Kas on võimalik teha magistritöö hindele „väga hea“ kahe nädalaga? Justin Hein tõestas, et on küll. „Lõputöö kirjutamisel on AI täiesti asendamatu. Raske on ette kujutada, et kirjutaksin ilma selleta nii pika teksti.“
 Autor: Anna Teele Orav
Autor: Anna Teele Orav
[email protected]
 Kerttu Jänese
Toimetas: Kerttu Jänese
[email protected]


Kuula artiklit
16 min

Lisa
Justin kaitses äsja TalTechis magistritöö tööstusökoloogias. 50leheküljelise teadustöö teooriaosa valmis kümne päevaga, praktiline osa nädalaga.

Ta läks kohe alguses oma juhendaja juurde tehisaru tehtud struktuuriga, millele sai rohelise tule. Justin järgis magistritööd tehes hoolikalt TalTechi suuniseid tehisintellekti eetiliseks kasutamiseks õppetöös.

 ASENDAMATU: TalTechist magistrikraadi saanud Justin Heina sõnul on tehisaru lõputöö kirjutamisel täiesti asendamatu. 70% teoreetilisest osast valmis tehisaru abil.
ASENDAMATU: TalTechist magistrikraadi saanud Justin Heina sõnul on tehisaru lõputöö kirjutamisel täiesti asendamatu. 70% teoreetilisest osast valmis tehisaru abil.
FOTO: RAUNO VOLMAR | DELFI MEEDIA
Justini juhendaja oli asjaga kursis ja elas lõputöö valmimisele kaasa. „Õnneks ülikool toetab selle kasutust nii kaua, kuni ei paista liiga tehislik välja,“ märgib värske magistrikraadiomanik.

Ta teadis, et tahab tehisaru kasutada, sest siis valmib töö kiiremini, aga tunnistab, et hindas tehisaru võimeid üle. Tehisarusse teadusartikleid laadides avastas ta, et ka tasulise versiooniga võib sel mälu täis saada.

„Ka enne tehisaru on magistritöid paari päevaga valmis tehtud, aga tänu tehisarule on kvaliteet parem,“ usub Justin. „Tehisaru võtab ära tüütu osa, aga seoseid looma ja kontrollima peab ise.“

Ta teab, et paljudel jääb lõputöö tegemata, sest see on liiga raske. „Selleks on tehisaru ideaalne – aitab ülikooli lõpetada neil, kes ise lõputööd kirjutada ei oska.“

 SKEEM: Justin kasutas seda pidevalt, et kontrollida, mis juhul on tehisaru kasutamine lubatud ja mis juhul mitte.
SKEEM: Justin kasutas seda pidevalt, et kontrollida, mis juhul on tehisaru kasutamine lubatud ja mis juhul mitte.
FOTO: TALTECH.EE/OPPEINFO/HEAD-TAVAD
Piir lubatu ja keelatu vahel hägune
Ülikoolid küll julgustavad tehisaru kasutama, aga piir lubatu ja keelatu vahel on sageli veel hägune. Kindel on see, et tehisaru loodud sisu esitamine lõputöös oma isiklike mõtetena on akadeemiline petturlus.

25aastasel Siimul* oli plaanis mullu Tallinna ülikoolist diplom kätte saada. Nagu paljud tudengid lükkas temagi lõputöö tegemist aina edasi. „Mul polnud enam valikut,“ põhjendab ta, miks lasi kogu lõputöö tehisarul ära teha.

Humanitaarvaldkonna „lõputöö“ sai valmis kahe-kolme päevaga. Ta väidab, et pool sellest tegi ta siiski ise.

Kuna Siim ei osanud kaitsmisel komisjoni küsimustele vastata, küsisid nad otse: kas töö autor on tehisaru?

Kaitsmisel aga ei osanud Siim komisjoni küsimustele vastata, nii et õppejõud küsisid otse, kas ta tegi kogu töö tehisaru abil. „Nad ütlesid, et siis ei ole üldse mõtet ülikooli lõpetada. Tundsin halvasti end, sain ise ka aru, et ma pole vaeva näinud…“

Siim mainib, et tal oli leebe juhendaja ja ta ei pidanud varem oma tööst midagi näha saatma. See andis talle lootust, et saab kaitsmiselt tehisaru tehtud tööga läbi.

