Tänavu kolmandas kvartalis teenis Eesti Energia kontsern 283 miljonit eurot müügitulu ja 61 miljonit eurot normaliseeritud puhaskahjumit. Puhaskahjum enam kui kümnekordistus aastaga – mullu oli see 5,6 miljonit eurot – ja müügitulu vähenes veerandi võrra.

Viimased uudised
Tarbija
TOIDUHINDEKS ⟩ Mis toidutooted kurnavad rahakotti ja mis andsid hinnas järele?
The Wall Street Journal
WSJ: Vene väed on esimese suurema vallutuse lävel pärast pikka vahet
Majandus
Eesti Energia hindas alla uue õlitehase väärtuse
Majandus
60 MILJONI EUROGA MIINUSES ⟩ Eesti Energia kvartalikahjum enam kui kümnekordistus
Majandus
HINNATÕUS ⟩ Vaata, mis läks odavamaks ja mis kallines
Majandus
Kas Lukoil läheb ikka kosilasel kurgust alla?
Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kolmanda kvartali kahjum peegeldab keerulist turuolukorda. «Kvartali tulemust mõjutasid tugevalt sesoonsed mõjud, nagu tootmisvarade planeeritud hooldused. Täiendavalt mõjutasid tulemust ka odavad turuhinnad ja õlitehase raamatupidamisliku väärtuse allahindlus seoses pikemaks läinud ehitusperioodiga,» ütles Tamm.

Kontserni üheksa kuu müügitulu ulatus 1,2 miljardi euroni ja normaliseeritud puhaskasum 54 miljoni euroni. Kuigi kolme kvartali kokkuvõttes pole kasum tühine, on see ligi neli korda väiksem kui eelmisel aastal. Toona kujunes sama aja jooksul müügituluks 1,3 miljardit eurot ja kasum oli 191 miljonit eurot.

Elektritootmine vähenes, taastuvenergia veab hinna alla
Kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 425 gigavatt-tundi elektrit, mis on 38 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Elektritoodangust 86 protsenti oli taastuvelekter.

«Elektriturul toimub kohanemine uue olukorraga – Baltikumi turule on lisandunud suures mahus taastuvenergiat, mis on elektrihinna alla toonud. Samal ajal on elektriäri bilansikulud pärast Balti elektrivõrgu desünkroonimist hüppeliselt kasvanud, sagedusturgude avanemine loonud aga uued tuluallikad,» selgitas Tamm. «Odavate turuhindade ja suurte bilansikulude tingimustes on elektritootjatel üha keerulisem kasumit teenida.»

Odavate turuhindade tõttu ei pääsenud peamiselt põlevkivil töötavad juhitavad tootmisvõimsused suurel osal ajast turule ja tootsid kvartali jooksul 57 gigavatt-tundi elektrit. See on 83 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

«Kolmandas kvartalis on meil tootmises hooajaline madalseis eelkõige erinevate plaaniliste hoolduste tõttu nii elektritootmises kui ka õlitehastes – see on sobivaim aeg, et seada elektrijaamad valmis tootmise kõrgperioodiks ehk neljandaks ja esimeseks kvartaliks, mil elektrinõudlus on kõige suurem,» märkis finantsjuht.

Vedelkütuste tootmismaht langes seadmete planeeritud hoolduse tõttu mullusega võrreldes 52 protsenti 42 000 tonnile.

Kasumlikkuse taastamiseks panustab Eesti Energia elektri salvestamisesse
Tamme sõnul investeerib Eesti Eenergia uue turuseisuga kohanemiseks salvestuslahendustesse, juhitavatesse võimsustesse ja taastuvenergia varadesse.

«Meie eesmärk on müüa elektrit oma tootmisvaradest ja toota elektrit meie kliendiportfelli vajaduste, mitte turu juhusliku nõudluse järgi. Tahame saavutada tasakaalu toodangu ja müügi vahel ning seeläbi maksimaalselt väärindada iga megavatt-tundi,» selgitas Tamm.

Ettevõte investeeris kolmandas kvartalis 104 miljonit eurot, mis on 37 protsenti vähem kui mullusel perioodil. Sellest üle 40 protsendi moodustasid Elektrilevi investeeringud elektrivõrku ja ligi neljandiku kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisse.