Estfori nõudmised

13. veebruar 2017
Nõupidamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis:
Ministrid: Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants
OÜ EST-FOR Invest juhatuse liige Margus Kohava ja õigusnõustaja Jüri Raidla

OÜ EST-FOR Invest
ETTEPANEKUD JA SOOVID
koostööks ja kaastööks
Vabariigi Valitsusega
EST-FOR Invest OÜ (edaspidi: EST-FOR) planeerib Eestisse ca 1 000 000 000 eurot maksva
ca 700 000 tonnise aastatoodanguga puidurafineerimistehase rajamist (edaspidi ka: projekt või tehas).
Tegemist on Eesti kõigi aegade kõige suurema tööstusinvesteeringuga. EST-FORi parima
äratundmise kohaselt on puidurafineerimistehase kujul tegemist Eesti majandusarengule olulise
investeeringuga riigivaraseaduse tähenduses ja suurt riiklikku huvi pakkuva projektiga
planeerimisseaduse tähenduses. Puidurafineerimistehase rajamisega seotud olulised asjaolud,
parameetrid ja kaalutlused on esitletud käesoleva dokumendi LISAS nr 1.
Niivõrd mastaapse projekti edukas realiseerimine ei ole mõeldav ilma konstruktiivse dialoogita
Vabariigi Valitsuse ja projekti arendajate vahel. Tänades ministreid käesoleva kohtumise ja projekti
vastu üles näidatud toetava suhtumise eest, palub EST-FOR võimaluse korral Vabariigi Valitsuse
toetust, kaastööd ja koostööd alljärgnevates küsimustes alljärgnevalt kirjeldatud viisil:
1. Vabariigi Valitsuse ja üksikute ministrite jätkuv avalik toetus projektile. Sellisel toetusel on oluline
tähendus projekti rahvusvahelise konkurentsivõime edendamise ja säilitamise seisukohalt, samuti
omab selline toetus olulist tähendust kõikvõimalikes eesseisvates kodumaistes ja
rahvusvahelistes menetlustes ning projekti toetava ühiskondliku arvamuse kujundamisel ja
hoidmisel.

EST-FOR palub Vabariigi Valitsusel praktikas aktualiseerida tõdemust, et tehase projekti
arendatakse teravas regionaalses konkurentsis Soome, Rootsi ning Läti äri- ja
õiguskeskkondadega. Sellest lähtudes palume regulatiivsetes ja halduslikes valdkondades
püüelda eelnimetatud riikidega võrreldes võrdsete, soovitavalt aga soodsamate konkureerimise
tingimuste poole kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas EST-FORi suhtes.

2. Projekti käsitlemine Eesti majandusarengule olulise investeeringuna riigivaraseaduse tähenduses
(vt riigivaraseadus § 741 jt).

Riigivaraseaduse alusel kehtestatavat Vabariigi Valitsuse määrust, kus määratletakse Eesti
majandusarengule olulise investeeringu mõiste, ei ole käesolevaks ajaks veel vastu võetud.
Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse vastuvõtmisel palume kaaluda määruse sellist
sõnastamist ja sisustamist, kus puidurafineerimistehase projekt langeks Eesti majandusarengule
olulise investeeringu määratluse alla.

Lisaks eelöeldule palub EST-FOR Vabariigi Valitsusel võtta Eesti majandusarengule olulise
investeeringu mõiste kasutusele laiemalt kui ainult riigivaraseaduse tähenduses, sidudes
käsitletava mõistega ka teisi õiguslikke regulatsioone, mis soodustaksid nii kodumaiste kui ka
välismaiste suurinvesteeringute tegemist Eestis.

3. Projekti käsitlemine planeerimisseaduse (§ 27 jt) tähenduses sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamisena, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi.
Eelöeldust lähtuvalt palume Vabariigi Valitsusel vastu võtta otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks,
et määratleda tehase tulevane asukoht ja töötada läbi kõik vajalikud keskkonnakaitselised
aspektid.

EST-FOR esitas 30. jaanuaril 2017 riigihaldusministrile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Menetluse sujuvaks kulgemiseks palume esimesel võimalusel anda Rahandusministeeriumile
tagasisidet projekti käsitlemisest suurt riiklikku huvi pakkuva projektina. Planeerimisseaduse § 27
sätted võimaldavad sellist tõlgendust. Sellist tõlgendust võimaldab ka planeerimisseaduse eelnõu
seletuskiri.

