Tartu ülikooli õppejõud ja patoloog riputas tööpostilt internetti fotosid ja protokolle: veebis oli hulgaliselt pilte lahtilõigatud inimestest (210)
Aleksander Pihlak
Aleksander Pihlak
reporter
Tartu ülikooli õppejõud ja patoloog riputas tööpostilt internetti fotosid ja protokolle: veebis oli hulgaliselt pilte lahtilõigatud inimestest
Avalikul veebilehel vedelesid pildid lahkamiselt. Kuvatõmmis veebilehelt
Põhja-Eesti regionaalhaigla on pöördunud andmekaitseinspektsiooni poole probleemiga, et tudengid kipuvad surnuid pildistama.

Möödunud reedeni võis internetist leida fotosid lahtilõigatud surnud inimestest, mis üles laetud hoopis õppejõu poolt.

"Kehaehitus normosteeniline, toitumus kehvapoolne, kahhektiline. Rasvkihi paksus kõhu eesseinal kohati vähem kui 1 cm. Jäsemetel (säärtel -reiel, käelabadel) nõrgalt avalduvad perifeersed tursed."

See on vaid tagasihoidlik väljavõte internetis rippunud leheküljelt, kus kirjeldati üht lahtilõigatut. Lisaks oli märgitud isiku vanus ja protokolli kuupäev, mis ulatub veel eelmise aasta oktoobrisse.

Suurem osa veebisaidist moodustavad aga pildid mitmest erinevast surnukehast, organitest, soolikatest, aga ka meditsiinitudengitest, kes lahkamisel uusi teadmisi saavad. Õpilaste viibimine lahangul on täiesti normaalne osa õppeprotsessist, ent surnutest tehtud piltide veebis avaldamist on raske õigustada.

Veebilehekülje autor on patoloog, kes assisteerib osalise koormusega Tartu ülikoolis. Kool selgitas Delfile, et tegemist oli õppe-eesmärgil loodud leheküljega, et materjal oleks üliõpilastele paremini kättesaadav.

"Õppejõud ei teadvustanud endale, et lahangusaalis tehtud fotot, kus surnukeha on pooleldi tuvastatav, ei ole õige kasutada. Palusime õppejõul leht kustutada, mida ta ka koheselt tegi," ütles Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna pressiesindaja Virge Tamme Delfile.

Tamme möönab, et antud juhtum näitab, kuidas heast tahtest ja teadmatusest tehtud otsus võib viia inimliku eksituseni, mis võib riivata lahkunu lähedasi ja mitte vastata seadustele. "Mõistame, et õppe-eesmärk ei õigusta tuvastatava surnukehaga fotode kasutamist," ütles ta.

Ülikool tunnistas eksimust ja vabandas. "Näeme vajadust, et mitte ainult üliõpilasi sellel teemal koolitada, vaid ka õppejõude," ütles Tamme.

Õpilased kipuvad salaja surnuid pildistama?

Tartu ülikool ei tea veel ühtegi juhtumit, kus surnud inimestest tehtud pilte oleks levitanud tudengid. Sellegipoolest on Põhja-Eesti regionaalhaigla andmekaitsespetsialist Terje Enula pöördunud andmekaitseinspektsiooni poole probleemiga, et just tudengid kipuvad surnuid pildistama.

"Nagu patoloogid selgitasid, siis nad alati hoiatavad, et pildistada ei tohi, kuid samas ei saa nad ära hoida seda, et keegi siiski varjatult oma mobiiliga pildi ära teeb. Seda õigust, et enne lahangu juurde lubamist telefonid ära korjata, patoloogil ei ole," kirjeldas Enula probleemi olemust ja küsis, kes vastutab, kui pildid lähevad liikvele.

Andmekaitseinspektsiooni juhtivinspektor Sirje Biini hinnangul ei ole mõeldav, et haigla kinnisel territooriumil läbiviidavalt lahangult tehakse pilte levitamise eesmärgil.

Biini sõnul on haiglal õigus reguleerida nimetatud olukorrad sisekorras näiteks selliselt, et patoanatoomilise läbiviimise ruumides ei ole lahangu juures viibijatel pildistamine ja tehnikavahendid lubatud.

Regionaalhaiglas külaliste tehnikavahendeid enne lahangut aga kokku ei koguta ning vaatamata andmekaitseinspektsiooni soovitusele ei ole regionaalhaigla administratiivdirektor Aivi Karu sõnul haiglal plaanis oma poliitikat muuta. Eelkõige ka seetõttu, et tema hinnangul ei ole tegelikult eelpool nimetatud probleemi olemas.

"Meile ei ole seni teada ka ühtegi juhtumit, kus seda oleks tehtud, kuid sellekohaseid küsimusi on küsitud ning tänapäeva igapäevatehnoloogia võimekuse juures peame selliste riskidega arvestama," ütles Karu.

Regionaalhaigla töökorralduse üldreeglid nõuavad kõikidelt töötajatelt, residentidelt ja praktikantidelt patsiendi privaatsuse austamist. Kõik praktikale minevad õppurid kinnitavad oma allkirjaga, et täidavad konfidentsiaalsuskohustusi ning ei edasta praktika käigus neile teatavaks saanud andmeid.

Samuti ei ole sellistest juhtumitest teadlik Tallinna tervishoiu kõrgkool (TTK) ega ka Tartu ülikool. TTK õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa sõnul on koolil kindlad põhimõtted ja planeeritud tegevused ennetamaks ebakorrektset andmekäitlust.

"Kõik kõrgkooli õppijad allkirjastavad peale teoreetilise andmekaitseõppe läbimist konfidentsiaalsuslepingu, võttes endale kohustuse mitte avalikustada teoreetilise ja praktilise õppe käigus saadud tundlikku informatsiooni," ütles Kõrgemaa. "Kõikidest aset leidvatest probleemidest teavitab haigla alati kõrgkooli ja probleemid lahendatakse vastastikuses koostöös."

Tartu ülikooli dotsent Kersti Kokk ja kohtuarstiteaduse professor Marika Väli kinnitavad samuti, et üliõpilastega tehtud suusõnaline kokkulepe on toiminud ja neile teadaolevalt ei ole tudengid keelust üle astunud. Samuti sõlmitakse ka Tartu ülikooli tudengite ja haiglate vahel konfidentsiaalsuslepingud.

Sügisest karmimaks

Tartu ülikoolis võetakse Väli sõnul sügisest kasutusele konkreetsed tegevused, et inimeste teadlikkust tõsta ja vältida selliste juhtumite kordumist, nagu artikli alguses mainitud.

"Antud juhtum näitab, et lisaks üliõpilastele peavad õppejõud oskama kontrollida ka iseenda tegevusi. See teema kinnitab meile vajadust tõsta õppejõudude teadlikkust keelatud ja lubatud tegevustest, sh andmekaitsest," ütles Väli.

Ta kinnitas, et sügisest tuleb lahangusaalis toimuvat rangemalt reglementeerida. "Uuest õppeaastast võetakse üliõpilastelt eraldi allkirjad, millega nad kinnitavad eetilist käitumist lahangusaalis ning korjatakse ära telefonid. Õppejõudude teadlikkuse tõstmise eesmärgil viib Tartu ülikooli andmekaitse peaspetsialist enne sügist läbi koolituse, kus räägitakse eriala ja tegevussuuna spetsiifikast tulenevast andmekaitsest," lubas kohtuarstiteaduse professor Marika Väli.