Tallink võib saada abistava rahasüsti

Rahandusminister Martin Helme teatas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus broneerib strateegiliste ja riigiettevõtete abistamiseks 300 miljonit eurot, samuti toetatakse laevandussektorit erinevate maksusoodustustega.


Laevafirma Tallink võib saada riigilt abistava rahasüsti, seni on laevafirma juhatuse esimees Paavo Nõgene (vasakul) otsinud aktiivselt võimalusi seisma jäänud laevade töös hoidmiseks.  Foto: Liis Treimann
„See raha broneeritakse juhuks, kui tekib vajadus toetada kapitalisüstiga näiteks Tallinkit,“ sõnas Helme. „See võimalus, et riik läheb osanikuks ja tuleb sealt hiljem välja, on olemas,“ rääkis minister.

Lisaks vähedatakse reisilaevade kõiki sadamatasusid 75 protsenti ning seda ka tagasulatuvalt. „Tagasi makstakse ka juba esimeses kvartalis makstud tasud,“ kinnitas Helme. Toetusprogrammi maht on 20 miljonit eurot ning toetus on kavandatud rahvusvahelisi reise teostatavatele reisilaevadele sadamatasude hüvitamiseks.


Samuti on valitsusel plaanis reisilaevadele tööjõumaksude leevendus. „Tööjõumaksudelt tehakse tagasimaks nii meeskonnaliikmete kui ohvitserkonna osas,“ sõnas rahandusminsiter. Abipaketi seletuskirjast selgub, et tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamist puudutavaid meetmeid rakendatakse reisilaevandusettevõete puhul kuni 2023. aastani. " Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line."


Tallink Grupi juhi Paavo Nõgene sõnul on senised valitsuse meetmed igati tervitatavad. "Oleme veendunud, et kombinatsioon Vabariigi Valitsuse otsustest kaotada veeteede tasud ning maksta tagasi oluline osa sadamatasudest käesoleva aasta jooksul on suureks abiks," rääkis ta. "Tõenäoliselt tuleb aga aasta teises pooles veel hinnata, kas meetmete rakendamine ainult käesolevaks aastaks on piisav või tuleks neid pikendada," lisas Nõgene, kelle sõnul sõltub kõik sellest, kui kaua kriis kestab.

Veel kiitis Nõgene riigi Töötukassa meedet, mis on laevafirmale abiks töökohtade säilitamisel. Samas rõhutab Tallinki juht, et Eesti maksustamise reeglid meretöölepinguga töötavatel ametikohtadel ei saa tänastes mahtuses erineda Lätis kehtivast seadusandlusest. "Kriisi saabumine muutis teema kriitiliselt akuutseks, tagamaks võimalikult suure hulga Eesti lipu all töötavate laevapereliikmete töökohtade säilitamine ning Eesti lipu konkurentsivõime tulevikus."


"See on Eesti riigi, mitte Tallinki huvides"

Riigi sekkumise vajadust rõhutas täna Äripäeva raadio eetris olnud "Politiikute töölaua" saates ka investor ning riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi. "On vältimatu, et riik oma abimeetmed nii olulisel majanduse tuiksoonel osutab, kui see vajalikuks peaks osutuma," märkis ta. "Selle ettevõtte pankrotti kindlasti ei tohiks juhtuda ja seda ei juhtu ka, see on juba Eesti riigi, mitte Tallinki huvides," rõhutas Kivimägi.

Kivimägi lisas, et Tallinki panus Eesti rahvuslikku kogutoodangusse on väga suur. "Tegemist on logistikaettevõttega, kellega on seotud tuhanded töökohad - kui lasta sel pankrotti minna, siis seda nii naljalt põlve otsast enam uuesti üles ei ehita," arvas ta. Nõgene lisas, et Tallink on oluliseks partneriks ligemale 6800-le Eesti ettevõttele.

Siiski on Kivimägi hinnangul Tallinki seis väga raske ning see on ka põhjus, miks ta hiljuti investorina laevafirma aktsiad müüs. "Kui reisijate arv on kukkunud 21 000-lt 600 peale, siis tulu pool on selgelt ära vajunud," rääkis riigikogu liige. "Alles on jäänud küll kaubavedu, aga ka see tõmbab koomale."

Kivimägi müüs oma Tallinki aktsiad kolmes jaos. Esimese otsa 91 sendiga, lõviosa 70,8 sendiga ning osa ka 68 sendiga. "Jah, sain umbes 25 protsenti miinust, aga kui leian aktsia, mille tõusupotentsiaal on täna suurem, siis tegelikult on selle kahjumi võtmine ikkagi väga mõistlik ja arukas tehing," leidis ta.

Seda, mis Kivimägi jaoks on suurema tõusupotentsiaalsed aktsiad, saad järele kuulata saatest Poliitikute töölaud:


Meetme kuju selgub

Siiski jääb riigi sisenemisel Tallinkisse õhku küsimus, mil viisil ja mis hinna eest seda tehakse. Täpsemalt, kas aktsiakapitali suurendatakse riigile suunatud emissiooni kaudu ja lahjendatakse seeläbi olemasolevate aktsionäride osalust, või on riigil Tallinki ühe suuromaniku Infortariga mingi eraldi kokkulepe. Samuti pole selge, kas ja kuidas mõjutab võimalik riigiabi laevafirma dividendipoliitikat.

Seda, mil viisil riik Tallinkit täpselt aitab Nõgene praegu ei kommenteeri. Äripäeva küsimuste peale vastusena saadetud pressiteates nendib ta aga, et Tallink Grupp vajab tänasest seisust väljatulemiseks likviidsuslaenu umbes kolmeks aastaks. "Oleme osalise likviidsuslaenu tagamise teemal Vabariigi Valitsusega arutelusid pidanud ning võimalikke lahendusi on siin erinevaid - näiteks otselaen, ajutine aktsiakapitali suurendamine või võlakirjad," märkis ta. Lisaks kaalutakse Nõgene hinnangul osalist käendust Kredexi abil välistele laenuandjatele. "Detailid selguvad lähiajal."

Tallink on seni teatanud kulukärbetest, mille osana langetati kõigi Eesti töötajate palka 30 protsenti. Lisaks teatati eile 130 hotellitöötaja koondmamisest.

Samuti otsib Tallink aktiivselt võimalusi oma laevade töös hoidmiseks. Nii pandi hiljuti seni Tallinna–Stockholmi liini teenindanud, kuid reisipiirangute tõttu seisma jäänud reisilaev Victoria I erakorralistele kaubavedudele Helsingisse. Varem on leitud ajutisi rakendusi Starile ja Romanikale, abistamaks riiki kauba- ja reisijateveol.

Kokku on valitsuse negatiivse lisaeelarve maht 2,62 miljardit eurot. Lisaeelarve ja seadusemuudatused peab heaks kiitma riigikogu ning see põhineb eeldusel, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti. „Ehk siis langetasime oma prognoosi seniselt +2-lt protsendilt -8 protsendi peale,“ möönis Helme. „Samas on suur osa meie lisaeelarve meetmetest suunatud sellele, et langus ei oleks nii suur. Kui meetmed toimivad, on langus poole väiksem,“ oli Helme enesekindel.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2020/04/02/tallink-voib-saada-abistava-rahasusti?utm_source=copypaste