4. Planeerimisseaduse muudatuste vastuvõtmine selleks, et riik saaks huvitatud isikult sisse nõuda
riigi eriplaneeringu ettevalmistamiseks ja kehtestamiseks vajalikud kulutused. Neid muudatusi
(täiendusi) on kokku kaks. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul on samasugune
olukord kui riigi eriplaneeringu puhul, siis on otstarbekas tulevikku silmas pidades ka kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringute finantseerimise küsimus lahendada analoogselt riigi eriplaneeringu
finantseerimisega.

Oluline on rõhutada, et kavandatavate täiendustega ei anta eraõiguslikele isikutele üle
eriplaneeringu korraldamises õigust, see jääb endiselt riigile.

Ajendatuna huvist riigi eriplaneeringu algatamise vastu on EST-FOR hea tahe korras ette
valmistanud ja üle andnud nii ministritele kui ka Riigikogu esindajatele asjakohase
planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume Vabariigi Valitsuse toetust nimetatud eelnõule ja selle eelnõu kõrges tempos
menetlemisele ning vastuvõtmisele selleks, et asjakohase seadusesätte puudumine ei takistaks
ega venitaks riigi eriplaneeringu algatamise otsuse tegemist.

5. Menetluste tempo on oluline konkurentsi küsimus naaberriikidega, eriti Soomega, kus
menetlustempod on õigusaktidest ja halduspraktikast tulenevalt märkimisväärselt kiiremad.

Seoses menetluste tempo hoidmise vajadusega palume asjakohastel ministritel suunata
projektiga seotud haldustoiminguid oma valitsemisalas selliselt, et need tehtaks maksimaalse
võimaliku tempoga, kasutamata ära õigusaktides sätestatud tähtaegasid nende terves pikkuses.

Samuti palume kaaluda võimalusi planeerimisseaduse ja teiste asjakohaste seaduste muutmiseks
erinevateks toiminguteks ette nähtud tähtaegade osas eesmärgiga neid tähtaegasid lühendada.
Selgituseks käesolevale palvele lisame, et praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt kulub riigi
eriplaneeringu kehtestamiseks vähemalt kaks ja pool aastat, praktikas kujuneb see aeg kahjuks
ilmselt veelgi pikemaks.

6. Riigimaale hoonestusõiguse seadmine (või võõrandamine) riigivaraseaduses ette nähtud korras
juhul, kui eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hinnangu kohaselt on tehast võimalik ehitada
riigimaale. Tehase eeldatav krundi suurus on ca 100 hektarit.

EST-FORi enda poolt tehtud esialgsed uuringud näitavad, et selline stsenaarium on tõenäoliselt
võimalik. Samuti tuleb projekti arendamise ja tempo hoidmise seisukohalt sellist stsenaariumit
pidada eelistatuimaks.

7. Kommunikatsioonide ja liigpääsuteedega läbipääsu võimaldamine tehase krundini neilt
riigimaadelt, kus sellise läbipääsu saamine on tarvilik, sealhulgas ning eriti vee sissevõtu ja
puhastatud heitvee väljajuhtimise torustike jaoks tehase ja jõe vahel ning gaasitrasside ja
elektriliinide jaoks.
8. Tehase rajamiseks ja opereerimiseks riigi või riigi äriühingute kulul taristu (maantee, raudtee,
elektriliinid jms) valmis ehitamine kuni tehase krundi piirini minimaalselt sellisel määral, mida riik
on kuni käesoleval ajani teinud tööstusparkide arengu soodustamiseks.

Muu hulgas palub EST-FOR Eleringil tuua liitumispunkt tehase krundi piirini, arvestades tõsiasja,
et tehase näol saab olema tegu Eesti kõige suurema (rohelise) taastuvenergia tootjaga. Seega,
kõnealloleva liitumispunkti kujul ei ole tegemist tarbimispunktiga, vaid eeskätt varustamispunktiga.

