Tallinna koolides on ebaseaduslikult õpilaspileti eest raha küsitud (61)

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart peab pooleteise kuuga välja töötama plaani, kuidas olukord lahendada.

Tallinna Kuristiku gümnaasium, Mustamäe humanitaargümnaasium, Linnamäe Vene lütseum, Gustav Adolfi gümnaasiumis ja 21. kool on vaid mõned näited, kus on seni küsitud õpilaspileti eest raha. Üldjuhul on hinnaks koos käibemaksuga 4,2 eurot, teinekord rohkemgi.

Õiguskantsler, Tallinna haridusamet ning haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et koolil ei ole õpilaspileti eest õigust tasu küsida.

Üldiselt puudutab tasu küsimine õpilaspileti korduvat väljaandmist - siis, kui pilet on läinud kaduma või kaotsi. Aga mõnel juhul on küsitud tasu ka pileti kehtivuse pikendamise korral.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul rikub selline tegevus põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse 59. paragrahvi. Seetõttu on ta Tallinna linnapeal Mihhail Kõlvartil palunud üle vaadata Tallinna koolide praktika ja tagada, et õpilased saaksid õpilaspileti tasuta, mistahes põhjusel nad seda uuesti taotlevad.

"Õpilaspileti esmane ülesanne on tõendada õpilaseks olemist ja seda eelkõige väljaspool kooli, näiteks ühissõidukis sõidusoodustuste saamiseks. See ülesanne on ka lisavõimalustega õpilaspiletil. Seda asjaolu ei muuda õpilaspileti nimetus (e-õpilaspilet vms) ega ka materjal (plast), millest õpilaspilet on tehtud," selgitas Madise Kõlvartile.

"Mõistagi peab õpilane hoidma õpilaspiletit tervena ja ei tohi seda ära kaotada, aga kui nii juhtub, ei saa see seaduse järgi olla põhjuseks, et korduva õpilaspileti eest küsida tasu," selgitas Madise.

Ka kiipkaart peab olema tasuta

Tasu ei tohi küsida ka korduvalt välja antud õpilaspileti eest õpilaspileti kehtivusaja lõppemise tõttu, kuigi koolid on oma veebilehtedel sellest teavitanud.

"Näiteks, mitmes Tallinna koolis tuleb õpilasel seetõttu kolme aasta tagant (põhikooli ajal kaks korda) taotleda uut õpilaspiletit ja selle eest ka tasuda," noomis õiguskantsler.

Õiguskantsler rõhutab, et seadus ei luba õpilaspileti väljaandmise eest tasu nõuda mingil juhul. "Õpilasel on õigus laenutada raamatuid, hoida oma rõivaid garderoobis ja saada kooli sisse. Kui need teenused on seotud kiipkaardiga, tuleb õpilasele tagada tasuta ka kaart, mis need õigused talle annab, olgu selleks e-õpilaspilet või mõni muu kiipkaart," kirjeldas Madise.

Ehkki kiibiga seotud õpilaspilet on tavalisest kallim, on Madise sõnul olnud lisavõimalustega õpilaspileti tegemine koolide ja kooli pidaja endi valik.

"Tallinna linn kui kooli pidaja peab tagama koolidele raha, et koolid saaksid täita seadust ning kehtivuse kaotanud, kadunud, rikutud või hävinenud õpilaspilet asendada uuega tasuta," rõhutas õiguskantsler.

Tallinna üldhariduskoolides võetu 2016. aastal uue lahendusena kasutusele e-õpilaspilet, mille raames väljastati Tallinna õpilastele tasuta üle 30 000 e-õpilaspileti.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula selgitas Madisele, et edasiste õpilaspiletite väljastamist ei ole amet reguleerinud ja õpilaspiletite väljastamist korraldavad koolid ise teenusepakkuja vahendusel või kaardiprinteriga printides.

Samas möönis Pajula, et õpilaspiletite eest tasu küsimiseks koolidel õiguslik alus puudub ja amet ei ole hindu kehtestanud. "Õpilaspiletite eest tasumise otsustamine on kooli töö korraldamise küsimus, koolidel on võimalus õpilaspiletite hind katta enda eelarve vahenditest," selgitas Pajula.

Madise andis Kõlvartile aega 31. märtsini, et probleemi lahendamise plaani tutvustada.