Fiktiv Estonia - Postimees Grupp

AS Postimees Grupp (varasemate nimedega AS Postimees ja AS Eesti Meedia) on aastal 1991 asutatud Baltikumi suurim meediakontsern, mis peamiselt toodab trüki- ja veebimeediat, tele- ja raadiosaateid, haldab kuulutusteportaale ja pakub trükiteenust. Praegu on kontserni 100%-line omanik Põhjamaade meediakontsern Schibsted.

Postimees Grupp tegutseb kolmes riigis ja kolmeteistkümnes linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Paides, Valgas, Riias, Vilniuses, Kaunases, Klaipėdas, Šiauliais ja Panevėžysis.

Postimees Grupp kontserni kuuluvad Eesti vanim ajaleht Postimees, selle uudisteportaalid ning maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees, venekeelne ajaleht Den za Dnjom, nädalakirjad 60+ ja Maa Elu, telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12 ja MyHits, raadiojaamad Kuku, Elmar, Uuno, Spin FM, Narodnoje ja DFM, uudisteagentuur BNS, trükikoda Kroonpress, kirjastus Postimees Kirjastus, tütarfirma Allepal OÜ alla kuuluvad kuulutusteportaalid soov.ee, osta.ee, kv.ee ja metsaoksjon.ee. Samuti on osalus ASis Express Post ning Scanpix.

Postimees Grupp omab juhtivaid meediaettevõtteid ka Lätis ja Leedus: Lätis uudisteportaali TVNet ning uudisteagentuuri LETA, Leedus tasuta päevaleht 15min ning Digineti ja Pliusi alla koondunud kuulutusteportaale.

===
Kanal 2 on Ilmar Taska loodud eratelekanal Eestis.

Esimesed saated olid eetris 1. oktoobril 1993. Saatepäev algas animafilmiga "Kapsapea". Esialgu edastati programmi vaid nädalavahetustel, kuid alates 17. detsembrist iga päev.

Kanal 2 kuulub Baltikumi suurimasse meediakontserni Postimees Grupp.

Kanal 2 asutati 1993a sügisel filmiprodutsent Ilmar Taska poolt. Eesti esimese erakapitalil põhineva telekanali esimene saatepäev algas 1993 a. 1. oktoobril kodumaise animafilmiga "Kapsapea".

Kogu oma tegevuse vältel on Kanal 2 pööranud erilist tähelepanu just Eestis toodetud saadetele ja olnud tunnustatud hea filmivaliku poolest. Eesti noorel ja kiiresti areneval meediamaastikul 90-ndate aastate keskpaigas toimunud olulised muutused puudutasid mõistagi ka Kanal 2-e.

Tihenev konkurents esitas järjest kõrgemaid nõudeid programmi kvaliteedile ja suuri investeeringuid tehnikasse. Telekanali omanikeringi kaasati mitmeid välisomanikke. Olulisim oli põhjamaade meediahiiglase Schibsted ASA tulek aktsionäride hulka 1995. aastal.

Alates 2001. aastast kuulub järk-järgult osalust suurendanud Norra kontsernile 100% Kanal 2-e aktsiatest. Kanal 2 unikaalsus ja edu valem on järjepidev töö kodumaise teleprogrammiga, mille osakaal ja kvaliteet on aastatega viidud kõrgele tasemele. Panustamine kodumaisesse programmi on taganud Kanal 2-le lojaalse vaatajaskonna, mis väljendub saadete ja sarjade püsivalt kõrgetes vaatajanumbrites.

Reporter
Esmaspäev - Pühapäev: 19:00
"Reporter" on laiale vaatajaskonnale suunatud uudistemagasin, mis sisaldab uudiseid, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, eksperimendilood ja palju muud.

===
Kanal 11 on Eesti telekanal.

Kanal 11 on 27. märtsil 2008 tegevust alustanud, põhiliselt naistele suunatud telekanal, mis on nähtav nii maapealse digiringhäälingu kui ka kaabelvõrkude kaudu. 3. jaanuarini 2011 oli Kanal 11 vabalevis.

Kanal 11 omanik on Postimees Grupp ning see on Kanal 2 sõsarkanal.

Kanal 11 kava koosneb põhiliselt tänapäevastest draamasarjadest, värsketest filmidest, elustiili saadetest ja kodumaisest programmist.

