teenin alla keskmise

Liigu edasi põhisisu juurde
Eesti Päevaleht

LP
05.09.2025, 00:05

„Avab uksed kõigile maailma diktaatoritele.“ Kas Soome kogemus päästaks või reedaks Ukraina? (189)

„Andke agressorile maad ära, siis ta jätab teid rahule!“ Niimoodi võib kokku võtta mitme lääne esindaja Ukrainale antud õpetussõnad. Aga kas see aitaks?
Taavi Minnik
Taavi Minnik
[email protected]
Kramatorskist ja Slovjanskist on pagenud palju inimesi, kuid praeguse seisuga on need viimased elujõulised Donbassi linnad.
Kramatorskist ja Slovjanskist on pagenud palju inimesi, kuid praeguse seisuga on need viimased elujõulised Donbassi linnad.
FOTO: Jevhen Titov | Scanpix
13 min

Ukraina sõda on algusest peale tekitanud võrdlusi 105 päeva kestnud Soome Talvesõjaga (1939–1940). Kui alguses kõrvutati omavahel soomlaste ja ukrainlaste kangelaslikku vastupanu, siis sõja venides on järjest enam hakanud kostma mõnede lääne analüütikute nõuanne: loovutage venelastele osa oma territooriumi ja venelased jätavad teid rahule, nagu nad jätsid soomlased pärast Teist maailmasõda.

Kui varem räägiti sellest hillitsetult, siis Donald Trumpi võimule saamisega on kõik muutunud. Praegune USA president on valmis toetama rahuplaani, mille kohaselt ei peaks Ukraina loovutama Venemaale mitte ainult okupeeritud, vaid ka veel okupeerimata Donetski oblasti territooriumi. Praegu on Ukraina kontrolli all Donetski oblasti põhja- ja lääneosa, kaasa arvatud ainsad piirkonna viimased elujõulised tööstuslinnad Slovjansk ja Kramatorsk. Sellise kokkuleppega tuleks Ukrainal ära anda ka alates 2014. aastast suure vaevaga rajatud tugevad kindlustused.

Trumpi meelest oleks selline kokkulepe Ukrainale kasulik kolmel moel. Esiteks „külmutataks“ sõjategevus ülejäänud riigis, sest Putin lubaks kehtestada relvarahu praegustel rindejoontel. Teiseks saaks Ukraina „tugevad julgeolekugarantiid“, küll mitte NATO liikmesuse kaudu, aga Trump on vihjanud, et USA Ukrainasse saadetavad üksused võiksid olla garantiide osa. Kolmandaks annaks Putin kirjaliku lubaduse mitte enam rünnata Ukrainat ega Euroopa riike ning nõustuks sellega, et Ukraina jääb sõltumatuks, kuid ei astu NATO-sse.

Trumpi pakutava diili loogika järgi ei saaks Ukraina paraku tagasi ühtegi praegu Venemaa käes olevat Ukraina ala. See tähendaks, et Venemaa jääkski valitsema Krimmi ning Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblasti okupeeritud alasid.
Talvesõja hind: kümnendik territooriumist

Soome pidi Talvesõja lõpus, 13. märtsil 1940 Moskva rahulepingu alusel loovutama Nõukogude Liidule kokku umbes kümnendiku oma territooriumist. Kõige suurem ja strateegilisem kaotus oli Karjala kannas ühes Viiburi linnaga, mis oli Soome suuruselt teine linn ning tähtis tööstus- ja kultuurikeskus. Lisaks anti venelastele Karjala idaosa koos Laadoga läänekaldaga ja see sundis ligi 400 000 soomlast oma kodust lahkuma. Nõukogude Liidule loovutati ka Soome lahe idapoolsed saared, sealhulgas Suursaar, Tütarsaared ja Lavassaar, samuti Salla piirkond Lapimaal ja Petsamo piirkond Põhja-Jäämere ääres.
Soomlased evakueerusid pärast Talvesõda Karjalast.
Soomlased evakueerusid pärast Talvesõda Karjalast.
FOTO: Wikimedia Commons / muolaa.com

Kui Soome läks 1941. aasta Saksa-Nõukogude sõja algul neid territooriume tagasi vallutama, õnnestus suur osa neist tagasi saada. Soome väed liikusid isegi sügavamale Nõukogude Liidu territooriumile. Ent 1944. aasta suvel, kui Punaarmee alustas ulatuslikku pealetungi Karjala kannasele ja Ida-Karjalale, olid soomlased sunnitud uuesti taanduma. Viiburi langes teist ja viimast korda ning Soome pidi taas samad alad ära andma.

