Riik tõmbas pidurit otsusele, mis võiks igal aastal päästa tuhandete varjupaika sattuvate kasside el

Riik tõmbas pidurit otsusele, mis võiks igal aastal päästa tuhandete varjupaika sattuvate kasside elu

Möödunud aastal valmistas regionaal- ja põllumajandusministeerium koos loomakaitsjate, loomaarstide ja kohalike omavalitsustega ette veterinaarseaduse muudatusi, mis pidid kehtestama kiibistamise ja registreerimise kohustuse nii koertele, kassidele kui ka valgetuhkrutele. Ootamatult jäeti kassid ja valgetuhkrud kiibistamise kohustuslikuks muutmise plaanist aga välja, mis teeb loomasõbrad väga murelikuks.


Tänavu maikuus saatis regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras Lemmiku portaalile arvamusloo, kus tõi välja mitmeid samme, mida loomade heaolu tagamiseks lähiajal astuda plaanitakse. Muudatusi plaanitakse teha nii loomakaitse- kui ka veterinaarseaduses.

Neid muudatusi, nagu näiteks koerte ketis pidamise keelustamine ja koerte kiibistamise kohustuslikuks muutmine, on loomasõbrad, loomakaitsjad ja veterinaarid pikisilmi oodanud juba aastaid ning tervitavad neid igati. Halva üllatusena avastasid nad hiljuti, et plaanidest on välja jäänud üks väga oluline punkt – nimelt kasside kiibistamise kohustuslikuks muutmine ja kiibi andmete registreerimine.
Ministri seisukoht

Terras kinnitas, et kasside ja valgetuhkrute kiibistamist praeguse kava kohaselt kohustuslikuks ei muudeta, sest esiteks on tema sõnul oluline hoida fookus koertel. «Koerte liikumise ja järelevalvega seonduvad probleemid eeldavad rangemat lahendust ning seni on just koerte kohustuslik kiibistamine praktikas hästi toiminud,» ütles ta.

Veel tõi minister välja, et kasside ja valgetuhkrute omanikele jääb endiselt võimalus oma loom vabatahtlikult kiibistada. Olemasolevad andmed ja senised registreeritud loomad kantakse sujuvalt üle uude registrisse, tagades andmete järjepidevuse.

Kolmandana tõi minister välja praktilised kaalutulused. «Kassidega seonduvad juhtumid on tehniliselt keerukamad ning ühiskondlik valmisolek kasside kiibistamiseks ei ole veel koertega samal tasemel. Seetõttu jätkub kiibistamine kasside puhul vabatahtlikuna ja vajadust süsteemi laiendamiseks hindame jooksvalt tulevikus.»
Hendrik Johannes Terras.
Hendrik Johannes Terras. Foto: Edijs Pālens / Scanpix

Koerte kiibistamine ning nende andmete registreerimine PRIA hallatavas ühtses riiklikus lemmikloomaregistris muutuks kohustuslikuks alates 2027. aastast, mis annab ministri sõnul piisavalt aega muudatuse järkjärguliseks rakendamiseks.
Loomaarstid pole rahul

Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel tõi välja, et selliste arengute üle ei ole loomaarstid sugugi rõõmsad.

Paaveli sõnul kuulutati alles veebruari alguses, et 2027. aastast muutub koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimine ning kiibistamine kohustuslikuks ning loomade ning nende pidajate andmed tuleb kanda PRIA juurde loodavasse lemmikloomaregistrisse.

Nüüd aga teeb loodav seadus vähikäiku ning kasside ja valgetuhkrute kohustuslikust registrist välja jätmise kaalutlused ei ole Eesti Loomaarstide Koja arvates kuidagi õigustatud.
Suured probleemid seoses kassidega

Eesti Loomaarstide Koda toob välja, et vabatahtlikult on kasse ja valgetuhkruid kiibitud ja registreeritud juba üle 20 aasta. Kahjuks ei ole see andnud sellist tulemust nagu koerte puhul ja endiselt on enamik varjupaikadesse sattuvatest kassidest tuvastamatud.