Ta selgitab, et kuigi alguses tundus ülikoolis huvitav, sai ta poole pealt siiski aru, et valis vale eriala ega lähe sel alal tööle.

 EETILINE KASUTUS: Vastupidiselt Siimule kooskõlastas Justin (pildil) tehisaru kasutuse oma juhendajaga, kes teda toetas ja talle kaasa elas.
EETILINE KASUTUS: Vastupidiselt Siimule kooskõlastas Justin (pildil) tehisaru kasutuse oma juhendajaga, kes teda toetas ja talle kaasa elas.
FOTO: RAUNO VOLMAR | DELFI MEEDIA
Võrreldes aastataguse ajaga, mil Siim proovis tehisaru tehtut oma töö pähe esitada, on AI mühinal edasi arenenud. Ta suudab mõne sekundiga toota eestikeelse essee n-ö Mati Undi stiilis. Mõne loogikavea ja veidrusega, aga tekstimassiiv on juba olemas. Ainult võta, paranda veidi ja kasuta.

„Hariduses on kriis,“ ütleb üks Tartu ülikooli töötaja omavahelises vestluses. „Tuleb reageerida või sureme.“

Ta ei taha teemat avalikult lahata. Õppeaasta on just lõppenud ja ta on omadega läbi. Ta tahab puhata.

Hariduses on kriis. Tuleb reageerida või sureme.

Tartu ülikooli töötaja
„Õpetajatel ja õppejõududel on jälle uus kohustus,“ põhjendab kolleegi väsimust TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo.

Koolid on kummalises olukorras. Nad peavad tehisaru kasutust korraga nii kahtlustama kui ka julgustama. President Alar Karis suunab pigem julgustama ja on öelnud, et tehisaru kasutus teeb meid maailmas üheks targimaks rahvaks.

Praegune pilt näeb välja aga hoopis teistsugune. Või suisa vastupidine.

Paljudele meeldib väita, et nad tunnevad tehisaru kirjutatud teksti kohe ära. Uuringud aga näitavad, et õpetajatel on seda aina raskem tuvastada ja vastavad rakendused annavad valepositiivseid tulemusi.

„Tudengid on hakanud matkima tehisaru stiili,“ avaldab Juhansoo. „See üldine mull ja spetsiifiline sõnastus on igal pool. Peale vaadates tundub 100% tehisaru tekst, aga tudeng on hoopis ChatGPT stiili üle võtnud.“

 MAGISTRITÖÖ: „Ka enne tehisaru on magistritöid paari päevaga valmis tehtud, aga tänu AI-le on kvaliteet parem,“ usub Justin.
MAGISTRITÖÖ: „Ka enne tehisaru on magistritöid paari päevaga valmis tehtud, aga tänu AI-le on kvaliteet parem,“ usub Justin.
FOTO: RAUNO VOLMAR | DELFI MEEDIA
Abiks ka eksamite ajal
„Täna olid suvalised eksamid. Tegin ChatGPTga ära,“ rõõmustas Tartu ülikooli magistrant Marta* paar nädalat tagasi.

Ta kasutas juturoboti abi kolmel eksamil, mis toimusid Moodle’i veebikeskkonnas. Kopeeris eksami ajal küsimuse ChatGPT-sse, Geminisse, Perplexitysse – kui mitme tehisaru vastus on sama, on see suurema tõenäosusega õige.

Ühe eksami kohta sai Marta alles pärast teada, et tehisaru kasutada on keelatud. „Palju hirmsam on panna eksamil vale vastus kui teha midagi keelatut,“ sõnab ta muretult.

Õppejõud ütles, et eksamid on viimast aastat Moodle’is – eelmisel aastal veel ei osanud ChatGPT neid arvutusülesandeid lahendada. Sel aastal juba oskab.

Marta vajab magistrikraadi karjääripöördeks, kuid peab ka täiskohaga tööl käima. Vähesed jõuavad teha korraga mõlemat. Nüüd saigi ta mõneks eksamiks vähem õppida, sest plaanis kasutada ChatGPTd. „Ma olin nii läbi, et poleks suutnudki kõigiks eksamiteks õppida.“ Ometi on Marta auhindu ja stipendiume võitnud silmapaistev tudeng.

