Mees? Naine? Pansooline? Androgüün? Maailm muutub palju kirjumaks (94)
07. jaanuar 2017 00:05
 113     Krister Paris
Krister Paris, [email protected]
LP
Mees? Naine? Pansooline? Androgüün? Maailm muutub palju kirjumaks
Illustratsioon: Ott Vallik
Paljudele võis mõne aasta eest tulla üllatusena, et meie kõrval elavad seksuaal- ja soovähemused on inimesed nagu iga teinegi. Ent ülejäänudki maailm avastab, kuidas tuntud määratluste asemel vaatab vastu terve vikerkaaretäis kombinatsioone.
Kes üldse on gei? Pool sajandit tagasi mahtus selle määratluse alla tavateadvuses enam-vähem kõik, mis erineb klassikalisest mehe ja naise suhtest. Lesbi mõiste tuli veidi hiljem ja järgnenud biseksuaalsetega polnud ka probleemi. Kõige tuntum on tänapäeval siiski ühend LGBT, kus T tähistab transsoolisi. Põhimõtteliselt on transsoolisus esimeste kõrval veidi võõrkeha, sest käib soomääratluse, mitte seksuaalse orientatsiooni kohta. Aga see on kõigest algus.

„Binaarse soosüsteemi järgi jagunevad inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. Seda tulenevalt nende bioloogilisest soost, mille arst määrab sünnil genitaalide järgi,” ütleb Eesti LGBT ühingu transsoolisuse spetsialist Kristel Rannaääre. „Kuigi tänapäeva lääne kultuuris tahetakse tihti vaadelda sugu just selles süsteemis, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja eksisteerinud eri kultuurides üle maailma.”

Läänes julgesid vähemused hakata ust paotama juba 30–40 aastat tagasi. Aga nagu märgib Eesti inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kadi Viik, on ka sealsed spetsialistid hakanud alles üsna hiljuti küsimusele hoopis põhjalikumalt ja laiemalt vaatama.

„Kindlasti on teadmised paremaks läinud. Näiteks on rohkem uurimistöid tehtud bioloogia valdkonnas,” räägib ta, miks sugude virvarr on just praegu nii suureks läinud. Aga küsimus on bioloogilisest määratlusest ilmselgelt märksa laiem, ulatudes ka sotsiaalse ja poliitilise mõõtmeni. Sellest, kas sünnid ühe või teisena, sõltub paljuski, millised on su võimalused elus hakkama saada.

„Tänapäeva noored ei määratle end enam LGBT spektri järgi,” kommenteerib New York Timesile tudengiühenduse Campus Pride asutaja Shane Windmeyer. Lahendus on lisada LGBT-le n-ö rohkem tähti. Praegune levinuim ühend kõlab LGBTQIA.

Q – queer, inimene, kes ei taha ennast sildistada (või hoopis questioning, see, kes alles otsib ja leiab ennast).

I – intersooline, inimene, kelle keha on atüüpiline ehk ei sobi mehe või naise normidesse. See on meditsiiniline seisund, kus inimene siiski oskab oma tunnetuslikku sugu määrata.

A – ally, soovähemuste liitlane või toetaja (või hoopis asexual ehk aseksuaalne).

Aga kui suhteliselt lihtsast ja suupärasest lühendist juba loobuda, on uued täiendused kiired tulema. „Pakutud variant LGBTQIA ei ole tegelikult piisav, sest taas on välja jäänud näiteks panseksuaalsus. Ja näiteks on lahtine, kas täht Q esindab queer- või questioning-inimesi,” lausub Rannaääre. Eestis on seetõttu mindud lihtsat teed, kirjeldades vähemusi kui LGBT+, kus plussmärgile saab igaüks enda jaoks ise tähenduse anda.

Seksuaalvähemusi arvatakse olevat ühiskonnas keskmiselt u 5%, soovähemusi on ehk 1% ringis.
Ühe maailma edumeelseima piirkonnana andsid New Yorgi linnavõimud ülemöödunud aasta detsembris välja soomääratluste nimekirja, millega kõik linnas tegutsevad ettevõtted peavad arvestama, et mitte saada trahvi diskrimineerimisvastaste seaduste alusel (vt kõrvallugu). Ametlikes dokumentides on klassikalisest lahterdusest mees/naine taandunud ka näiteks Austraalia, kus juba 2003. aastast võivad transsoolised või intersoolised märkida passi lihtsalt X.

