API tools faq
paste
Advertisement
Guest User

eksamkars

a guest
Jan 20th, 2020
427
0
Never
Add comment
Not a member of Pastebin yet? Sign Up, it unlocks many cool features!
text 275.01 KB | None | 0 0
raw download clone embed print report
  1. 
_______________________________________________________________________________
  2.  
  3. KARS
  4. Eksamitöö esimesel lehel :
eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, kursus ning eksami tegemise kuupäev. Sellel järgneb eksami nimetus. 
Eksamitöö kirjutamisel jäetakse vasakusse serva lehe laiusest 3 cm jagu ruumi korrektori märkuste jaoks. Töö leheküljed nummerdatakse. Käekiri peab olema selge ja loetav. Töö lõppu paneb eksamineeritav oma allkirja.
  5. Lahendus võib seejuures olla nii kronoloogiline kui ka jagatud süüdlaste või teokomplekside kaupa.
  6. Valides välja kontrollimist vajava süüteo, sõltub subsumtsiooniprotsessi ülesehitus konkreetse delikti tüübist. Tavaliselt on tegemist tahtliku, üksiktäideviija poolt toimepandud ja lõpuleviidud tegevusdeliktiga. 
Sellise süüteo subsumtsioon tuleb ülesse ehitada järgmiselt:
-kavatsetust (seatud põhitagajärjega) ja 
-kaudset tahtlust (teadmine ei ole niivõrd kindel, pigem isik PEAB VÕIMALIKUKS). 
-Ettevaatamatu (isik peab võimalikuks, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu 
loodab seda vältida). 
-Otsene tahtlus on seotud vahetagajärjega. 

  7. LÕPULEVIIDUD TAHTLIK SÜÜTEGU (https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Pangarööv.pdf)
  8. A. Süüteokoosseis
  9. 1. Objektiivne koosseis
  10. a) (vajadusel) subjekti eritunnus (nt ametiisik);
  11. b) tegu
  12. - isiku väline käitumine;
  13. - koosseisus sisalduvad teomodaliteedid (nt ruum §-s 266);
  14. - objekt (nt tulirelv § 199 lg 2 p 1);
  15. - tagajärg materiaalse delikti korral (nt surm § 113);
  16. - põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel materiaalsete deliktide puhul (analüüs vajalik üksnes siis, kui kaasuses on mõni viide võimalikele probleemidele kausaalsusahelas)
  17. 2. Subjektiivne koosseis
  18. a) vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivsetele koosseisutunnustele vastavate asjaolude suhtes, kui konkreetne koosseis ei nõua otsest tahtlust või kavatsetust;
  19. b) üleulatuva sisetendentsiga deliktide puhul muu subjektiivse koosseisu tunnus (nt omastamise eesmärk § 199 juures);
  20. c) eksimus koosseisu asjaoludes (§ 17) , kui sellele on kaasuses mõni viide.
  21. B. Õigusvastasus
  22. - Toimub negatiivne kontroll, st otsitakse mitte konkreetset tegu keelavaid vaid lubavaid norme.
  23. C. Süü
  24. 1. Süüvõime (selle olemasolu eeldatakse, kui kaasuses otseselt vastupidisele viidet pole);
  25. 2. Üldised süüd välistavad asjaolud;
  26. 3. Isikulised süüd välistavad asjaolud (nt abikaasa poolt toimepandus kuriteost
  27. mitteteatamine vastavalt § 307 lg-le 2);
  28. Teiste deliktitüüpide puhul (nt tegevusetusdelikt, ettevaatamatusdelikt, katse, osavõtt) on
  29. subsumtsiooniprotsessi struktuur natuke erinev, sõltudes konkreetse deliktitüübi struktuurist.
  30.  
  31. KATSE (https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Palgamõrvar.pdf II koosseis)
  32. Eelkontroll: tegu ei ole lõpule viidud (obj. koosseis on täitmata)
  33. A. Koosseis
  34. I. Subjektiivne külg
  35. - teoplaan ja otsus toime panna süütegu
  36. - tahtlus objektiivsete koosseisutunnuste suhtes + vajadusel lisanduvad subjektiivsed koosseiutunnused (nt motiiv, esmärk)
  37. II. Objektiivne külg
  38. - vahetu asumine koosseisu täitmisele
  39. B. Õigusvastasus
  40. C. Süü
  41. - võimalik vabatahtlik loobumine
  42.  
  43. VARGUS
  44. A. Süüteokoosseis
  45. I. Objektiivne koosseis
  46. Teo objekt
  47. vallasasi
  48. võõras
  49. Tegu – hõivamine
  50. vana valduse lõpetamine ja
  51. uue valduse kehtestamine
  52. murdmise teel (ilma või vastu õigustatud isiku tahet)
  53. II. Subjektiivne koosseis
  54. Tahtlus I 1 ja 2 suhtes
  55. Omastamise eesmärk
  56. I astme dolus direktus (e. kavatsetus) asja vähemalt ajutise endale võtmise suhtes
  57. dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) kestva ilmajätmise suhtes
  58. tahtlus omastamise õigusvastasus suhtes
  59. B./C. Õigusvastasus ja süü
  60.  
  61. RÖÖVIMINE (https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Pangarööv.pdf)
  62. A. Süüteokoosseis
  63. I. Objektiivne koosseis
  64. Teo objekt
  65. vallasasi
  66. võõras
  67. Tegu – vägivallaga äravõtmine
  68. vana valduse lõpetamine ja
  69. uue valduse kehtestamine
  70. murdmise (ilma või vastu õigustatud isiku tahet) ja
  71. vägivalla teel
  72. II. Subjektiivne koosseis
  73. Tahtlus I 1 ja 2 suhtes
  74. Omastamise eesmärk
  75. vähemalt I astme dolus direktus (e. kavatsetus) asja vähemalt ajutise endale võtmise suhtes
  76. vähemalt dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) kestva ilmajätmise suhtes
  77. vähemalt dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) omastamise õigusvastasus suhtes
  78. B/C. Õigusvastasus/Süü
  79.  
  80. VÄLJAPRESSIMINE (https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Pangarööv.pdf)
  81. A. Süüteokoosseis
  82. I. Objektiivne koosseis
  83. Objekt: võõras vara
  84. Tegu: varalise kasu nõudmine, millega kaasneb
  85. 1) ähvardus
  86. a) piirata vabadust
  87. b) avaldada häbistavaid andmeid
  88. c) kahjustada vara või
  89. 2) vägivald
  90. II. Subjektiivne koosseis
  91. Tahtlus
  92. B./C. Õigusvastasus ja süü
  93.  
  94. ETTEVAATAMATU SÜÜTEGU (https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Võitluskoer.pdf)
  95. A. Koosseis
  96. I. Objektiivne koosseis
  97. Eritunnused
  98. 1) materiaalse delikti puhul koosseisupärane tagajärg;
  99. 2) tegu (formaalse delikti puhul ainult see);
  100. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
  101. Üldtunnused
  102. 1) Hoolsusetus
  103. - Äratuntavus e. ettenähtavus
  104. - Lubatud riski ületamine
  105. II. Subjektiivne koosseis
  106. 1) tagajärje ja põhjusliku seoses suhtes ettevaatamatus;
  107. 2) teo suhtes materiaalse delikti puhul tahtlus või ettevaatamatus ja formaalse delikti puhul üksnes ettevaatamatus.
  108. III. Normatiivne omistamine
  109. - õigusvastasusseos
  110. - normi kaitseala
  111. - enesekahjustamine
  112. B. Õigusvastasus
  113. C. Süü
  114. 1) üldine süüvõime
  115. 2) isiklik võime hoolsuskohustust täita
  116. 3) süüd välistavad asjaolud
  117.  
  118. TEGEVUSETUS
  119. A.Koosseis
  120. I. Eelkontroll
  121. 1) tegevus või tegevusetus?
  122. 2) ehtne või mitteehtne tegevusetusdelikt?
  123. 3) teo- või tagajärjedelikt § 13 mõttes?
  124. II. Objektiivne koosseis
  125. 1) garant
  126. 2) nõutava teo tegemata jätmine
  127. 3) võimalus nõutav tegu toime panna
  128. 4) tagajärg materiaalse delikti puhul
  129. 5) hüpoteetiline põhjuslik seos
  130. II. Subjektiivne koosseis
  131. B/C. Süü/Õigusvastasus
  132. § 203 alusel on karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine
https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Võitluskoer.pdf
  133.  
  134. § 209 lg 1 alusel on karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Palgamõrvar.pdf
  135. kihutamine 
https://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Kaasus%20Palgamõrvar.pdf
  136. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018066
  137.  
  138. Eksamile pääsemise eeldus on kodune kaasuse lahendamine.
  139.  
  140. Eksamil on niisamuti kaasus ja võimalus kasutada seadust.
  141.  
  142. Kas karistusõigus on avalik õigus või eraõigus? Avalik.
  143. Kuigi teda loetakse avaliku õiguse osaks, on ta siiski küllaltki eriline. Väga sageli ka mitmed autorid märgivad ära eraldi, et seda ei saa lihtsalt avaliku õiguse alla lugeda.
  144. Põhimõtteliselt tegeleb karistusõigus tagasivaatamisega.
  145. Nimi juba ütleb, et instituut tegeleb karistamisega.
  146. Millel võiks põhineda kriminaalõiguse mõiste? Kust see “kriminaal” tuleb? Ilmselgelt ei ole tegemist Eestikeelse algupäraga. Tulenevad enamus ladina keelest, kriminaalõigus põhineb sellisel tüvel nagu CRIMEN ehk kuritegu ladina keeles. Kriminaalkoodeks kuni 2002. Karistusõigus tuli hiljem. Karistusõigus ja kriminaalõigus on sünonüümid.
  147.  
  148. Millega karistusõigus tegeleb? Mis on need kuriteod, millega õigusharu tegeleb? Kuriteo mõiste - ei ole kindlat definitsiooni, mis see kuritegu täpselt on. Kuriteo ammendavat definitsiooni ei ole senini võimalik anda. Ei ole ammendavat kurja definitsiooni, kurjus ei ole mõõdetav.
  149. Mis on kuritegu tänases arusaamas? Kuriteole saab läheneda kahest vaatevinklist - 1 nendest on sotsioloogiline, kas vaadelda nii, nagu on seadustes kirjas. Sotsiaalne vaatepunkt ei vaatle eetilisest vaatevinklist, vaid asi on mustvalge - keegi rikkus, saab sanktsiooni. Selle vaatepunkti tugevam külg on see, et huvitaval kombel …
  150. Teine on formaalne, juriidiline lähenemine kuriteole, selle järgi on asi suhteliselt lihtne - kuriteod on kõik need teod, mis on seadusega kuriteoks tunnistatud. KarS §3 p 1 - Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 
On üritatud ka kuritegu defineerida. Kui oleks kuritegu defineeritud, oleks kaks positiivset aspekti, 1) juhul kui tekib arutelu, kas tegu vastab kuriteoks, siis vaadeldakse definitsiooni või ka vastupidi. 
Näiteks Nõukogude karistusõiguses oli kriminaalkoodeksi üldosas paragrahv, mis ütles, et kuritegu on ühiskonnaohtlik kuritegu. Mis võiks olla sellise üldise definitsiooni probleem? Liiga subjektiivne.
  151.  
  152. Tänapäeval karistusõigus lähtub arusaamast, et kuriteoks võib tunnistada neid tegusid, mis ründavad mingeid õigushüvesid. Selle nimi on õigushüve teooria. 
Iga kuriteo puhul on ära üritatud määratleda, millist hüve ta ründab. Õigushüvesid KarS ei defineeri, KarS ise ei lähe ühiskonnaelu korrigeerima. 
Õigushüved on siis ühiskonna/ inimeste rahulikuks kooseksisteerimiseks tarvilikud väärtused, nagu rahu, tervis jne. Lisaks loetakse õigushüvede alla riiki, kes kaitseb õigushüvesid kui selliseid. Seega ka maksupettus on kuritegu kuna riigi toimimiseks on makse tarvis ning nende maksmatajätmine on ka ühe väärtuse ehk riigi kahjustamine. Õigushüvede ja moraali vahele ei saa tõmmata võrdusmärki, moraal on oluline ühiskonna jaoks, aga moraal on moraal, kuna seda ei kehtestata läbi riigivõimu. Kui seda tehtaks, siis ta oleks juba seadus.
  153.  
  154. Kuidas KarS õigushüvesid kaitseb? See, et KarS peab kaitsma õigushüvesid, inimesed sageli saavad sellest aru seda, et KarS peab inimesi igasuguste rünnakute eest kaitsma. Kui midagi juhtub, saadakse aru, et see ei ole kuriteoks kuulutatud, siis on ühiskond pinges. Aga selline arusaam viitab sellele, et KarS ei kaitse kõiki õigushüvesid ja ei peagi kaitsma. KarS ise ei defineeri õigushüvesid, vaid leiab need eest ja seejärel kaitseb ning seetõttu nimetatakse, et KarS on aktsessoorne (lisanduv). Ehksiis ta lisandub. Teine oluline mõiste, mis KarS ülesandega seondub, kui me räägime õigushüvede kaitsest, on see, et karistusõigus ei ole või ei tohi olla nö esimene vahend iga ühiskonna ees seisva probleemi lahendamiseks. KarS on kõige teravam mõõk riigi käes koos kriminaalmenetlusega, kuna sellega võib riik kõige enam inimese õigustesse tungida. Riik peab selle “mõõgaga” ümbere käima ettevaatlikult. Riik võib selle abinõu poole pöörduda siis, kui ükski teine enam ei aita. Kui kiiruseületajaid on palju, siis esiteks tuleks patrulle rohkem tänavale saata, mitte trahve tõsta. ULTIMA RATIO ehksiis viimane võimalus. Subsidiaarne 
Fragmentaarne - kaitseb ainult mingit osa õigushüvest.
  155.  
  156. Milleks üldse õigushüvesid kaitsta ja teha karistusi?
  157. Karistusteooriad tegelevad selle küsimusega, et miks inimesi karistada.
  158.  
  159. Karistuse puhul on alati olnud vastuolu - ühed näevad, karistuse eesmärgina kättemaksu. Teised näevad, et karistuse eesmärk on ennetamine.
  160.  
  161. Absoluutsed karistusteooriad.
Karistuse raskus peab vastama kuriteo raskusele (süü suurusele) ning karistusel ei ole ühtegi muud eesmärki. “Poena absoluta ad effectu” - absoluutne karistus ilma eesmärgita, eesmärk on mõõta sama suur karistus, kui kuritegu. 
Absoluutsete karistusteooriate hiigelajad Euroopas olid 18.-19. sajandil (kuulsamad esindajad Kant ja Hegel).
Nõrgad küljed: - ei lahendanud ühiskonna ees seisvaid probleeme - kuritegevus üha tõusis, vanglad olid ülerahvastatud. Selle teooria ideaal on lahendada kõik kuriteod, et saabuks ideaalne rahu.
Tugevad küljed: - seab riigi karistusvõimule kindlad piirid - karistus ei tohi ületada süü suurust
 - sotsiaalpsühholoogiline atraktiivsus - vastab üldsuse arusaamale õiglasest karistusest.
Immanuel Kantilt tuleneb ka üks näide: meil on üks saar, kus elab üks kogukond, üks liikmetest tapab teise, kogukond otsustab saarelt ära kolida igaveseks, kurjategija jääb saarele. Ilmselt ei puutu nad eales enam kokku. Kas oleks tarvilik kurjategija siiski vastutusele võtta (surmanuhtlus)? Jah, kuna siis saabub üldine õiglus.
Georg Hegel, tema üritas välja mõelda süsteemi, mis suudaks ümbere arvutada kuriteo raskust vangistusaastate arvuks.
  162. Absoluutsete karistusteooriate võimetus lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme ja üldine maailmapildi psoitiveerimine viisid 19.saj arusaamiseni, et karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid tema eesmärgiks on kaitsta ühiskonda, seda eelkõige kuritegude ärahoidmise näol.

Relatiivsed karistusteooriad.
Karistus ei ole eesmärk iseendas, ta peab püüdma ära hoida tulevasi võimalikke kuritegusid. “Poena relata ad effectum” 
All-liigid:
  163. Negatiivne üldpreventsioon - potentsiaalsete kurjategijate hirmutamine - inimene ei julge karistuse hirmus kuritegu toime panna (Paul Johann Anselm von Feuerbach 1775-1833).
  164. Negatiivne üldpreventsioon sai endale teadusliku sisu 19. sajandi alguses seoses Feuerbachi töödega ja avaldas tugevat mõju karistusõigusele kuni 19. sajandi lõpuni, jõudes 1960. aastateks suurde madalseisu
Nõrgad küljed:
  165. tegelikus elus enamasti mõju puudub, kuna kurjategijad lihtsalt ei mõtle karistuse peale enne kuriteo toimepanemist
  166. kurjategija muutub vahendiks riigi käes kuna üht isikut karistades üritatakse teisi mõjutada (Saksamaal tunnistati seetõttu see otseselt põhiseadusega vastuolus olevaks)
  167. “Ülekriminaliseerimise” oht kuna karistused ei mõju loodetult, üritatakse ikka ja jälle nende “mõjusust” tõsta karistusmäärasid kergitades
Tugevad küljed:
  168. sotsiaalpsühholoogiline atraktiivsus - üldsus peab seda sageli “kriminaalpoliitiliseks põhitõeks” ja ei mõista, miks poliitikud ja õigusmõistjad sellest aru ei saa.
  169. Eripreventsioon - sõltuvalt kurjategijast saab järgnevaid kuritegusid ära hoida teda 1) isoleerides 2) hirmutades 3) kasvatades. Franz von Lizt (1851-1919)
  170. Eripreventiivse karistusideoloogia hiigelajad olid 20. sajandi alguses ning 1950. ja 1960. aastatel (Rootsi, USA, NSVL), millele järgnes tuntav madalseis.
Nõrgad küljed: - kurjategijate ümberkasvatamine sageli ei õnnestu
- teatud hulk kurjategijaid seevastu ei vajagi resotsialiseerimist
  171. karistus kaotab oma eetilise etteheidetavuse - karistus on eetiliselt samaväärne raviga
  172. isik ei vastuta mitte oma teo eest, vaid selle eest, milline ta on või ei ole - inimene muutub riigi käes mängukanniks
  173. Tugevad küljed: - teatud hulka kurjategijaid on siiski võimalik suunata õiguskuulekale käitumisele (nt alaealised) 
- kurjategijat ei tõrjuta ühiskonnast välja
  174. Positiivne üldpreventsioon - seoses negatiivse üldpreventsiooni ja eripreventsiooni madalseisuga on alates 20.sajandi viimasest veerandist üha suuremat tähelepanu võitnud positiivse üldpreventsiooni idee. Kollektiivne arusaama genereerimine, et kuritegu on halb ja tagajärgedega. Kuritegude eest karistamine tugevdab ühiskondlikku väärtussüsteemi.
Karistamisel on:
- õppimisefekt
  175. usaldusefekt
  176. jne vt slaididelt
  177. Positiivse üldpreventsiooni teooria ning selle põhivariandid ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Samuti ei ole veel empiiriliselt tõsikindlalt tõestatud, et positiivne üldpreventsioon üldse toimib ja tegemist on praegu veel pigem nö kriminaalpoliitilise hüpoteesiga.
  178.  
  179. Erinevate karistusteooriate mõjud karistusseadustikule
  180. §-is 56 on (vähemalt teoorias) püütud…. slaiddid
  181. §56 lg 1 : Karistamise alus on isiku süü (absoluutne karistusteooria). Karistuse mõistmisel arvestatakse samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (üldpreventsioon).
Karistamise alus on isiku süü. Inimene vastutab ainult oma teo eest, aga mitte selle eest, milline ta on või ei ole. Süüst (kuriteo raskusest, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest jms) sõltub karistuse määr.

  182. Õiguskorra kaitsmise huvid.
  183. Karistuse määr või liik ei tohi jääda alla üldsuse poolt aksepteeritavat miinimumi.
Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RK 5.03.2003 otsus nr 3-1-1-26-03).
  184.  
  185. Edaspidi süütegudest hoidumine
Seda eesmärki on võimalik saavutada isikut resotsialiseerides või vähemalt tema edasist desotsialiseerumist vältides.
  186.  
  187. Dialektiline ühendteooria
  188. karistuse ülempiiri määrab süü
  189. karistuse alampiiri määravad õiguskorra kaitsmise huvid
  190. konkreetse karistuse nimetatud ülem- ja alapiiri vahel määrab võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest
  191.  
  192. LOENG 18.09
  193.  
  194. On materiaalne karistusõigus ehk karistusseadus
  195. On formaalne karistusõigus mt kriminaalmenetlusõigust
  196. Täitev õigus, mis käsitleb karistuste täideviimist
  197.  
  198. Eestis on nii, et karistusõiguse norme leiab nii KarSist kui ka muudest seadustest. Ja nii ka KarS §1 ise ütleb.
Kuidas põhiharu jagunemine karistusõiguses käib: kõik kuriteod on kirjeldatud KarSis, väärteod on erinevates seadustes, ka KarSis.
  199. Kõik need väärteod, mis puudutavad seadusega seotud rikkumisi, määratletakse selles seaduses. Ülejäänud, kuriteod jäävad KarSi ja samuti ka väärteod.
  200.  
  201. KarS üldosa norme muudest seadustest ei leia. 
Materiaalses mõttes moodustab karistusõiguse KarS ja muud.
  202.  
  203.  
  204. Liiklusseadus - KarS - Väärteomenetlus - Kriminaalmenetluse
  205.  
  206. Üldosa ja eriosa vahekord.
Miks jagatakse? Eelkõige nähakse ökonoomia eesmärki - piltlikult öeldes on olemas olulised aspektid, mis loevad paljude kuritegude puhul, ning sulgude ettetoomiseks on kasutatud jaotust.
  207. Samas kui me vaatame materiaalselt/ sisuliselt, siis üld ja eriosa mängivad hoopis erinevat rolli. Ühest küljest, eriosa, mis siseldab karistatavate tegude kirjeldusi, on praktikas isegi olulisem, kuna sealt tuleb see, milline tegu on karistatav.
  208. Nulla poena, nullum crimen sine lege - ei ole karistust, ei ole kuritegu ilma seaduseta
  209. Üldosa normid ei saa olla aluseks iseseisvalt kellegi karistamisel!
  210. Alati peab olema viide eriosa paragrahvile, ainult üldosa paragrahvist ei piisa, et kedagi vastutusele võtta.
  211.  
  212. Karistusõiguse õigsuriiklikud printsiibid, mis seonduvad ka KarS üldosaga, aga on ka koha leidnud PS-is või õigusfilosoofias. Mängivad suurt rolli praktilises jurisprudentsis.
  213.  
  214. Nulla poena, nullum crimen sine lege - ei ole karistust, ei ole kuritegu ilma seaduseta
  215. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ja seadus peab kehtima teo toimepanemise ajal -seaduslikkuse printsiip. See jaguneb ka alamkategooriateks. *praevia - KarSis kehtib tagasiulatuva seaduse kohaldamise keelt §5 KarSis. KarSis kehtib keeld kehtib raskendava kohta. Kui keegi paneb toime täna nt maksukuriteo ja mingi hetk hiljem see dekriminaliseeritakse, siis pm selle teo eest tuleb kohaldada tagasiulatuvalt kergemat olukorda ja lõpetada menetlus.
*certa - täpne ehk määratletuspõhimõte. Sisu on teoreetilises plaanis jällegi lihtne, inimesed peavad aru saama, milline tegu on kuriteoks määratletud. See kehtib nii teo kirjelduse kohta kui ka ettenähtud karistuse suhtes. 
*scripta - kuriteo kirjeldus peab olema seaduses kirjas. Mt seda, et tavaõigust karistusõiguses ei saa aluseks võtta. Nt heausksuse printsiip jm, millel ei ole väga kirjutatud sisu.
  216. *stricta - karistusõiguses ei saa analoogia abil tunnistada mingit tegu kuriteoks. Tsiviilprotsessis aga küll (kui seadust pole, siis otsivad analoogiat). KarSis on see aga lubamatu, kui mingi tegu ei ole kuritegu, kuid kohtuniku arvates peaks olema, siis ei saa võtta analoogiat võrdluseks.
  217.  
  218. Karistusõiguse normid.
  219. Kui mõelda selle peale, kellele on KarS normid suunatud, saame vastuse, et kohtunikele/ prokuröridele. Karistusseadustik otseselt ei reguleeri tavainimeste käitumist, pigem on see mõeldud riigile.
  220. Eriosa normid on need seaduse sätted, mis üritavad kirjeldada teos peituvat ebaõiglust. Nimelt KarS lähtub põhimõttest, et ühes paragrahvis sisaldub ainult 1 kuritegu. Kui on raskendavaid versioone vms, aga pannakse lõigetesse.
  221.  
  222. Karistusõiguse kehtivus
  223. Karistusõigusel on kolm kehtivusmõõdet. On territoriaalne, ajaline ja isikuline kehtivusmõõde. Ajalise põhimõtte kohta - kehtib tagasiulatuva kohaldamise keeld, eriti selles osas, mis puudutab raskendavat tagasiulatuvat kohaldamist.
  224. Kui algselt on 1 teo eest § 4-12 a vangistust
Hiljem, kui istung toimub, on 1 teo eest § 5-10 a vangistust. Kumb on kergem? Alammäära mõttes esimene, ülemmäära mõttes teine. Mida teha? Tihtipeale mõeldakse, et teha 4-10 a vangistust, aga see on peas väljamõeldud seadus. Probleem ongi selles, et ei saa aluseks võtta sellist “uut” seadust. Väga sageli ei ole muudetud ainult sanktsiooni piire, muudetud võivad olla kergendavad/ raskendavad asjaolud (seaduses kirjutatuna). Tuleb siiski välja valida üks nendest seadustest ( 1 v 2 ) juhul, kui on tegu, kui on ainult raskendavad asjaolud, siis tuleb võtta tegu ja hinnata nt seadus 2 alusel. Aga kui meil on palju kergendavate asjaoludega tegu, siis tuleb aluseks võtta seadus 1, kuna alammäär on väikesem. Seda nimetatakse konkreetseks käsitlusviisiks. Kergemat ja raskemat seadust ei saa abstraktselt võrrelda, tuleb konkreetseid asjaolusid vaadelda.
  225. Kui kaua tuleb tagasiulatuvalt kergemat seadust kohaldada? Kas kergemat seadust tuleks kohaldada ka siis, kui kohtuotsus on juba ära olnud? Kui peale seda, kui kohtuotsus on jõustunud, kehtib tagasiulatuvalt kergendav printsiip?
  226. Ruumiline kehtivus - KarSis lähtub see siis territoriaalsuse põhimõttest. Eestis toime pandud kuriteod. Kõik Eesti lipu all olevad sõidukid kuuluvad samuti KarSi alla. Mis saab siis kui Helsinkis on Eesti lipu all laev? Kehtib Eesti õigus. Ja kehtib ka Soome õigus. See, kumba neist praktiliselt rakendama hakatakse, selgub menetluses- üldjuhul, kumma riigi politsei esimesena jõuab. 
Ka kehtib kaitsepõhimõte ruumilise kehtivuse all. Seda on reguleeritud §9, mis ütleb seda, et t (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab:
  227.  1) Eesti elanikkonna elu ja tervist;
  228.  2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või
  229.  3) keskkonda.
  230.  (2) Majandusvööndis või avamerel toimepandud keskkonda kahjustava teo kohta kehtib Eesti karistusseadus sõltumata süüteo liigist kooskõlas välisriigi laevade suhtes kehtestatud rahvusvahelise mereõiguse nõuete ja õigustega.
Pm Eesti üritab ennast kaitsta tegude eest, mis mõjub meile halvasti.
  231. Universaalsus - § 8.  Karistusseaduse kehtivus teo kohta, mis on suunatud rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu:  Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.
  232. Kui Hollandist pannakse Eestisse teele kiri narkootikumidega, keegi tarbib neid, siis mis riigis on kuritegu toime pandud? On mitu kohta. Kui kasvõi 1 nendest on Eesti, siis kõikide elementide suhtes kehtib Eesti karistusõigus. Ubikviteedipõhimõte.
  233. § 11.  Teo toimepanemise koht
  234.  (1) Tegu on täide viidud kohas, kus:
  235.  1) isik tegutses;
  236.  2) isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema;
  237.  3) saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või
  238.  4) isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg.
  239.  (2) Teost osavõtt on toime pandud kohas, kus:
  240.  1) täideviija pani toime kuriteo;
  241.  2) osavõtja tegutses;
  242.  3) osavõtja oli õiguslikult kohustatud tegutsema või
  243.  4) osavõtja ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg.
  244.  (3) Kui välismaal täideviidud kuriteost osavõtja pani teo toime Eesti territooriumil ning kui Eesti karistusseaduse järgi on selline tegu karistatav ja teo täideviimise kohas on täideviija tegu karistatav või kui täideviimise kohas ei kehti ükski karistusõigus, siis kehtib osavõtja kohta Eesti karistusseadus.
  245. Viimane kehtivusprintsiip on isiku kehtivus. Kui üldjuhul kehtib KarS nende isikute suhtes, kes viibivad Eesti territooriumil, siis teatud juhtudel kehtib ka see nende isikute kohta, kes panevad tegusid toime välisriikides. Seda on sätestatud §7. Ühelt poolt üritab riik kaitsta oma kodanikke, teisest küljest karistada kodanikke, kes on pannud toime midagi teises riigis. See kehtib ainult kuritegude kohta, mitte väärtegude kohta.
Ka selles teises riigis peab olema tegu karistatav. Või ei kehti selles territooriumis ükski karistusõigus (antarktika) - kui teine riik midagi lubab (nt omada narkootikume oma tarbeks), see on eestis keelatud, kui tuleb välja, et see eesti kodanik omas narkootikume oma tarbeks, siis ei saa eesti teda karistada.
Passiivne isiku põhimõte - on mõte kaitsta Eesti kodanikke millegi eest.
Kui keegi läheb Lätti ja varastab sealt kauplusest, siis Eesti karistusõigus saadab Eesti kodanikku igal pool, saame karistada.
Kui keegi ületab Lätis kiirust - see on väärtegu, selle eest saab karistada üksnes Läti politsei.
§ 7.  Karistusseaduse isikuline kehtivus
  246.  (1) Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning:
  247.  1) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või
  248.  2) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.
  249.  (2) Eesti karistusseadus kehtib:
  250.  1) väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane;
  251.  2) väljaspool Eesti territooriumi toimepandud pistise või altkäemaksu andmise, võtmise või vahendamise või mõjuvõimuga kauplemise kohta, kui selle teo on toime pannud või selles on osalenud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik, samuti Eestis kinnipeetud välismaalane, keda ei anta välja.
  252.  
  253. Delikti struktuur või õigusdogmaatiline süüteo mõiste.
  254. Kui me vaatame karistusõigust, siis on seal palju erinevaid norme, mis sätestavad seda, milliste tegude eest isik vastutab, mis seda mõjutab, millal on isik süüdi, millal loetakse, et ta ei ole süüdi. On üritatud välja töötada süsteemi, kuidas neid asju kontrollida. Nt: toimub mingi konflikt kahe isiku vahel, lõppkokkuvõttes üks on vigastatud, teine vähem, samas on aru saada, et kes on rohkem vigastatud, alustas rünnakut. Seal aktualiseerub kohe karistusõiguslikku küsimusi. Kas nad on alaealised, kas oli tegu tapmiskatsega. Seda kaasust saab hakata lahendama nii, et võtad kõik need probleemid ükshaaval ette ja hakkad lahendama. Aga tulem võib oleneda sellest, millises järjekorras neid probleeme lahendada. Kui nt viimasena vaatad, et mõlemad on 13 aastased ja neid ei saagi vastutusele võtta KarS alusel - mõttetu. 
Delikti struktuur tegelebki sellega, milliste küsimustega eelkõige tegeleda. Et saada aru kuidas see karistusõiguse süsteem kujunes, siis veidi vb ajaloos tagasi minna : kui vaatame keskaega, siis keegi süsteemiga ei tegelenud väga. Aga 18. sajandil hakati juba vaatama milline tegu on ja kuidas vastutusele võtta. Kujunes välja klassikaline kuriteo mõiste: isik ja tegu - see süü on eelkõige selles, kuidas isik suhtub oma teosse ehksiis tahtlusest.
Finalistlik teomõiste : peame vaatama, millele tegu suunatud oli. Kas oli õnnetus, kas tahtis tappa jne. Tegu hakati hindama kahest kategooriast - subjektiivne ja objektiivne. Nt tapmine ja ettevaatamatu põhjustamine. Välismaailmale võivad nad näha identsed välja, kuid neis peitub subjektiivne ebaõiglus. 
Samas vaatamata sellele, et õnnestus ära kirjeldada tegu nii objektiivseid kui subjektiivseid elemente aluseks võttes, kirjeldab see siiski suht objektiivselt.
  255. 
Tänasel päeval saadakse kuriteo struktuurist aru järgnevalt:
  256. Kolmeelemendiline kuriteo mõiste. koosseis, õigusvastasus ja süü
  257. Karistusõiguslik teomõiste - ei -
  258. ja
  259. Vastavus süüteokoosseisule X? - ei -
  260. ja
  261. Tegu on õigusvastane? - ei -
  262. ja
  263. Tegu on süüline - ei - isik on ohtlik - ei
  264. ja ja
  265. karistus muu karistusvahend

  266. Pm on ülalolev KarS §2 kirjas. Süü on väline hinnang isiku teole, mitte ei ole inimese peas. Süü lähtub teisiti käitumise võimalusest.
  267.  
  268. Kui me räägime põhideliktist, siis on olemas ka põhidelikti tuletised. On neli tuletist. Kui põhidelikt on et see on tahtlikult toime pandud süütegu, siis teine on, et tahtmatult.
Kui põhidelikt on lõpuni viidud süütegu, siis selle tuletis on kuriteo katse.
Kui põhidelikt on tegevuses seisnev kuritegu, siis selle tuletis on tegevusetus.
  269. Kui põhidelikt kirjeldab teo toimepanija poolt teo toimepanemist, siis delikt on sellele kaasaaitamine.
  270. Kui me loeme tapmise paragrahvi, siis see on lõpuni viidud tegevus. Üldosas on ka maintiud, et katsed on karistatavad ehksiis delikt.
  271.  
  272. Süüteokoosseis
  273.  
  274. Iga kuritegu peaks ideaalis kaitsma mingit õigushüve. Õigushüve on ka aluseks erinevate koosseisude moodustamiseks, vähemalt selles vaates, kuidas nad on KarSis jagatud peatükkideks. Peatükk kaitseb ühte või sarnaseid hüvesid.
  275.  
  276. Süüteokoosseis üritab kirjeldada ära tüüpilist ebaõiglust, mida saab hüve vastu toime panna. Ta kasutab selleks neid samu objektiivseid ja subjektiivseid elemente. Enamjaolt läbi objektiivsete elementide. Samas see seadus üritab suhteliselt abstraktselt ebaõigluse ära kirjeldada, kui ei ole tarvis täpsustada. 
Tapmise koosseis on hea näide sellest. Kui lugeda tapmise paragrahvi, siis seadusandja ei täpsusta kuidas peab olema see (tapmine) toime pandud.
  277.  
  278. Kirjeldavad tunnused - kasutatakse ühese tähendusega keelelisi mõisteid ja nende puhul üldiselt vaidlust ei ole, et mida need tähendavad.
  279. Suurem vaidlus on hinnanguliste tunnuste puhul - “julm viis” nt tapmise puhul ei ole aru saada, mis on julm ja milles see seisneb. Aga kohtupraktika sisustab seda.
  280.  
  281. LOENG 2.10
  282.  
  283. Süüteo struktuur koosneb kolmest elemendist: koosseisu tasand, õigusvastasuse tasand, süü tasand.
  284.  
  285. Mis tegu on karistatav?
  286. Tegu võib kirjeldada lühikeselt või pikalt. Tapmine - lühike, inimkaubandus - pikk.
  287.  
  288. Lisaks teole kirjeldadakse kuriteo koossseisus ka tagajärge. Mõiste, mida meelde jätta: üks viis, kuidas jaotada kuritegude tagajärge: kuriteo ja tagajärje deliktid. Osadel tegudel ei olegi tagajärge. Neid nimetatakse ka formaalseteks ja materiaalseteks (kus on tagajärg) deliktideks.
  289. Tagajärje delikte on ka selliseid, kus kirjeldatakse ainult tagajärge. Mitte tegu. Aga milline see tegu on, kus kirjeldatakse ainult tagajärge? Kõige levinum näide on tapmise koosseis: seadusandja ei kirjelda ära seda tegu, kuidas tapetakse vaid tegelikult defineerib ära kuriteo tagajärje.
  290.  
  291. Miks on koosseisude tüüpide äratundmine oluline? Kui praktikas tuleb hinnata, kas asi vastab koosseisule või ei, siis iga tegu, mis toob kaasa tagajärje, täiendab tegu.
  292.  
  293. Tagajärje delikt. Kui koosseisus seda otseselt ei kirjeldata, siis peab mõtlema põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. On objektiivne koosseis: - tegu; - tagajärg; - põhjuslik seos.
  294. Situatsioon: keegi võtab relva, tulistab teist inimest pähe, teine inimene on surnud. On selgesti arusaadav, et ohvri surma põhjustas relva kasutamine. 
Situatsioon 2: maja ehitamisel on rikutud ohutusreegleid nt materialide osas, on kasutatud ebatervislikke materjale. Nt asbest. Kui on ehitatud selline maja, keegi elab seal, haigestub vähki, sureb ja tuleb välja, et majas oli asbesti kasutatud. Kohtueksperdi arvamus on selline, et ta ei oska öelda, kas konkreetselt asbestist on vähk põhjustatud.
  295. Põhjusliku seose tuvastamine on raske, selle saab loodusteaduslikult ära tõestada, aga kas sellest piisab juriidiliselt? Kõige enamlevinud teooria kausaaluse tuvastamiseks on ekvivalentsusteooria. Kui tavaliselt on nii, et erinevad teooriad on vastuolus, ss RK on öelnud, et see on 99% juhtudel väga hea ja töötab, erinevalt loodusteadusest, ei pea selle 1% pärast teooriat kahtluse alla panema.
  296. Ekvivalentsusteooria - iga tegu, mis toob kaasa tagajärje, on piisav, et väita, et tegemist on korrektse põhjusliku seose ahelaga. Ühel teol võib olla mitu põhjust ja need on kokkvõttes võrdsed.
  297. Kuidas praktikas rakendatakse seda teooriat? Hakatakse elemendiliselt küsima, kas element on teos tagajärje kaasa toonud. Conditio sine qua non - ilma tingimuseta ei ole tagajärge.
  298. On siiski tingimused, mida tuleb arvestada. Nt: A tahab ära tappa B, otsustab seda teha aeglaselt mõjuva mürgiga, mis tal õnnestub B-le anda, see mõjub 12h jooksul. Mürk on antud. B-l on ka teine vihavaenlane C, kes laseb B maha. Kui hakkame analüüsima C tegu (toimub lask ja B on surnud), mõtleme, kas C on põhjuslikus seoses B-ga. Isegi, kui C ei oleks tulistanud, siis oleks B niikuinii surnud olnud. Tagajärg oleks ikka olnud sama. Seega C tegu ei oleks põhjuslikus seoses B surmaga, aga tegelikult on. Tagajärge ei tohi mõelda abstarktseks. Tuleb vaadelda konkreetset tagajärge, ehksiis me ei kontrolli mitte seda, kas abstraktselt B kunagi nagunii sureb (kasvõi vanuse kätte), vaid peame vaatama, kuidas ta konkreetses situatsioonis suri. Ehksiis tulirelva lasu tagajärjel. Kas B oleks surnud ka siis läbi lasu, kui lasku C poolt poleks toimunud? Ei - järelikult see tegu on konkreetsel viisil põhjuslikkus seoses B surmaga.
  299.  
  300. Üheks teiseks teooriaks on adekvaatsusteooria. Selle sisu on suhteliselt sarnane ekvivalentsusteooriaga. Ta korrigeerib ekvivalentsusteooria liigset tehnilisust selle põhjuslikkuse tuvastamisel. Adekvaatsusteooria ütleb, et mõistlikkuse piires tuleb asju vaadelda. Sellega üritatakse vältida seda, et põhjuslikkuse seost vaadeldakse liiga kaugele (ahelad, mis on liiga pikad nt sünnid surmad).
  301.  
  302. Relevantsusteooria - peab olema oluline/ relevantne. Kui kaks eelmist kausaalsuse teooriat on loomulikul elul põhinevad ja mitte nii juriidilised, siis relevantsusteooria tõmbab sisse ka juriidikat. Kas see on normi kaitse eesmärgiga kooskõlas? 
Oletame, et meil on patsient ja arst. Patsiendil on infarkt, vajab kiiret operatsiooni. Arst teeb opi. Opp õnnestub. Aga patsient sureb 3 a pärast järgmisesse infarkti. Kui oppi poleks olnud, siis oleks patsient surnud juba 3 a tagasi. Kui me üritame analüüsida, akadeemilisest huvist, kas arsti käitumine on seoses sellega, et 3 a hiljem patsient suri. Ekvivalentsusteooria arvates oleks tagajärg olnud teine, oleks surnud varem - teo ja tagajärje vahel on seos. Kui võtame adekvaatsusteooria, jõuame mõistlikue järeldusele, et sp opp tehtigi, et surm edasi lükata ja elu pikendada. Ehksiis patsient suri tänu opile.
  303. Näide: A ja B vahel on kaklus. B viiakse haiglasse. Öösel on haiglas tulekahju ja B sureb haiglas. A tegevus on B surmaga põhjuslikkus seoses. Vastus on eitav. Ekvivalentsusteooria järgi on põhjus, aga juriidiliselt ei ole see piisav.
  304.  
  305. Lisaks võidakse koosseisus kirjeldada ka tegijat. Igamehe delikt - igaüks kes on kriminaalvastutuse eas ja süüdi, saab teo toime panna. 
Samas on ka kuritegusid, kus isik on tähtis, kes teo toime paneb, piltlikult öeldes, altkäemaksu võtja peab olema ametiisiik.
Lisaks on ka selliseid delikte, mida saab toime panna ainult isik ise. Nt kui sageli on võimalik olukord, kus kurjategija saab lasta kellelgi teisel teo toime panna. AGa on delikte, mida ei saa keegi TEINE toime panna - omakäelised deliktid. Vanglast saab põgeneda ainult vang.
  306.  
  307. Ohudeliktid - kui üldiselt tagajärjedeliktid põhjustavadki tagajärje. Ohudelikti puhul põhjustatakse oht. Seda võidakse pidada nii ohtlikuks, et tegu kriminaliseeritakse. Ohudeliktid jagunevad: abstraktseteks ja konkreetseteks. Esimesed - ohtu ei olegi kirjas, kuid oht on nt joobes juhtimine. Kui mõtleme selle koosseisu peale - karistatakse inimest, kes oli joobes ja juhtis autot. Ei vaadata, kas ta tegi kahtlaseid manöövreid jne. Ei tõendata ära, kas ta reaalselt tegi olukorda ohtlikumaks. Sellise teo kuriteoks tunnistamise põhjus on see, et see on liiga ohtlik, üldteadaolevalt ohtlik. Konkreetsed ohudeliktid tähendavad, et konkreetsed asjad on sattunud ohtu konkreetse teo läbi. Levinud näide on §404 süütamine - oht inimese elule või tervisele. Oht on ka tagajärg.
  308.  
  309. On ka blanketne süüteokoosseis. Kus viidatakse mõnele teisele seadusele rikkumise puhul. Teine seadus muutub koosseisu osaks. Nt lipu valesti kasutamine.
  310.  
  311. Praktiline ülesanne:
  312. Obj. koosseis
  313. isik
  314. teoobjekt
  315. tegu
  316. tagajärg
  317. põhjuslik seos
  318. muud

§ 113.  Tapmine
  319.  (1) Teise inimese tapmise eest –
  320. karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
  321.  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
  322. karistatakse rahalise karistusega.
  323. Obj. koosseis
  324. isik - puudub/ igaühedelikt
  325. teoobjekt - teine inimene
  326. tegu - tapmine = suvaline tegu
  327. tagajärg - surm
  328. põhjuslik seos - +
  329. muud - 

  330. § 121.  Kehaline väärkohtlemine
  331.  (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest –
  332. karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
  333. Obj. koosseis I ALTERNATIIV
  334. isik - igaühe delikt
  335. teoobjekt - teine inimene
  336. tegu - suvaline tegu (mis tekitab tervisele kahju)
  337. tagajärg - tervisekahjustus
  338. põhjuslik seos - +
  339. muud - 
Obj. koosseis II ALTERNATIIV
  340. isik - igaühe delikt
  341. teoobjekt - teine isik
  342. tegu - suvaline kehaline tegu
  343. tagajärg - valu
  344. põhjuslik seos - +
  345. muud - -
  346. § 124.  Abita jätmine
  347.  (1) Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata, –
  348. karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  349. Obj. koosseis
  350. isik - -
  351. teoobjekt - eluohtlikus seisundis olev inimene
  352. tegu - abi andmata jätmine
  353. tagajärg - -
  354. põhjuslik seos - -
  355. muud - õnnetuse või üldise ohuga võimalikkus
  356.  
  357. § 200.  Röövimine
  358.  (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, –
  359. karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
  360. Obj. koosseis
  361. isik - -
  362. teoobjekt - võõras vallasasi
  363. tegu - äravõtmine vägivallaga
  364. tagajärg - -
  365. põhjuslik seos - -
  366. muud - 

(on tarvilik asi, mis toimub röövija peas)
  367. Kuriteona on karistatav tahtlik tegu. Peab olema tahe.
  368.  
  369. Väärtegude puhul piisab ettevaatamatusest.