Soome ja Nõukogude Liidu vahelised territoriaalsed muudatused vormistati 19. septembril 1944 sõlmitud Moskva vaherahuga. Need tingimused kinnitati lõplikult 1947. aasta Pariisi rahulepinguga, millega Talvesõja ja Jätkusõja käigus toimunud territoriaalsed kaotused said rahvusvahelise tunnustuse ja muutusid püsivaks.

Pärast sõdu proovis Soome hoida idanaabriga häid suhteid. See oli soomestumise keskne mõte: väikeriik elab suurriigi kõrval nii, et ei provotseeri teda. Sama poliitiline ettevaatus kandus edasi ka Nõukogude Liidu lagunemise järgsesse aega, sest isegi 1990. aastatel oli Venemaa ettearvamatu. Seetõttu pole Soome esitanud Venemaale kunagi territoriaalseid nõudmisi.
Igatsus jäi aastakümneteks

Teisalt oli nende alade kaotamine Soomele ja soomlastele väga valus. Soome sõjaajaloolane Pasi Tuunainen ütleb LP-le, et küsimusele, millal leppisid soomlased lõplikult Karjala ja teiste alade kaotusega, ei ole võimalik anda ühest vastust. See olenes igaühe isiklikest kogemustest ja suhtumisest. Umbes 430 000 inimest kaotas oma kodu, kuid nad suutsid alustada elu mujal. Esmalt keskenduti ülesehitusele ja sõjakahjude hüvitamisele, Soome riik andis evakueeritutele maad ja eluaseme. Ometi jäi igatsus püsima aastakümneteks. „See tuli eriti nähtavale 1990. aastate alguses, kui pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli lõpuks võimalik minna oma endisesse kodukülla või -linna. Varem sinna ei pääsenud, sest need alad asusid piiritsoonis,“ märgib Tuunainen.
Pasi Tuunainen
Pasi Tuunainen
FOTO: Siru Päivinen

Tema enda suguvõsa on pärit Impilahtist Laadoga põhjarannikult. Tuunainen meenutab, et üks tema onu uskus veel 1950. aastatel, et Karjala võiks taas jõuda Soome koosseisu. Onu ehitas oma väikese maja nii, et selle oleks saanud autoga Karjalasse vedada. „Soome keeles ei nimetata neid inimesi pagulasteks, vaid evakueerituteks, kuna nende Karjalast lahkumise korraldas riik kahel korral – 1940. ja 1944. aastal,“ lisab Tuunainen.

Onu ehitas oma väikese maja nii, et selle oleks saanud autoga Karjalasse vedada.

Kui vaadata Nõukogude Liidu territoriaalsete nõudmiste põhjuseid, siis Tuunaineni hinnangul oli oma osa Leningradi julgeolekul, kuid tegelik eesmärk oli vallutada kogu Soome. „1939. aastal väideti, et piiri tuleb viia lääne poole, et kindlustada Leningradi. Kuid Stalini tegelik kavatsus oli allutada kogu Soome. See eesmärk jäi püsima Teise maailmasõja lõpuni,“ ütleb ta. Talvesõja lõpus oli Moskva valmis läbirääkimisteks, sest rahvusvaheline olukord oli muutunud: Suurbritannia ja Prantsusmaa kavatsesid minna Soomele appi.
Soome sunniti sõjast lahkuma

„Rahu andis Nõukogude Liidule nende miinimumtulemuse: osa Karjalast ja mõned strateegilised positsioonid. Tegelikult oli sõjaväel käsk liikuda edasi Kymijoeni, kuid Stalin ei andnud rindele piisavalt lisajõude.“ Ka Jätkusõja lõpufaasis, suvel 1944 proovis Nõukogude Liit Soomet veel vallutada, kuid Punaarmee kandis rasketes lahingutes kaotusi ja Soome suutis ennast kaitsta. „Kui selgus, et Soome ei varise kokku, piisas Moskvale sellest, et Soome eraldati Saksamaast ja sunniti sõjast väljuma. Nõukogude juhtkonna jaoks olid Baltimaad ja Valgevene olulisemad,“ ütleb Tuunainen.
FOTO: Ivar Kuldver

Ta meenutab, et isegi Nõukogude välisminister Molotov tunnistas hiljem, et Soome okupeerimata jätmine oli õige otsus. Tema hinnangul oleks sellest saanud veritsev haav, sest soomlased poleks leppinud Nõukogude okupatsiooniga ja oleksid osutanud tugevat vastupanu.