«Eriliselt arusaamatu on see, et paljud kassiomanikud küll kiibivad oma kassi, aga jätavad tegemata viimase liigutuse (registrisse kandmise) ja seetõttu on ka need kassid tuvastamatud, kelle hoidmise, ravimise ja eutaneerimise eest peab kohalik omavalitsus oma rahakotti kergendama.»

Ühiskondliku valmisoleku puudumisest rääkides toob loomaarstide koda välja, et kui Eesti Väikeloomaarstide Selts 2002. aastal koerte kiipimise ja registreerimisega alustas, polnud ühiskond samuti valmis, aga Tallinna linn muutis kiipimise ja registreerimise kohustuslikuks juba 2005. aastal ja seejärel riburada järgmised suuremad omavalitsused. Nüüdseks on 58 omavalitsust kehtestanud koertele kiipimis- ja registreerimiskohustuse ja 37 omavalitsust samasuguse kohustuse ka kassidele.

«Ehk siis pooled omavalitsused on selleks juba täna valmis ja seadus tahetakse jätta seepärast vastu võtmata, et ülejäänud omavalitsused võib-olla ei ole selleks homme valmis. Tundub väga lühinägelik plaan.»

Eesti Loomaarstide Koda on väga mures nende kasside pärast, keda saaks kerge vaevaga koju tagasi juhatada selle asemel, et neid varjupaikades hoida ja kahjuks hiljem ka eutaneerida. Eesti Loomaarstide Koda on samavõrd mures ka oma kolleegide pärast, kes varjupaikades töötavad ning peavad surmaotsuseid ellu viima lihtsalt seetõttu, et mingi osa ühiskonnast ei ole siiani aru saanud, et lemmikloom tähendab vastutust.
Varjupaigad on kodutuid kasse täis

Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa ütles, et kui kiibistamise ja andmete registreerimise kohustus rakendub ainult koertele, jääb paraku lahendamata kõige suurem ja teravam probleem Eesti loomakaitses – kodutud kassid.

«Meie varjupaikades on kasse koguni 20 korda rohkem kui koeri. Samal ajal puudub Eestis siiani ühtne kiibistamiskohustus kassidele, mis muudaks omanike tuvastamise ja loomade koju tagasi aitamise lihtsaks ja kiireks. Just see muudatus oleks kõige efektiivsem, kuna tooks suure ja positiivse muutuse loomade heaolus, varjupaikade töökoormuse ja kohalike omavalituste kulude vähenemises,» ütles ta.
Anni Anete Mõisamaa
Anni Anete Mõisamaa Foto: Taavi Sepp / Scanpix

Mõisamaa sõnul on pikaaegne kogemus hulkuvate loomade aitamisel näidanud, et mida kõrgem on piirkonna kiibistatuse protsent, seda rohkem loomi saab sellest piirkonnast tagasi omaniku juurde.

Varjupaikade MTÜ oli 2024. aastal partneriks 20 kohalikule omavalitsusele üle Eesti ning Mõisamaa sõnul on kodutute kasside probleemiga tegelemine ka omavalitsusele väga kulukas. Näiteks 2024. aastas tasusid omavalitsused 1346 varjupaika sattunud koera hoiupäeva eest, kasside puhul aga 28 230 hoiupäeva eest.

Mõisamaa väitel näeb üle poole kohalikest omavalitsustest kassiomanike identifitseerimise vajadust ja on kehtestanud oma piirkonnas vastava eeskirja. Ülejäänud eeskirjades on välja toodud, et kasside kiibistamine on soovituslik.

