Narkoäri

Nüüdseks ülikooli astunud Tallinna noormehe viimane gümnaasiumiaasta oli hoogne. Paralleelselt koolis pingutamisega ajas ta kokku narkoraha, mida lõpuks sai nii palju, et ainuüksi poisi vanematekodus asuvast toast leiti peaaegu 35 000 eurot sularaha.

Auto ei olnud selle 18aastasel juhil üksnes lõbusõitudeks, vaid ennekõike töövahend, millega ta kimas mööda Tallinna ja selle lähiümbruse hõredamalt asustatud nurki.

Parkimise järel avas juht auto pagasiruumi, haaras sealt prügi täis koti ja kõndis parkla nurgas oleva prügikasti poole.

Prügi ära visata ta ei jõudnud. Enne lendasid talle peale kiirreageerijad.

Edasi käis kõik kiiresti. Peagi meenutas kinnipidamist veel vaid tühi pruun pappkast ja Lego Duplo karbid selle sees, mis vedelesid paigas, kus noormees oli kinni peetud.

Selleks hetkeks teadsid uurijad juba terve nädala, et kahe legokarbi sisse on peidetud ligi kaks kilo amfetamiini.

Uus kuum tegija narkoskeenel

Kes näiteks 2023. aasta sügisel või möödunud aasta kevadel Telegrami-nimelises suhtlusrakenduses narkootikumide pakkujat otsis, võis seal vabalt kokku juhtuda Delivery Service’i nime taha peituva kasutajaga.

Kliente tal igal juhul jagus. Ning päris mikrokoguseid ta müüma ei pidanud.

Et jutule pääseda, tuli osta minimaalselt 2 grammi amfetamiini või 15 ecstasy tabletti, mille hinnaks vastavalt 40 ja 150 eurot.

Narkoäri pole aga lihtne töö.

Delivery Service’i nime taha peituv ärikas tormas ringi pikki päevi. Otsis kohti, kuhu iga järjekordse kliendi jaoks peita tema soetatud narkodoos.

Ta suhtles klientidega vabalt eesti, vene ja inglise keeles. Püüdis ostjatele, kes kaarti lugeda ei osanud ja ostetud narkootikume üles ei leidnud, seda oskust õpetada. Lahendas jooksvaid muresid, nagu pakkide kadumised või klientide rahulolematus tootega – tema õnneks oli enamik kliente toodetega siiski (väga) rahul.

Lisaks müügitööle tuli Delivery Service’il loomulikult enda tooteid ka turundada, hallata Telegrami lehte ja postitada reklaame. Et narkoärist tulevat rahavoogu ametlikult näidata ei saa, tuli mõelda ka lahendusi selle varjamiseks. Niisamuti tuli klientide eest varjata oma identiteeti. Kõige kesksem küsimus oli aga, kuidas tagada, et müüdav kaup ja ühes sellega ka äri ise otsa ei saaks.

Selleks tuli rabeleda samamoodi nagu igal teisel tööinimesel. Mõelda loominguliselt, kuidas klapitada äri ja muid tegemisi ning kõik vajalik oma päevaplaani mahutada.

Nõnda juhtuski, et teinekord lipsas suhtlusest klientidega läbi viiteid, millega võiks Delivery Service narkoäriväliselt tegeleda. Vähemasti mõne kliendiga, kellega Delivery Service’il isiklikum suhe oli.

„Anna teada, millal saaksid,“ kirjutas Delivery Service’ile möödunud aasta 6. märtsil veidi krüptilise sõnumi üks ta kundedest.„Kell 10 sõida kooli juurde,“ vastas Delivery Service. Hiljem täpsustas ta, et on kooli juures vaba ka keskpäeva ajal.

Päev hiljem juhendas ta klienti, et see sõidaks „kell 9:55 kooli juurde“.