Tuunainen näeb sarnasusi Soome Talvesõja ja Ukraina sõja vahel, kuid ta rõhutab ka suuri erinevusi. Soome pidi ja Ukraina peab praegu panema vastu suurriigi agressioonile. Ka oma riigi iseseisvust oli vaja Soomel kaitsta, nagu on nüüd vaja Ukrainal, kuid Soome jäi Talvesõjas peaaegu üksi. „Soome elanikkond oli veidi alla nelja miljoni, Nõukogude Liidus oli umbes 170 miljonit inimest. Ukraina saab tohutul hulgal välisabi ja relvastust, Soomele anti aastatel 1939–1940 relvi ainult piiratud koguses,“ märgib ta.
Karjala põgenikud pidid pärast Teist maailmasõda elama väga kipakates oludes.
Karjala põgenikud pidid pärast Teist maailmasõda elama väga kipakates oludes.
FOTO: Wikimedia Commons / muolaa.com

Tuunaineni sõnul olid toona Soome peamised liitlased talv ja keeruline maastik. „Soomes jälgitakse praegu Ukraina-vastast agressiooni suure murega, sest ajalooline kogemus on elav. Ajaloos ei kordu sündmused kunagi täpselt samas vormis, kuid alati peab olema valmis ka kõige halvemaks,“ ütleb ta.

Soome ei ole ainuke eeskuju, mida praegu Ukrainale pakutakse: räägitakse ka Põhja- ja Lõuna-Koreast ning Ida- ja Lääne-Saksamaast. Soome näite puhul peitub võrdluse mõte selles, et osa riigist ja rahvast jäi Nõukogude võimu alt välja ning suutis üles ehitada arenenud ühiskonna ja eduka majanduse.
Oleksandr Kovalenko
Oleksandr Kovalenko
FOTO: 7 kanal

Ukraina analüütiku Oleksandr Kovalenko sõnul on ekslik arvata, et Ukraina võiks lahendada sõja samal viisil, nagu Soome oli sunnitud Talvesõja ajal tegema või nagu juhtus Korea poolsaarel, kus on siiani lõhe. Kovalenko hinnangul ei ole Putinil Ukrainas mingit kavatsust peatuda, sest tolle eesmärk on kogu Ukraina, mitte ainult Donbassi või Krimmi kontrollimine. „Putin võib jätta mulje, et ta on valmis rahuprotsessiks või vaherahuks, kuid tegelikkuses on see imitatsioon. Tema loogika ei võimalda tal sõda lõpetada enne, kui kogu riik on allutatud. Järeleandmistele lootmine on illusioon,“ hoiatab Kovalenko.

Kuigi väike Soome suutis pidada vastu palju suuremale vaenlasele, jäi ta ilma väärtuslikest territooriumidest, sest teised suurriigid ei andnud piisavalt tuge.

Analüütiku hinnangul on ajaloolised paralleelid pigem hoiatuseks kui eeskujuks. Soome näide Talvesõjast ja Jätkusõjast näitab, et kuigi väike riik suutis pidada vastu palju suuremale vaenlasele, jäi ta ilma väärtuslikest territooriumidest, sest teised suurriigid ei andnud piisavalt tuge. Kovalenko sõnab, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa oleksid 1939. aastal sekkunud jõulisemalt, poleks Soome pidanud Karjalat loovutama. Sama kehtib Korea kohta: 1953. aastal kompromissiga peatatud sõda jättis maailmale pärandiks Põhja-Korea režiimi, mis destabiliseerib siiani rahvusvahelist julgeolekut, toetab Iraani, arendab kontrollimatult relvastust ja on nüüd seotud ka Ukraina sõjaga, varustades Venemaad laskemoona, tehnika ja sõduritega. „Kõik need on lõpetamata ehk külmutatud konfliktide tulemused. Kui lääs ei julge minna lõpuni, jäetakse tulevastele põlvkondadele pikaajalised probleemid,“ ütleb ta.
Pretsedent, mis vallandaks uued sõjad

