SHARE
TWEET

Untitled

a guest Nov 15th, 2019 104 Never
Not a member of Pastebin yet? Sign Up, it unlocks many cool features!
  1. Vang 5532, sektor E12, «Da Vinci Kood», laenutatud 31.10.2019. Sellise täpsusega peeti seni Tartu, Viru ja Tallinna vangla raamatukogus arvestust iga raamatu kohta. Arvet pidasid raamatukoguhoidjad – nemad teadsid täpselt, kelle käes mingi raamat on ja mida järgmisena lugemiseks soovitada.
  2.  
  3. Praeguseks on kõik vanglate raamatukogud justiitsministeeriumi otsusel oma uksed sulgenud. Aastatega kogunenud kümned tuhanded raamatud veetakse laiali vanglate eri sektorite riiulitele, kus puudub täielikult kontroll, kas üldse ja kui, siis millises seisukorras mõni eneseabiraamat või ilukirjandusteos riiulile tagasi jõuab.
  4.  
  5. Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Priit Kama (pildil) sõnul pole põhjuseks otsene rahapuudus, vaid soov seda paremini kasutada. «Raamatukogul puudub taasühiskonnastamise seisukohalt oluline roll,» ütles Kama Tallinna vangla pooltühjade raamatukoguriiulite vahel.
  6.  
  7. Suur töö vastu taevast
  8. Tartu vangla raamatukoguhoidja Svea Onno rääkis 2018. aastal ajalehes Sirp, et kinnipeetavad hindavad eesti autorite uudiskirjandust. Näiteks 2017. aastal laenutati Tartu vanglas kõige enam kogumikku «Kuidas minust sai HAPKOMAH», Mihkel Raua raamatut «Musta pori näkku» ning Andrus Kivirähki teost «Mees, kes teadis ussisõnu».
  9.  
  10. «Venelased tahavad väga filosoofilisi asju: näiteks venekeelset Nietzschet ja Aristotelest,» lisas Onno toona.
  11.  
  12. Oma eelarve järgi kvartaalselt raamatuid soetanud, neid säilitanud, arvutiprogrammi sisestanud ja kirjandusringi pidanud Onno on aastate jooksul üles ehitanud 26 000 teatmikuga raamatukogu, mis nüüd justiitsministeeriumi otsusega sisuliselt lõhutakse.
  13.  
  14. Raamatukogupidajaid kardavad, et nende aastatepikkune töö ja vaev lendab nüüd vastu taevast.
  15. Sarnane saatus tabas ka Viru ja Tallinna vangla raamatukogupidajaid, kes kardavad, et nende aastatepikkune töö ja vaev lendab nüüd vastu taevast. «17 aastat kogutud, ostetud ja hoitud fond laguneb laiali,» ütles oktoobri alguses koondamisteate saanud Onno nüüd Postimehele.
  16.  
  17. Viru vanglas raamatukogutööd vedanud Marko Sillastu sõnul on suurim probleem küsimus, kuidas tagatakse uue süsteemiga kontroll, et raamatuid kasutatakse heaperemehelikult. «Varem oli teada, kes raamatuid hoida ei suutnud, ja sai kinnipeetavaga vestelda. Nüüd leitakse aeg-ajalt lõhutud raamatuid ja kinnipeetavate vastutus väheneb,» ütles Sillastu, kelle viimane tööpäev on 29. novembril nagu Onnolgi.
  18.  
  19. Õpetajate pöördumine
  20. Ümberkorraldusele reageerisid ka Tartu täiskasvanute gümnaasiumi (TTG) õpetajad, kes Tartu vanglas kinnipeetavatele koolitunde annavad. Nende jaoks on koostöö raamatukoguga olnud ülioluline ning uudise ilmnedes küsisid nad vangla juhtkonnalt selgitust.
  21.  
  22. Vastus oli TTG direktori Marika Kaasiku sõnul kummastav. «Nad nimetavad raamatukogu huvi- ja ajaviitetegevuseks ning see pole taasühiskonnastamise mõttes prioriteet,» ütles Kaasik. See vastus häiris eriti tugevalt Tartu vanglas eesti keele ja kirjanduse tunde andvat Elle Vaimanni.
  23.  
  24. Vangla juhtkond nimetab raamatukogu huvi- ja ajaviitetegevuseks ning see pole taasühiskonnastamise mõttes prioriteet.