Saadetis, mis äratab tähelepanu

Möödunud aasta märtsis pidi ühte Lasnamäel asuvasse pakiautomaati saabuma suur pruun pappkast, mille sees kaks väiksemat karpi, mis kirje ja logode järgi pidanuks sisaldama Lego klotse.

Kast oli teele pandud Hollandist. Saatjana märgitud keegi Johan de Wit.

Segamatult saadetis Lasnamäele aga ei jõudnud. Enne tõmbas see Tallinna külje all Rae vallas asuva pakkide ladustamise keskuse töötajate tähelepanu.

Hollandist saabunud klotsikarpidele korraldati läbivaatus. Mõlemast avastati valget värvi pulbrilist ainet. Kahe karbi peale kokku ligi kaks kilo.

Pulbrile tehtud kiirtest osutas, et tegemist on kas amfetamiini, metamfetamiini või fentanüüliga.

21. märtsil algatas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalitus klotsipakkide saatmise menetlemiseks kriminaalasja.

Selle asemel, et pakk konfiskeerida, otsustasid uurijad selle siiski teele panna ning vaadata, kes saadetisele Lasnamäel asuvasse pakiautomaati järele saabub.

Viis päeva hiljem, 26. märtsi ennelõunal 1120 nähtigi pakiautomaadi poole jalutamas siilipea ja välja kasvatatud habemega noort meesterahvast. Ta kandis musta värvi tanksaapaid, rohelist jopet ja tumedaid dressipükse.

Noormees sisestas automaadi ekraanile uksekoodi ja haaras kasti avanenud kapiukse tagant õlale.

Seejärel jalutas ta sealsamas pakiautomaadi juures asuvas parklas seisva musta Audi A6 juurde, pani paki auto kõrvale maha ning jäi suitsetama.

Peagi istus ta autosse ja asus teele. Pool tundi sõitis ta mööda Lasnamäed, uurijad salaja sabas.

Viimaks mõned minutid pärast keskpäeva jäi Audi seisma. Nõnda saabuski ta sellesama Tallinna gümnaasiumi ligidal asuvasse parklasse, kus kiirreageerijad ta kinni pidasid.

Narkootikumidele järele tulnud noormehel olid kaasas dokumendid. Tegemist oli tänaseks 19aastase poisiga, kelle nimi seostub internetiavarustes ennekõike uhkete sporditulemustega ning kes vahistamise hetkel õppis kinnipidamispaiga lähedases gümnaasiumis.

Et tänaseks on noormees kohtulikult süüdi tunnistatud ning ta oli kuritegude toimepanemise ajal täisealine, pole Ekspressil vähimatki kohustust tema nime avaldamisest hoiduda. Sellele vaatamata otsustasime seda teha – juriidilisele täiseale vaatamata oli noormees narkoäri püsti panemise ajal veel üsna noor. Viimase üheteistkümne kuu jooksul, mis vahistamisele järgnesid, on ta teinud samme, et elada tulevikus seaduskuulekalt.

Seega anname tol kevadpäeval vahistatud noormehele varjunime Artur.

Narkoäri staap vanemate kodus
Tund pärast kinnipidamist otsiti läbi Arturi valgete nahkistmetega Audi.

Auto tahavaatepeegli küljes rippusid palvehelmed ja rist. Roolikeeraja ja kõrvalistuja vahel asuva käetoe peale oli kinnitatud Donalt Trumpi kuju. Kindalaekas vedeles pakk kondoome ja huuletubaka karp. Kõrvalistmel kolm avamata Saku õlut ja mõned tühjaks joodud purgid.

Juba enne vaatluse alustamist tunnistas noormees, et pappkasti sisuks olev valge pulber on amfetamiin. Muud inkrimineerivat autos polnudki.

Seevastu avastati üksjagu põnevat poolteist tundi hiljem noormehe kodu läbi otsides.

Neljatoalises viienda korruse korteris, kus lisaks Arturile elasid ta vanemad ja õde, oli poisil oma tuba. Tavalise teismelise toast erines see ennekõike seal peitunud sularaha koguse poolest.