Pilvekese logo ilmus tele-ekraanidele aastal 2008. Eelkõige naisvaatajatele suunatud Kanal 11 võeti sihtrühma poolt kohe hästi vastu. Kanal 11 püüab olla heasoovlik ja südantsoojendav meelelahutaja. Aasta-aastalt saame rõõmuga tunnistada, et ka mehed on kanali kenasti üles leidnud.

===
Kanal 12 on Eesti telekanal, mis alustas tegevust 8. juunil 2011. Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele.

Kanal 12 on testosterooni ja adrenaliiniga lajatav telekanal, mille sünniaastaks on 2011. Isane telekanal pakub kõike, mida mehe ja miks mitte ka naise hing ihaldab! Maiuspalasid leiavad programmist nii tulihingelised spordisõbrad kui ka ekstreemsemat sorti elamusi hindavad vaatajad.

Kanal 12 näitab ka laias valikus populaarseid telesarju. Nädala lõikes mahub kavasse ka humoorikaid reisisarju, ajaloo- ja portreedokumentaale kurikuulsamatest ja maailma enim mõjutanud sündmustest ja inimestest.

Neljal õhtul nädalas on Kanal 12 eeter mängufilmide päralt. Otseloomulikult on esirinnas märulid, ulmekad ja põnevikud, kuid ka Hollywoodi kassahittideks kujunenud komöödiad ja tõsielulistel sündmustel põhinevad draamad. Laupäeva hilisõhtuti saab end ehmatada lasta õudukate seltsis.

===
MyHits on meediakontsernile AS Postimees Grupp kuuluv muusikatelekanal, mis alustas tööd 1. jaanuaril 2017.

Muusikatelekanal levib kõikides suuremates kaabelvõrkudes.

Muusikakanal MyHits alustas tegevust 2017. aasta jaanuaris ning moodustab samanimelise raadiokanaliga mõnusa terviku – kes tahab, see kuulab, kes tahab, see vaatab ja kuulab. Kusjuures MyHitsi vaadata on eriti hea, sest maailmatasemel eetriproduktsioon ning kõige kuumemate hittide muusikavideod on nähtavad kvaliteetses HD formaadis. MyHits on suunatud just nooremale publikule ja ei ole ainult raadio – MyHits on elustiil – #1 Hit Music Station in Estonia!

===
Kanal 13 on Eesti venekeelne telekanal, mis alustas tegevust 1. juuli 2021.

Kanal 13 programmis esitatakse ainult kvaliteetset venekeelset sisu. Telekanali vaatajad saavad ligipääsu Venemaa parimate stuudiote sarjadele ja filmidele, tuntud Venemaa saadetele, mida Baltimaades pole veel näidatud, ning populaarsetele komöödiatele, detektiivilugudele ja melodraamadele.

Reporter
Esmaspäev - Pühapäev: 20:30
Igal õhtul kell 20.30 eetrisse jõudev "Reporteri" venekeelne väljaanne kajastab Eestis ja maailmas toimuvat - poliitikat, majandust, kultuuri ja sporti. Uudised on suunatud eelkõige Eesti venekeelsetele inimestele, keda on Eesti elanikkonnast kolmandik ja Tallinna elanikest peaaegu pooled. Programmi eesmärk on informeerida venekeelset elanikkonda Eestis toimuvast.

===
Duo on eestikeelne niši telekanal. See alustas tegevust 1. aprillil 2021, asendades Sony Channel. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

2021 aasta kevadel Eesti, Läti ja Leedu telekanalite valikusse lisandunud nišikanal Duo edastab programmi põnevuse ning krimisarjade fännidele. Telekanali programm on meelelahutuslik ning sisaldab tipptasemel produtseeritud rahvusvahelist sisu.

===
Duo 2 on eestikeelne niši telekanal. See alustas tegevust 1. aprillil 2021, asendades Sony Turbo. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

2021. aasta kevadel Eesti, Läti ja Leedu telekanalite valikusse lisandunud nišikanal näitab kvaliteetseid komöödiasarju hommikust õhtuni. Programmist leiab nii aegumatuid retrosarju kui ka värskeid naerutajaid.

===
Smartzone on eestikeelne lastele ja noortele telekanal. See alustas tegevust 17. jaanuar 2018.

