Eesti kõrgkoolid püüavad inseneri eriala populaarsemaks muuta. Solaride on eriline auto, mida ehitavad Eesti noored talendikad insenerid eri ülikoolidest.

Eesti seisab silmitsi kasvava vajadusega inseneride ja tehnikaharidusega spetsialistide järele. Kuigi insenerihariduse populariseerimisse panustavad aktiivselt kõik suuremad ülikoolid, on inseneride puudujääk tööturul endiselt märkimisväärne.


Vajadus inseneride ja tehnikaharidusega spetsialistide järele kasvab kiiresti. See on nii ulatusliku automatiseerimise, digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutuselevõtu tõttu. Töökohti ei teki juurde mitte ainult inseneridele, vaid ka seadmete arendajatele, seadistajatele, paigaldajatele ja hooldajatele, selgitab OSKA analüütik Mare Uiboupin.

Ühtlasi on muutunud Eesti majandusmudel – odava tööjõu ja allhanketootmise ajastu on möödas ning konkurentsivõime taastamiseks tuleb arendada teadmusmahukat ja kõrgtehnoloogilist tööstust, et meie ettevõtted suudaksid luua innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis on nõutud ka välisturgudel. See eeldab omatoodete arendamist, suuremat lisandväärtust ja senisest rohkem inseneritööd ning teadus-arendustegevust.

Nõudlus kasvab märgatavalt
Inseneriharidust eeldavad ka paljud juhtivtöökohad, nagu tootmis- ja kvaliteedijuhtide omad. OSKA valdkondlikud uuringud näitavad, et nõudlus inseneride järele kasvab märgatavalt.

Ehituses töötas 2022. aastal inseneriharidust nõudvatel töökohtadel üle 7900 spetsialisti. Prognoosi kohaselt on 2032. aastaks tarvis veel ligi 1620 spetsialisti, kuid tasemeõppest lisandub vaid umbes 1530.

Masina- ja metallitööstuses oli 2021. aastal hõivatud umbes 3700 inseneri ja juhti. 2031. aastaks on valdkonna kasvu ja töötajate asendamise vajadust arvestades kokku tarvis umbes 1070 uut inimest, kuid tasemeõpe katab sellest arvust vaid ligi 600.

Elektroonikatööstuses oli 2021. aastal 1550 inseneri ja juhti. 2031. aastaks on neid juurde vaja ligi 400, ent tasemeõppest tuleb ainult umbes 325.

Lennunduses on sideinseneridest juba praegu puudus. 2022. aastal oli Eestis 70 lennunduse sideinseneri. 2032. aastaks võiks neid prognoosi kohaselt ametis olla umbes 170, kuid tasemeõppest lisandub vaid ligi 40 sobiva haridusega inimest.

Nõudlus inseneride järele kasvab ka muudes sektorites, nagu toiduainetööstuses, puidutööstuses, tuuleenergeetikas ja farmaatsiatööstuses.

Insenere on igas valdkonnas puudu
OSKA uuringud näitavad, et insenere napib kõigis valdkondades. Enamik neist koolitatakse loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonnas, kuhu kuuluvad IT, reaal-, loodus- ja tehnikateadused. Kuigi nendel erialadel õppijate arv on aastaid olnud väike, viitavad viimaste aastate andmed mõningasele paranemisele – viimasel viiel aastal on vastuvõetute arv suurenenud ligi 9%, kui arvestada ainult Eesti päritolu tudengeid. Lõpetajate arv on kasvanud tagasihoidlikumalt – ligikaudu 2%. Keskmiselt lõpetab LTT erialadel igal aastal 2500 tudengit, kellest umbes 2100 on Eesti päritolu.

Oluline on haridusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdada

Inseneripuudus hakkab Eesti elektroonikatööstuses järjest teravamaks muutuma. Incap Corporationi presidendi ja Eesti elektroonikatööstuse liidu volikogu esimehe Otto Puki sõnul on probleemide allikaks nii kvalifitseeritud tööjõu nappus kui ka vähene huvi tehnikaerialade vastu. Noored ei puutu sageli varakult inseneeriaga kokku ning paljud lõpetajad siirduvad mujale. Näiteks Saaremaal tunneb Incap tugevalt, et tööjõuturul on järelkasvu vähe. Seda tuleb hakata kujundama juba koolieas.

