäeval kuulis Akkermann rahandusministeeriumist, et tarvis on seadusemuudatust. „Siis teatasin sellest oma fraktsiooni juhile,“ ütleb ta. Pisut laiem ring oravaid kuulis asjast reedel. Siis tuli nädalavahetus.

Esmaspäeval, kui rahanduskomisjon kell üksteist aasta esimesele istungile kogunes, valgustas Akkermann ka teisi poliitikuid. Keegi pakkus, et äkki seoks kiire vigadeparanduse hoiu-laenuühistutega tegeleva eelnõu külge. See pidi 15. jaanuaril teisele lugemisele minema.

Aga selle eelnõu juhtivmenetleja oli Mart Võrklaev – netikasiinode maksuvähendamise üks tulisemaid kriitikuid.

„Ütlesin, et olen valmis seda kaaluma siis, kui tõstame maksumäära kuue protsendi peale,“ ütleb Võrklaev. Akkermannile polnud see uudis. Ta oli juba reedel Võrklaevalt küsinud.

AJALOOLINE HETK: Pärast pikki läbirääkimisi soostus Mart Võrklaev netikasiinode maksulangetuse poolt rohelisele nupule vajutama. Aga riigikogu puldis seda eelnõu kaitsma ta valmis ei ole.
AJALOOLINE HETK: Pärast pikki läbirääkimisi soostus Mart Võrklaev netikasiinode maksulangetuse poolt rohelisele nupule vajutama. Aga riigikogu puldis seda eelnõu kaitsma ta valmis ei ole.FOTO: Madis Hindre| Delfi Meedia
„Tegelik väljapressija tahab järjekordselt välja pressida,“ ütleb Tanel Tein. Ta on nördinud, sest temale Akkermann ei helistanud. Tein kuulis asjast nii-öelda üldkorras.

„Kui on ettevalmistusprotsess, siis antakse info nendele, kes peavad seda teadma ja sellega tegelema,“ ütleb Akkermann. Kahesajalasi nende seas ei olnud.

Viimaste seas kuulsid pahandusest erakondade juhid, kes kogunesid kella ühe ajal koalitsiooninõukogu kohtumisele. Kehva uudise tõi Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak.

„Selle peale oli pool minutit vaikust. Sest kõik laua taga said lihtsalt aru, et kurat küll,“ meenutab Kristina Kallas. „See on tõesti väga-väga halb juhtum.“

Kristen Michali sõnul sai ta detailsema ülevaate hiljem meedia vahendusel.

Lahendus
Alguses lootsid poliitikud, et ehk õnnestub kuidagi ikkagi saada netikasiinodelt kätte ka aasta esimeste kuude maksuraha, mis siis, et praakseadus seda neilt ei nõudnud. Kolmapäevaks, kui Tein vigade parandusega eelnõu riigikogus üle andis, oli selge, et tagantjärgi makse kehtestada ei saa.

Optimism siiski ei lahtunud, sest osa ettevõtteid teatas, et soovivad vabatahtlikult makse maksta. Rahandusministeeriumil tuleb lihtsalt välja mõelda, kuidas annetuskonto avada.

Tehnilist peamurdmist on ministeeriumil üksjagu. Sest ega iga päev makse kaotata.

Eestis pole registreeritud ühtegi ettevõtet, mis osavusmänge veebi teel korraldaks. Sealt maksuraha ei tule.

„Maksumäära nulliviimine pole selle maksu puhul suurem vaev,“ ütleb Evelyn Liivamägi. Aga osavusmängud ja õnnemängud on maksuameti süsteemis ühel andmeväljal. „Kui ühel määra nulli keerad, siis keerad seda ka teisel.“

Niru lugu. Õnneks ei juhtuks sellest midagi. „Eestis ei ole ühtegi kaughasartmängu osavusmängu korraldusloaga korraldajat,“ teatab maksu- ja tolliamet. Teiste sõnadega – niikuinii pole osavusmängude eest maksuraha loota.

MIS ME TEEME? Maksu- ja tolliametis loodetakse, et segasele olukorrale tuleb lahendus rahandusministeeriumist. Seni proovitakse maksuametis hästi-hästi tasa olla.
MIS ME TEEME? Maksu- ja tolliametis loodetakse, et segasele olukorrale tuleb lahendus rahandusministeeriumist. Seni proovitakse maksuametis hästi-hästi tasa olla.FOTO: Taavi Sepp| Delfi Meedia
See lause on ainus kommentaar, mille maksuamet selle nädala jooksul Ekspressi palvete peale annab. Lõõtsa tänava akendest paistab nõutus. „Rahandusministeerium tegeleb hetkel analüüsiga, kuidas olukord korrektselt lahendada,“ lisatakse maksuametist veel.

Kuidas sünnib kuulujutt?
Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo teatas teisipäeval sotsiaalmeedias krüptiliselt, et suurt kurja teinud sõna „osavusmäng“ olla vahepeal üles leitud. Uibo sõnul parandati viga neljandal novembril ja eelnõu esitajate süda jäänud rahule.

„Mingil täiesti seletamatul kombel ilmus see sõna aga uuesti eelnõusse,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Uibo ei mõelnud seda lugu ise välja. Koos teiste kuulujuttudega ringles sama teooria kogu teisipäeva. „Infot tuleb kogu aeg juurde,“ rõõmustas isamaalane Aivar Kokk ajakirjanikke.