Smartzone on esimene hariduslik ja populaarteaduslik Eesti telekanal, mis on loodud spetsiaalselt lastele ja noortele. Siia on koondatud maailma harivate lastesaadete paremik ja samas leiab siit väärtuslikku vaatamist kogu pere. Telekanal Smartzone pakub tasakaalustatud saadete valikut eri vanuses laste vajadusi ja huve silmas pidades.

===
Filmzone on eestikeelne filmide telekanal. See alustas tegevust 16. oktoober 2015. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

Eestis, Lätis ja Leedus nähtav telekanal pakub parimat Hollywoodi meelelahtust, sekka ka indie-filme. Filmzone kanali sihtgrupiks on 25-59-aastased mehed ning enamasti leiab programmist ohtralt põnevike, trillereid, seiklus- ja ulmefilme. Filmzone on ka Oscarite eksklusiivne telekanal Balti riikides – leping tagab filmimaailma suursündmuse jõudmise siinsete televaatajateni nii otseülekannete kui ka korduste kaudu.

===
Filmzone+ on eestikeelne filmide telekanal. See alustas tegevust 16. oktoober 2015. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

Sarnaselt Filmzonele, pakub ka Filmzone+ Baltikumis parimat Hollywoodi meelelahtust, vahelduseks ka mõni indie-film. Kanali sihtgrupp on 25-59-aastased naised ning seetõttu leiab enamasti programmist pigem draamat, romantilisi komöödiaid ja tragöödiaid.

===
Kidzone on eestikeelne lastele suunatud telekanal. See alustas tegevust 13. juunil 2014. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

Kidzone on lemmikmultikate ja lõbusate seriaalide kodu 4 – 12-aastastele lastele. Uuemad ja kõige põnevamad animasarjad vahelduvad parimate pere- ja komöödiasarjadega. Kidzone on lõbus, nutikas ja lahe, veidi poisilikum, aga suurepäraselt nauditav kogu perele. Kidzone räägib lastega kas eesti- või vene keeles, vastavalt vaatajate valikule.

===
Kidzone+ on eestikeelne lastele suunatud telekanal. See alustas tegevust 13. juunil 2014. Kanal edastab saateid ka Lätti ja Leetu, kus saateid edastatakse läti ja leedu keeles.

Kidzone+ on rikkaliku animasarjade valikuga rahvusvaheline telekanal lastele. Hoolikalt valitud ja eale sobiv sisu on esmajoones mõeldud 4 – 9-aastastele lastele ning nende peredele. Kanali sisu on lõbus, hariv, ohutu ning vägivallatu. Kidzone+ räägib lastega kas eesti- või vene keeles, vastavalt vaatajate valikule.

===
Eesti Kanal on eestikeelne meelelahutus telekanal. See alustas tegevust 1. jaanuar 2019.

Kodumaine telekanal on mõeldud ja loodud sõnasaadete ja dokumentalistika sõpradele. Kanalil otsest konkurenti ei ole, kuid kõik saated pärinevad ERR arhiivist ja mõeldud silmaringi laiendamiseks ja harimiseks.

===
Eesti Kanal+ on eestikeelne meelelahutus telekanal. See alustas tegevust 1. jaanuar 2019.

Eesti Kanal+ on loodud kodumaise meelelahutuse sõpradele, kes peavad lugu kvaliteedist ja huumorist. Eesti Kanal+ sisu on Eesti telekanalite arhiiviriiulilt, mis mõeldud vabaaja sisustamiseks.

===
Kuku Raadio on aastal 1992 asutatud üle-eestiline raadiojaam. See on vanim tegutsev erakapitalil põhinev raadiojaam Eestis, mille asutaja ja kauaaegne omanik oli AS Trio LSL. Praegu kuulub meediakontsernile AS Postimees Grupp.

Raadio Kuku esimesed saated jõudsid kuulajateni 1992. aasta veebruaris. Täispikka programmi hakati pakkuma alates 1. märtsist 1992.

Kuku Raadio tunnuslause "Raadio mõtlevale inimesele" tähendab, et raadiosaadete põhiosa moodustavad jutu- ja probleemsaated ning mahukas uudisteprogramm.

Kuku Raadio algusaegadest on tänapäevani eetris "Kukul külas", "Välismääraja", "Keskpäevatund" ja hommikuprogramm (hommikusaate nimi on aastate jooksul vaheldunud).

1992. aasta 1. märtsil eetrisse läinud raadio Kuku on esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis, mida kõige paremini iseloomustab tunnuslause – raadio mõtlevale inimesele.