Saksamaal on lubatud, et intersooliste laste sünnitunnistusele ei märgitagi „naine” või „mees” – selleks et laps kogemata vale sugu ei saaks. Sakslased on mõistnud, et sugu määrab inimene ise, ja seda lubatakse tal ka teha. Tõsi, valik tuleb mingi hetk siiski teha, „määramata” kategooriasse sakslased jääda ei luba.

Soomääratlusest sõltub ju märksa rohkem kui lihtsalt enesetunne. Kuni eksisteerivad eri soode tualettruumid, spordiklubide garderoobid ning eraldi kehaline kasvatus poistele ja tüdrukutele, pole sugugi ükskõik, kes sa ametlikult oled. USA-s kujunes sellest, millist tualettruumi tohivad transsoolised õpilased kasutada, möödunud aastal mitmes osariigis tõsine poliitilise võitluse tallermaa.

Kuidas end iseendana tunda?
„Nn kapist välja tulemine algab inimese jaoks juba siis, kui ta saab ise aru, et tema sooidentiteet või seksuaalsed eelistused on tavapärasest erinevad ja et see mõjutab ilmselt kogu tema elu,” sõnab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel. „Segadus, häbi, masendus, lootusetus võivad olla kaasnevad emotsioonid.”

Konstabeli sõnul oleneb neil hetkedel eriti palju lähedastest, aga paraku on meie ühiskond veel paljuski eitamisfaasis. „On neid, kes hakkavad lapse sooidentiteedi pärast muretsema, kui lasteaiapoiss tahab mitu korda „Lumekuninganna” filmi vaadata või kui tüdruk tunneb huvi robotite vastu. Ja on vanemaid, kes jäävadki väitma, et nende laps on n-ö täpselt samasugune kui naabritel ja küll ta sellest ükskord ise aru saab,” meenutab ta kogemusi oma klientidega.

Muidugi on vähemustest lihtne ka üle sõita. Ega neid palju olegi: seksuaalvähemusi arvatakse olevat ühiskonnas keskmiselt u 5%, soovähemusi on ehk 1% ringis. Aga kui arvestada kõiki, kellega nad kokku puutuvad, on diskrimineerimise või selle vältimise mõjuala palju suurem.

Mõistagi saab märksa lihtsamini end iseendana tunda siis, kui su ümber on toetav ühiskond. Eesti sai vähemustele võrdsete õiguste andmise vallas esimesed tõsisemad tuleristsed siiani lõppemata väärtusdiskussioonis kooseluseaduse üle. Aga millal võiksime viimaks avatud tekstiga ka sugudest rääkida? Just mitte ideoloogiliste kategooriatena, aga asjast: kes on mis, kui palju määratlusi vajaksime, kui palju peaks andma inimestele ise võimalusi oma sugu määrata?

Senine kogemus eriti palju lootust ei anna. Kooseluseaduse üks pooldajaid, noorema põlve liberaalne poliitik Yoko Alender (Reformierakond) ütleb, et praegu pole see kindlasti küsimus, millega riik tegelema peaks. „Soomääratlus on teema, mis puudutab valusalt ja isiklikult väheseid, aga suudab seda enam tekitada ebakindlust ja arusaamatust paljudes, keda see ei puuduta,” viitab ta asjaolule, kui palju suutis juba samasooliste kooselugi reguleeriv seadus ühiskonda polariseerida. Kui viskan õhku variandi, et äkki kümme aastat, peab ta mind parandamatuks optimistiks.

Pikalt soouuringutega tegelenud Kadi Viik aga usub, et kui koera sabast üle saadaks, võiks ülejäänu tulla teiste riikide näitel juba üsna kiiresti. „Kui on avatum ja sõbralikum ühiskond, siis inimesed julgevad oma välimuse ja käitumisega eksperimenteerida ja tekib ka mõistmine,” mõtiskleb ta. „Kohati tundub, et Eesti polegi selles mõttes väga järel lohisev.” 