Kovalenko hoiatab, et kui lääs survestab Ukrainat loovutama Venemaale territooriume, näiteks Donetski oblasti allesjäänud osa koos Kramatorski ja Slovjanskiga, tekiks ohtlik pretsedent. See tähendaks loobumist ligikaudu 6500 ruutkilomeetri suurusest maa-alast, mis on Ukraina käes püsinud alates 2014. aastast ja muutunud üheks kogu Ukraina kõige tugevamalt kindlustatud piirkonnaks. Seal on välja ehitatud kaitseliinid ja rajatised, mis teevad venelaste edasitungi äärmiselt keeruliseks.

„Venemaa on juba 11 aastat püüdnud seda piirkonda vallutada, aga edutult. 2022. aasta sissetung ei ole olukorda muutnud. Vene armee on kurnatud, tankid ja soomusmasinad ilmuvad välja harva, domineerib kergejalavägi, tehnikat peavad venelased otsima Iraanist ja Põhja-Koreast. Sellises olukorras ei ole mitte mingit loogikat selles, kui Ukraina peaks andma vabatahtlikult ära positsioonid, mille kaitsmise ajal Vene armee niikuinii verest tühjaks jookseb,“ selgitab Kovalenko.
Kui Zelenskõi viimane kord Valges Majas käis, sättis Donald Trump ta nina alla suure kaardi venelastele kaotatud aladega.
Kui Zelenskõi viimane kord Valges Majas käis, sättis Donald Trump ta nina alla suure kaardi venelastele kaotatud aladega.
FOTO: White HouseDaniel Torok | Scanpix

Tema hinnangul ei ole küsimus ainult strateegilises või sõjalises loogikas. Territooriumist loobumine oleks vastuolus Ukraina põhiseadusega ning tähendaks moraalset ja poliitilist enesehävitust. „Kõik, sealhulgas Donald Trump, peavad arvestama, et Ukraina põhiseadus ei luba riigil oma alasid loovutada. Seda ei saa ignoreerida. Sellist kokkulepet ei sünni kunagi,“ rõhutab ta.
Järeleandmised süvendaksid ebastabiilsust

Kovalenko sõnul suudab Ukraina armee hoida Donetski oblasti positsioone veel mitu aastat, isegi kui rünnakud jätkuvad suure intensiivsusega. Ta rõhutab, et iga aastaga muutub Venemaa edasitung raskemaks ja vähem tulemuslikuks, sest ressursid kahanevad ja ka mobiliseeritud inimeste motivatsioon on väike. „Sellest ei tule midagi head, kui Ukrainat survestatakse Soome või Korea näite eeskujul tegema järeleandmisi. Vastupidi, see avaks ukse teistele diktaatoritele ja autoritaarsetele režiimidele üle maailma. See oleks märk, et naaberriigi vallutamine ja selle territooriumi endale jätmine on aktsepteeritav. See on julgustus nii Põhja-Koreale, Iraanile, Venezuelale kui ka Hiinale, kes ei pea oma ajalooliseks territooriumiks mitte ainult Taiwanit, vaid terve Lõuna-Hiina mere piirkonda,“ ütleb Kovalenko.

See on julgustus nii Põhja-Koreale, Iraanile, Venezuelale kui ka Hiinale.