EST-FOR palub kaaluda maantee peale- ja mahasõitude ehitamist vastava külgneva maantee
kategooriast lähtuvalt, mis teatud asukohtades võib tähendada ka kahetasandilist ristmikku, kui
liiklusohutust ei ole võimalik muude meetmetega tagada. Käesoleva soovi aktuaalsus sõltub
tehase tulevasest asukohast, mis ei ole praegu täpselt teada, kuid on eeldatavasti Suure Emajõe
piirkonnas Tartu lähedal. Arvestades tehase loodetavat valmimist 2022. aastal ja
valitsusringkondades diskussiooniesemeks olevat Tallinna–Tartu maantee ehitamist kaheniidiliseks, oleks tehase projektil ja Tallinna–Tartu maantee arendamisel kahtlemata sünergeetiline
efekt. Liikluskorralduse kontekstis oleks väga positiivne planeeritava Tartu ringtee väljaehitamine
ennaktempos.

EST-FOR mõistab, et käesolevas punktis esitatud soovide ja ettepanekute kujul on tegemist
keerulise õigusliku ja poliitilise küsimusega, kus tuleb muuhulgas lahendada küsimused seoses
võrdse kohtlemise ning riigiabiga. Üheks võimalikuks lahenduseks võiks olla Eesti
majandusarengule olulise investeeringu mõiste sisustamine viisil, mis võimaldaks luua
suurinvesteeringutele atraktiivsemat keskkonda.

Viimastel aastatel on RMK kehtestanud poliitika, mille kohaselt ei sõlmita kestvuslepinguid
pikemaks perioodiks kui viieks aastaks. Sellist piirangut ei ole seadusega kehtestatud. RMK
poliitikat oleks vaja muuta selliselt, et kestvuslepinguid oleks võimalik sõlmida vähemalt tähtajaga
kümme aastat, parem kui 15 aastat. Sellisel juhul oleksid kestvuslepingud käsitletavad tagatisena
projektifinantseerimise (project finance) korras finantseeritavatele projektidele. EST-FORi projekti
finantseerimine saab ülisuure tõenäosusega toimuma projektifinantseerimise (project finance)
põhimõttel.

10. Poliitiline toetus EFSI-st (nn Junkeri fondist), NIB-ist (Nordic Investment Bank) ja EBRD-st
finantseerimise taotlemisel.

Selgitame, et kõigi nimetatud „riiklike“ finantsinstitutsioonidega on esialgsed konsultatsioonid juba
alanud või algavad kohe. Finantsinstitutsioonide senine suhtumine projekti on olnud positiivne.

11. Nn. suurinvestorimeetme täiendav sisustamine selliselt, et seda meedet oleks võimalik kasutada
ka projekti ettevalmistamise faasis.

12. Maanteevedude poliitika korrigeerimine selliselt, et Eesti teedel võiksid sõita kuni 60-tonnise
kandejõuga veoautod ilma, et neid käsitletaks eriveona. Samuti palume anda kuni 60-tonnise
kandejõuga veoautodele õigus ületada Eesti ja Läti riigipiiri tavapärases korras. Viimatinimetatud
küsimuse lahendamiseks palume teha asjakohased riikidevahelised kokkulepped Läti Vabariigiga.

Selgituseks lisame, et käesolevas punktis väljendatud soovi realiseerumine ei tooks kaasa
veoautode teljekoormuse suurenemist maanteedele viisil, mis ületaks praegu lubatavaid
teljekoormusi.