  370. Mittesümmeetriline süüteokoosseis
  371. Süüteokoosseis
  372. objektiivsed koosseisutunnused subjektiivsed kosseisutunnused
  373. tegu tahtlus
tagajärg tahtlus
  374. põhjuslik seos tahtlus
  375. —— tahtlus
  376.  
  377. Tahtlus ja selle liigid.
  378. Tahtlus on kolme liiki: kaudne, otsene ja kavatsetus.
Kavatsetus on defineeritud KarSi §-is 16 lg 2.  (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
  379.  
  380.  
  381.  
  382.  
  383.  
  384. Tahtluse elemendid
  385.  
  386.  
  387. Kuidas koosseisus tahtlus kirja pannakse? Piisab kaudsest tahtlusest.
  388.  
  389.  
  390.  
  391. On koosseise, kus on täpsustatud tahtlust. Kui tahetakse viidata otsesele tahtlusele, kasutatakse sõna “teadvalt”.
  392.  
  393. Nt Kelmus
  394. § 209.  Kelmus
  395.  (1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil –
  396. karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  397.  
  398.  
  399. Subjektiivne koosseis jätkub peale objektiivse lõppu. On vaja selgitada edasi. nt “varalise kasu saamise eesmärk”.
  400.  
  401. Koosseisu eksimus. 
Eksimuse tunnuseks on see, et isik ei tea, et ta tegevus täidab mingid tunnused koosseisuks. Kuna puudub tahtlus, ei pane ta seda toime tahtlikult.
  402. koosseisu eksimus - Nt kui inimene ei näe 70 märki, siis on probleem, et inimene ei tea, et ta ületab sõidukiirust. Või nt tulistab inimene metssiga, aga tegelikult ta ei teadnud, et see on inimene. Seega tahtlust ei olnud. Ehksiis kuritegu on ettevaatamatu, pole tahtlik. Kui palju peab inimene eksima, et aru saada, et tegemist on koosseisu eksimusega? Kui A tahab tappa onu O-d, otsustab ta maha lasta pähe. Aga laseb südamesse kogemata, siis on ettekujutatud kausaalsus natuke “ringiga”/kõrvalekaldega kuid siiski tulem on sama.
  403. teine eksimus - inimene ületab kiirust aga ta ei tea et see kaasa toob karistuse.

  404. Kui puudub tahtlus, ei saa rääkida tahtlikust kuriteost.
  405.  
  406. KIRJ lahti paar koosseisu kodus:
  407. §394 (blanketne koosseis viitab rahapesuseadusele)
  408. §422
  409. §141
  410.  
  411. § 394.  Rahapesu
  412.  (1) Rahapesu eest –
  413. karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
§ 4. Rahapesu
  414.  (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:
  415.  1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;
  416. Obj. koosseis
  417. isik -
  418. teoobjekt - raha
  419. tegu -
  420. tagajärg -
  421. põhjuslik seos -
  422. muud - 

  423.  
  424. § 422.  Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine
  425.  (1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, –
  426. karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
  427. Obj. koosseis
  428. isik - sõidukijuht
  429. teoobjekt - liiklusnõuded; käitusnõuded
  430. tegu - suvaline tegu liikluses
  431. tagajärg - tervisekahjustus, surm
  432. põhjuslik seos - pluss
  433. muud -
  434.  
  435.  
  436.  
  437. § 141.  Vägistamine
  438.  (1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, –
  439. karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
  440. Obj. koosseis
  441. isik - -
  442. teoobjekt - teine inimene
  443. tegu - tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama
  444. tagajärg - füüsiline ja vaimne kahju
  445. põhjuslik seos -
  446. muud -
  447. 

  448. 9.10 LOENG
  449.  
  450. KarSi üks olulisemaid oskuseid on süüteokoosseisu lugeda.
  451.  
  452. A. Süüteokoosseis
  453. I Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
  454. tegu
  455. tagajärg
  456. põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel 
(lisaks võib koosseisus olla kirjeldatud subjekti, objekti, teomodaliteete)
  457. II Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused
  458. tahtlus
  459. motiiv, eesmärk
  460. B. Õigusvastasus
  461. I KarS-is sätestatud õigustavad asjaolud
  462. II Muud seadused
  463. C. Süü
  464. I Süüvõimelisus
  465. II Süüd välistavate asjaolude puudumine
  466.  
  467. ISIKUVASTASED SÜÜTEOD
  468.  
  469. Iga peatükk moodustab õiguskaitse süsteemi
  470.  
  471. Eluvastased süüteod
  472. Kui rääkida nende süsteemist, siis tapmise põhikoosseis §113 on selle kõige keskmes, samas erinevalt teistest koosseisudest (kus raskendav koosseis tuleb alati lõikes kaks), siis tapmise puhul on tehtud eraldi paragrahv, milleks on “mõrv”. Kas tapmine ja mõrv on eraldi kuriteod või on mõrv tapmise raskendav versioon - selle üle kestab diskussioon. See ei ole asjata, kuna on §15 KarSis, mis räägib tahtlikust teost ja mittetahtlikust/ ettevaatamatust teost. Probleemi põhjustab lõige 2, mis ütleb, et tegu on tahtlik ka siis, mis vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust.
  473.  
  474. Surma põhjustamine ettevaatamatusest §117.
  475. Vahe kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse vahel on oluline, §16 lg 4 teeb nende kahele vahe.
  476. Võiks silmas pidada seda, et inimese elu on püha ja teise elu naljalt ei võeta. Eeldatakse, et on olemas olemuslik vastuolu teise elu võtmisele.
  477.  
  478. Julm viis - mingis mõttes on kõik tapmised julmad. Raske on määratleda piiri tavalise tapmise ja julma vahel.
  479.  
  480. Juriidiline isik ja mõrv - vägistamine lg 3 - samamoodi juriidiline isik. Millal saab tapmine või vägistamine olla toime pandud juriidilise isiku huvides? Seadusandja laiendas vastutust juriidilisele isikule palju. Tapmise puhul nt konkurendi tapmine - toimub juriidilise isiku huvides.
  481.  
  482. Puudub tahtlus - ettevaatamatus. Ettevaatamatust on üksnes vaja tagajärje suhtes. Tgeu võib olla tahtlik aga ei pruugi. tegu võib ka olla ettevaatamatu, aga seaduse mõttes on tarvilik tagajärje suhte.s
  483.  
  484.  
  485.  
  486.  
  487.  
  488.  
  489.  
  490. LOENG 16 OKTOOBER
  491.  
  492.  
  493.  
  494.  
  495.  
  496. Kas asjaolu vastab koosseisu tunnusele?
  497. Asjaolu 2 - kas vastab koosseisu tunnusele 2?
  498.  
  499. Üksikute koosseisutunnuste subsumptsioon
  500.  
  501. K sõitis O-le autoga otsa. Otsasõidu tagajärjel tekkis O-l lahtine reieluumurd.
  502. Üksikute koosseisutunnuste subsumptsioon koosneb neljast osast:
  503. kõigepealt tuleb hüpoteesi vormis mingi abstraktne koosseisutunnus vastavusse seada kindla tehioluga: (“K võis O-le tekitada raske tervisekahjustuse KarS §118 p 1 mõttes)
  504. seejärel tuleb abstraktne koosseisutunnus defineerida (“Eluohtlik on selline tervisekahjustus, mis vahetult ohustab selle tekitamise momendil kannatanu elu, st tema surm on tõenäoline või ellujäämisega üheväärselt võimalik”)
  505. tuleb kindlaks teha, kas konkreetne tehiolu vastab toodud definitsioonile - nn subsumptsioon kitsamas mõttes (“Kuna O-l tekkis lahtine reieluumurd, mille tagajärjeks on oluline verekaotus, viib selline vigastus ilma õigeaegse meditsiinilise sekkumiseta suure tõenäosusega kannatanu surmani”)
  506. järeldus (“K tekitas O-le raske tervisekahjustuse KarS §118 p 1 mõttes”)
  507.  
  508. Kogu süüteokoosseisu subsumptsioon
  509.  
  510. A, vihastudes B peale, haatab viimase kallihinnalise vaasi, mille hinda (5000€) ta teab, ja viskab selle vastu maad kildudeks.
  511. Esmalt tuleb lahti kirjutada kontrollitava süüteokoosseisu skeem - A võis toime panna võõra asja hävitamise või rikkumise KarS §203 mõttes
  512. Süüteokoosseis KarS §203
  513. Objektiivne süüteokoosseis
  514. Teoobjekt - võõras asi
  515. asi
  516. võõras
  517. 2. Tegu - rikkumine või hävitamine
a) rikkumine
  518. b) hävitamine
  519. 3. Tagajärg - oluline kahju
  520. 4. Põhjuslik seos
  521. II. Subjektiivne süüteokoosseis
  522. Tahtlus objektiivsete asjaolude suhtes
  523.  
  524. Kaasus 1
  525.  
  526. T ja tema ema E elavad vaeselt. Nad suudavad ots otsaga kokku tulla ainult tänu sellele, et T-l õnnestub aeg- ajalt juhutöid teha.
  527. T jääb rasedaks ja nende majanduslik olukord muutub üha raskemaks. Ühel õhtul toob T oma ema nähes enneaegse sünnituse tulemusena ilmale kaksikud, kes siiski elama jäävad. Sünnitusest nõrk ja meeleheitest T palub E-d, et see lapsed tapaks. Suure hädaga täidabki E palve ja uputab mõlemad lapsed vanni.
  528. Kas T ja E teod vastavad mõnele süüteole?
  529.  
  530. Esimene ülesanne : kirjutada välja võimalikud paragrahvid, mida kontrollida.
  531. §114 - mõrv lg 1 p 3
  532.  
  533.  
  534. Lapse ema kihutas mõrvale, selle tarbeks peaks olema sama karm karistus, kui teo toimepanijal.
  535.  
  536. Kaasus 2
  537.  
  538. N on kuuendat kuud rase. Rasedusega seotud vaevuste tõttu ei pööra ta piisavalt tähelepanu oma abikaasale M-le. M räägib oma sõbrale S-ile, et N ei tee talle enam süüa ega korista korterit. S soovitab M-l naisele korralikult peksa anda, siis saavat kõik jälle korda.
  539. Ükskord, kui N jätab jälle söögi tegemata, võtab M oma pesapallikurika ja lööb N- i sellega mitu korda. N püüab põgeneda ja kukub trepist alla. Selle tagajärjeks on nurisünnitus. Ei M ega S ei mõelnud sellisele võimalusele?
  540.  
  541. Kas M tegu vastab mõnele süüteole?
  542.  
  543. §128
  544.  
  545.  
  546. Otsene tahtlus - sõna “teadlik”
  547. Kavatsetus - sõna “eesmärgil” “motiivil”
  548. Kaudne tahtlus - teadis, et võib olla võimalik
  549. §118 lg 1 p4
  550.  
  551.  
  552. §119
  553. §121
  554.  
  555. LOENG
  556.  
  557. §118
  558. § 118.  Raske tervisekahjustuse tekitamine
  559.  (1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
  560.  1) oht elule;
  561.  2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime;
  562.  3) raske psüühikahäire;
  563.  4) raseduse katkemine;
  564.  5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus;
  565.  6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või
  566.  7) surm, –karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
  567.  
  568. Objekt: teine inimene
  569. Tegu: tervist kahjustav tegu
  570. Tagajärg: 1-7 punktid
  571.  
  572.  
  573.  
  574.  
  575.  
  576.  
  577.  
  578.  
  579.  
  580.  
  581.  
  582.  
  583.  
  584.  
  585.  
  586.  
  587.  
  588.  
  589. ÕIGUSVASTASUS
  590.  
  591. Karistusõiguslik teomõiste - ei -
  592. l
  593. ja
  594. l
  595. Vastavus süüteokoosseisule X? - ei -
  596. l
  597. ja
  598. l
  599. Tegu on õigusvastane? - ei -
  600. l
  601. ja
  602. l
  603. Tegu on süüline? - ei - Isik on ohtlik? - ei -
  604. l l
  605. ja ja
  606. l l
  607. Karistus Muu mõjutusvahend
  608.  
  609. Hädaseisund
  610. §29
  611. need tunnused võiks lahti kirjutada järgmiselt:
  612. peab olema ohuolukord (olukord, kus oht võib realiseeruda ja tekib kahju mingile hüvele). Need hüved ei pea olema omakorda Karistusõiguse kaitse all. Oht võib lähtuda ka loodusest, ei pea olema õigusvastane.
  613. Päästmistoiming
-peab olema vajalik
-olulisem hüve, kellegi elu hinnaga vara päästa ei ole õige
  614.  
  615. Hädakaitse
  616. §28
  617. I Ründeolukord. See olukord on pidanud kaasa tooma ohu õigushüvedele. Nii selle isiku õigushüvedele, kes hädakaitses midagi teeb või kolmanda isiku õigushüvedele - kaitsmise olukorras.
  618. II Kaitsetoiming. Kahjustab ründaja õigushüvesid. Jääb hädakaitse piiridesse.
  619.  
  620. Hädakaitse piirid on eraldi lõikega välja toodud:  (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
  621.  
  622. LOENG 30 OKTOOBER
  623.  
  624. K muutub alkoholi tarvitamise tagajärjel vägivaldseks ja läheb köögis kallale oma abikaasale A, haarab tal juustest ning lööb teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. A haarab rüseluse käigus enesekaitseks noa ja lööb ühe korra K-d rindkere piirkonda, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse, mille tulemusena K sureb kohapeal.
  625.  
  626. Tuleb tuvasatada, kas tegu vastab mingile koosseisule. Siis saame vaadata alles, kas on õigusvastane.
  627. Mis paragrahvid tulevad kõne alla ja mis koosseisule A tegu võib vastata?
  628. §113 Tapmine
  629. Objektiivne koosseis
Objekt - teine inimene
Tegu - suvaline, noaga löömine
Tagajärg - surm
Põhjuslik seos - + 
Subjektiivne koosseis
+
  630. 
kaudne tahtlus
+

  631. 2. Hädakaitse §28
Ründeolukord - on olemas
Kaitsetoiming - Kaitsetoimingut võib kasutada ainult ründaja vastu 
1) ründaja õigushuvide kahjustamine - jah 
2) kas jääb hädakaitse piiridesse? -
  632. Riigikohtus mõisteti õigeks.