Seega ei tooks Venemaale järeleandmine kaasa rahu, vaid see vastupidi süvendaks ebastabiilsust. „Kui maailm laseb Putinil kord saavutada edu territoriaalsete vallutustega, vallandab see pretsedent uued sõjad ja annab hoogu kõigile totalitaarsetele režiimidele. Küsimus ei ole ainult Ukrainas, vaid kogu rahvusvahelise korra edasi kestmises,“ hoiatab Kovalenko.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Pettununa
Kurvana
Vihasena
Kommenteeri Loe kommentaare (189)
Soovitame Sulle
FOTOD | Carmen Kass säras Leedu moenädalal. Modell eksponeeris kadestamisväärset säärejooksu
FOTOD | Carmen Kass säras Leedu moenädalal. Modell eksponeeris kadestamisväärset säärejooksu
Valehäbi tõttu võib terviseprobleem liiga kaugele areneda. 5 levinud põhjust, miks mehed pöörduvad uroloogi poole
Valehäbi tõttu võib terviseprobleem liiga kaugele areneda. 5 levinud põhjust, miks mehed pöörduvad uroloogi poole
TÄNA OTSEBLOGI | Eesti jalgpallikoondis kohtub Bergamos neljakordse maailmameistri Itaaliaga
TÄNA OTSEBLOGI | Eesti jalgpallikoondis kohtub Bergamos neljakordse maailmameistri Itaaliaga
2024. aasta teatris: esietendus toimus iga 31 tunni järel, külastajaid aga 100 000 võrra vähem
2024. aasta teatris: esietendus toimus iga 31 tunni järel, külastajaid aga 100 000 võrra vähem
Kristi Saare: tee laste sügiskulutustest nimekiri, et välk-allahindlusi maksimaalselt ära kasutada
Kristi Saare: tee laste sügiskulutustest nimekiri, et välk-allahindlusi maksimaalselt ära kasutada
Rasmus Mägi: Tokyo MM-ist loobumise otsus oli raske, aga vabastav
Rasmus Mägi: Tokyo MM-ist loobumise otsus oli raske, aga vabastav
Sisuturundus
Säästa aega ja raha – registreeri .ee domeen kohe pikemaks ajaks!
Säästa aega ja raha – registreeri .ee domeen kohe pikemaks ajaks!
Meelte alkeemia: Maison Francis Kurkdjiani legendaarne lõhnateos Baccarat Rouge 540
Meelte alkeemia: Maison Francis Kurkdjiani legendaarne lõhnateos Baccarat Rouge 540
Rattasõit – parim viis oma kodulinna taasavastamiseks?
Rattasõit – parim viis oma kodulinna taasavastamiseks?
Ukraina sõdurid augustis sõjaväelisel väljaõppel
Ukraina sõdurid augustis sõjaväelisel väljaõppel
FOTO: Andri Andrijenko | AFP (Scanpix)
Arvamus
03.09.2025, 14:01
SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Venemaa tulistab miinipildujatest oma sõdurite seljatagust, et nad teaksid, et tagasiteed ei ole (48)
03.09.2025

Vangi võetud Venemaa sõjaväelaste sõnul on nende peamine motivaator sõdida raha. Eks sellisel juhul üritab inimene ikka rohkem oma nahka hoida.
Teet Kalmus
sõjakolumnist
12 min

Ukraina analüütiku Oleksandr Kovalenko andmetel sai Venemaa armee augustis oma kontrolli alla 467 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, kaotades surnute või raskelt haavatutena 27 940 inimest ehk natuke alla 60 inimese ruutkilomeetri kohta. Kolme suvekuuga läks Venemaa armee kontrolli alla 1587 ruutkilomeetrit, Venemaa kaotused olid sealjuures 93 580 inimest surnute või raskelt haavatutena ehk 59 inimest ruutkilomeetri kohta.

Samas ei ole hilissügis enam kaugel ja ka Venemaa z-blogijad tunnistavad, et ainuüksi ruutkilomeetrite arv ei ole määrav. Mitte ühtegi suuremat asulat (Kupjansk, Mõrnohrad, Pokrovsk, Kostjantõnivka) pole Venemaa armee suvise pealetungi käigus enda kontrolli alla saanud, ka ei edene Venemaa armee viimasel ajal Tšassiv Jari ja Toretski suunal. Sumõ suunalt on nii Venemaa kui Ukraina oma üksusi ära toonud, selgelt on aeglustunud Venemaa armee edenemine Dnipropetrovski oblasti suunal.

Ukraina sõjaväelaste sõnul on neil küllaltki keeruline olukord Lõmani suunal, lisaks on Venemaa armee viinud lisajõude Pokrovski suunale. Peale Venemaa üksuste kiiret edenemist Pokrovski ja Kostjantõnivka vahelt põhja suunal toodi Ukraina poolt olukorda parandama Azovi armeekorpuse üksused ning nende juhtimise alla anti ka teiste brigaadide üksusi.

