Miljonär miljonäri vastu: hiidarendus laseb end oodata
Paljassaare poolsaarel on ette nähtud kinnisvaraarendust rohkem kui miljardi euro väärtuses.  Foto: Liis Treimann
Õhtul Põhja-Tallinnas Paljassaarel kõndides tulevad vastu räsitud väljanägemisega autod ja musta dressi rõivastatud suurte spordikottidega mehed. Enne viimast kriisi lubatud Paljassaare Manhattanist pole kippu ega kõppu.

Suurejooneline kinnisvaraarendus on takerdunud Tallinna linna venitamisse ning kinnisvaraomanike vastuseisudesse, kus miljonär on vastamisi miljonäriga.

Paljassaare poolsaare krundid olid varem Tallinna Sadama käes. 2000. aastate alguses aitasid neid ärimeestele müüa praegu korruptsiooniskandaali mähkunud endine Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, tehinguid aitas siluda toonane Tallinna abilinnapea ja Kiili naabrimees Toivo Promm. Muide, ka temale kuulub nüüd koos abikaasaga tükk mereäärset maad Paljassaares.

Võimsad visioonid


Paljudel praegustel maaomanikel on võimsad visioonid: Paljassaarde tuleb nii-öelda uus Õismäe, äri- ja elamupinnad ligi 50 000 elanikule – seda on rohkem kui terves Pärnu linnas. Arendust on ette nähtud 1,2 miljoni ruutmeetri jagu. Kui kopp praeguseid hindu arvestades maasse löödaks, kerkiks piirkonda enam kui miljardi euro väärtuses kinnisvara.

Kinnistud on oma kätte haaranud muljetavaldav ärimeeste plejaad, näiteks Margus Linnamäe, Heiti Hääl, Ain Hanschmidt, Sergei Petrov, aga ka Soome, Leedu ning Hongkongi ärimehed. Kuid arendamine ei edene: ärimehed kurdavad, et linn ei ole aastaid suutnud planeeringuid kinnitada. Sel aastal peaks Tallinn lõpuks kinnitama Põhja-Tallinna struktuuriplaani, siis peaks ülejäänud load ludinal tulema.

Samas püsib teine takistus: erimeelsused naabritega. Eraomand on püha ja puutumatu, kinnitavad kõik, kui omavaheliste vastuolude kohta täpsemalt aru pärida, aga selge on, et kui kõrval keegi suurt ja lärmakat tööstust teeb, on raske luksuslikku merevaatega korterit kalli hinnaga müüa.

Planeeringut on menetletud juba tosin aastat

Kõige kaugemal on kõikvõimalike lubade taotlemisega Bolton Realestate, mis kuulub Soome, Eesti ja Hongkongi ärimeestele.

Nimekatest meestest on omanike seas näiteks Marati tehase juht Tapani Ensio Teeriaho, Santa Monica Networksi omanikud, Infortari omanikud ja Heiti Hääl. Ettevõte rajati ligi 15 aastat tagasi ning seda juhib Mirjam-Mari Marastu, kes tunnistas Äripäevale, et keegi omanikest ei uskunud, et arendus nii kaua aega võtab.

Infortari üks omanikke Ain Hanschmidt möönis, et projekti venimine on Tallinna linna poliitilise tahte taga. Ta tõi võrdluseks Eesti Gaasi hoone ehitamise, kus linnal oli oma huvi mängus, et Linnahalli ümbruse krunt korda teha, ning seal saadi load kätte kahe kuuga.

Mirjam-Mari Marastu ütles, et detailplaneeringut on nüüd menetletud 12 aastat. “Linna töö on põhjalik, ettevaatlik, aeglane,” nentis ta. Bolton Realestate’ile kuulub 15hektariline jupp Paljassaare õhtukallast. Marastu loodab, et peagi saab detailplaneering kinnituse ja siis läheb veel aastake ehitusloa saamise ja kopa maasse löömiseni. Kui just turuolukord asja ära ei ­riku: “Me sihime ikka uut kinnisvaraturu tõusu,” ütles Marastu.

Keset Boltoni arendust on aga umbes kahel hektaril Paljassaare Kalatööstus, mis kuulub Viciunai Grupi kaudu Leedu linna Kaunase miljonärist linnapeale Visvaldas Matijošaitisele.

Kuidas kalatööstus ning elu- ja ärikinnisvara arendus kokku käivad?­ Viciunai Grupist ei õnnestunud loo trükki­mineku ajaks kommentaari saada, kuid Marastu avaldas lootust, et leedukatel tekib samuti soov oma maaga midagi paremat ette võtta. “Mälu järgi toodi tehasesse viimati laevaga kalu 2006. aastal. Töötajaid tuuakse bussidega kuskilt Maardust. Neil ei ole ühtegi otsest põhjust mere ääres olla,” lausus ta.