A jalutas hilisõhtul inimtühjas pargis. Talle astus tee peale ette B, ähvardas teda noaga ja nõudes A mobiiltelefoni endale. A on paremas füüsilises vormis ja suudaks arvatavasti B eest ära joosta. A on ka Bst tugevam. Sellele vaatamata haarab ta püstoli (muud enesekaitsevahendit tal kaasas ei ole). Seda nähes püüab B A-d noaga lüüa, kuid A tulistab B-d jõudmata korralikult sihtida. Lask tabab B-d kõhtu ja ta sureb mõne aja pärast.
  633.  
  634. Ründeolukord on 
Kas vahend oli okei, mida ta kasutas?
  635. Ilmselgelt liigne kahju - tuleks võrrelda, mis oleks A ga juhtuda võinud
  636. Kuna ei jõudnud sihtida korralikult - kaudne tahtlus
  637. Seega jääb hädakaitse piiridesse.
  638.  
  639. O ületab kiirust, sõites 50 km/h alas 100 km/h. Kui politsei teda peatab, väidab O, et ta kiirustab koju oma südamehaige abikaasa juurde, kes oli talle just helistanud ja teavitanud enesetunde järsust halvenemisest. Kuna abikaasaga olid jäänud lapselapsed, pidi O isik koju kiirustama ega saanud sõidukiiruse piirangut järgida.
  640. 3-1-1-77-14
  641. 3-1-1-42-09
  642. 

Hädaseisund - kas õigustab kiiruseületamist (Liiklusseaduse §227)
  643.  
  644. RK on viidanud, et hädaseisundi puhul peab ära kasutama võimalust KUTSUDA abi. Kui ta seda ei ole teinud, siis hädaseisundis tegutsema hakkamine ei ole õigustatud.
  645.  
  646. Ohuolukord - olemas
2. Päästetoiming - vajalik on tegu. Selle välistab siin see, et oleks lihtsam olnud helistada abiks.
  647.  
  648. Kumb on olulisem : elu ja tervis või abstraktne liiklusohutus? 


  649. Kaasõpilased terroriseerisid pidevalt koolipoiss K-d ja tarvitasid tema kallal vägivalda. Ükskord keelasid nad tal koolimaja õue peal oma nägu näidata. K läks järgmisel pärval sellegipoolest vahetunni ajal koos teiste õpilastega kooli õuele. Hommikul kooli tulles oli ta aga ettenägelikult kaasa võtnud kruvikeeraja, et ennast vajaduse korral kaitsta. Kui K kiusajad teda õues nägid, kavatsesid nad talle sõnakuulmatuse eest peksa anda. Nende eestvedaja E haaras K-st kinni, K aga lõi teda kruvikeerajaga. E sai surma. 
§113 
Hädakaitse
1. Ründeolukord - jah, olemas
2. Kaitsetoiming 
1) Ründaja ÕH - jah, olemas
2) Hädakaitse piirid - ?
  650.  
  651. Obj.
Vahend - ok
  652. Ilmselt liigne kahju? - ei ole
  653.  
  654. SUbjektiivne koosseis jääb täitmata, kuna tahtlust ega otsest kavatsust ei ole.
  655.  
  656. K tegevus jäi hädakaitse piiresse. Kuid objektiivselt, ei olnud okei.
  657.  
  658.  
  659. SÜÜ
  660.  
  661. Süü mõiste mängib suurt rolli. 
KarS rajaneb süül. Juriidiliselt saab kedagi karistada siis, kui ta on süüdi. §32 - isikut saab õigusvastase teo tõttu süüdistada siis, kui ta on selle süüdi.
  662. Süü mõiste keskpunktis on teo toimepanija. Süü ülesanne on õigusvastane tegu siduda selle isikuga ja näidata, kuidas saab seda konkreetset isikut vastutusele võtta.
Süü on seotud konkreetse isikuga, individuaalne.
Mida suurem süü, seda suurem karistus.
  663. Eestis algab kriminaalvastutuse iga 14. eluaastast. Põhjuseks on see, et arvatakse, et nende oskus eristada head ja kurja, ei ole veel nii väljaarenenud.
  664.  
  665. Joobeseisund ei välista süüd - tahtlik joobeseisund. See ei vabasta süüst, et siis ei teinud heal ja kurjal vahet.
  666.  
  667. Eksimus on see, kui keegi teeb midagi, mida ta arvab, et on õiguspärane.
  668.  
  669. Kas inimesel oli alust kahelda teo lubatuses? 
Kui kahtlus oli tekkinud, kuidas oleks inimene pidanud oma kahtlust kontrollima? Mida suurem kahtlus, seda rohkem tuleb kontrollida.
  670.  
  671. Lõpuleviidud tahtlik süütegu
  672. Süüteokoosseis
  673. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
Tegu
Tagajärg
Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel
(lisaks võib koosseisus olla kirjeldatud subjekti, objekti, teomodaliteete)
  674. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused
Tahtlus 
Motiiv, eesmärk
  675. B. Õigusvastasus
I. KarS-is sätestatud õigustavad asjaolud
II. Muud seadused
  676. C. Süü
I. Süüvõimelisus
II. Süüd välistavate asjaolude puudumine
  677.  
  678. §123 Ohtu asetamine
  679.  
  680. Katsekoosseisu alustatakse subjektiivsest küljest - selle kontrolli. Kuna objektiivsest poolest jääb midagi puudu (tegu jne).
On otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. Katset saab toime panna nende kõigiga.
  681. Objektiivne külg jääb täitmata - seetõttu ongi katse.
  682.  
  683. Millest kuriteokatse algab? Sellest alates saab isikut võtta vastutusele, aga mitte enne.
  684. §25 lg 2
  685. (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.
  686. Rööv algab, kui isiku hinnangul ei jää midagi olulist teo ja hetke vahele. Nt alles siis, kui röövlid bussist välja tulevad ja jooksevad panga poole.
  687.  
  688. LOENG 6.11
  689.  
  690. Põhidelikti tuletis - süüteokatse - sellest rääkisime eelmine kord. Struktuuri mõttes on tegemist olukorraga, kus subjektiivne koosseis on täidetud, aga objektiivsest jääb midagi puudu (tagajärg v tegu). 
Õiguslikult on kuriteo katse puhul 2 probleemi 1) mis momendist lugeda katse alanuks (ss muutub karistatavaks) 2) kuna reaalses elus mingi objektiivne koosseisu element jääb saabumata, siis kuidas tuvastada seda, mida inimene soovis reaalselt ellu viia (vigastada või surmata?)
  691. Süüteo katsest loobumine. 
On reguleeritud süü tasandil ja miks süü tasandil? Kui me rääkisime süüst, siis KarS lähtub normatiivsest süü mõistest ehk etteheidetavuslik. Süüteokatsest loobumine tähendab olukorda, et inimene on otsustanud kurja kasuks, aga mingi hetk ta mõtleb ümbere ja pöördub siis õiguskuulekale teele tagasi ja sellega süü etteheide langeb ära. Ehk inimene parandas ennast enne kui tagajärg saabus. 
Miks on süüteokatse karistatavus olemas? Subjektiivne ohtlikkus. Katsest loobumise regulatsiooni taga on ka pragmaatilisem argument - see peaks kaasa tooma iseenesest õigushüvede suurema kaitse, inimesele antakse võimalus mõtelda sellele, et kui sa süütegu lõpuni ei vii, jääd karistamata. Seega see on nagu väikene motivaator teost loobumiseks. Seda nimetatakse ka kuldse silla kontseptsiooniks - inimesel on võimalus tagasi pöörduda õiguskuulekale teele.
  692. Süüteokatsest loobumine on reguleeritud KarSi süü jaos. §40. Samas lg 2 ütleb seda, et vabatahtlik loobumine ei vastuta isikut süü eest, mille puhul ta on juba need jõusse viinud.
Nt kui A tulistab B-d, saab aru, et tegi valesti ja helistas kiirabisse, kes suutis B päästa. A tahtlus oli B tappa ja tahtis sooritada tapmist, kuid seda ta lõpuni ei viinud (ta oleks võinud veel tulistada), ning selles süüteos ta ei ole süüdi, kuid siiski on ta tekitanud tervisekahjustuse - sellest ta ei vabane.
  693.  
  694. Vabatahtlikkus - mida see tähendab?
  695. Seda räägib §40 lg 3.
  696. (3) Isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.
  697. A tahab Bd tappa, tal on kaheraudne, ta tulistab ja tulistab mööda, ning seejärel loobub, kuna usub, et tal ei ole rohkem padruneid (tema ettekujutluse alusel ei saa ta süütegu lõpule viia) - see ei ole vabatahtlikkus. Loetakse aluseks mitte objektiivset tegelikkust, vaid seda, mida isik ise kujutles. Kui isik arvas, et ta ei saa tegu lõpule viia, ei ole tegemist õiguskuulekale käitumisele tagasi pöördumisega.
  698. Lisaks - tegemist peab olema väliste asjaolude sunnita. Kas inimene pöördus ise tagasi õiguskuulekale teele? Oletame, et keegi tahab röövida - A on röövel ja otsustab tänaval röövida kedagi öösel. Ootab kedagi röövitavat öösel, nuga käes. Hakkab B-d ähvaradama, aga viimasel hetkel tunneb ära, et B on tema tuttav, A paneb noa ära ja lõpetab. B loobub süüteokatsest. Samas ta enese peas viis ta ikkagi läbi oma soovitud teo. See, miks A loobus, ei olnud tema suur soov astuda õiguskuulekale teele, vaid kartus vahele jääda, seega ei saa siinpuhul rääkida vabatahtlikkusest.
Näide saksa kohtupraktikast:
A oli seksuaalkurjategija, vägistas naisi, keda ta kohtas pargis - ründas ootamatult. Ründas konkreetset naisterahvast, ilmselt otsis vägivalla kasutamist ja selle läbi vahekorda astumist. Kuid konkreetne ohver oli passiivne ja jäi nutma. A jättis selle peale katse pooleli. Kas on tegemist vabatahtlikku loobumisega? Vastavalt oma ettekujutusele (eismene tingimus) oleks ta saanud teo lõpuni viia, teiseks tingimuseks on - kas ta loobus ilma väliste asjaolude sunnita? 
Vb ta jättis pooleli kuna tal hakkas ohvrist kahju? Selliste kaasuste puhul on tegemist vabatahtliku loobumisega. 
Vb ta jättis pooleli, kuna ta teadis, et ei saa soovitud rahuldust? Sellisel puhul ei ole tegu vabatahtlikku loobumisega. 

  699. Süüteost loobumise regulatsioon samas erineb veidi lähtuvalt sellest, kas tegu on lõpetatud katsega või lõpetamata katsega. 
Mis on lõpetatud katse ja mis on lõpetamata katse? 
Kui me vaatame sellist süüteo toimepanemise kulgu, siis pm võiks seda kirjledada seda visuaalselt nii, et tegu on nagu mäega, kust inimene hakkab käru üles lükkama - alguses ta peab aktiivselt seda käru mõjutama. Nt üritab ta kedagi mürgitada, aktiivne tegu on siis mürgi segamine tassi ja ohvri mürgitamine. Aga mingi hetk käru jõuab mäe tippu, ning mäest alla sõidab käru ise, kuni jõuab tagajärjeni. Kuidas ära hoida tagajärjeni mittesaabumist? See on erinev, katse alguses inimene ei tohiks nö käru lükata ehksiis teetassi näitena tassi mitteandmine ohvrile. Aga mäest allamineku faasis peab tagajärje ärahoidmiseks isik tegema midagi aktiivset - kutsuma kiirabi vms. Süüteokatse loobumise kontekstis ongi oluline, et nt katse alguses jääb inimene passiivseks ja siis loetakse katse loobumiseks. Ning tagajärje faasis peab inimene tegelema aktiivselt. 
Siinkohal lähtutakse samuti isiku ettekujutusest - kas ta on enda arust teinud kõik või mitte.
  700. Seevastu lõpetatud süüteokatse puhul on tarvis aktiivset tegu - passiivseks jäämisest ei piisa. Seda reguleerib §42, mis ütleb seda, et täideviija loobub lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje.
  701. Ja võib olla ka niimoodi, et isik piltlikult öeldes kutsub abi, enne kui tagajärg saabub (on mürgi sisse jootnud, aga koheselt tunneb südametunnistust) aga tagajärg siiski saabub (inimene sureb kasvõi haiglas mürgitusse), siis see ei ole süüteokatsest loobumine. 
Seadus sätestab, et Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. - Seega kui isik annab aspiriini tablette, peab ta käituma nagu oleks tegemist tõelise mürgiga, peab ta aitama ohvrit sama intensiivsusega, on süüteokatsest loobutud.
  702.  
  703. Juhul kui on mitu toimepanijat: kuidas on võimalik süüteokatsest loobuda?
  704. Kuriteo katse peab olema alanud. Loobub see, kes hoiab ära süüteo tagajärje, kelle teo panusest sõltub selle teo tagajärje saabumine.
  705. On kindlasti süütegusid, kus piisabki sellest, kus üks isik loobub ja siis ei saa panna tegu toime. Siis saamegi väita, et süüteo toimepanekust on loobutud. Näiteks: oletame, et meil on isik A, kes vihkab isikut B, soovib tema surma, aga ei julge seda ise teha, leiab selleks palgamõrvari C, kes peaks selle teo toime panema. Oletame, et asi jõuabki sinnamaani, et A kihutamisel (on andnud kuriteorelva) ründab C B-d. C mõtleb viimasel hetkel ringi ja peale tulistamist kutsub kiirabi, tema puhul saame rääkida vabatahtlikkust loobumisest. Nüüd on küsimus A-s - kas tema loobus süüteost? Süü on alati individuaalne, kui 1 loobub süüteost, siis ei saa eeldada, et teine on samuti loobunud. A ei hoidnud ära ja A vastutab vähemalt tapmise katsele kihutamise eest.
  706. Teine näide: A ja B lepivad kokku, et röövivad kedagi, ootavad kedagi pimedas. Ohver tuleb, ning situatsioon on selline, et kui ohver jõuab nendeni, hüppab suurem ja tugevam A välja, ning hakkab Od ähvardama, aga B lööb vedelaks ja põgeneb sündmuskohalt ning lahkub olukorrast. Kui sellega kaasneb ka see, et A loobub ja lahkub sündmuskohalt, siis saame öelda, et kuriteo toimepanek katkestati ja tagajärge ei saabunud tänu B-le. Aga kui B jookseb minema ja A paneb röövi toime, siis kas Bd saab ikkagi rääkida loobumisest, kuna tegu ikkagi viidi lõpuni ja tagajärg saabus. Seetõttu tal ei õnnestunud tagajärge ära hoida. §43 lause 2 - Kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist.
Siin on kaks eeldust, mis peab olema täidetud 1) isik peaks võtma tagasi oma teo panuse, millega ta on tegu toetanud (näite puhul ilmselt see, et kahekesi röövides on hirmsam ja ohvrit hirmutavam) ehksiis kui ta jookseb ära on teo panus tagasi võetud. 2) ainuüksi teo panuse tagasivõtmisest ei piisa, vaid peab tõsimeeli takistama kuriteo toimepanemist kas veenmise teel või füüsilise takistamisega. Lihtsalt äraminekust ei piisa. 
Kui me tuleme eelmisesse katsesse tagasi, kus A palkas C B-d tapma ja andis talle ka relva. Siis C loobumise puhul oli lihtne, kuid kuidas A saaks loobuda sellises situatsioonis? Kui ta hoiab ära tagajärje, siis on lihtne. Kuid kui ta ei saa ära hoida tagajärge, siis kuidas tal on võimalus võtta oma teo panus tagasi ja tõsimeeli takistada tagajärje saabumist? See on keerukas ja sellises situatsioonis loobumise võimalused on väikesed, ainuke võimalus on tagajärje saabumise takistamine - ta peaks tegema kõik endast oleneva, et B väljaspoole ohtu viia.
  707. Probleem, mis nende süüteo katsetega tänapäeval on, on see, et need on võimalikud üksnes tagajärje deliktide puhul. Või kui tegu koosneb mitmest osast, nt vägistamine - sellel on kaks tegu 1) vägivald ja 2) suguühe.
  708. Nt. Teodelikt joobes juhtimine. See tegu on lõpuni viidud, kui isik on autosse istunud ja käigu sisse pannud - see on juhtimine ja joobes juhtimine on sellega lõpule viidud. See ajavahemik, mille vältel on võimalik loobuda, on nii lühike, et on praktikas keeruline hinnata, millal loobutakse. See on omakorda toonud kaasa küsimuse, et teo deliktides ei ole võimalik katsest loobumine võimalik - kas me siis peaks teo deliktide puhul pakkuma seda sama teatud kuldse silla võimalust, et on võimalus loobuda? § 601.  Tegevkahetsus  Kohus võib kohaldada §-s 60 sätestatut või vabastada isiku karistusest, kui toimepandud teol on lõpuleviidud süüteo tunnused, kuid isik loobub vabatahtlikult teo edasisest toimepanemisest või kõrvaldab muul viisil ohu. - see lisati õigusteadlaste poolt 2015 aastal teo delikti lihtsustamiseks loobumise puhul.
  709. Karistatav on üksnes kuriteokatse. § 25.  Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Väärteokatse puhul on vaja eraldi viidata, nt §118 lg 3. Seadusandjal on igakordne hinnang, kas ja millal väärtegu karistada.
  710. Kui rääkida süüteo ettevalmistamisest katse juures, siis vb jäi eelmine kord meelde, et süüteo ettevalmistamine karistatav ei ole. See on karistatav siis, kui see jõuab katse staadiumisse. Nt selles näites, kus A tahab ära tappa B ja palkab selleks C, ning annab selleks 10 000 eurot, siis on küsimus see, mis hetkel me saame A vastutusele võtta? Põhitegu jõuab ju katse staadiumisse alles siis, kui C üritab B-d tappa ( on sihikul ) ja sellest hetkest hakkab ka A vastutus, varasemalt ei saa rääkida kuriteo katsest, ning A ega C ei vastuta kuriteo katse eest.
  711. Toodi 22 prim karistusseadustikku. § 221.  Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine ja kuriteo kaastäideviimise kokkulepe. Selle § kohaldamise eeldus on see, et vähemalt 2 inimest peavad olema seotud asjaga.
  712. On toodud teatud tingimusi, millal seda § saab kasutada. Põhjus on see, et kuritegelikud mõtted ei tohi olla karistatavad. Kui kaks inimest ütlevad lihtsalt, et davai, tapame kellegi ära, siis see on liiga vähe. See kuri tahe peab väljenduma välismaailmas. Seetõttu on seadusandja öelnud lõikes kaks, et  (2) Isik vastutab käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse eest üksnes juhul, kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevuse osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist.
  713. See objektiivne tegu peab olema selline, mis soodustab kuriteo toimepanemist. Nt kui keegi läheb tulevast ohvrit jälgima, et ta rutiini selgeks saada vms.
  714.  
  715. Varavastased süüteod
  716. Jaan Sootak - varavastased süüteod
  717.  
  718. Isiku vara = varaühikute summaga ( varaühik 1 + varaühik 2 + varaühik 3)
  719. Vastavalt varaühku olemusele kaitstakse seda erineval viisil. Seetõttu ongi moodustatud kaks suurt varavastaste süütegude blokki, kus ühel pool on süüteod varaliste üksikõiguste vastu ja teisel pool varavastased süüteod kitsamas mõttes (süüteod vara vastu tervikuna)
Vt pilti all:





Karistusõiguses räägitakse pigem omandi kahjustamisest kahel viisil, üks osa on omastamisdeliktid, kus keegi omastab kellegi teise asja varguse v omastamise teel.
  720.  
  721. Vargus on üks põhikoosseisusid. 
A. Süüteokoosseis
I. Objektiivne koosseis
  722. Teo objekt
  723. vallasasi
  724. võõras
  725. Tegu – hõivamine
  726. vana valduse lõpetamine ja
  727. uue valduse kehtestamine
  728. murdmise teel (ilma või vastu õigustatud isiku tahet)

II. Subjektiivne koosseis
  729. Tahtlus I 1 ja 2 suhtes
  730. Omastamise eesmärk
  731. I astme dolus direktus (e. kavatsetus) asja vähemalt ajutise endale võtmise suhtes
  732. dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) kestva ilmajätmise suhtes
  733. tahtlus omastamise õigusvastasus suhtes
B./C. Õigusvastasus ja süü
  734. Mis on vallasasjad? Vallasasjad on eelkõige siis sellised füüsilised objektid, kehalised esemed, mida on füüsiliselt võimalik ära hõivata. 
Kas inimest saab ka varastada? Inimene on ka kehaline ese? Inimesi ei loeta kehalisteks esemeteks, nad on esemete omanikud. Aga kas nt mõne inimese kehaosa on asi? Nt neer? Ei ole. Aga kui on neerud kuskil hoiul ja sinna murtakse sisse ning varastama? Siis on asjad.
  735.  
  736. Ühisomand on keerulisem - seda kasutatakse abielu puhul - ühisomandis olevad asjad ei ole võõrad. Mõlemad on täieõiguslikud omanikud asjadele.
  737.  
  738. Kui korra on valdus saavutatud, loetakse seda edasikestvaks, kui omanik on unustanud asja olemasolu vms.
  739.  
  740. Valdus võib ka nõrgeneda.
  741. Nt oletame, et kaupluses tuleb kauplusse varas ja ta paneb midagi endale tasku. Turvamees või müüja näeb seda, ning isik peetakse kinni. Ese on süüdlase faktilises valduses. Maksimaalselt saame öelda, et see oli varguse katse. Valdus on kaupluses. 
Mõni aeg tagasi ei olndu pisivarguse katse karistatav. Hõivamine ei olnud lõpule viidud (kuna varas oli poes). Seega ei juhtunud midagi, kuna alust karistamiseks polnud.
  742. Normatiivse valduse mõiste - kui KarSis räägitakse normatiivsest mõistest, siis nende sarnasus on see, et nad on sarnased, on kõrvalvaataja, kes hindab normaalse inimese pilguga. Kõrvaltvaataja pilgu läbi - kas saame öelda, et kas valdus on üle läinud või mitte. Tavainimese seisukohalt, kui inimene paneb poes asju korvi, ei tule kellelgi mõtet väita, et ese korvis on ostja poolt ära hõivatud, ei ole poe valdusest üle läinud. Alles peale seda, kui on kaup tasutud, on esemed ostja valduses. 
Valduse hõivamine peab toimuma ilma omaniku nõusolekuta.
  743. Omastamise eesmärk - mida see tähendab? 
Mida see inimene omastab vallasjasja puhul? Lihtsamatel puhkudel substantsi - eseme enda. 
Nt üks naaber saab ligi teise naabri garaaži ja saab naabrimehelt autoaku. Sõidab sellega talveläbi, kuniks aku on läbi ja viib tolle garaaži tagasi, katkisena, läbi. Nüüd on küsimus, kas ta on asja omastanud või on ta asja kasutanud? Pigem tänane seisukoht on see, et kui asja majanduslik väärtus peitubki mingis sellises omanduses, aku puhul energia, kui see väärtus ammendatakse ära ja jääb tühi kest alles, hinnatakse, et ese on siiski omastatud ja varastatud, mitte kõigest kasutatud. 
Kuidas eristada omastamisdelikti puhul asja omastamist asja hävimisest? 
Oletame, et naaber võtab teise käes talvläbi küttepuid, mis saavad otsa. Teine naaber annab asja politseisse. Kas need küttepuud omastati naabrimehe poolt või omastati? Omastati, kuna kasutati nende majanduslikku väärtust eesmärgipäraselt.
  744.  
  745. Üliõpilast T-d häirib laim, mida ööl ja päeval teeb tema üürileandja O papagoi. Ühel päeval, kui O on välja läinud, avab T linnupuuri ukse ja elutoa akna. Papagoi lendab ära ning vaatamata O pingutustele ei suuda ta enam lindu leida. 
- See ei lähe kuriteo ega väärteo alla.
  746.  
  747. T hõivab võõra tühja maja. Ta barrakadeerib uksed ja aknad, takistades omanikku majja pääsemast.
  748. - See on omandivastane tegu, aga kas seda saab karistada? Kas maja on vallasasi või kinnisasi? Maja on kinnisasi, keegi seda ära ei tassi sealt, enamik varavastaseid süütegusid räägib vallasasjadest. Lihtsalt kinnisasja hõivamine ei ole omandivastaste süütegudega kaitstud kuidagi. Ainukene variant on sissetungi paragrahvi rakendada.
  749. Pärast maja hõivamist kisub T seinast lahti puitplaate. Seda teeb ta eesmärgil saada materjali ahju kütmiseks, sest majas on külm.
  750. -See on juba hävitamine.
  751.  
  752. LOENG 20. NOVEMBER
  753.  
  754. Täideviimine ja osavõtt.
  755. Teo toimepanijad- kõik isikud, keda saab teo eest vastutusele võtta. Jaguneb:
  756. Täideviija
  757. Osavõtja
  758. Eristatakse, et tuua välja erinevad rollid ja diferentseerida karistus. Kaasaitaja vastutus või süü pole reeglina nii suur kui vahetu toimepanija süü. §20-24. Iga kord kui kellelegi esitatakse süüdistus või kellegi tegu uuritakse tuleb välja selgitada, mis tema osavõtuvorm täpselt oli. Kõige suuremad vaidlused käivad selle vahel, millal on tegemist täideviijaga ja millal osavõtjaga.
  759. Näide: A tahab tappa O, palkab selleks palgamõrvari, annab talle relva ja 10 000€ ja selle eest P osutab teenust ja tapab O. Kaasuses tekib küsimus, kes on suurim süüdlane. Kas see A kes skeemi autor ja mõjutas P või P kes vahetult päästikule vajutas.
  760. On erinevad teooriad, mille alusel suurem süüdlane tuvastada ja vastutust määrata.
  761. Objektiivne (formaalne) teooria- loetakse toimepanijaks üksnes neid, kes selle teo reaalselt toime panevad. Ja A oleks vaid osaline kui kihutaja. Teooria jääb hätta kui kaasuses osalevad mitu isikut.
  762. Subjektiivne teooria- iga kuriteo eest tuleb põhivastutaja leidmiseks leida, kelle tegelik soov ja tahe kuriteo toimepanemine oli. Kes kõige rohkem panustas on toimeviija. Seega oleks A siin toimeviija ja P oleks osavõtja. Teooria probleem on see, et seob teo skeemist lahti.
  763. Teovalitsemise teooria (materiaalobjektiivne)- KarS lähtub sellest (hübriid eelmistest). Võtab põhialuseks selle poole, kes vahetult koosseisupärase teo toime paneb. Küsib lisaks, kes selle vahetu teo üle kontrolli omab. A on oma mõju ammu ära andnud, aga konkreetse situatsiooni juures konkreetselt rolli enam ei oma, P vajutab iseseisvalt päästikule. Erinevaid viise kuidas ikkagi isik omab sellist kontrolli teo üle (valitseb kontrolli teo üle) ja saame teda käsitelda täideviijana. Selline teovalitsemine võib esineda kolmes vormis:
  764. Üks isik, kes kogu tegu valitseb- vahetu täideviija, kes üksi koosseisupärase teo toime paneb ja reaalselt ka seda kujundab. Näide: A tapab B, tema valitseb tegu- kui tegu vastab mõnele kuriteokoosseisule, siis ongi tema täideviija. Tema üksi paneb teo toime ja tema enda tegu vastab kõigile koosseisutunnustele, mida on vaja et lugeda koosseis täidetuks. Selline olukord on teovalitsemiseteooria juures kõige lihtsam, sest KarS eriosas on koosseisud kirjutatud kui ühe üksiktäideviija poolt toime pandud teod. Seadusandja kirjeldab tegu nii nagu seda paneks toime üks inimene üksinda.
  765. Kaastäideviimine- tegu valitsetakse erinevate isikute poolt, nad valitsevad tegu funktsionaalselt (igal isikul on teos mingi funktsioon), seega valutsevad tegu oma funktsiooni täites. Kui kõik need funktsioonid kokku panna, siis on täidetud koosseisutunnused. Võib sõltuda koosseisust. Näide: kehaline väärkohtlemine, 2 inimest tungivad ühele kallale- nende mõlema tegevus täidab koosseisu ja ka nemad koos täidavad koosseisu. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.
  766. on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Vägistamine: 1) vägivald 2) suguühendus kui on kaks isikut ja üks kasutab vägivalda ja teine astub suguühendusse, siis eraldi ei pruugi vastata koosseisule, koos vaadates vastab. Kui tegutsevad kooskõlastatult siis võib lugeda kokku need tunnused. Kokkuliidetult täidavad objektiivse koosseisu. Näide: A kasutab O kallal vägivalda ja A läheb eemale. Seda näeb pealt B, kes võtab ära O rahakoti ja telefoni kui O on meelemärkuseta. Kui õnnestuks A ja B tegu lugeda ühiseks ja kooskõlastatuks, siis vastaks tegu röövimise koosseisule, siis saaks süüdistada röövimise kaastäideviimises nii A kui B. Antud kaasuses polnud A-l teadmist, et B võib tulla ja rahakoti ära võtta. Kuna ühist ja kooskõlastatud käitumist pole, siis vastutavad isikud eraldi. A vägivald, B vargus. Seadus tunneb sellist kaastäideviimise ektsessi, millega kirjeldatakse olukorda, kus üks osapool väljub kokkulepitud teo raamidest. Näide: A ja B lepivad kokku röövimises. Teavad, et seal on öövalvur ja lepivad kokku, et seovad valvuri kinni. Kõik toimub nii, aga väljumise hetkel otsustab üks neist valvuri ära tappa ilma teise poolega kooskõlastamata. Seega ühe poole tegu väljub algse kokkuleppe raamest. Seega vastutab teo eest see, kes ületas kokkulepet. Teine ei vastuta. Võib olla selliseid kaasuseid, kus mõni isik ühtegi koosseisu elementi toime ei pane. Lihtne on siis kui iga osaline paneb toime mingi objektiivse teo. Kaastäideviija ja kaasaitaja on erinevad- kergem karistus aitajale.
  767. Vahendlik täideviimine- näide: T on täideviija ja V on vahend. T kasutab V ära, teab rohkem kui tema ja jätab V-le midagi rääkimata. Seega V puudub tahtlus teo toimepanemiseks. Näide: A on C autovõti. A räägib B-le mingi muu jutu (tema enda auto jne). B sõidab autoga minema. Probleem on see, et B-l puudub tahtlus- subjektiivne koosseis on täitmata. Järeldus on, et B ei saa varguse eest vastutusele võtta. Kihutamise ja kaasaaitamise puhul saab üksnes võtta kihutajat vastutusele selle eest, mida on toime pannud teo toimepanija. Et vältida olukorda, kus kedagi vastutusele võtta ei saa, siis küsitakse küsimus, kas A tegelikult kontrollis tegu ja mõtles selle välja. Seega A puhul on tegemist teo valitsejana ja B saab süüdistada vahendlikus teo täideviimises. Kaasus: E oli rikas ja esoteerikahuviline. Tal polnud pärijaid endal. Pärijaks oli onutütar P. E uskus et inimesed sünnivad maailma mitu korda. P kasutas situatsiooni ära ja hakkas uuestisünniga ka tegelema. Käis E-le peale, et E roll on täidetud ja E aeg on edasi sündida. Et seda kiirendada, tuleks teha enesetapp. Valmistati ette rohud jne, E võttis ise teadlikult üledoosi. Kas P saab võtta millegi eest vastutusele? Kui käsitleda E tegu puhtalt enesetapuna, siis mitte, sest puudub põhitegu, millele P oleks saanud kaasa aidata (enesetapule kihutamine). Kuna enesetapp ei ole kuritegu, siis ei saa juriidiliselt sellele ka kaasa aidata. Kas on võimalik, et P valitses tegu sellisel määral, et P on süüdi. Kas pn võimalik, et vahendina kasutatakse ohvrit ise. teoorias võimalik, et inimest eksitatakse niimoodi, et läheb enesekahjustamise teed. Siin loeti P süüdi vahendliku täideviimisega tapmises, kes valitses tegu. Teo valitsemine üleoleva teadmisega. Näide 2: teo valitsemine üleoleva tahtega. Vahendit kasutatakse ära jõu (sunniga) ja isikul puudub võimalus reaalselt vastu hakata. Näide: võetakse pantvangi laps ja öeldakse, et kui sa seda ei tee, siis ma tulistan. Seega enamik inimesi sunni tõttu võib kuriteo toime panna. Erinvus eelmisest on see, et vahend saab aru, mida ta teeb. Aga paneb toime seettõtu, et tal ei jää midagi üle. Täideviija on see, kes sundi teostab. Kui vahendit valitsetakse üleoleva teadmisega, siis üleoleva sunniga saab isik aru, et tema tegu on seadusevastane. Vahendliku täideviimise olukord on ka siis kui kasutatakse ära süüvõimetut isikut.
  768. Kohtu-uudistest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika: Vahendlik täideviimine tähendab olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades. See eeldab aga ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga, mis võib toimuda kas teadmisega, tahtega või teatud võimuaparaadi abil. Eraldi selgitabki kolleegium, mida tähendab isiku valitsemine teadmisega - ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega tahtlikult.
  769.  
  770. KarS kasutab mitmes kohas raskendava asjaoluna mõistet grupp. Kohus on seisukohal, et grupi moodustavad üksnes kaastäideviijad, mitte osavõtjad.
  771.  
  772. Osavõtt