Et olukorda parandada, panustavad ettevõtted nagu Incap aktiivselt noorte teadlikkuse suurendamisse ja järelkasvu kujundamisse: tehasekülastused koolidele, praktikakohad, toetusprogrammide ja haridusprojektide elluviimine on igapäevane tegevus. Incapi kogemus näitab, et praktikantidest võivad sirguda pikaajalised töötajad ja isegi juhid.

Inseneride nappus mõjutab tugevalt ettevõtete tegevust – see pidurdab tootearendust, pikendab projektide elluviimist, suurendab töötajate koormust ja vähendab paindlikkust turumuutustele reageerimisel. Puki hinnangul on oluline hoida olemasolevaid spetsialiste, pakkudes neile arenguvõimalusi ja motiveerivat töökeskkonda, et vältida teadmiste kadu.

Rahvusvahelisel turul konkureerimiseks ei piisa enam pelgalt allhankest – Eesti elektroonikatööstus on tehnoloogiliselt arenenud ja digitaliseeritud, kuid selle potentsiaali rakendamine sõltub inseneride kättesaadavusest. Kvalifitseeritud tööjõu puudus seab piirangud konkurentsivõimele, innovatsioonile ja võimele kiiresti klientide ootustele vastata.

Riiklikul tasandil peab Pukk oluliseks tugevamat koostööd haridusasutuste ja ettevõtete vahel, õppekavade ajakohastamist ning praktiliste kogemuste pakkumist. Näiteks teeb Incap koostööd TTÜ Kuressaare kolledži ja Pärnumaa kutsehariduskeskusega, pakub praktikakohti ja osaleb koolituste arendamisel. Samuti toetatakse ideed, et õppejõud saaksid käia „tööstusvahetuses“, toomaks õpetamisse rohkem praktilist vaadet.

Inseneriharidusega lõpetajad leiavad hästi rakendust, sageli mitte ainult inseneride, vaid ka tehnikute, valdkondlike juhtide, tippspetsialistide ja õppejõududena. Kuigi huvi insenerierialade vastu hakkab tõusule pöörama, ei ole üksnes tasemehariduse kaudu võimalik tööjõupuudust tehnilistel erialadel kiiresti leevendada. Tarvis on luua täiendus- ja ümberõppevõimalusi tööelu käigus tehnikaaladele liikumiseks või sinna tagasipöördumiseks. Suure tõenäosusega on inseneriharidust eeldavate ametikohtade täitmiseks vaja rakendada ka välistööjõudu. Endiselt on vaja kasvatada noorte huvi loodus- ja reaalainete vastu ning suurendada nii üldhariduskoolide õpilaste kui ka loodus- ja reaalteaduste üliõpilaste kokkupuudet tööstusettevõtetega, et parandada teadlikkust sealsetest töövõimalustest, leiab Uiboupin.


Koolid püüavad valdkonda atraktiivsemaks muuta
Eesti kõrgkoolid on viimastel aastatel astunud samme, et muuta inseneeriaõpe noortele atraktiivsemaks ja ajakohasemaks. Näiteks teevad kõrgkoolid koostööd Eesti inseneride liiduga ning korraldavad vähemalt kaks korda kuus koolides populaarseid infopäevi.

Lisaks arendab Tallinna tehnikakõrgkool (TTK) tipptasemel laboreid ja tehnoloogiakeskusi, näiteks Baltimaade uusimat 3D-betooniprindi laborit. Pakutakse paindlikke õppimisvõimalusi ja tugevat e-õppe tuge ning toetatakse aktiivselt üliõpilaste algatusi, nagu Formula Student ja Robotiklubi. Samuti pakub kool etteõppemooduleid kutsekooli lõpetajatele ja teeb tihedat koostööd tööandjatega, et siduda õpe tööturu vajadustega, selgitab õppeprorektor professor Martti Kiisa.


Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektori Hendrik Volli sõnul viiakse õppekavadesse järjest enam elulisi projektõppeülesandeid ning tööandjate soovil lisatakse üldpädevusega seotud aineid, mis aitavad lõpetajatel tööturul paremini läbi lüüa.

Tartu ülikool (TÜ) on käivitanud inseneripäevad, sealhulgas tüdrukutele mõeldud üritused, kus tutvustatakse valdkonda töötubade ja laborikülastuste kaudu, ütleb TÜ tehnoloogiainstituudi turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariana Kukk.