Tänu sellele oli Martal rohkem aega, et õppida tõsiselt nende ainete eksamiteks, mida ta päriselt oluliseks peab. Siiski küsis ta ka siis enne vastuse sisestamist ChatGPT-lt üle – sest „AI annab kindlustunde“.

Hirmu, et ta tehisaru kasutuse tõttu rumalamaks jääks, Marta ei tunne. Isegi vastupidi. „Ta on eraõpetaja. Aitab mind tunni ajal megalt! Kirjutan jooksvalt sinna: seleta lahti. Tänu sellele omandan teadmisi paremini.“

Aga ta möönab, et süvenemisoskusele mõjub tehisaru halvasti. Ja see hirmutab teda küll.

Üheks eksamiks õppisingi vähem, sest teadsin, et kasutan Chatti.

Marta
Kui Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrandil Liisal* on vaja lugeda läbi kaheksa teadusartiklit, kasutab ta selleks tehisaru abi. „See hoiab tunde ja tunde lugemisaega kokku. Mul tõesti vahel pole seda aega.“ Ka Liisa käib täiskohaga tööl ja täiskohaga koolis – ja pidutseb nagu üks õige tudeng.

Ta ütleb, et tehisaru abil saab ta „täiesti korralikud analüüsid“ kirjutatud. „Minu aju ei oska niimoodi analüüsida,“ nendib magistrant.

Ka esseed kirjutades palub Liisa tehisarul otsida teadusartiklitest argumente ja vastuargumente ning loeb tehisaru märgitud kohad kirjutades üle. „See hoiab mul kokku kuni kümme tundi. Rets aeg!“

 MEEMID: TikTokis on lausa eraldi teemakategooria videoteks, milles end lohutatakse: vähemalt ma lõpetasin (üli)kooli ilma ChatGPTta.
MEEMID: TikTokis on lausa eraldi teemakategooria videoteks, milles end lohutatakse: vähemalt ma lõpetasin (üli)kooli ilma ChatGPTta.
FOTO: KUVATÕMMIS TIKTOKIST
Tehisaru kirjutatud peatükid kirjutab Liisa „inimlikumaks“, sest usub, et muidu enamik õppejõude hammustab läbi, et autor on ChatGPT.

Mõnes aines tuleb märkida linnuke, et töö tegemisel pole tehisaru kasutatud. Teises aines lööb õppejõud käega ja ütleb: me teame, et te kasutate.

Liisa tunnistab, et mingis mõttes on tehisaru kasutus pettus. „Sa ei viitsi enam lugeda, ei viitsi akadeemilisest raskest tekstist läbi pureda.“

Tartu ülikooli informaatikatudeng Kaspar* on alati olnud oma pere itimees, kes iga murega aitab. Nüüd saab ta rohkem arvutimänge mängida ja trennis käia, sest laseb kõik kodutööd ChatGPT-l ära teha.

Ta tunnistab, et sõltub tehisarust täielikult ega viitsi enam ise pusida.

„Kuna koolid pole veel jõudnud ChatGPTga kohaneda, saavad tudengid diplomid kätte, aga tegelikult ei tea mitte midagi,“ on Kaspar veendunud. „Tulevikus arvestatakse tehisaruga rohkem. Praegu on ctrl + A, ctrl + C ja ctrl + V – palju õnne, diplom käes.“

Sa ei viitsi enam lugeda, ei viitsi akadeemilisest raskest tekstist läbi pureda…

Liisa
Ühes Eesti ülikoolis juba loobus õppejõud veebieksamitest, sest tudengid kasutavad ChatGPTd, ja tegi eksami hoopis suuliselt. „Teine eksam oli kirjalikult kohapeal. Käsitsi,“ märgib aine läbinud tudeng Karl*.

Karli sõnul võtab tehisaru ära „valge lehe hirmu“. „Aitab neid, kes ise õppida ei oska. Minult võttis ta ära hirmu, et valmistun eksamiks üksinda. Sain talt alati täpsustust küsida – ta on eraõpetaja, kes vastab hetkega.“

Enne suulist eksamit kordas Karl ukse taga koos ChatGPTga teemad üle. Ta sai eksamil sada punkti sajast.