  773. Karistatav üksnes kuritegude puhul, täideviimise puhul on karistatav ka väärteod. Osavõtu puhul erinevalt kaastäideviimisest on olukord selline, kus isiku osa ja side koosseisule vastava teoga on nõrk. Osavõtja puhul on selge, et tegu millele ta kaasa aitab või kihutab peab olemas olema. Kihutamine, kaasaaitamine eeldab põhiteo olemasolu. Osavõtt on aktsessoorne. Kui ei ole põhitegu, siis pole ka osavõttu. Kuriteost osavõtust saab rääkida alates hetkest, kus põhitegu on jõudnud karistatavuse staadiumisse (kui tegu jõuab katse staadiumisse on see karistatav). Seega osavõtt muutub karistatavaks kui täideviimise tegu jõuab katse staadiumisse. On juhtumeid, kus võib vastutus hakata varem aga üldjuhul peab olema jõudnud katse staadiumisse. Vajalik on ka tahtlus. Kuriteole kaasaaitamise tegu ei ole seaduses kirjeldatud (vaimne, aineline). Tahtluse poole pealt peab olema topelttahtlus (nii enda teo suhtes kui täideviija teo suhtes), vähemalt kaudse tahtluse tasandil. Lisaks on osavõtu puhul võimalik täideviija ektsess. Näide: keegi tahab minna panka röövima ja lepitakse kokku, et ähvardatakse. Kaasaitaja annab tulirelvad, vastutab kaasaaitamises röövile, aga juhtub röövi käigus nii, et keegi sureb (polnud varasema kokkuleppega hõlmatud), täideviija vastutab ka mõrva eest, kaasaaitaja vastutab vaid röövi eest. Kaasa saab aidata õigusvastasele teole. Süü on alati individuaalne kriteerium- ühe isiku süüd ei kanta teisele isikule. Täideviija süüd ei saa kanda üle kaasaaitajale või kihutajale. Osavõtul on kaks vormi:
  774. Kihutamine- teise inimese kallutamine õigusvastase teo toimepanemiseks. Isik teeeb teo alles peale kihtamist. Kui tal juba on tahtlus ja teine isik süvendab tahtlust, siis on tegemist hoopis kaasaaitamisega. Praktika eeldab, et kihutamine peab olema konkreetne, ei saa jääda abstraktseks (“mine vargile”). Enesetapule kihutada ei saa.
  775. Kaasaaitamine- võib olla toime pandud erinevates vormides: füüsiline (aidatakse midagi tassida jne- pigem assotseerub klassikaliste kuritegudega), vaimne (nõustamine, süvendatakse tahet jne) ja aineline (antakse asju, nt raha, relv).
  776.  
  777. Varavastased süüteod
  778. Kelmus- koosneb 4 elemendist, koosseis kus 1 pool petab kedagi, ohver satub eksimusse, teeb ise vabatahtlikult vara üleandmise ja selle tulemusena süüdlane saab varalist kasu.
  779. Pettus- tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kohtupraktika piiritleb väärade faktiväidetega. Hinnangutega on raske petta, sest need ei allu sellisele objektiivsuse kontrolline (õige- vale kontrollile). Faktiväide peab olema mingil määral objektiivselt kontrollitav. Hilisemas kohtumenetluses peab olema võimalik seda kontrollida, kas väide oli vale või õige. Kui oli vale, saab isikut süüdistada kelmuses. Kui puudutab väärtushinnanguid, siis on raske objektiivselt kontrollida, veelgi enam, on asju, mida ei saa objektiivselt kontrollida. Needuse näide. Kas kergusklike kaitseks oleks vaja eraldi paragrahvi? Lahenes ilma eraldi paragrahvita. Kelmuse alla lähevad need petuslikud teod, mida objektiivselt saab kontrollida. Väärtushinnagute probleem on see, et ei ole võimalik otseselt kontrollida, maailma parim näide. Kuidas saab petta? Sõnaselgelt valetamine- vaidlus puudub. Petta saab ka konkludentselt (tähenduslike tegudega- migil viisil jäetakse mulje, mida saab faktiliselt tõlgendada ainult ühtemoodi). Näide: keegi müüb kuskil juveelikaupluses juveele, siis kõik eeldavad, et need on originaalid. Kui keegi hakkab teadlikult müüma võltsitud ehteid, kuigi ei ütle, et see on kullast, vaid lihtsalt kasseerib, siis ainuüksi selline müügitegevus (müügiks pakkumine) on tegu, kus väidab, et tegemist on originaalina kuigi saab pärast öelda, et inimeste enda asi, kui kallilt mida ostab. Juveelipoes sellise hinnaga mingeid asju müües on võimalik tegu käsitleda sellisena, et ta väidab, et need on orginiaalid. Konkludentsus sõltub situatsioonist (soojal maal müüvad naeruväärse hinnaga asju). Petmine tegevusetusega- ära kasutada juba autonoomsetel põhjustel tekkinud teise poole eksimust. Üks pool saab aru, et teine pool on eksimuses, aga kasutab seda enda huvides ära. Küsimus on, et millal karistusõigus saab öelda, et teise poole eksimust ei tohi ära kasutada. Selle üle vaieldakse. Kohtupraktika kohaselt ei tohi teise poole eksimust ära kasutada (tsüs heauksuse printsiip).
  780. Eksimus- kannatanul tekib arusaam mis ei vasta tõele. On ka olukordasid, kus kannatanu ei reflekteeri olukorda selgelt. Konkludentselt võib tajuda situatsiooni, kus inimene tellib restoranis söögi, et tal on ka vahendid maksta. Kas kelneril tekib seejuures eksimus? Kohtupraktika käsitleb kui kelmuse, eksimusena. Sootak on pigem seisukohal, et kui inimene ei reflekteeri seda olukorda, siis pole tegemist eksimusega. Selliste pisikelmuste eest on ette nähtud väärteokoosseisud. Küsimus kui intensiivne see eksimus peab olema? Kas isik võib kahelda? A saab kirja, et tal pärand. Tõenäoliselt natuke kahtleb enne makse tegemist. Küsimus on see kas saab käsitleda kelmusena kuna inimene kahtles. Kohtupraktika kohaselt on see ikkagi kelmus, sest vaatamata kahtlusele teeb ta varakäsitluse. Tuleneb ka üldisest arusaamast, et milleski ei saa 100% kindel olla. Pettus peab eksimusega kausaalne olema.
  781. Vara- kelmuse tunnuseks on see, et vara antakse üle. Küsimus on selles, mis on vara, mida karistusõigus kaitseb. Riik peaks kaitsma seaduslikku vara. Näide: narkokurjategijad A ja B. A tahab osta 1kg kokaiini, maksab 50 000€. Tehing toimub, raha antakse üle. Saab vastu 1kg paki, mis on täis jahu. Inimene pöördub politseisse, et teda on petetud. Selgelt tegemist on pettusega. Probleem on selles, et 50 000 ei ole legaalne, kas riik peaks selle oma kaitse alla võtma (ka kuritegelik raha on kelmusega kaitstud?)? Kohtupraktika kohaselt jah, kõigel millel on reaalselt rahaline väärtus on kelmusega välja petetav (pole vahet kas raha on teenitud moraalselt, ebaseaduslikult). Mis on riigi huvi tulla kurjategijat kaitsma? Riik on lähtunud prgamaatilisest arusaamast, et kui ta seda ei tee, siis ta soodustab omakohut.
  782.  
  783. Kaasus.
  784. T tõstab kaupluses oma ostukärusse kõigepealt kasti mineraalvett. Teel kassasse märkab ta ühte huvitavat raamatut, mille hind – 25 € – talle liiga kõrge tundub. Natuke mõelnud, võtab ta siiski raamatu ja asetab selle ostukärusse mineraalveekasti alla, nii et seda ilma kasti kärust väljavõtmata näha ei ole.
  785. Järgmisel riiulil avastab T aga ühe väga ilusa vaasi, mille hind –100 € – talle samuti üle jõu käib. Ta vahetab vaasi külge kleebitud hinnasildil ära odavama vaasi (50 €) hinnasildiga. Kaupluse omanik oli esimese vaasi eest hulgimüüjale maksnud 75 €.
  786. Seejärel läheb T kassasse ja maksab seal kõigepealt mineraalvee eest (ilma kasti kärust välja tõstmata) ja seejärel vaasi eest 50 €. Raamatut ta kassiirile ei näita ja selle eest midagi ei maksa. Kassiir ei märka ei kasti alla peidetud raamatut ega ka muudetud hinnasilti.
  787. Vastus: alates II lõigust, lahendada kelmuse võtmes. Võta koosseis §209. Tegu- andis vahetatud hinnasildiga vaasi poemüüja kätte. Mis on pettuslik tegu? Vahetas hinnasildi ja andis vaasi vale hinnaga kassapidajale, väitis ta kassapidajale konkludentselt, et vaas maksab 50€. Eksimusse sattus kassapidaja, tema eksimus oli, et vaasi hind on 50€. Vara käsutus on vara üleandmine- koosneb 2 osast, andis vaasi üle ja võttis vastu 50€. Varaline kahju- 50€ (turumajanduse mõte on müüa asja kallimalt, 75€ ei saa aluseks võtta- see on sisseostuhind). Varguse kahju arvestatakse väljamüügihinna järgi, mitte sisseostu.
  788.  
  789.  
  790. Kaasus.
  791. K läheb kauplusesse ja küsib müüa käest teksaseid proovida. Proovikabiinis peidab ta ettekavatsetult teksad enda riiete alla ja lahkub märkamatult.
  792. Vastus: kaasuse probleem ei ole pettuslikus teos (jätab mulje, et tal pole millegi eest maksta), vaid selles et puudub eksimus ja vara käsutus. Poemüüja ei tee teadlikult varakäsutust. Seega pole kelmus vaid vargus.
  793.  
  794. Kaasus.
  795. T sõber O kollektsioneerib maale. Kui O näitab T-le uhkusega hiljuti 50 000 € eest ostetud kuulsa kunstniku originaalmaali, tahab T talle vingerpussi mängida ja valetab, et see maal on tegelikult vilets võltsing. Nagu T ette nägi, pettub O nii, et hävitab maali.
  796. Vastus: vara käsutuse alla loetakse iga toimingut, mis mõjutab kannatanu vara koguväärtuse summat. Hävitamisega mõjutab. Kuigi objektiivselt pole varaline kasu eesmärk koosseisu tunnus, siis T-l puudub varalise kasu saamise eesmärk ning puudub kelmuse koosseis. Vahendlik täideviimine. Tegemist on asja hävitamisega, mis on toime pandud vahendliku täideviimise teel.
  797.  
  798.  
  799.  
  800.  
  801.  
  802. Kaasus.
  803. T tahab jällegi ajendada O maali hävitama. Kuna ta aga ei ole O petmiseks piisavalt kompetentne, kutsub ta kohale töötu kunstieksperdi K, lubades talle 1000 €, kui ta kinnitab O-le, et maal ei ole ehtne. K petabki O-d edukalt, O hävitab maali ja T maksab K-le lubatud 1000 €.
  804. Vastus: K vastutus? Eelmises kaasuses puudus T-l varalise kasu saamise eesmärk. K-l on see eesmärk olemas. Tekib küsimus kas K paneb toime kelmuse või mitte? Võiks minna aga ei lähe, sest kelmuse puhul eeldatakse seda, et varaline kasu, mida loodetakse saada tuleneb varalisest kahjust teiseltpoolt, mida saab varalise kahju saaja. Varaline kasu ja kahju peab olema seotud ühe allikaga. Siin on probleem selles, et 1000€ tuleb mujalt, mitte kahju arvelt, mida kannatanu kandis. K vastutab vahendliku täideviimise korras asja hävitamise eest. T on kihutaja. Vastutavad solidaarselt 50 000€.
  805.  
  806. Kaasus.
  807. Müügiagent L pakub talupidaja T-le müügiks lüpsimasinat, väites, et tegemist on sooduspakkumisest tuleneva madala müügihinnaga ning see kehtib täna viimast päeva. T ostabki masina, olles aga sunnitud selleks võtma võlgu, mistõttu ta satub rahalistesse raskustesse. Hiljem selgub, et mingit sooduspakkumist ei olnudki ning T ostis masina tavalise müügihinnaga.
  808. Vastus:
  809.  
  810.  
  811. Pettus- ilmselgelt kasutab müüja manipulatsiooni. Seega võib öelda, et müüja valetas- ei vasta tõele.
  812. Eksimus- tahtis soodushinnaga osta.
  813. Vara käsutus- andis raha välja.
  814. Varaline kahju- sai asja selle hinnaga mis pidi. Kelmus on on süütegu vara vastu tervikuna. Seega hinnatakse varalist kahju raamatupidamuslikus vaates. Bilansis- 4000 maksab nagunii lüpsimasin.
  815. Kaasus.
  816. A-le kuulub kivihunnik. B soovib hunnikut osta ning C, kelle krundi lähedal kivid asuvad, müüb need talle. B arvab, et C-le vastav õigus on, C aga teab, et tegutseb ebaseaduslikult. C jätab kivide eest saadud raha endale.
  817. Vastus:
  818. A suhtes pandi toime vargus.
  819.  
  820.  
  821. Kaasuse küsimus on see, kas B on kivide omanik peale tehingut. Kas B on heauksne omanik või on jätkuvalt omanik A? Kahju on sündinud, sest andis 100€ välja, aga omanikuks ei saanud. Küsimus on õiguslikus mõttes. Seega tuleneb kaasuse probleem asjaõigusest. B võib olla heauskne omanik AÕS §95 lg 3. Varastatud asju heauskselt omandada ei saa. Seega kivid on juriidiliselt A omandis. Seega on tekkinud B-l varaline kahju.
  822. Ühe ja sama teoga pandi toime 2 tegu. Isikut karistatakse üksnes selle eest mille eest raskem karistus ette nähtud.
  823.  
  824. Kaasus.
  825. O läheb reisibüroosse ja tahab broneerida 3-nädalase nn klubireisi, mille eesmärk on võimalus koos teiste noortega sportida ja õhtuti lõbusalt aega veeta. Reisibüroo töötaja T annab O-le lepingu, millele too läbi lugemata alla kirjutab. Lepingu järgi broneerib O 3-nädalase antiiksete kultuuriväärtustega tutvumise reisi. Sihtkohta jõudnud, märkab O, et ta viibib 30-60-aasteate naispedagoogide seltskonnas, kes tunnevad suurt huvi Akropoli jm kultuuriväärtuste vastu. O protesti peale teatab reisibüroo, et makstud 1000 € eest sai ta õppereisi, mille väärtus on samuti 1000 €.
  826. Vastus: pettus +, eksimus +, vara käsutus +, varaline kahju?
  827. Majanduslikult lähtuvalt kahju ei ole, sest tahtis 1000€ reisi, sai 1000€ reisi. Isiklik kasutusväärtus oli raha raiskamine. Objektiivses koosseisus on tegemist kelmusega.
  828.  
  829. LOENG 27. NOVEMBER