Arturi magamistoa kirjutuslaua paremas sahtlis, Legodest kokku pandud konstruktsiooni all oli kokku keritud ja rahakummidega kinnitatud kuus sularahapakki.

Ainuüksi esimeses nutsakas, mille uurijad üle lugesid, oli kokku 135 viiekümneeurost kupüüri. Lisaks ka 56 kahekümneeurost ja väiksemaid rahatähti.

Teises sularaharullis oli viiekümneeuroseid 157 ja kahekümneseid 79.

Kokku leiti Arturi käest 34 160 eurot sularaha.

Poiss, kes läbiotsimise kõrval viibis, selgitas raha avastanud uurijatele, et vähemalt osa summast on ta teeninud juhutöödega. Neid leidnud ta portaalis okidoki kuulutusi vaadates.

Samal päeval kuulati noormees ka põhjalikult üle. Tema sahtlist leitud sularaha päritolu poiss enam kommenteerida ei soovinud. Küll aga tunnistas ta oma süüd narkokuriteos. Selgitas, et tellis umbes kolm nädalat tagasi Telegrami kaudu ühe kilo amfetamiini. Selle eest tasunud ta krüptorahas 4000 USA dollarit.

Et ta tellitud amfetamiinilaadungi üldse maha oleks müünud, Artur enda sõnul kindel polnudki. Iseasi, kas seda väidet uskuda.

Veel väitis Artur, et Audi ostu seostamine narkorahaga oleks ennatlik. Ta tunnistas, et tasus sõiduki eest 14 000 eurot sularahas, ja lisas: „Sõiduki jaoks sain ma osa raha enda vanematelt, kuid lisaks olen ma teinud juhutöid.“

Peale narkoäri rääkis Artur ülekuulamisel ka kooliteemadel. Selgitas, et kuu pärast kinnipidamist on tal tulemas kolm riiklikku eksamit.

Puudumiste ja hinnetega tal enda sõnul muresid pole. Narkootikume ta enda sõnul üksnes müüs, kuid ei tarvitanud.

„Ma ise arvan, et lõpetan keskkooli ilusti ära,“ sõnas Artur, kel tiksus peas plaan ka Tartu ülikooli astuda.

Narkoäri jäi lapsepõlve
Et Arturit ei sunnitud kohtuprotsessi vahi all ootama, õnnestuski tal õppetööd joonel hoida ja eksamid ära teha.

19. juunil väljastas Arturi kool talle gümnaasiumi lõputunnistuse.

Sellest sügisest elab Artur Tartus, Annelinna paneelmajas. Alates teisest septembrist on ta ametlikult Tartu Ülikooli tudeng. Oma esimesele erialaeelistusele Artur küll ei pääsenud, ent kui kõik sujub, on ta paari aasta pärast diplomeeritud haritlane, keda ootab ees valdkond, kus tuleb palju suhelda lastega.

Lõppenud aasta detsembris mõistis Harju maakohus Arturi süüdi suures koguses narkootikumide käitlemises. Kuigi karistusseadustiku järgi peaks selle paragrahviga kaasnema ühe- kuni kümneaastane vangistus, Arturile seda ei määratud.

Noormehele kohaldati hoopis aastapikkune käitumiskontroll. See tähendab, et elada tuleb tal varem kokkulepitud aadressil. Nii elukohast pikemaks ajast lahkumise kui reisid peab enne heaks kiitma Arturi kriminaalhooldaja.

Lisaks tuleb poisil osaleda ka sotsiaalprogrammis.

Narkootikumide tarvitamises süüdi tunnistatud isikutega ei tohi ta isegi mitte suhelda, rääkimata ise narkootikumide tarvitamisest.

Noormehelt konfiskeeritud sularaha ja Audit ta tagasi ei saanudki. Need jäid riigile.