Azovi poolt kommenteeris toimunut Svjatoslav Palamar alias Kalõna, kelle sõnul korraldasid nad esimese asjana ümber juhtimisstruktuuri ning vasturünnakute käigus saavutasid ka edu, mistõttu õnnestus piirkonnas rindejoon stabiliseerida.

Palamari sõnul on Venemaa armee sõjaväelased sõja käigus muutunud oludega kiirelt kohanenud ning suur osa Venemaa sõjaväelastest tegutsevad professionaalselt. Samas olevat vangi võetud Venemaa sõjaväelaste sõnul nende peamine motivaator sõdida raha – eks sellisel juhul üritab inimene ikka rohkem oma nahka hoida.

Palamari sõnul on selgunud pealt kuulatud Venemaa üksuste sidest, et nn motivatsiooni suurendamiseks ehk hakkliharünnakutesse saatmiseks kasutab Venemaa ka oma sõdurite seljataguse miinipildujatest tulistamist, et nad teaksid, et tagasiteed pole, on ainult üheotsapilet edasi.

Samas tunnistavad Ukraina sõjaväelased, et Venemaa on elektroonilise sõjapidamise vahendeid järjest paremaks muutnud, mis tähendab Ukraina rallidroonide kasutamise efektiivsuse vähenemist. Samuti ehitatakse Venemaa poolel palju võrkudega kaetud teelõike. Ka Ukraina teeb selles edusamme, aga jääb veel Venemaa armeest maha.

Venemaa on toonud piirkonda lisajõude ja Deep State’i andmetel on Venemaa armee rünnakute tulemusena hall ala laienenud Šahhove asula poole. Viimase arengu järgi paistab, et septembris ongi Venemaa armee kõige prioriteetsem piirkond Donbass.

Kuigi lahingutegevuses mängivad rindejoonel tähtsat rolli ka brigaadide juurde moodustatud drooniüksused, võimaldavad Militarnõi andmetel just spetsialiseerunud drooniüksused lahendada operatiiv-taktikalise tasandi ülesandeid.

Z-blogija Anatoli Radov kommenteeris olukorda Kupjanskist lääne pool Sobolivka juures, kus blogija andmetel pidavat olema kaitses ainult käputäis ukrainlasi. Ent nad olevat omamoodi peibutusvahendiks, sest nn madal õhk pidavat olema Ukraina droonide kontrolli all, ja kui mõni Venemaa sõjaväelane metsaviirust välja peaks tulema, rünnatakse teda kohe rallidrooniga. Seega olevat seal tapmistsoon ehk kill zone. Selle tulemusena pidavat Venemaa sõjaväelased jooksma mööda metsaviirge, aga sellega asi ka piirduvat. Kui aga puudelt lehed langevad, siis enam metsaviirud kaitset ei paku.

Mõlemal pool suurendatakse spetsiaalsete drooniüksuste koosseise, sest kuigi lahingutegevuses mängivad rindejoonel tähtsat rolli ka brigaadide juurde moodustatud drooniüksused, võimaldavad Militarnõi andmetel just spetsialiseerunud drooniüksused lahendada operatiiv-taktikalise tasandi ülesandeid.

Venemaa armee näitel toodi esile, et nende spetsialiseerunud drooniüksuste efektiivsus on palju suurem (parimad piloodid, parem varustus, palju praktikat) kui lahinguüksuste koosseisus olevatel drooniüksustel, kellel pidavat tihtipeale puudus olema pea kõigest ning kasutatavate droonide arv on piiratud.
Droonioperaatorid on väga hinnatud, aga neid napib

Sarnane areng on ka Ukraina poolel. Meedias teatati, et alles eelmise aasta detsembris moodustatud droonipolk K-2 muutub nüüd brigaadiks ning 414. brigaad ehk nn Madjari Linnud suurendavad oma üksuse isikkoosseisu kaks korda. Väga kiiresti muutuvates oludes suudavad just spetsialiseerunud drooniüksused kõige kiiremini tehnoloogilise arenguga sammu pidada – see aga tähendab suuremat efektiivsust lahinguväljal.

The Wall Street Journal kirjutas Ukraina ettevõtte Swarmer väljatöötatud nn drooniparve tehnoloogia kasutamisest Ukrainas. Drooniparvedest on pikalt räägitud, aga nendega on ka omajagu tehnoloogilisi probleeme. Nüüd avasid Ukraina sõjaväelased natuke kaa