«Sellele tuginedes saame öelda, et kohalikud omavalitsused näevad reguleerimise vajadust. Me ei saa rääkida, et ühiskond ei ole valmis kasside kiibistamiseks. Viimasel ajal on meedias ja mujal olnud palju juttu kasside kiibistamisest ja ei saaks kindlasti väita, et ühiskonnas selle osas mingi suur vastumeelsus valitseks.»
Veel üks probleem jääb lahendamata

Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsioonijuhi Geit Karurahu sõnul lahendavad kavandatavad muudatused vaid üksikuid probleeme, kuid suurimad murekohad on seotud peamiselt kasside ja eksootiliste loomadega.

Kasside kiibistamine, registreerimine ning steriliseerimine ja kastreerimine tuleks muuta kohustuslikuks

Karurahu sõnul on kahetsusväärne, et kavandatavas muudatuses on kassid kiibistamiskohustusest kõrvale jäetud ning ta toob esile, et hulkuvate kasside probleem on Eestis väga suur. «Kogu riigis tegutsevad igapäevaselt vabatahtlikud, kes tegelevad kodutute kasside päästmise, ravi ja steriliseerimisega – nende töö on asendamatu, kuid süsteemne riiklik tugi ja ennetavad meetmed on endiselt puudulikud.»

Ilma kohustusliku kiibistamise, registreerimise ning steriliseerimise ja kastreerimise nõudeta ei ole võimalik kasside populatsiooni kontrolli alla saada. See on ühtlasi kulukas omavalitsustele ja mittetulundusühingutele, rääkimata sellest, et tegelikkuses on kassid jäetud saatuse hooleks.

«Meie kogemus näitab vastupidist – paljud kohusetundlikud loomaomanikud on juba ise initsiatiivikalt oma kassid kiibistanud ja mitmed omavalitsused teinud kasside kiibistamise kohustuslikuks ning ootavad riigilt laiemat regulatsiooni ja tuge,» sõnas Karurahu.

Eksootiliste loomade pidamise ja kaubandus vajab reguleerimist

Eksootiliste loomade pidamisega seotud probleemidest on räägitud aastaid nii Eestis kui mujal Euroopas. Meie lähiriigid on liikumas või juba liikunud positiivse loetelupõhise regulatsiooni suunas, kus on selgelt määratletud, milliseid liike on lubatud pidada lemmikloomadena. Eestis aga puuduvad sellised piirangud täielikult, mistõttu oleme Karurahu sõnul tõenäoliselt muutumas n-ö halliks tsooniks, kuhu eksootidega seotud kaubandus võib veelgi suuremas mahus liikuda.

«See on tõsine probleem nii loomade heaolu, avaliku turvalisuse kui ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast. Ootame, et riik võtaks loomade heaolu edendamisel selge ja süsteemse suuna, mis arvestab nii teaduslike soovituste, praktikute kogemuste kui ka Euroopa Liidu arengutega – näiteks liidu tasandil liigutakse samuti kohustusliku kasside ja koerte kiibistamise ja registreerimise poole. Eestil on veel võimalus astuda see samm iseseisvalt ja olla heaks eeskujuks.»
PTA: kiibistamine lahendaks mitu probleemi

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on PTA veterinaarseaduse eelnõus kirjapandut, eelkõige üleriigilise ühtse koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimise korralduse seadustamist taotlenud ning oodanud juba pikalt.

«Põllumajandus- ja toiduameti ülesannete hulka kuulub ka lemmikloomade heaolu ja tervise tagamiseks seatud nõuete täitmise hindamine. Ülesande täitmine on aga ilma teadmiseta nimetatud loomadest, nende pidamiskohtadest ja nende eest vastutavatest isikutest vägagi keeruline,» tõi ta välja.

PTA on varem viidanud ka murekohale, et neil pole looma väärkohtlejatele võimalik ettekirjutusi teha, kuna puuduvad vajalikud kontaktandmed.

Lisaks sellele, et kiibistamine ja ühtse registri loomine aitaks kaotsi läinud loomad kiiresti koju tagasi, võib see olla kasulik ka selleks, et kontrollida marutaudi (ainukese kohustusliku vaktsiini) olemasolu.