Andrese ja Pearu vaheline võimuvõitlus vaba tarkvara võtmes

Andrese ja Pearu vaheline võimuvõitlus, vaba tarkvara ideoloogia mõjutustega

	Tänapäeval, kus tehiskaaslane jälitab meid igal sammul, on muutunud arvuti riistvara juhtiv tarkvara tähtsaks. Teatavasti pole paljast kastist, monitorist ja hunnikust juhtmetest kasu, kui ei osata seda masinavärki juhtida. Arvutit juhtivate koodiridade peitmine on patt, mida kommertstarkvara arendajad oma kasuks pööravad.
	Vaba tarkvara kasutajal on neli õigust ehk seaduslikult lubatud võimalust vaba tarkvaraga ümber käimiseks. Õigus vabalt jagada, muuta, käivitada ja täiendada vaba tarkvara. Kasutaja ise otsustab mis ulatuses ta neid võimalusi kasutab. A. H. Tammaare „Tõe ja õiguse“ Andrese reaalseid mõtteid saab jagada, täiendada ja kasutada, aga Oru Pearu tegude põhjuseid peab ise välja mõtlema, nagu ka suletud kommertstarkvara puhulgi. Pearulik mõtteviis piirav innovatilisust. Rakenduste taustinfo levitamine soodustab uute ideede teket.
	Linux looja Linus Torvalds, soomlasest tudeng pani aluse vabal tarkvaral põhineva oppsüsteemile, tarkvarale, mida võib muuta, jagada ja kasutada igaüks. L. Torvalds on sõnastanud kolm häkkeri kultuuri „seadust“: meelelahutusmotiiv, ühiselumotiiv, elusäilitusmotiiv. Andrese kolme motiivi teostus on häkkerlik. Pearu oma mitte. Andres töötas selleks, et meelt lahutada. Pearu meelelahutus jäi kõrtsi ukse taha, suletud keskkonda. Oru peremees elas selleks, et teistest parem olla. Andres pühendas oma elutöö sellele, et järeltulevatel põlvedel oleks parem elu.
	Suletud Pearu oli nõus kraavikaevamisega, sellel tingimusel, et tal jääks võimalus oma naabrile käru keerata. Sama teeb ka populaarseima töölauasüsteemi arendaja Microsoft. Win 95 aegadel polnud Microsoftil oma veebilehtisejat. Microsoftile ei meeldinud, et vaba tarkvaraline Netscape oli populaarne ja ta arendas oma veebilehitseja Internet Exploreri, rikkudes sellega vaba tarkvara ideoloogiat.
	Tänapäeva Pearu on Apple. Suletus lähtekoodiga tarkvara levitades on Applel võimalik läbi kapotialuse süsteemi kasutjat jälitada. Paljud ei oska mõtelda sellisel tasemel, kuigi kõik võimalused oleks selle jaoks olemas. Apple ei taha et teised tema edust vabalt õpiksid.
	Kommertstarkvara on kui poolik füüsika ülesande lahendus e. Ainult numbriline väärtus. Selliseid lahendusi kohtab iga nurga pealt. Leidub väheseid, kes jagavad koos vastusega ka valemeid ja infot selle kohta, miks seda ülesannet peaks just nii lahendama.
	Andres kui vaba tarkvara näide seepärast, sest tema arenguetapid on koos selgitustega romaani autori poolt kirja pandud. Vabast tarkvarast lugu pidavaid inimesi võiks rohkem olla.