„Kui kalkulaator tuli, kardeti, et inimesed ei pea enam arvutama. Nüüd ei pea referaate pastakast välja imema,“ näeb Karl tehisaru positiivset külge.

Teises ülikoolis räägivad aga õppejõud omavahel, et neil pole mõtet järgmise aasta tudengitele kirjutamisülesandeid anda, sest keegi ei oska enam kirjutada.

Üks doktorant usaldab mulle, et ei osanud juba varem kirjutada ja tänu ChatGPT-le ei peagi seda enam kunagi tegema.

Gümnaasiumis muutuvad kodutööd mõttetuks
Üks gümnasist kirjutab Redditis, et tänu ChatGPT-le on tal paremad hinded. Kui temaga ühendust võtan, palub ta, et ma tema kasutajanime ei avaldaks.

„Kui järgmisel päeval on mingis aines vaja kirjutada pikem tekst, lasen ChatGPT-l öelda päev varem palju erinevaid fraase, võõrsõnu, tsitaate, mida kasutades näen targem välja,“ kirjutab ta mulle. „Selle tõttu mu kirjandid järsku väga meeldivad õpetajatele, kuigi põhikoolis mul nii hästi ei läinud.“

Küsin tehisarult võõrsõnu ja tsitaate. Mu kirjandid järsku väga meeldivad õpetajatele.

gümnasist
Matemaatika kodutööst saadab ta tehisarule pildi, aga ei lepi pelgalt vastusega, vaid palub tehisarul sammhaaval protsessi lahti seletada – ta soovib siiski asjast ise aru saada.

Kui ta õppimise ajal stressi läheb, saab ta sealsamas end välja elada – ChatGPT võtab vajaduse korral kohe psühholoogi või sõbra rolli.

„Koduseid töid on täiesti mõttetu anda,“ ütleb ühe eliitkooli gümnaasiumi eesti keele õpetaja. Ta väidab, et saab aru, kui töö on teinud tehisaru, sest tööl olevat siis „selline spetsiifiline sõnastus“.

Valga põhikoolis kukkusid üle poolte lõpetajate matemaatikaeksamil läbi, kuigi nende aastatunnistuse hinded on positiivsed. On võimalik, et õpilased tegid kodutööd tehisaruga.

„See on suur probleem ja väljakutse kogu koolisüsteemis,“ tõdeb Valga põhikooli direktor Tiit Tammaru.

Rõngu keskkooli direktori Romet Pilleri sõnul loobuvad nemadki kodutöödest järjest rohkem – lihtsalt pole mõtet. „Mõnikord kopeerivad õpilased otse tehisarust nii, et kodutööl on all kiri: aitäh, et sain sind aidata,“ märgib ta.

Fookus usalduselt kontrollile
Tallinna ülikooli haridustehnoloogia professor Kairit Tammets tunnistab, et aina enam lõputöid on kas osaliselt või täielikult AI abil kirjutatud. „Me kõik tajume, et see on kasvav trend.“

Tammets on parandanud töid, mis on keeleliselt laitmatud ja struktuurselt loogilised, aga samal ajal täiesti isikupäratud. Ta on juhendanud lõputöid, kus tudeng on lasknud tehisarul andmeid analüüsida, kuid ei oska selgitada, mida analüüs tähendab või kuidas järeldusteni jõuti.

 KIUSATUS: Professor Kairit Tammets Tallinna ülikoolist tõdeb, et inimestel on alati kiusatus minna otseteed. Tehisaru seda võimaldabki.
KIUSATUS: Professor Kairit Tammets Tallinna ülikoolist tõdeb, et inimestel on alati kiusatus minna otseteed. Tehisaru seda võimaldabki.
FOTO: ARNO MIKKOR
Professor leiab, et fookus nihkub usalduselt kontrollile, kui otsida märke, kas töö on teinud masin või inimene. Kõrgharidust ei saa aga ehitada eeldusel, et keegi kindlasti petab. Tuleb luua tingimused, kus õppijal on põhjust kaasa mõelda.