Jutu- ja probleemsaated ning mahukas uudisteprogramm on need, mis eristavad Kukut teistest Eesti raadiojaamadest ja meediakanalitest ning teevad temast usaldusväärse infoallika. Mõtleme neile, kelle jaoks raadio ei ole tausta-muusikamängija ja kellele meeldib kaasa mõelda.

Kuku kvaliteetse programmi tagavad alates raadio esimesest päevast säravad ja usaldusväärsed saatejuhid, kes ei ole tunnustatud mitte ainult ajakirjanikena, vaid ka paljudel teistel elualadel. Kukus oma töid tegevate arukate ja mõtlevate inimeste nimekiri on aukartust äratav.

Kuku programm koosneb kõigest, mida mõtlev inimene ootab: kiiretest uudistest, päevakajalistest intervjuudest ja kommentaaridest, arukatest vestlustest, aktuaalsetest aruteludest, kvaliteetsest meelelahutusest ning heast muusikast. Lihtsamalt öeldes – Kukust kuuleb täna seda, millest homme kirjutavad lehed.

Kuku raadiot on huvitav kuulata, sest Kuku suhtleb kuulajaga ja Kukul on alati midagi öelda. Kuku raadio on aktiivne, tegutseb, informeerib, mõtleb ise ja sunnib kaasa mõtlema. Mahukas informatsioon ja asjakohane arutelu on see, miks Kuku raadio on populaarne just otsustajate seas ning aitab neil ajaga kaasas käia.

Järjest pealiskaudsemaks muutuval meediamaastikul, kus vohavad lühidus ja pinnapealsus, on kvaliteetse joone hoidmine järgimist väärt tegu. Meie rõõmuks mõistavad seda ka meie kuulajad.

Kukul on 140 000 arukat kuulajat. Nendest koguni 48% on kõrgharidusega ja 45% on keskmisest suurema sissetulekuga. 50% Kuku kuulajatest on oma peres sisseostude eest vastutajad, 51% on vastutajad ka töökohtadel (juhid, spetsialistid, tööandjad). Ja 71% kuulajatest elab linnades.

"Kuku" esmaseks ülesandeks on jälgida kõige olulise jälgimine, mis toimub Eesti Vabariigi piires ja raja taga. Raadio Kuku uudised on eetris iga poole tunni tagant, ööpäevaringselt. Igal täistunnil edastatakse pikem uudistesaade. Kommentaare kuulete kl. 9.00, 12.00 ja 15.00. Sellele lisaks analüüsitakse sügavuti nii sise- kui välispoliitilisi arenguid nädalvahetustel toimuvates vaatlustesaadetes ja argipäeviti kl. 18-18.30 päeva kokkuvõtvas uudistesaates "Päevapilk".

===
Raadio Elmar on meediakontserni AS Postimees Grupp kuuluv Eesti raadiojaam.

Elmar alustas tegevust 1. detsembril 1997, olles esialgu kuuldav vaid Tallinna sagedusel. Elmar levis üle Eesti 24. aprillil 1998, mil Trio LSL Raadiogrupp omandas raadiojaama Pulss B3 sagedused. 2017. aastal sai raadiojaama omanikuks AS Eesti Meedia.

Elmar on ainulaadne raadiojaam, sest edastab vaid Eesti artistide esitatud laule, millest valdav osa kõlab eesti keeles.

Elmari peatoimetaja oli 2004–2017 Owe Petersell ja on alates 2017. aasta oktoobrist Mari-Liis Männik. Elmari toimetus asub Tartus, aadressil Ülikooli 2a.

Algselt mängiti eestikeelse muusika kõrval ka vanemaid Lääne šlaagreid, näiteks ansamblite ABBA, Boney M. ja Baccara loomingut. Ajapikku mindi üle üksnes eestikeelsele muusikale. Pärast Eesti võitu Eurovisioonil hakati siiski esitama ka Eesti muusikute ingliskeelseid palasid. "Me seisime äkki probleemi ees, et me ei saagi Eesti võidulaulu mängida," põhjendas poliitika muutust Owe Petersell.

Peterselli kinnitust mööda võtab toimetus vastu kõik neile saadetud muusikapalad ning säilitab neid passiivfonoteegis. Igapäevane eetrimaterjal valitakse umbes 8000 pala sisaldavast aktiivfonoteegist, kus uute lugude populaarsust testitakse ligikaudu nädala vältel. 2011. aasta juulis oli Elmari mängituim muusik Ott Lepland.