New Yorgi linnavõim tunnistab 31 eri sättumust ja sooidentiteeti
New Yorgis on keelatud ahistada inimesi nende seksuaalse sättumuse, aga ka sooidentiteedi alusel. Linna inimõiguskomitee 2015. aasta detsembris välja antud nimekiri hõlmab 31 määratlust, millest paljud kõlavad haruldastena isegi inglise emakeelega inimeste jaoks. Võimud aga ütlevad, et nimekiri pole lõplik ja võib veelgi pikeneda. Peamise põhimõttena ei tohi keegi end ahistatuna tunda seepärast, et mõni ametnik või ettevõte ei ole nõus inimese enda valitud sooga. Eesti LGBT liidu abiga proovisime selgitada nii paljusid termineid kui võimalik.

Bigendered – tähistab inimest, kellel on korraga kaks identiteeti, olgu siis samal ajal või vaheldumisi. Võib olla nii mees kui ka naine, aga võib olla ka kahe mittebinaarse sooga.
Cross-dresser – inimene, kes on oma bioloogilise sooga rahul, aga võtab (aeg-ajalt) üle mõned vastassugupoole rollid (enamasti riietumine, käitumismaneerid, meik). Osa inimeste jaoks on tegemist transvestiidiga, osa jaoks ei ole see sama mis transvestiit. Eesti LGBT ühing eelistab sõna cross-dresser.
Drag queen/king – esinemise, sõu, efekti jaoks naiseks riietuv mees või meheks riietuv naine.
Femme queen – transsooline naine, kes võtab hormoone ja valmistub tõenäoliselt soovahetusoperatsiooniks.
Female-to-male (FTM, F2M) – põhimõtteliselt sama mis transsooline mees (ka transmees). Transsooline inimene, kelle bioloogiliseks sooks on määratud naine, kuid kelle tunnetuslik sugu on mees.
Gender bender – isik, kes teadlikult rikub etteantud soorolle.
Genderqueer – inimene, kes ei tunne end ei mehe ega naisena, vaid millegi vahepealsena või hoopis teistsugusena.
Male-to-female (MTF) – transsooline inimene, kelle bioloogiliseks sooks on määratud mees, kuid kelle tunnetuslik sugu on naine.
Non-op – inimene, kes elab küll vales kehas, aga ei soovi saada sookorrigeerimisoperatsiooni.
HIJRA – termin transsooliste kohta, mida kasutatakse ennekõike Aasia kultuurides.
Pangender – pansooline, sooülene
Transexual – transseksuaal, Eestis enam ei kasutata, selle asemel on käibel väljend transsooline.
Trans person – transinimene
Butch – feministlik subkultuur, tähistab üldistatuna maskuliinsemate joontega lesbit.
Two-spirit – ennekõike Põhja-Ameerika indiaanlaste seas levinud termin transsooliste kohta.
Agender – mittesooline ehk inimene, kes identifitseerib end sootuna.
Third sex – kolmas sugu, raske defineerida
Gender fluid – sooliselt „voolav”
Non-binary transgender – mittebinaarne transsooline (inimene)
Androgyne – androgüün
Gender gifted – inimene, kes suudab oma sugu väljendada laiemalt kui üksnes binaarsena.
Femme – feministlik subkultuur, tähistab üldjoontes naiselikkuse poole kalduvat lesbit.
Person of transgender experience – selget vastet pole, mõeldakse harva transsoolisust kogevat isikut.
Geneetiline häire
Maailmas üha rohkem tähelepanu pälvivat sootemaatikat kajastas äsja ka eestikeelne National Geographic. Nagu ajakirjast võib lugeda, taandub mittebinaarsete sootunnetuste puhul paljugi XY-kromosoomis paiknevale geenile SRY, mis kodeerib sugunäärmete algete munanditeks arenemist. Ent toime pole alati ühene. See võib puududa või olla funktsioonihäirega, mille tagajärjel ei arene XY-kromosoomidega lootel meessuguelundeid ja inimene nimetatakse sündides tüdrukuks. Sama geen võib välja ilmuda ka X-kromosoomis. Tulemusena arenevad muidu tütarlapsel välja meessuguelundid ja ta nimetatakse sündides poisiks. Harva esinevate sugude tekkel võib olla veel teisigi põhjuseid. Mõned teadlased peavad transsoolisuse põhjuseks loote ebaühtlast arengut. Suguelundid eristuvad raseduse teise kuu jooksul, aju hakkab arenema alles raseduse teises pooles – ja sealt võib nihe sisse tulla.