LISA 1
Faktileht
Pikaajalise metsa- ja puidutööstuse kogemusega Eesti investorite grupp kaalub võimalust
rajada Eestisse tänapäevane puidurafineerimistehas (inglise keeles: biorefinery või
bioproducts mill). Prognooside kohaselt oleks kavandatav ca ühe miljardi euro suurune
investeering läbi aegade suurim tööstusinvesteering Eestis. Tehase rajamisel oleks ulatuslik
positiivne mõju Eesti metsandussektorile ja majandusele tervikuna. Tehas looks pealinnast
väljas 200 uut oskustöökohta, lisaks tekiks arvukalt töökohti tehase tootmisprotsessi
teenindamiseks. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu töötleva tööstuse sektori
keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9%.
Umbes 700 000-tonnise prognoositava tootmisvõimsusega tänapäevane tehas tõstaks Eesti
metsatööstuse täiesti uuele tasemele ja aitaks kaasa tööstusharu elujõulisusele. Tehase
hinnanguline toorainena tarbitava puidu maht oleks ca 3 miljonit kuupmeetrit aastas. Sellest
saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, mis oleks valminuna kõige
moodsam terves Euroopas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.
Puidurafineerimistehases töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks nagu tselluloos,
hemitselluloos ja ligniin, mida saab olenevalt valitavast tehnoloogiast väärindada erinevateks
biotoodeteks. Tootmisprotsessi kõrvalsaadusteks on tallõli ja roheline energia.
Projekti algatanud investorid plaanivad analüüsi- ja uurimisetapis teha tihedat koostööd
avalikkuse, kõigi huvirühmade, teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase
ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale
võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele.
Miks?
Eestisse uusimal tehnoloogial põhineva puidurafineerimistehase ehitamiseks on olemas järgmised
eeldused:
1. Eestis, samuti Lätis ja Leedus on suured metsavarud. Praegu viiakse valdav osa varutavast
paberipuidust Eestist väärindamata toorainena välja teistesse riikidesse, peamiselt Soome ja
Rootsi.
2. Aeg on küps, et Eesti kohalik metsatööstus asuks mõtlema ja tegutsema teiste arenenud
riikide eeskujul ning astuks väärtusahelas mitu sammu ülespoole.
3. Tselluloosi ja teiste biotoodete nõudlus maailmaturul kasvab stabiilselt. Okaspuutselluloosi
turumaht oli 2015. aastal 34 miljonit tonni ning 2025. aastaks kasvab see prognooside
kohaselt 38 miljoni tonnini. Nõudlus suureneb e-kaubanduses kasutatava pakendimaterjali
hulga suurenemise tõttu eelkõige Aasias, kuhu tuleb toorainet importida peamiselt PõhjaEuroopast ja Kanadast. Lehtpuutselluloosi turumaht oli 2015. aastal umbes 59 miljonit tonni
ning 2025. aastaks kasvab see prognooside kohaselt 76 miljoni tonnini. Nõudluse kasv on
suures osas seotud keskkonnasäästlike pakendite, pehmepaberi ja hügieenitoodete sektorite
globaalse kasvuga.
4. Järgnevate kümnendite jooksul suletakse mitmeid Põhjamaade ja Kanada okaspuutoorainet
kasutavatest tselluloositehastest, mis on väikesed, tehnoloogiliselt vananenud ja
ebaefektiivsed.
5. Planeeritava puidurafineerimistehase pika-ajaline majanduslik konkurentsivõime saavutatakse
energia ja tooraine tõhusa kasutusega. Konkurentsivõime kindlustab tehases kasutatav
moodsaim tehnoloogia ning soodne geograafiline lähedus taastuvtoormele, Euroopa turule
ning sadamatele.