1997. aastast eetris olev raadio Elmar on kahtlemata unikaalne raadiojaam. Elmari unikaalsus seisneb eelkõige selles, et eetris kõlavad vaid Eesti artistide esitatavad laulud, millest valdava osa moodustavad laulud eesti keeles.

Raadiojaama fenomen on lisaks eestikeelsetele lauludele kindlasti ka saatejuhtide sõbralikkus ja meelelahutuslikud saated: hommikuprogramm „Ärka, kaunis maa”, päevaprogramm „Päevapüüdja” koos põnevate mängudega, suur soovisaade ja nädalavahetuse populaarsed saated nagu näiteks „Eesti lugude edetabel”, „Lotokarussell”, „Elmari tantsuõhtu” jne.

Muusika vahele pakume kuulata ka mitmeid huvitavaid saateid ja rubriike. Igal täistunnil Esmaspäevast - Reedeni 6.00-0.00 ja Laupäeviti ja Pühapäeviti 7.00-0.00 on meie eetris uudised.

===
Raadio Uuno on meediakontserni AS Postimees Grupp kuuluveestikeelne raadiojaam Eestis.

Raadio Uuno alustas tegevust 1994. aastal, olles esimene muusikajaam Eestis.

Muusikaformaadilt on Uuno poprock-raadio, põhirõhuga kahetuhandendate aastate ja hetke kuumematel hittidel. Lisaks muusikale on igal täistunnil raadioeetris uudiseid nig igal täis- ja pooltunnil värske ilmateade.

Muusika, info, meelelahutus ja professionaalsed DJ-d on märksõnad, mis on teinud Uuno üheks kuulatavaimaks raadioks Eestis. Raadio olemust iseloomustavad positiivsus ja sotsiaalne aktiivsus.

===
Spin FM on Eesti piirkondlik raadiojaam, mis tegutseb alates 2008. aasta veebruarist.

Spin FM-i stuudio asub Tallinnas aadressil Veerenni 58. Raadio on kuulatav Tallinnas, Tartus ja Pärnus, leviala katab suuremat osa Harju- ja Tartumaast, ulatudes ka Rapla-, Jõgeva-, Viljandi- ja Põlvamaale.

Spin FM on reklaamiraadio, mis mängib värsket popmuusikat edetabelite tipust. Sõnaline osa programmis peaaegu puudub.

Spin FM on parim alternatiiv inimesele, kelle igapäeva toimetusi saadab hea ja uus muusika ning kes ei ole veel langenud sügavale mp3-e sõltuvuse kuristikku. Kuigi viimane on hea raadioga (loe: Spin FM) kergesti ravitav.

Spin FM on 15–25aastasele noorele suunatud raadiojaam, mille eesmärk on mängida HÄSTI palju muusikat. Lugude valimisel lähtutakse ainult värsketest edetabelitest. Üks muusikavaliku prioriteetidest on olla uute lugude tutvustaja. Raadio, mis mängib hitte enne, kui neist saavad hitid.

Spin FM on raadio, mis mängib muusikat, diskrimineerimata kedagi tema muusikaeelistuste, soo, nahavärvi, riietumisstiili, elustiili, hobide, sõprade ega ka seksuaalse orientatsiooni põhjal.

Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale noorele.

Spin FM on kuuldav Tallinnas (88,3 MHz), Tartus (103,0 MHz) ja Pärnus (96,4MHz).

Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi professionaalset DJ-d. Seal tegelikult ei tööta ühtegi DJ-d. Olgem ausad, head muusikat on nii palju, et sinna vahele lihtsalt ei mahu jutt. Kui ka mahuks, siis pigem mängiks ühte head lugu mitu korda, kui räägiks. Milleks rääkida, kui ei ole midagi tarka öelda.

Spin FM on raadio, mis ainukesena Eestis mängib 10 kuulaja lemmiklugu järjest nii, et sinna vahele ei mahu ühtegi sõna uudist, reklaami, ilmateadet, liiklusuudist, valuutakurssi, ajalehetutvustust, libauudist, arvamust … ja loomulikult mitte ühtegi professionaalset DJ-d.

Spin FM on raadio, mida kuulates on üsna kindel, et raadiokuulaja ema ei ütle: “Oi, see on lugu, mille saatel me sinu isaga Salme kultas tantsisime”.