„Loomulikult ei ole see lihtne,“ tõdeb Tammets, „sest inimesel on alati kiusatus minna otseteed.“

„AI muudab õpetamist tulevikus päris palju, ma isegi ei oska ennustada, kui palju,“ ütleb TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Vello Tõugu.

Me peaksime ülikooli tegema niisuguseks, et õpilased ei tahaks kirjutada esseesid tehisaruga.

TÜ lektor Helen Hint
Tartu ülikooli töörühma „Tekstirobotite kasutamine õppetöös“ juht Helen Hint kontrollis kord ühe ülikooli sisseastuja tehtud töö viiteid. Näiliselt olid need kenad, aga kolmveerandit neist ei olnud tegelikult olemas.

Tartu ülikool julgustab tehisaru kasutamist, kui see on „eesmärgipärane, eetiline, läbipaistev ja kriitiline“. Need on aga pelgalt sõnad. Samas ülikoolis uuriti, mis paneb tehisaru kasutust kahtlustama: liiga heaks muutunud keelekasutus, liiga ümmargused ja üldsõnalised tekstid ning segased või valed viited.

Õppejõud vestleb tudengiga, kui tekib kahtlus, et töö autor on tehisaru.

„Enamikul juhtudel üliõpilased tunnistavad üles. Nad saavad uue võimaluse. Aga on ka üliõpilasi, kes seda omaks ei võta. See on keerulisem,“ tõdeb Hint.

 TUNNISTAVAD ÜLES: Tartu ülikooli lektor Helen Hint ütleb, et enamasti tunnistavad õpilased üles, kui töö autor on tehisaru.
TUNNISTAVAD ÜLES: Tartu ülikooli lektor Helen Hint ütleb, et enamasti tunnistavad õpilased üles, kui töö autor on tehisaru.
FOTO: ERAKOGU
Õppejõududele on jäetud tehisaruga kohanemiseks vabad käed. Aga see on pagana raske. Mitmesaja tudengiga aines järsku suulisi eksameid teha ja kõik veebieksamid korraldada arvutiklassis spetsiaalset programmi kasutades?

See pole jätkusuutlik.

„Me peaksime kooli tegema niisuguseks, et õpilased ei tahaks kirjutada esseesid tehisaruga,“ võtab Hint kokku. „Õpilased teevad hea meelega neid ülesandeid, mis on neile tähenduslikud ja mille kasust nad saavad aru.“

Kaire Povilaitis Tallinna ülikoolist toob hea näite. Üks õppejõud andis tehisaru kasutuseks kodutöös vabad käed. Viiendik tudengeid kasutas – ja need tööd olid suurepärased, sest tudengid ei olnud AIga nõus. „Nad mõistsid, et kui AI pakub trafaretseid lahendusi, tuleb vastu argumenteerida, täpsustada, lisada viiteid. AI kasutamine oli nende jaoks õppimise osa.“

Rikastel tudengitel eelis
„Keelata kasutamine oleks sama veider kui keelata kassas vöötkoodi lugemise aparaadid,“ usub TalTechi suurandmete kaasprofessor Innar Liiv. Ka teiste ülikoolide õppejõud arvavad, et uut normaalsust keelata ei saa.

Märksa suurem probleem on Liivi sõnul uut tüüpi digitaalne lõhe: osal tudengitel on tasulised ja paremad AId ning osa kasutab tasuta versioone. Liiv on mõnele tudengile ülikooli poolt ise tehisaru litsentsi ostnud.

 MITTE KEELATA: Keelata tehisaru kasutamine oleks sama veider kui keelata kassas vöötkoodi lugemise aparaadid, arvab TalTechi kaasprofessor Innar Liiv. Pealegi võimaldab tehisaru palju rohkem korda saata.
MITTE KEELATA: Keelata tehisaru kasutamine oleks sama veider kui keelata kassas vöötkoodi lugemise aparaadid, arvab TalTechi kaasprofessor Innar Liiv. Pealegi võimaldab tehisaru palju rohkem korda saata.
FOTO: JOHAN VIIROK
Liiv kasutab AId, et tunde ette valmistada, ning loob sellega uusi õpikeskkondi, milles tudengid saavad osaleda kui arvutimängus. Tehisaru kasutab ta ka ülesannete kontrollimiseks ja tagasisidestamiseks, kuigi käib kodutööd siiski ka käsitsi üle.