Hääl hädas laevaremontijatega

Naabritega on kimpus ka Paljassaarel pea viie hektari suuruse kinnistu arendajad, kunagine Maapanga juht Kalev Raidjõe, energiaettevõtja Heiti Hääl ja Mehis Rump. Seaside Development on tegelikult Paljassaare maade ajalugu arvestades verivärske omanik.

Üks kruntidest kuulus varem ärimees Sergei Hadži ettevõttele Fransental. Viimane jäi majanduskriisi aastail vahele ülimalt loomingulise raamatupidamisega ning läks pankrotti, olles enne seda Sampo pangalt üle 100 miljoni krooni laenanud. Kinnistu läks enam kui poole miljardi krooniga sundmüüki ja jõudis aastal 2013 Heiti Hääle ja tema kompanjonide kätte.

Seaside Developmenti juht Mehis Rump ütles, et nad on võtnud pika perspektiivi, üle kümne aasta. Et kinnistu on nii-öelda tööstusettevõtete piiramisrõngas, nentis Rump, et praegu tegeldakse “omavaheliste konsultatsioonidega”.

Rump tõdes, et Paljassaare tuleviku puhul on maade omanikud eri meelt. Osa tahab teha alast kaasaegse elamupiirkonna, osa jätta selle nõukaaegseks suletud tööstuspiirkonnaks. “Siia on plaanitud ju Õismäe suurune linnaosa, siin on 1,2 miljonit ruutmeetrit ehituspinda,” ütles Rump. “On kaks võimalust. Esiteks, et saavutatakse kokkulepe ja siia tuleb midagi tõeliselt head. Või teine võimalus, et kokkulepet ei saavutata, igaüks nokitseb oma krundi peal ja Paljassaare jääb suletud industriaalpiirkonnaks,” sõnas Rump, lisades, et nemad töötavad esimese variandi nimel.

Kui asjaosalistega rääkida, saab selgeks, mis laadi “konsultatsioonidega” on tegemist. Telgitagustes käib kõva andmine: arendajad tahavad arendada, aga ümbruses olevad tööstusettevõtted edasi tegutseda.

Seaside Developmenti maa kõrval asub otse mere ääres 2,5 hektaril Netamani laeva­remondiäri. Netaman kuulub ärimees Aleksei Aleksandrovile. Teiste asjaosalistega rääkides jääb mulje, et just seda ettevõtet tahavad arendajad mujale ajada.

“Netaman lihtsalt reostab seal,” põrutab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Keskkonnaameti andmetel on Netaman keskkonnanormidega korduvalt vastuollu läinud. Riisalu tahab, et linn saaks merele avatud, tema meelest pole põhjust, miks peaks laevu vaat et kesklinnas remontima.

Netamani omanikul kindel plaan

Ka naabruses asuvate kruntide omanik Petromaks ei ole olukorraga rahul. Varju­ hoidvale ja Keskerakonna rahastamis­skandaaliga seostatud Sergei Petrovile kuuluva ettevõtte peadirektor Dmitri Bašev ütles, et enamikul maaomanikest on selge visioon, kuidas territooriumi peaks arendama, aga erand on Netamani laevaremonditehas.

Seaside’i arenduse ja Netamani naabri Petromaksi­ peadirektor Dmitri Bašev on üks neist, kes ei näe Netamani laeva­remonditehasel pikka perspektiivi.  Foto: Liis Treimann
“See ei ole üllatus: nende tehas on praegu pigem see, mis reostab keskkonda,­ ja vaevalt et 10–15 aasta pärast oleks sellel territooriumil kohta nende tehase jaoks. On vananenud ka naftaterminal, mis seisab sellel territooriumil. See ehitati 1920. aastatel ja on praeguseks transiidiks liiga nõrk. Kui isegi teoreetiliselt kujutada ette, et endine naftasaaduste transiidimaht tuleb tagasi, vaevalt et seda terminali võiks kasutada,” rääkis ta.

Netaman tõusis avalikkuse huviorbiiti neli aastat tagasi, kui selgus, et firma rajas ebaseaduslikult sadamaalale seitsmekorruselise kontorihoone. See on tänini püsti.

Netamani omanik Aleksei Aleksandrov lükkab ümber väited, nagu oleks tal naabritest teistsugune arusaam piirkonna arengu puhul. “Naabreid ma toetan. Mis puudutab laevaremonditehast, siis jätan ma selle maha.­ Teen maatükile detailplaneeringu, mis näeb ette elamuehituse. Pärast seda müün kinnistu mingile ehitajale. Arvan, et ostjaid leidub, kuna tegemist on hea rannaalaga. Saadud raha eest sõidan soojale maale ja hakkan seal elama. Mida veel teha? Võidelda tehase eest? Kelle vastu? Linna vastu? Nalja teete või?!”

