Absurd: puhtamalt põlev kütus, tasuta ka, aga seadus kasutada ei luba

Absurd: puhtamalt põlev kütus, tasuta ka, aga seadus kasutada ei luba
Ivar Soopan12. sept. 2022 kell 09:56

Kasutatud toiduõli jaoks on ­pakiruumis teine paak.
Marguse keldris on kanistreis 500 liitrit autokütust, mille eest ta pole maksnud sentigi. Kasutatud toiduõli saab tõesti parimal juhul tasuta ja see põleb diiselmootoris puhtamalt kui diislikütus, kuid fritüürijäätmega sõites rikub mees samas tervet rida seadusi. Absurd?

Geeniuse tellijale

Kel tööriist käes sei­sab, see saab ümberehitusega hakkama ise,“ kinnitab Margus (pärisnimi toimetusele teada), et 31-aastase diisel-Mercedese töölepanek kasutatud toiduõliga pole raketiteadus. Vana vabalthingav 55 kW mootor tahab siiski ka diislikütust, aga ainult natuke, käivitamiseks ja soojendamiseks. Seejärel lülitab Margus jõuallika ümber toiduõlile ning summutist hakkab tulema praelõhna.

Margus pole maailmas esimene ega viimane, kes on auto tööle pannud taimeõliga, kuid praegu, diislikütuse ligi 2 €/l hinna ajal, tundub tasuta saadava jäätmega sõitmine eriti ahvatlev. Kasutatud küpsetusõli saab ta enda sõnul sõprade ja tuttavate söögikohtadest ning sõna otseses mõttes tasuta, sest vastasel juhul peaks söökla maksma jäätmekäitluse eest.

Mees jätab kogutud õli mõneks ajaks seisma ja settima ning valab seejärel läbi tiheda filtri, mis püüab kinni õlis heljuvad toidujäägid, mis muidu ajaksid kiiresti umbe auto kütusefiltri. Autol on alles originaalkütusepaak ning lisaks sellele taimeõli jaoks pakiruumis vana Lada oma. „Kütusemõõdikut viimasel pole,“ ütleb mees, et koguseid peab arvutama peast. Samas ei jäta õli lõppemine autot tee veerde, sest sõit saab jätkuda diislikütusega.

 Toyota blogi
Ole kursis elektri- ja hübriidautode maailmas toimuvaga, tutvu Toyota teekonnaga puhtama ja parema maailma poole ning saa teada kõigest, mis annab vabaduse liikuda.

Vaata kõiki artikleid
Kütusekulu on sama

Toatemperatuuril üsna paks taimeõli tahab kapoti alla soojusvahetit ja lisafiltrit. Mõlemas õli soojeneb ja vedeldub, kuid selleks peab mootori enne diislikütusega ajama soojaks. „Jahutusvedelik soojendab taimeõli 80 kraadini ning siis on see juba sama vedel ja aurustub sama hästi nagu diislikütus. Külmana ei põle õli korralikult,“ selgitab Margus.

Kui mootor soe, lülitab mees armatuurlaualüliti ja solenoidklapiga selle õlitoitele. „Nüüd võtab mootor kütust teisest paagist ja ka ülejääk voolab sinna tagasi, soojendades kütust veel ka sedakaudu.“

Pärast põgusat peatust käivitub mootor ka õliga, kuid pikema sõidupausi järel lülitab Margus sisse pesurežiimi. „Kütus võetakse diislipaagist ja sellega pestakse läbi terve toitesüsteem. Natuke diislit satub ka õlipaaki.“ Nii täituvad filtrid ja kõrgsurvepump diislikütusega ning mootor ka käivitub sellega. „Taimeõliga käivitada on raske. Sooja ilmaga on siiski okei, mootor natuke puterdab, aga hakkab ikkagi tööle,“ jutustab nupumees.


Kasutatud toiduõli jaoks on ­pakiruumis teine paak.
Taimeõli kuluvat sõidul sama palju kui diislikütust. „Pole aru saanud, et oleks vähem või rohkem.“ Rahaline kokkuhoid on aga suur, sest kana, kartuli, pelmeenide või juurviljade järele lõhnava õli eest ei maksa ta sentigi. Margusel on see juba teine õlitoitel Mercedes, kuid eelmisel oligi ainult õlipaak ja seepärast sai autoga sõita vaid suvel.

Kõik on tore, aga kas sellise autoga saab läbi ka ülevaatuselt? Selgub, et saab. „Tehnoülevaatusel mõõdetakse mootori heitmete suitsusust ehk tahmasisaldust,“ ütleb Transpor­diameti kommunikatsioonijuht Erki Varma. Kuna taimeõliga töötav mootor tekitab tahma vähem kui diislikütust tarvitav, siis probleemi pole. Nagu pole ka sellega, et toitesüsteem on natuke ümber ehitatud.