Et mõista, kust pärineb kuulujutt kadunud ja uuesti välja ilmunud sõnast, tuleb korraks jälle tehniliseks minna. Sest ühe eelnõuga muudeti nelja seadust.

Kultuurkapitali seaduses pandi paika, mida tulevaste rahamägedega pihta hakata.

Hasartmänguseaduses kehtestati natuke vängemad rahapesureeglid.

Hasartmängumaksu seaduses vähendati netikasiinode vaeva 2027. aastast 2029. aastani.

Hasartmängumaksu muutmise seaduses rihiti paika 2026. aasta maksumäär.

Märkasite? Pelgalt maksu muutmiseks muudeti kahte seadust. Aga miks?

Sest juba 2023. aastal võttis riigikogu vastu seaduse, millega pidi 2026. aasta hasartmängu maksumäär kasvama. Aga see seadus polnud veel jõustunud. Järelikult pidi ka selle ära muutma. Muidu oleks kehtima hakanud kaks eraldi maksumäära.

Veel tuleb mõista, missuguseid tööriistad on riigikogu nõunikul Piia Schultsil oma töö tegemiseks kasutada.

Keerulistel eelnõudel silma paremini peal hoidmiseks loob ta konsolideeritud tekstid. Sisuliselt võtab ta ette olemasoleva seaduse teksti ja kannab selle juurde kõik eelnõuga plaanitavad muudatused. Siis on näha, missugune sõnastus muutub, missugune kaob ja kuhu tuleb midagi täiesti uut.

Kuna muuta sooviti nelja seadust, saatis ta oktoobris laiali neli konsolideeritud teksti. Niimoodi said kõik, kes tahtsid, avaldada oma arvamust eelnõuga plaanitud seadusemuudatuste kohta.

KONSOLIDEERITUD TEKST: Oktoobris said kõik asjaosalised näha, kuhu täpselt „osavusmängu“ sõna pannakse. Aga keegi ei tulnud selle peale, missugune pahandus sellest tõuseb.
KONSOLIDEERITUD TEKST: Oktoobris said kõik asjaosalised näha, kuhu täpselt „osavusmängu“ sõna pannakse. Aga keegi ei tulnud selle peale, missugune pahandus sellest tõuseb.FOTO: Kuvatõmmis| Riigikogu
Arvamusi tuli terve kuhi. Firmadelt, omavalitsustelt, vabaühendustelt ja riigiasutustelt. Asjaosaliste mõtteid jagus kolme seaduse kohta.

Vaid 2026. aastat puudutava hasartmängumaksu muutmise seaduse muutmise kohta ei osanud keegi midagi arvata. Mis sest, et „osavusmäng“ oli seal dokumendis isegi alla joonitud. Nagu kõik muud seadusesse juurdetulevad sõnad.

Novembri alguseks olid kõik ettepanekud käes. Siis saatis Schults Tanel Teinile ja rahandusministeeriumile uued konsolideeritud tekstid. Need olid küsimusi ja kommentaare täis töödokumendid.

Kuna hiljem patuseks osutunud seadusemuudatuse kohta ühtegi küsimust ega ettepanekut ei laekunud, ei hakanud ta seda uuesti saatma. Ei olnudki vaja.

Ja kust siis tuli kuulujutt, et „osavusmäng“ vahepeal välja praagiti? Jälgi ajavatele poliitikutele meenus see konsolideeritud tekst, mis rääkis 2027. kuni 2029. aastast. Ehk hasartmängumaksu seaduse muutmisest. Ning seal tõepoolest sõna „osavusmäng“ ei ole. Ei pidanudki olema.

See võiks olla kangelaslugu, kus riigikogu ametnik kurjal sõnal peaaegu natist kinni sai. Paraku ei ole. See võiks olla ka kummituslugu, kus väljajuuritud „osavusmäng“ poltergeistina tagasi eelnõusse ronis. Ka seda ei ole. Inimesed said lihtsalt pisut valesti aru.

Eelmise aasta andmeid vaadates jääb riigil kahe kuuga saamata umbes neli miljonit eurot maksutulu. Kui osa ettevõtteid teevad riigile vabatahtlike annetusi, on kaotus väiksem.

Poliitikutest on nigela olukorra pärast vabandanud eelnõu juhtivmenetleja Annely Akkermann. „Ma ei saa öelda, et ma ei vastuta kuidagi,“ möönab ka Tanel Tein. Tema erakonnakaaslane Igor Taro julgustas kolleege teatega, et „see oli üks väga hea viga“.

Ametnik, kelle sulest sõna „osavusmäng“ eelnõusse ununes, tunneb ennast väga halvasti. Kolleegid saavad ta murest aru ja ajakirjanikele tema nime ei ütle.

Evelyn Liivamägi esines rahandusministeeriumi nimel vabandusega juba teisipäeval. Ta teab küll, et vigu tekib tekstidesse ikka. Ja et reeglina on vigade püüdmiseks kooskõlastusringi turvavõrgud, mille püstipanemiseks seekord aega ei olnud.

„Aga opositsioonierakonnad on hakanud rääkima, et see oli kellegi tahtlik tegu, mida ta kindlasti ei ole,“ selgitab Liivamägi. „Ja ma väga hindan, kui poliitikud ametnikke usaldavad. Ma ei taha, et see usaldus kahjustada saaks.“