Möödunud aastal kirjutati, et Netaman tahab osta Tallinna Sadamale kuuluvaid kaldajuppe, aga Tallinna linn põtkib vastu, sest soovib neid ise. Riisalu kinnitas, et linn on neid juppe kohe-kohe ostmas. Kuidas ja mis tingimusel, ei soostunud ta rääkima.

Hongkongi suguvõsa plaanib kõrghoonet

Netamani krundi kõrval asub 1,3 hektari suurune kinnistu, mis kuulub Paljassaare One Developmentile, see omakorda ühele Hongkongi suguvõsale.

Firma plaanib krundile ehitada 14korruselise kortermaja. Paljassaare One Development rajati neli aastat tagasi, see kuulub umbes 85% ulatuses Hongkongi suguvõsale, ülejäänud omanikud on valdavalt soomlased. Ettevõte ostis krundi 2014. aasta lõpus Bolton Realestate’ilt.

Ettevõtted jagavad siiani juhti Mirjam-Mari Marastut. Tema sõnul ollakse detailplaneeringuga lõppfaasis ja paari aasta jooksul võib ehitusega alustada.

Kuidas aga Hiina kinnisvara­arendajad Eestisse sattusid? Soome landitehas Rapala ostis 2001. aastal ära Hongkongi landitehase, sealne juht jäi aga ette­võtte nõukokku. Soomlased tutvustasid hiinlastele Eestit. Siinne ärikultuur hakkas neile meeldima ja nad hakkasid siin äri ajama. Peamiselt on hiinlaste ettevõtted seotud King Ming Ng ja Wai Hang So-ga, kellele kuulub Tallinnas veel ettevõtteid ja kinnisvara.

Suured plaanid ka linnal endal

Paljassaare arenduse puhul peitub saatan detailides. Paar teed, jupp rannikuala ning kaid kuuluvad veel Tallinna Sadamale. Aivar Riisalu sõnul tahab linn need ära osta.

Riisalu sõnul huvitub sadama töö jätkumisest ainult üks firma, mis tegeleb kütuseveoga.­ “Miks ma teda ei tea, see on Coop Panga poiss, omanik,” ütles ta, vihjates Andres Sonnile.­ Kui kaugel protsess on, ei saanud aga osapooltelt teada.

Tallinna Sadam ütles, et lepingut ei ole veel sõlmitud. Kuna ettevõte osutab lisaks sadamateenusele ka näiteks sademeveeteenust ja kommunikatsioonid lähevad läbi mitme krundi, eeldab see läbirääkimisi kõigi osalistega. Veel ei ole isegi otsust, kas sadamaalal lõpetatakse sadamateenuse pakkumine.

Linnale kuulub Tallinna Tööstusparkide ASi kaudu aadressil Paljassaare 17 pea kuue hektari suurune maatükk. Ettevõte plaanib sinna rajada Eesti Hollywoodi – filmilinnaku kõige juurde kuuluvaga. “Enne kolme aastat ei toimu midagi. Alustame detailplaneeringuga ja alles siis projekteerime,” ütles Tööstuspargi juht Margus Jaanson.

Linnamäe vs. reovesi

Kõik teised suurusjärgud kahvatuvad arenduse kõrval, mis kuulub Margus Linnamäele, kes oli ka kuni viimase ajani juhatuses. 48 hektarit jäätmejaama maad kuulub Ecobay OÜ-le.

Viimases, 2017. aasta kohta käivas majandusaasta aruandes seisab, et tol aastal jätkati konsultatsioone huvigruppidega ja kaasatud osapooltega, et saavutada detailplaneeringu vastu­võtmine. Ettevõtte juht René Teimann ütles, et krundile kavandatakse mitmeotstarbelist elu- ja äripiirkonda. “Momendil koostatakse alale detailplaneeringut, mis on protsessi mõttes lõpufaasis. Kahjuks on suhteliselt võimatu ehituse algusaega välja öelda, sest detailplaneeringu valmimist on keeruline prognoosida. Loodame siiski, et on õige, kui me teeme oma ajaplaane kuudes, mitte aastates.”

Ta avaldas lootust, et kõik Paljassaare poolsaarel maad omavad isikud on valmis panustama aega ja raha poolsaare arenguks. “Seni on poolsaare arengut takistav peamine tegur olnud Tallinna linna soovimatus ja saamatus muuta endine tööstus- ja jäätmeala atraktiivseks linnakeskkonnaks.”

Linnamäe arendus sattus avalikkuse huviorbiiti umbes viis aastat tagasi, kui reformierakondlasest Tõnis Kõiv algatas koos Peep Aru, Siim Kabritsa ja Liisa Pakostaga veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millest oleks Linnamäe arendusele palju tulu tekkinud. Krundi naaber Tallinna Vesi tõstis aga hädakisa – seadus tähendanuks, et mahutitele tuleb katused peale ehitada – ning lubas vee hinda 10% tõsta. Toona jäi seadus riiulisse.