Eesti maaülikool (EMÜ) osaleb aktiivselt haridus- ja teadusministeeriumi ning haridus- ja noorteameti algatatud inseneriakadeemia tegevuses, korraldades töötubasid ja õppemooduleid gümnasistidele üle Eesti. Lisaks pakub kool avatud tehnoloogiakursusi, kaasab üliõpilasi õppekavade arendamisse ning kutsub loengutesse praktikuid, et käsitleda valdkonna aktuaalseid teemasid. Olulisel kohal on ka roheteemade integreerimine õppekavadesse, rõhutab EMÜ inseneriakadeemia projektijuht Margus Arak.

Kogu selle tegevuse eesmärk on tugevdada hariduse ja tööturu sidet ning kasvatada noortes huvi insenerielukutse vastu – ja see on ka vilja kandnud.

Tulemusi on näha
Kui veel kümme aastat tagasi troonisid TTÜ vastuvõtu tipus majandus- ja IT-erialad, siis kahe viimase aasta jooksul on populaarsemate seas ka inseneriteaduskonna erialad.


TTK-s on samuti märgata selget huvi kasvu. Kooli hinnangul on see seotud inseneriõppe kasvava tähtsusega ühiskonnas ning aktiivse populariseerimisega. Kool on korraldanud noortele mõeldud üritusi ja osalenud messidel, kaasates möödunud aastal ligi 5000 üld- ja kutsekooli õpilast.

TÜ-s on huvi inseneriõppe vastu samuti suurenenud. Näiteks võeti 2023. aastal arvutitehnika erialale vastu 99 õppurit, kuigi õppekohti oli 50. 2024. aastal hakkas TÜ füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekaval õppima koguni 106 tudengit. Arvutitehnika on kujunenud loodus- ja täppisteaduste valdkonna üheks populaarsemaks erialaks.

EMÜ-s on viimastel aastatel suurenenud huvi magistriõpingute vastu. Seda on soodustanud inseneeria valdkonna suurem kajastus meedias, töökorralduse muutused (näiteks energeetikas) ning kasvav vajadus keerukamate ja suurema lisandväärtusega toodete väljatöötamise järele, näiteks tootmistehnika valdkonnas.

Kandideerijate arv endiselt suureneb
Mitmes kõrgkoolis on tehnikaerialadele astumiseks esitatud avalduste arv tänavu märgatavalt suurenenud. See annab lootust, et inseneripõud võib hakata leevenema.

Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonda esitati sel aastal kokku 2937 avaldust, mida on 59% rohkem kui mullu. Esimeses astmes (bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- ja integreeritud õppes) on avaldusi 2423 (eelmisel aastal 1450), mis teeb kasvuks lausa 67%. Magistriõppesse esitati tänavu 514 avaldust (eelmisel aastal 397).


Mitmes kõrgkoolis on tehnikaerialadele esitatud avalduste arv sel aastal märgatavalt kasvanud. See annab lootust, et inseneripõud võib hakata leevenema.


TTÜ populaarseimateks insenerierialadeks osutusid sel aastal ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, elektroenergeetika ja mehhatroonika, tootearendus ja robootika, integreeritud tehnoloogiad ning teede ehitus ja geodeesia.

Tallinna tehnikakõrgkoolis kasvas tehnika-, ehitus- ja tootmisvaldkonna erialadele esitatud avalduste arv 16% võrreldes 2024. aastaga. Kõige populaarsemaks osutus hoonete ehitus, järgnesid autotehnika, masinaehitus, elektritehnika ning tootmise juhtimine ja digitaliseerimine. Inseneriakadeemia fookusõppekavadele (sh robotitehnika, keskkonnatehnoloogia ja kinnisvara korrashoid) laekus kokku 1703 avaldust, mis on ligi pool kogu vastu võetavate arvust.


2025. aastal laekus Tartu ülikooli arvutitehnika erialale 226 avaldust ning füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekavale 269 avaldust. Mullu oli vastav arv arvutitehnikas 225 ning füüsika, keemia ja materjaliteaduses 279 avaldust.