Ükski seadus ei salli

Kõik on seega ju tore: Margus sõidab jäätmega, mille tekitaja peaks muidu viima jäätmejaama, õliga töötav diiselmootor saastab ka keskkonda vähem ning kõige tipuks on tegu taastuvtoormest kütusega. Või kas ikka on kõik nii tore?

Seaduse silmis teeb Margus valesti vaat et kõike! See selgus, kui hakkasime maksu- ja tolliametist (MTA) ning keskkonnaministeeriumist (KKM) uurima, kas võimud on taimeõli kasutamist kütusena kuidagi ka reguleerinud.

Näiteks Prantsusmaal kiidetakse küpsetusõliga sõitmisele kohati takka lausa ametlikult (loe lähemalt kõrvalloost), sest selline kütus on fossiilsest odavam ning kasvuhoonegaaside heidegi on vaid 10% fossiilkütuse omast. Eesti seadused teevad aga vanaõliga sõitmise rohkem kui keeruliseks.

Esiteks on kasutet fritüüriõli jääde, mida on lisaks veel ka töödeldud ehk esimesena sekkub jäätmeseadus. Paragrahvide järgi peetakse töötlemiseks isegi seda, kui valad setitatud õli läbi filtri.


Kütust vahetab Mercedese omanik ­lülitiklõpsuga.
„Kasutatud toiduõli on jääde ning selle taaskasutamiseks kütusena või muul otstarbel on vaja keskkonnakaitseluba,“ ütleb KKM-i välisõhu- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Karmo Kübarsepp. „Loaga määratakse tingimused, millele peavad vastama nii jäätmete käitlemise protsess kui ka valmis toode. Seeläbi tagatakse, et jäätmete käitlemine ja jäätmetest valmistatud toodete edasine kasutamine ei kujuta endast ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele.“ Lisaks peab arvestama, et saadus peab vastama vedelkütusele kehtivaile nõuetele.

Kübarsepa sõnul on kasutatud toiduõli ahvatlev toore biodiislitootjaile. 2020. aasta aruandluse põhjal oli 30,8% Eestis kasutatud biokütuste tooraineks just kasutatud toiduõli, kusjuures 86,3% biodiislist tehtigi just sellest. „Eelkõige näeme positiivsena kasutatud toiduõlist toodetud biokütuse madalamat kasvuhoonegaaside heitemahukust, kuid loomulikult on tervitatav ka eeldatav madalam tahmaosakeste heide,“ lisab küsitletu.

Veel keerulisemaks läheb asi MTA vaatest, sest õli setitaja ja filtreerija on tolle asutuse silmis suisa kütusetootja. „Kui enne setitamist/filtreerimist see õli ei olnud vedelkütusena kasutatav, siis pärast neid toiminguid ja tahkete osade eraldamist saadakse juba sõiduauto jaoks kasutuskõlblik kütus,“ lausub MTA kõneisik Airi Lepassaar.

Teisisõnu läheb vana õliga solberdamine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse reguleerida: kütust tohib toota vaid aktsiisilaos või jäätmetest kütuse tootmise loa alusel, tee seda kas või ainult enda tarbeks. Mõlemaid lube antakse vaid ettevõttele, mitte eraisikule ehk Margus peaks asutama firma ning hakkama maksma riigile aktsiisi 37,2 s/l.

„Aktsiisiga maksustatakse biokütuse tarbimist nii mootorikütuse kui ka kütteainena ning seda nii puhtalt kui ka lisandina ehk näiteks segatuna tavakütusega,“ toonitab Lepassaar. „Rakendatav aktsiisimäär sõltub biokütuse kasutamise otstarbest. Kasutamisel diiselmootoris tuleb tasuda diislikütuse aktsiisimäär.“

Üks ja teine ministeerium

„Aga miks elektriauto omanik kodus akut laadides eraldi aktsiisi ei pea maksma?“ küsib Margus. „Elektrienergia maksustatakse aktsiisiga ka selle kasutamisel elektriauto laadimiseks,“ vastab Kübarsepp.

Miks peab vana küpsetusõliga sõitmine olema nii keeruline, kuigi see oleks nii rahakoti- kui ka keskkonnasõbralik? „KKM toetab lähenemist, kus kestlik ja madalama heitemahukusega kütus oleks laialdaselt kasutatud. Üks potentsiaalne meede võiks olla ka selliste kütuste madalam maksustamine. Lõppotsus ses küsimuses jääb aga rahandusministeeriumile, kes on pädevam hindama, kas selline lähenemine oleks poliitilise otsusena teostatav ning mõttekas lisanduva administratiivse koormuse vaatest,“ lükkab Kübarsepp palli järgmise asutuse kätte.