  25. «Ma olen kaheksa aasta jooksul näinud imelisi muutumisi ja raamatutel on olnud väga oluline roll,» ütles Vaimann. Tema eestvõtmisel saatis õpetajaskond Tartu vangla juhtkonnale pöördumise, kus avaldasid toetust raamatukoguhoidjale: «Aastaid TTG vanglaosakonna klassides töötavate õpetajatena oleme veendunud, et vangla raamatukogu roll ei piirdu kaugeltki vabaaja- ja huvitegevuste pakkumisega.»
  26.  
  27. Õpetajad märkisid, et raamatukogu on kinnipeetavatele hädavajalik näiteks gümnaasiumiõppes kohustusliku uurimistöö koostamiseks ja kaitsmiseks. «Raamatute lugemine annab inimesele mõtestatud tegevuse, mille käigus paranevad tema keele- ja väljendusoskus, areneb emotsionaalne intelligentsus ja avardub silmaring,» lisasid nad.
  28.  
  29. Selle kirja saatmine ei muutnud midagi. «Arusaamatu otsus. Raamatukoguhoidja palk pole ka teab mis suur, et tohutult raha säästa,» ütles Vaimann.
  30.  
  31. Raha tervisevaldkonda
  32. Asekantsler Priit Kama selgitas, et raamatukoguhoidjate ametikoha kaotamisest vabanev raha suunatakse tervisevaldkonda. Näiteks Tartu vanglas tuuakse koosseisu vaimselt arengult mahajäänud vangidega töötav tegevusjuhendaja, kes siiani oli ametis ajutise lepinguga. Lisaks tehakse juurde üks meditsiiniõe koht.
  33.  
  34.  
  35. Kuna raamatute kasutajate üle edaspidi arvet ei peeta, pole teada, mis seisukorras teosed riiulitele tagasi jõuavad. FOTO: Erik Tikan
  36. Kõigis vanglates võtavad raamatute eest hoolitsemise enda peale huvijuhid. Nende ülesandeks saab iga poole aasta tagant raamatuid riiulites vahetada. Soovitamise ja vahendamise ülesanne jagatakse mitme töötaja vahel. «Taasühiskonnastavas töös tegelevad raamatute soovitamise või vahendamisega vanglates õppekorralduse spetsialist, eri programmide läbiviijad, noorte huvijuht ja kaplanid,» ütles Kama.
  37.  
  38. Näiteks Tartus on huvijuhi tööks nii keraamika-, klaaskunsti-, maali-, muusika- kui ka joogatundide korraldamine. Kama hinnangul saab ta kindlasti hakkama ka 21 sektori vahel ära jaotatud 26 000 raamatu säilitamisega. «Nad (vanglate huvijuhid – toim) on tänaseks end selle valdkonnaga juba üsna põhjalikult kurssi viinud. Kirjanduse tellimise korraldame edaspidi kolme vangla peale suuresti ühiselt, et säästa suuremate ostude pealt raha,» ütles Kama.
  39.  
  40. Küsimusele, milliste kriteeriumite alusel ta raamatukogu kasutamist vanglas ajaviitetegevuseks peab, jättis Kama vastamata.
  41.  
  42. Justiitsministeeriumi kommentaar
  43.  
  44. «Uue töökorralduse järgi paigutatakse suurem osa raamatutest erinevatesse vangide eluosakondadesse. Neid hakatakse osakondade vahel vahetama. Nii on vangidel võimalik raamatutega põhjalikumalt tutvuda ja neid endale lugemiseks valida, ilma et nad peaksid kord kuus raamatukogupäeva või raamatukäru ootama.
  45.  
  46. Koolikirjanduse kättesaadavuse eest hoolitseb õppekorralduse spetsialist. Kui raamatuid on vaja riigikeeleõppeks või muuks sotsiaalprogrammiks, siis tagab selle vastava programmi läbiviija. Usuvabaduseks vajalikku kirjandust laenutab kaplan. Lugemisringe, mida on seni juhendanud raamatukoguhoidja, juhendab huvijuht-raamatukoguhoidja ka edaspidi.
  47.  
  48. Kõik raamatud märgitakse triipkoodiga ning infosüsteem näitab, millises eluosakonnas nad parajasti on. Nagu varasemagi töökorralduse juures ei saa neid eluosakonnast ilma ümberregistreerimata välja viia.»
RAW Paste Data
We use cookies for various purposes including analytics. By continuing to use Pastebin, you agree to our use of cookies as described in the Cookies Policy. OK, I Understand
 
Top