„Ära aja segamini lihtsust ja lihtsameelsust,” ütles professor. „Sinu
vanuses peaks poiss juba paremini teadma, mitte pidama midagi
võimatuks.” Ta tõusis toolilt ja läks kapi juurde. Seest leidis ta pika
paberirulli, ta tõi selle laua juurde ja rullis Peteri ees lahti. „Lasin hr
Naelal selle kaardi osta sinu kodulinna külastamise ajal,” ütles ta. Ta
asetas igasse nurka tassi, et kaart uuesti rulli ei tõmbuks. „Sellel on iga
maakübe, mida teie kaardivalmistajad iial näinud on.”
Peter langetas pea pärgamendi kohale ja hingas sisse selle kopitanud
lõhna. „Ma tean seda kaarti,” ütles ta peaaegu naeratades. „Varastasin
selle linnamuuseumist eelmisel kuul ja hr Seamus müüs selle Onu Pudi-
Padi Pandimajale.” Ta asetas sõrmed kaardile ja kompis kohti, kus tint oli
moodustanud pinnale tibatillukesi künkaid. Peter suutis järgida merede
ja maad lõhestavate jõgede piirjooni. Samas muutis kogu maailma
taandamine mõneks vingerdavaks jooneks ta miskipärast kurvaks. Ta
peatus lehe keskel oleva tindikübeme juures. „See on minu sadamalinn,
eks?” sõnas ta vaikselt.
„On tõesti,” vastas professor. „Ainult igal moel väiksemaks tehtuna.
Kaartidel on see komme.” Ta võttis poisi käed ja viis need kaardi
kaugesse äärde. „Mida sa nüüd tunned?”
Peter libistas käsi üle sileda pinna. „Ma ei tunne midagi. See on tühi.”
„Mitte tühi. Kaardistamata. Seal asuvad imed ületavad kõike, mida teie
kauplejad ja madrused suudavad iial ette kujutada. Võimatud maailmad,
mis vaid ootavad avastamist.”
Need sõnad täitsid Peteri terava igatsusega, mis meenutas iga kord
luku leidmisele järgnenud tunnet. Kaart ütles talle, kuhu ta minna ei saa –
ja Peter tahtis näidata, et see pole õige. „Te arvate siis, et sõnum tuli
kusagil sealt,” ütles ta. „Kas seal ongi Kadunud Kuningriik?”
„Veendumiseks on vaid üks viis,” lausus professor Kook.
Peter võttis pudelist leitud sõnumi ja keerutas seda sõrmede vahel.
„Aga ülejäänud osa mõistatusest. Kogu see värk kuningatest ja
pimedusest ja... kaarnatest.”
Vanamees langetas piibu ja puhus suitsu õhku täiusliku kerana. „Neid
asju pead ise avastama. Mina tean vaid, et selle sõnumi autor vajab, et
keegi otsiks nad üles ja päästaks nad. Arvan, et selleks oled sina.”