Spin FM on raadio, mis hindab oma kuulaja huvi olla toimuvaga kursis, edastades kord tunnis ka uudiseid, kuid seda lühidalt ja konkreetselt.

Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas. Ei saa öelda, et Kerttu oleks puhas “A”-õpilane, aga ta saab väga hästi hakkama. Kerttu ei ole loll, Kerttu teab, et ülikoolis tuleb õppida esimesel ja viimasel kursusel, ülejäänud aeg on selleks, et ELADA. Kerttul on ka poiss-sõber. Tema nimi on Madis. Madis on jorss. Tema läheb väljavahetamisele, nagu ka mp3-mängija, mis sai vahetatud Spin FM-i vastu.

===
Narodnoje Radio on venekeelne raadiojaam Eestis. Raadiojaama omanik on meediakontserni AS Postimees Grupp.

Raadiojaam alustas tegevust 1992. aastal ja on ühtlasi Eesti vanim erakapitalil põhinev venekeelne raadiojaam.

Raadiojaama eelkäija on 100FM.

Narodnoe Radio on esimene erakapitalile kuuluv venekeelne raadiojaam Eestis. Narodnoje Radio on aktiivne, meeleolukas, otsiv raadiojaam, mille moto “Neid laule laulame kõik koos!” on hästi tuntud nii Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis kui ka mujal.

Traditsioonidega Narodnoje Radio on venekeelse raadiokuulaja lemmik. Kuulajaskond on stabiilne ja väga lojaalne. Need on inimesed, kes väärtustavad perekonda ja lähedasi, neile on oluline ennast harida, lugeda, reisida, käia kontsertidel ja teatrites. Narodnoje Radio kuulaja on keskmiselt vanuses 30 kuni 55, kuid piisavalt on ka sellest vahemikust nii nooremaid kui vanemaid kuulajaid.

Narodnoje Radio sagedustel kuuleb kõige populaarsemaid mineviku ja tänapäeva hitte, nii ida- kui läänepoolt. Suur osa venekeelse muusika superhittidest kõlavad just Narodnoje Radio eetris.

Narodnoje Radio ei ole muidugi ainult muusika! See on kõige huvitavamad programmid, armastatuimad saatejuhid ja põnevaimad külalised!

Raadiol on 133 000 kuulajat vanuses 12-74, sh 38% mitte-eestlastest kuulab just raadiot 100 FM Narodnoje Radio. Ligi kolmandik kuulajatest on kõrgharidusega ja koguni 93% kuulajaskonnast elab linnades ning 52% vastutab sisseostude eest oma peres.

===
DFM on venekeelne raadiojaam, mis levib Tallinnas ja Tallinna ümbruses sagedusel 90,2 MHz. Raadiojaam kuulub meediakontsernile AS Postimees Grupp.

Raadiojaama DFM formaat on Contemporary hit radio/dance ehk kaasaegsed hitid ja tantsumuusika. Kõlab nii House, Club dance, Mainstream, euro-pop, R'n'B kui ka moodne venekeelne klubimuusika.

DFM - see on raadio, mis loob ööpäevaringselt head meeleolu oma ereda, porgressiivse, huvitava muusikavalikuga eri suundadest. DFM on ainuke jaam eestis, mis toob kuulajateni otseülekandeid kõige moodsamatelt klubiõhtutelt, kus ka klubikülastajal on võimalus sattuda oma lemmikjaama otse-eetrisse. See on vaid üks viis, kuidas DFM läheneb oma kuulajaskonnale ja muudab oma imaget seeläbi atraktiivsemaks.

DFM diskorid on tuntud klubi-DJ-d Eestis, kes räägivad oma kuulajatega nende keeles.

DFM omab otsekontakte klubide ja kontserdikorraldajatega ning toetab paljusid noorteüritusi.

DFM auditoorium on noored kaasaegsed inimesed vanuses 16-35, kelle sissetulek ületab keskmist. Kuulajaid iseloomustab kaasaegsus, innovaatilised vaated, aktiivne eluhoiak ja huvi kõige uue vastu. DFM kuulajaid kohtad kinos, moodsatel klubiõhtutel, noorterõivaste kauplustes, elektroonikapoes. Meie kuulajad on kõige aktiivsemad telekommunikatsiooni teenuste tarbijad: nad on internetiga "sina" peal ning kasutavad sms-i nii suhtluseks kui teenuste tarbimiseks.