„Kui mingi asi võttis varem kaks tundi, aga nüüd võtab 20 minutit – see võimaldab ju palju rohkem korda saata!“ ütleb Liiv, kuid lisab, et vahel võib AI 20 minutiga tehtud töö kontrollimine siiski mitu tundi aega võtta.

Pole halli aimugi, mis sügisel saab
Eestis tehtud uuringud näitavad, et tehisaru kasutatakse õppimist takistaval viisil juba 3. klassis.

Senine haridussüsteem ei toimi enam.

Sügisest hakkavad gümnasistid Tiigrihüppest inspireeritud programmi TI-Hüppe raames õppima ametlikult koos tehisaruga. Võimalik, et TI-Hüpe sõlmib selleks lepingu ei kellegi muu kui ChatGPTga. Just sellega (ja Google Geminiga) katsetavad teadlased suvel, kas tehisaru saab treenida nii, et ta ei ütleks kohe vastuseid ette, vaid kutsuks õpilasi hoopis arutlema.

Õpetajaid hakatakse selleks koolitama kümme päeva enne kooli algust.

„Ma olen 11 aastat õpetaja olnud ja nüüd mõtlen: mul pole halli aimugi, mis ma sügisest teisiti tegema pean,“ imestab VHK eesti keele õpetaja Kati Käpp.

Vanaviisi jätkata aga ei saa – siis muutub koolis toimuv aina mõttetumaks, usub õpetaja. „Miks me tuleme kooli kokku, kui õpetaja valmistab ülesanded tehisaruga, õpilane lahendab need tehisaruga ja õpetaja laseb tehisarul need ülesanded ära kontrollida?“

Sihtasutuse TI-Hüpe tegevjuht Ivo Visak ütleb, et hariduses on kriis juba käes ja selleks TI-hüpe loodud ongi.

Tihti küsitakse TI-Hüppe tiimilt, kuhu neil kiiret on.

Teadlased TI-Hüppe tiimis aga näevad, et peaksid tegutsema veel kiiremini. „Meil ei jää muud üle.“

Pooled Tartu ülikooli tudengid lahendavad kodutöid tehisaru abiga
Selle aasta mais tehti Tartu ülikooli üliõpilaste seas tehisaru kasutamise uuring. Selgus, et 93% üliõpilasi on kasutanud tehisaru rakendusi ja 60% kasutab neid õppetööga seotult. 50% uuringus osalenud üliõpilasi kasutab tehisaru kodutöö osaliseks ja 6% täielikuks lahendamiseks.

Üliõpilased nimetasid järgmisi põhjuseid, miks nad kasutavad kodutöö tegemiseks tehisaru:

et saada parem hinne

ei oska ise teha, vajatakse seletusi

sellest on kujunenud harjumus ja mugavus, nii on lihtsam

kirjavigade parandamiseks, tõlkimiseks, ümbersõnastamiseks

õppejõud ise on palunud kasutada

Uuring: ChatGPT kasutaja aju muutub aina laisemaks
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased jagasid 54 18–39aastast inimest kolme gruppi. Kõik pidid kirjutama mitme kuu vältel mitu esseed. Üks grupp võis kasutada ChatGPTd, teine grupp Google’it ja kolmas grupp ei tohtinud midagi kasutada. Uuritavatele pandi essee kirjutamise ajaks külge seadmed, mis jälgivad ajutegevust.

Teadlased leidsid, et neil, kes kasutasid essee kirjutamiseks ChatGPT abi, oli kolmest grupist kõige väiksem ajuaktiivsus ja nad muutusid iga järgneva esseega aina laisemaks. Uuringu lõpus hakkasid ChatGPT kasutajad lihtsalt kopeerima juturoboti teksti.

Autorid järeldasid, et suured keelemudelid, nagu ChatGPT, võivad takistada õppimist, eriti kõige nooremate seas. „Arenevale ajule on see kõige suurem risk,“ resümeeris uuringu põhiautor Natalya Kosmyna.