Kus?
Tehase võimaliku tegevuskohana analüüsitakse mitut asukohta Eesti eri piirkondades. Tehase
rajamise eelduste hulka kuuluvad:
• sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;
• toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;
• juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete
ekspordiks;
• juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile;
• kohalik oskustööjõud.
Kes?
Projekti algatanud ning analüüsi- ja uuringuetappi rahastavad investorid esindavad Eesti kapitali –
tegu on ettevõtjatega, kellel on põhjalik kogemus Eesti puidu- ja metsatööstuses. Investorite gruppi
kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets
(OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Grupp), Jüri Külvik (Lemeks
Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Kuidas?
Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutustega ja tunnustatud
teadusekspertidega. Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad investorid, et kavandatava
puidurafineerimistehase rajamine on sotsiaal-majanduslikult kestlik ning kooskõlas kõigi
keskkonnanõuetega.
Investorid algatavad tehase asukoha planeeringumenetluse ja keskkonnamõjude hindamise 2017.
aasta alguses, protsess võib kesta kuni kolm aastat. Positiivse investeerimisotsuse korral võib
tootmine alata aastal 2022, arvestades, et tehase ehitamiseks kuluks umbes kaks aastat.
Projekti algatajad plaanivad hilisemas etapis kaasata strateegilise investori ja/või finantsinvestori.
Projekti suure mahu tõttu eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist projekti
finantseerimisel. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult. Tehase
ehituse mastaapsust silmas pidades võib eeldada välis- ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi
moodustamist, mis rajaks tehase „võtmed kätte“ põhimõttel.
Investorite huve esindavat juriidilist isikut juhivad ja uuringuetappi veavad eest metsatööstussektori
kogenud ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli. Projekti
konsultantide hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson,
nõustaja makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex
(Jüri Raidla), Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (Janno Järve, Sten Anspal) ja
Kommunikatsioonibüroo JLP (Kristi Liiva, Karita Sall).
Mõju Eesti majandusele
Puidurafineerimistehas ekspordiks oma toodangut 320 – 420 miljoni euro eest aastas. Arvestades
praeguse väärindamata puidu ekspordi asendamisega, suurendaks see Eesti eksporti 250-350 miljoni
euro võrra aastas. Eesti toodete ekspordi väärtus kasvaks 2–3% võrra.
Tehase loodav otsene lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks Eesti 2015. aasta
SKPst umbes 1-1,3%. Kui arvestada juurde ka kaudsed mõjud teistele majandusharudele ja
kasvavast eratarbimisest tingitud efektid, moodustaks tehase käitamisega seotud lisandväärtus
1,4-1,8% 2015. aasta SKP-st. Arvestades puhtalt lisanduvat mõju (osa praegusest
majandustegevusest asendub), tõstab tehase poolt loodav otsene, kaudne ja tingitud lisandväärtus
SKP-d 1,1-1,4% võrreldes 2015. aasta tasemega.
Tehase rajamine looks pealinnast väljas 200 uut oskustöökohta. Lisaks sellele loodaks arvukalt
töökohti kogu metsamajanduse väärtusahelas (transport, logistika jm) ning majanduses tervikuna.
Ehitusfaasis loob tehase rajamine töökohti 3 200 - 3 800 inimtööaasta jagu. Tehase käitusfaasis aga
saaks lisaks tehase enda töötajatele tööd 1 400 - 1 700 inimest. Arvestades maha asendusefektid, on
tehase käitamise puhasmõju tööhõivele metsamajanduse väärtusahelas ja mujal majanduses 500-700
lisanduvat töökohta.

Puidurafineerimistehas kasutaks toorainena paberipuitu ja saeveskites toodetud puiduhaket, mida on
Eestis siiani peamiselt eksporditud lisandväärtust loomata. Tehase rajamine mitmekesistaks ja
tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri, suurendaks Eesti metsa- ja puidusektori kui terviku
stabiilsust ja konkurentsivõimet, vähendades oluliselt vahet maailma arenenud riikidega. Puidutooret
väärindataks 4-5 korda kõrgemalt võrreldes praegu Põhjamaade tehaste tarvis väljaveetava
toormaterjaliga. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ca 31 eurot, siis sellest kogusest
kasepuust toodetud tselluloosi hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine
eksportimise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse
puidurafineerimistehasesse.
Eesti töötleva tööstuse tööjõu tootlikkus (ehk loodud lisandväärtust töötaja kohta) on põhjanaabritega
võrreldes madal. Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks seda arvestatavalt tõsta. Kui Eesti töötleva
tööstuse keskmine tööjõu tootlikus oli 2015. aastal ca 23 000 eurot töötaja kohta, siis planeeritava
tehase tööjõu tootlikkus jääks vahemikku 1-1,4 miljonit eurot töötaja kohta. Tehase ehitamise
tulemusena tõuseks kogu töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9%.
Tehase rajamine aitaks mitmekesistada energiatootmist. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25%
rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Koos omatarbeks kasutatava elektriga suureneb
taastuvenergiast toodetud elektri tootmine Eestis 34-45%. Elektritootmise hajutamine vähendab
ülekandekadusid ja suurendab elektrivarustuskindlust.
Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks kaasa Eesti rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Eestis on
rohkem kui 104 000 metsaomanikust leibkonda, kes saaks planeeritava tehase toorainega
varustamisest otsest kasu. Suurima metsaomanikuna oleks olulise kasu saajad ka Eesti inimesed ja
ühiskond läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK).
Investorid plaanivad analüüsi- ja uurimisetapis teha tihedat koostööd avalikkuse, kõigi huvirühmade,
teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks
kõigile keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele.
Lisainformatsioon:
Margus Kohava
Est-For Invest OÜ
juhatuse liige
Tel 50 36370
margus.kohava@estfor.ee

Aadu Polli
Est-For Invest OÜ
juhatuse liige
Tel 51 000 77
aadu.polli@estfor.ee





9. RMK poliitika muutmine kestvuslepingute sõlmimisel.