===
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht. See on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. See ilmub kuus korda nädalas: esmaspäevast laupäevani.

Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 45 800 eksemplari, laupäevase Postimehe (Postimees Nädalavahetus) tiraaž on 56 200 eksemplari. Nädalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav Maa Elu.

Postimehe väljaandja AS Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia, mis kuulus 1998–2013 Norra kontsernile Schibsted, 2013. aastast aga Eesti kapitalil põhinevale UP Invest OÜ-le, mille kaudu sai suuromanikuks Eesti ärimees Margus Linnamäe. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga rea tütarfirmasid, sealhulgas ASi Postimees Grupp. 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus haldusfirma Media Investments & Holding OÜ.

Alates 7. novembrist 2005 on ilmunud Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal. Leht ilmub kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval).

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5/17. juunil 1857 nädalaleht nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel.

Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid väljaandeid. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat "Postimees 1857–1907", mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: "Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. "Postimehe" ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada."

Postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jansen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees, oli toonane leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline, kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekülge.

Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees. Tartu Postimehe asutajaks oli küll Johan Voldemar Jannsen, kuid 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann lehe ära ning ühtlasi päästis ka selle tuleviku, sest ajaleht hingitses sel ajal üpris vaevaliselt. Karl August Hermann kolis Tartusse ning hakkas seal 1886. aastal Postimeest päevalehena välja andma. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber selliseid võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse.

1933. aastal oli Postimehe kirjastusühisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud võlgu üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste kuulumisel Tartu linnavalitsusse.

17. oktoobril 1933, pärast rahvahääletuse tulemuste teatavakssaamist, põletas Julius Juhkentaal Tartu Vanemuise einelauas Postimehe numbri, pidades ühtlasi kõne, kus ta ütles, et suuril hetkil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka täna on üks selliseid suuri hetki. Täna tuuakse ohvriks "Postimees", milline ohverdamine peab tähendama, et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest.

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sädemed (1905–1934), Lasteleht (1901–1940), Tervis (1903–1931), Elu (1905–1917).

Nõukogude okupatsioonivõim natsionaliseeris Postimehe teiste ettevõtetega ja viimane väljaanne ilmus 27. septembril 1940. Lehe asendas väljaanne Tartu Kommunist. Postimees leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941, kui Omakaitse kohalikel salkadel oli õnnestunud vabastada Emajõe lõunapoolne osa kolme päeva varem. Väljastamine käis keset lahingu pidamist lähenevate sakslaste ja taganevate punaväelaste vahel. Taastamine sai alguse 11. juulil 1941, kui Jaan Kitzbergi kutsel Karl August Hindrey, Arno Raag, August Oinas, Arnold Pearand ja Viktor Männiste ilmusid Ülikooli tänava toimetusse.

1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nime Edasi. Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe pikaajalise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega, hiljem on Postimehe põhikonkurendiks leheturul olnud Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese. Samuti teeb Postimees koostööd paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks ERKI Moeshow'le, Tallinn Fashion Weekile, Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF), Tallinn Music Weekile, Eesti Laulule, Maamessile. Postimees on andnud oma panuse ka projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm.

Postimees on suurim kvaliteetajaleht Eesti pealinnas ja tähtsaimas äriregioonis Tallinnas. Meie lehe lugejate peamisteks iseloomustavateks omadusteks on vitaalsus, teadmistejanu, optimism, poliitiline ning kultuuriline aktiivsus, orienteeritus tööle ning enesetäiendusele, ambitsioonikus ja aastatepikkune lojaalsus lehele. Postimees kajastab kõiki eluvaldkondi ja lehe lugeja võib olla kindel, et ta on alati parimal võimalikul moel ja mis peamine, usaldusväärselt ning tasakaalustatult informeeritud. Postimehe lugejaskond hõlmab kogu Eestit ja on väga eripalgeline, mistõttu on lehe puhul oluliseks märksõnaks «mitmekülgsus» - lehest leiab endale huvitava ja vajaliku teabe igaüks. Postimees on alati elu keskel ning kirjutab nähtustest ja sündmustest, mis inimesi puudutavad, millest inimesed räägivad. Olgugi suur, on Postimees sealjuures innovatiivne ning reageerib kiiresti ja avatult ümberringi toimuvale, aidates lugejal keerulisi olukordi lahti mõtestada ja maailma asjades selgust saada.