TÜ vastuvõtuarvud on stabiilsed ja huvi insenerierialade vastu endiselt tõusuteel. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on arvutitehnika erialast populaarsemad vaid geenitehnoloogia ja matemaatiline statistika. 2024/25. õppeaastal korraldati arvukalt inseneeria populariseerimise üritusi, kus osalesid ka abiturientidest nooremad õpilased, mis annab alust oodata avalduste arvu kasvu ka järgnevatel aastatel, lisab Mariana Kukk.

EMÜ insenerivaldkonna (tehnika, tootmise ja ehituse) õppekavade vastu oli sel aastal suur huvi: bakalaureuseastmes esitati 245 õppekohale 713 avaldust ja magistriastmes 116 kohale 161 avaldust. Populaarseimaks bakalaureuseõppekavaks osutus geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus, millele järgnesid toiduainete tehnoloogia ja maaehitus. Magistriastmes paistsid silma kinnisvara- ja maakorraldus, energiakasutus, geodeesia ja ruumiandmete hõive ning tootmistehnika.

Kõrgkoolid teevad inseneeria populariseerimisel tihedat koostööd, et kindlustada valdkonnale tugev järelkasv ja valmistada noored ette tööturu vajaduste järgi. Üks näide sellisest koostööst on Solaride’i projekt.

Solaride: ülikoolidevahelise koostöö lipulaev
Solaride on 2020. aastal alanud erialadevaheline haridusprogramm, milles arendatakse päikeseautot eesmärgiga õpetada tulevikutalente ja populariseerida inseneriharidust. Solaride’i liikmete, mentorite, Eesti ülikoolide ning era- ja avaliku sektori asutuste koostöös on valminud Baltimaade esimene, teine ja kolmas päikeseauto.

Solaride’i viimase, kolmanda päikeseauto tippkiirus on 120 km/h.

Projekt sai alguse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudist tänu professor Alvo Aabloole ja sellest ajast on TÜ tehnoloogiainstituudi arvutitehnika eriala üliõpilased Solaride’i projektiga tihedalt seotud. Tartu ülikool peab projekti ja selle väärtust äärmiselt oluliseks, võimendades seda ka oma tegevuses, näiteks podcast’ide abil.


Tallinna tehnikaülikool on Solaride’i üks põhitoetajaid, panustades nii rahaliselt ehk töötasude maksmisega kui ka pakkudes projektimeeskonnale kontori- ja töökojaruume. Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul on Solaride suurepärane näide probleem- ja projektõppest, mille osakaalu nad oma õppekavades pidevalt suurendavad. Enim üliõpilasi osaleb projektis just tehnikaülikoolist.

Tõhus koostöö
Tallinna tehnikakõrgkool alustas Solaride’iga koostööd 2020. aastal, pakkudes noortele inseneridele võimalust rakendada teadmisi Eesti esimese päikeseauto arendamisel. Koostöös on kõrgkooli laborites arendatud auto konstruktsiooni, rakendus- ja remonditehnoloogiat, kaasates nii mentoreid, tudengeid kui ka õppejõude, mis on hea näide praktilisest inseneriharidusest.


Tallinna tehnikakõrgkool alustas Solaride’iga koostööd 2020. aastal.


Sel kevadel korraldasid nad Solaride’iga inseneeriapäeva, tutvustades insenerivaldkonna võimalusi ja inspireerides noori. Inspireeriva kogemuslooga astus üles masinaehituse lõpukursuse tudeng Robert-Juss Soe, kes töötab veebruarist Šveitsis vormel 1 meeskonnas Stake F1 Team Kick Sauber. See on suurepärane näide sellest, milliseid rahvusvahelisi võimalusi võib inseneriõpe ja tudengite aktiivne tegutsemine kaasa tuua.

Eesti maaülikool on samuti olnud Solaride’i projektis algusest peale ning peab seda suurepäraseks võimaluseks, kuidas tudengite unistusi teostada. Maaülikooli tehnikamajas on kodu leidnud Solaride’i elektroonikatiim, seal toimuvad suuremad seminarid ja töötoad ning kõikide päikeseautode peamine valmimiskoht on olnud EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi projektide koosteala koos töökodadega. Maaülikool rõhutab, et Solaride’i kogukonna tegevus järgib reaalsete ettevõtete loogikat, pakkudes tudengitele peale inseneeria tipptasemel arenduse ka väärtuslikke kogemusi meeskonna juhtimise, turunduse ja rahaga tegelemise vallas.