===
Sõnumileht on eesti päevaleht, mis ilmub alates 1995. aastast.

Selle toimetuse moodustasid pärast Eesti Sõnumite sulgemist tolle lehe endised ajakirjanikud. Aastatel 1995–1996 oli peatoimetaja Ainar Ruussaar.

Algul oli Sõnumileht kvaliteetne veidi vasakpoolse kallakuga ajaleht, aga 1998. aastal ostis selles osaluse Norra meediagrupp Schibsted ja ajalehest sai tabloid.

1999. aastal oli ajalehe tiraaž umbes 30 000, see oli trükiarvu järgi kuues ajaleht Eestis. Sõnumileht konkureerib teise tabloidlehe, Õhtulehega ning see viis 1999. aasta suvel hinnasõjani kahe ajalehe vahel. Selle tulemusena kasvas ajalehe populaarsus ja mõlema ajalehe trükiarv suurenes.

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Sõnumileht Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees oli Mart Kadastik. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Eesti meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP invest. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga rea tütarfirmasid, sealhulgas ASi Sõnumileht. 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus haldusfirma Media Investments & Holding OÜ.

Sõnumileht on Eesti suurima tiraažiga päevaleht, mille kõrval on ka kaalukas veebiportaal. Vahendame ausalt, otsekoheselt ja julgelt kõige värskemaid uudiseid ja meelelahutust, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.

Sõnumileht on Eesti ainus tabloidväljaanne ning me ei häbene seda. Vaatleme maailma lahtiste silmadega ja vahendame nähtut. Me ei võta õpetaja, sundija või kasvataja rolli, vaid oleme lugejatele heaks seltsiliseks teekonnal läbi iseenda ja maailma. Kõik, mis on kirjas meie veergudel, tuleb inimestelt ja on määratud inimestele. Niisama lihtne ja keeruline see tabloidleht ongi.

Igast Sõnumileht leiad värsked päevauudised Eestist ja mujalt, samuti arvamuskülje ja mahuka spordiosa. Elukülgedel räägitakse erakordsetest sündmustest ja huvitavatest inimestest meie ümber. Lisaks veel koomiksid ja telekavad. Nädalavahetuse Sõnumileht on pisut ajaviitelisem ja veelgi mahukam.

===
Den za Dnjom on Eestis ilmuv venekeelne ajaleht, mis ilmub kord nädalas alates aastast 1991. Ajalehe tiraaž oli 2011. aasta märtsis 11 600 eksemplari.

Ajalehe esimene number ilmus 4. augustil 2006. Ajaleht moodustati Venemaa nädalalehtede Den za Dnjom ja Vesti Nedeli ühinemise tulemusena ning kuni 12. jaanuarini 2007 ilmus see ajutise ühise pealkirja all Vesti Nedeli Den za Dnjom. Alates 19. jaanuarist ilmub ajaleht päevast päeva püsiva nime all.

Nädalalehe tiraaž on 15 000 - 16 000 eksemplari, s.t. See on ajaleht, mille tiraaž on Venemaa nädalalehtedes kõige suurem. Nüüd on väljaandel üle 8000 tellija - see on üks parimaid näitajaid Venemaa ajalehtede seas. 48-leheküljeline nädalaleht ilmub reedeti.

Iganädalane "Den za Dnjom" on klassikaline nädalaleht, mis on mõeldud laiale lugejaskonnale. Väljaanne pakub lugejatele mitmesugust huvitavat teavet, analüütilisi materjale, arvamusi ja muid asjakohaseid artikleid Eestis ja välismaal (peamiselt naaberriikides ja riikides, kus on suured vene diasporaa) toimuva kohta, samuti meelelahutusmaterjale igale maitsele - alates autotööstusest ja spordist kultuuri- ja moemaailma uudiste juurde.

Igas numbris on teleajakiri "Sem" koos arvukate vene- ja võõrkeelsete telekanalite saadetega, populaarsete telesaadete teadaandeid, uudiseid massikultuuri kuulsustest ning artikleid muusika, teatri ja kino teemadel.

Tellijatele on igas väljaandes lisatud meelelahutuslik ja praktiline ajakiri naistele "Mezhdu nami". Ajakiri on jaemüügis saadaval igal nädalal alates teisipäevast.

Kord kuus ilmub ajalehes temaatiline lisa "Vash dom i sad".