  830. Ettevaatusdelikt
  831. Kui üldiselt põhideliktiks on üldiselt tahtlikult toimepandud süütegu. Siis teatud juhtudel karistatakse ka ettevaatamatu süüteo eest.
  832. Üldjuhul kriminaalvastutus kuriteo puhul on vaid tahtliku teo puhul. Tulenevalt finalistlikust teo mõistest on teo üks osa ka see, mida inimene tahtis saavutada teoga, mitte ainult see, mis on tagajärg või kuidas seda saavutati. 
Üksnes erandjuhtudel, osad tagajärjed, on kuulutatud kuriteguteks ka siis, kui on tegemist ettevaatamatusega.
  833. Väärtegusid saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatult ja see tahtluse vorm seal nii suurt rolli ei mängi. Ökonoomika. Kuna tahtluse tõendamine on üsna keerukas, see tahtlus on inimese peas, objektiivsete märkide järgi üritatakse menetluses aru saada, mida inimene tegelikult tahtis.
  834. Kui me räägime ettevaatamatusdelikti eripäeadest, siis üldjuhul on ettevaatamatusdeliktide kõige suurem ebaõigluse osa tagajärgne ebaõiglus. Kui inimene ei soovinud tagajärge, siis ta ikkagi saabus. Kui tagajärje ebaõiglus on piisavalt suur, saab inimest selle eest karistada. Seega üldjuhul on kõik ettevaatamatusdeliktid tagajärjedeliktid. V.a mõned üksikud erandid, kus on leitud, et kui see otseselt tagajärge ei põhjusta, peaks olema karistatav. Nt riigisaladuse avaldamine ettevaatamatusest, ohtu asetamine - selle puhul on tegemist ettevaatamatusdelikti katse kriminaliseerimisega.
  835. Ka põhidelikti tuletisel on oma struktuur, kuidas elemendid paigutuvad süüteo struktuuri. Ettevaatamatus süüteo puhul selline üldine arusaam on olemas, et kuidas struktuur võib välja näha. Aga mõningate elementide osas on lahkarvamused, see puudutab eriti süüteo subjektiivset koosseisu. Kui meil on teo objektiivne koosseis (kirjeldab tegu nagu see välismaalimas välja näeb) ; subjektiivne koosseis (inimese nähes kuidas tegu välja näeb). Samas ettevaatamatu süüteo puhul, kui vaadata kergemeelsuse ja hooletuse definitsioone, mis peab väljendama suhet inimese ja teo vahel, siis seadusandja ettevaatamatust kirjeldades vaatab isiku pähe, et kuidas ta sellest aru saab aga mingil määral annab ka normatiivse hinnangu, et kuidas oleks õige olnud.
  836. Kergemeelsuse definitsioon kirjeldab seda, mis inimese peas toimub, aga kirjeldab ka seda, et inimene oleks tegelikult pidanud aru saama, mis tagajärje see toob. See on välise kõrvalvaataja hinnang. Kui tavaliselt subjektiivne koosseis kirjeldab seda, mis toimub inimese peas, siis ettevaatamatuse delikti puhul kirjeldab see ka seda, mis oleks õige olnud.
  837. Praktikas ei ole suuri probleeme tekkinud ja pigem seda analüüsitakse koosseisu tasandil.
  838. Objektiivne koosseis - algab ettevaatamatus delikti puhul sarnaselt nagu põhidelikti puhul - samamoodi on seaduses kirjeldatud tegu, (üldjuhul) tagajärg ja sinna juurde tuleb siis põhjuslik seos. Kusjuures, kui vaadata ettevaatamatuse süütegude kirjeldusi, siis objektiivses koosseisus nad ei erine teistest. Üldtunnus on selline hoolsuskohustuse rikkumine. Kogu ettevaatamatu süüteo sisu on paljuski selles, et inimesele oli peale pandud kohustus olla hoolas, milles ta läbi kukkus, mis tõi kaasa tagajärje ja sellel põhjusel teda karistatakse.
  839. Inimeste igapäevaelu hoolsus ei ole reglementeeritud, kuigi nt liiklusseaduses on (vaadata ja veenduda jne). Seda aitab defineerida kohtupraktika.
  840. Kuidas hoolsusetust täpsemalt sisustatakse? Seal on mitu taset. Esiteks, selleks, et kellegile ette heita, et ta on hoolsusetu, peab oht olema äratuntav - see on väline hinnang (mitte isiku enda, kohtuniku, prokuröri, kaitsja) ja üritatakse lähtuda sellisest üldisest ettenägemisvõimest normaalse inimese malli järgi. Oletame, et on situatsioon, kus autojuht sõidab, tee ääres lapsed mängivad palli ja kahjuks juhtub õnnetus, et mänguhoos laps jookseb teele ja jääb auto alla. Nüüd tekib küsimus, et mida keskmiselt hoolikas autojuht oleks pidanud ette nägema. Siit saab lihtsalt järeldada, et keskmiselt hoolas autojuht oleks pidanud valmis olema selliseks olukorraks. Isiku enda ettenägemisvõimet võetakse arvesse alles süü juures. §38. Koosseisu juures võetakse objektiivset hinnangut arvesse. Ex ante - enne sündmust (mõeldud tulevast sündmust) ex post– peale sündmust. Tuleb aluseks võtta keskmine inimene ja tuleb hinnata, kas sellises situatsioonis, teades selliseid asju, pidi oskama inimene ette näha midagi.
  841. Ei ole igasugune selline ettenähtav risk kohe keelatud - lisaks peab olema see, et tegemist peab olema ka lubatud riski ületamisega. Probleem on selles, et ega elu ongi mõnes mõttes ohtlik ja väga palju ohtlikke tehnoloogilisi protsesse on tänapäeval, mis toovad kaasa õnnetusi. Samas neid riske aksepteeritakse, kuna see kasu on suurem kui risk. Kasvõi kõige tavalisem liiklussituatsioon - statistiliselt me teame, et me võime teha autosi aina turvalisemaks jne, paraku toimub ikka liiklusõnnetusi. Seega normaalne inimene võib ette näha, et liiklusõnnetusi võib juhtuda. Sellegipoolest ei ole liiklust ära keelatud, kuna tulev kasu on suurem. Seadus riskipiiri kindlaks ei määra - võib olla siis ainult mingid kindlad valdkonnad. Ei ole võimalik väita, et inimene ületas riskimäära.
  842. Riskimäär võib olla situatsioonides erinev - võtame nt rallispordi, kui igapäevases teeliikluses on reeglid üsna selged, kui hoolas peab inimene olema ja et ühiskond ei aksepteeri seda riski mis kaasneb 100 km/h tunnikiirusega, aga aksepteerib 90 km/h kiirusega riski. Rallispordis aga ei ole mingeid piiranguid, paraku on olukordi, kus ralliauto kurvist sõidab otse ja pealtvaataja saab vigastada või sureb. Kas see risk oli ettenähtav? Jah. Kas õnnetuse juhtudes me võtame ralli ekipaaži vastutusele? Ei.
  843. EI tohi ajada segi riski riski realiseerimise tõenäosusega.
  844. Oletame, et A pakub Ole komme, 20st on 2 mürgitatud, ning A lubab võtta vaid 2. Tõenäosus, et O võtab 2 mürgitatud kommi on väga väike. Aga sellest vaatamata, saame me A-d süüdistada tapmise katses, mitte ettevaatamatus surma põhjustamises. Öeldakse, et see on tapmise katse, kuna ühiskonnal ei ole mingit vajadust seda riski aksepteerida. Riski tõenäosus võib olla väga väike, kuid seda ei pea ühiskond aksepteerima. Kui risk läheb liiga kõrgeks, siis nt saksamaal oli keiss, kus sõjalendureid koolitati, ning mingi vea tõttu üle poolte lennukitest kukkusid alla, midagi tehti, aga ei oldud kindel, kas asi töötab, saadeti ülejäänud ka veel ülesse, kuigi risk oli kõrge, st alustati kriminaalmenetlust.
  845.  
  846.  
  847.  
  848.  
  849.  
  850. Ettevaatamatu süüteo struktuur (1)
  851.  
  852. Koosseis
  853. I Objektiivne koosseis
  854. Eritunnused
  855. materiaalse delikti puhul koosseisupärane tagajärg
  856. tegu (formaalse delikti puhul ainult see)
  857. põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel
  858. Üldtunnused
  859. Hoolsusetus
- Äratuntavus ehk ettenähtavus
 - Lubatud riski ületamine
  860. Ettevaatamatu süüteo struktuur (2)
  861. II. Subjektiivne koosseis
  862. tagajärje ja põhjusliku seose suhtes ettevaatamatus
  863. teo suhtes materiaalse delikti puhul tahtlus või ettevaatamatus ja formaalse delikti puhul üksnes ettevaatamatus

  864. III Normatiivne omistamine
  865. õigusvastasusseos
  866. normi kaitseala
  867. enesekahjustamine
  868.  
  869. B. Õigusvastasus
  870.  
  871. C. Süü
  872. üldine süüvõime
  873. isiklik võime hoolsuskohustust täita
  874. süüd välistavad asjaolud
  875.  
  876. 18 lg 3 - hooletus (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
  877.  
  878. A teeb paadiga lõbusõite. Ta teab, et tal kuskil keres on auk, kust tuleb vett sisse. Ta ei teadnud asjaolusid, et paat võib olla katki, ta ei näinud. Seega tal ei lasu süüd.
  879.  
  880. Kuna ettevaatamatu süüteod on seotud päriseluliste õnnetustega, mida paraku juhtub. Siis on mingeid elemente, mida ei ole suudetud ära panna struktuuris. On tehtud kolmas tase koosseisu ja õigusvastasuse vahele - normatiivne omistamine.
  881. Kaasus näiteks, mis on Eestis juhtunud: toimus õpilaste väljasõit Aegna saarele, päev möödus saarel ilusti ja pärastlõunal mingid poisid tegid lõkke ja ümber lõkke oli 5 teismelist, üks noormees leidis ühe pooliku mürsu ja tõi selle kõigi nähes ja viskas selle lõkkesse. Kõik nägid seda ja jäid vaatama. Lõpuks mürsk plahvatas ja juhtus nii et kõik, kes ümber lõkke olid, said raskelt vigastada ja 1 neist surma. Tekkis küsimus, kas noormeest saaks teise noore surmas vastutusele võtta. Kui ta ei näinud ette, siis hooletust saab ikka ette heita. Aga probleem sellises keisis - surma saanud oli teadlik selles situatsioonis ja jäi ohu situatsiooni teadlikult. Piltlikult öeldes - kumb siis rohkem on süüdi? See, kes tekitas situatsiooni või see kes ka jäi situatsiooni? KarSis on arusaam, et peamine kohustus ennast erinevate ohtude eest kaitsta on inimesel endal, mitte kellelgi teisel. Kui see kannatanud on sama teadlik kogu situatsioonist, kui ohu põhjustaja, siis inimene võtab riski endale üle ja kui risk realiseerub, siis ta pm võtab riski endale üle ja on sama palju süüdi.
  882. Antud menetlus lõpetati, kuna kõik, kes olid ümber lõkke, olid teadlikult ja võtsid riski tagajärgedest sellega enda peale.
  883.  
  884. Tegevusetusdelikt
  885.  
  886. Nii nagu nimi juba ütlebki, siis saab teatud põhjustel inimesi karistada ka siis, kui nad jäävad passiivseks ehk tegevusetuks. Tegevusetuse puhul on rikutud kohustatuse normi.
  887. §12 ütleb, et tegusi saab toime panna ka tegevusetusega.
  888. Tegu jaguneb kaheks 1) tegu 2) tegevusetus ehk passiivseks jäämine.
  889. Samas on praktikas kuigi esmapilgul tundub se,e et kuidas eristada tegevust ja tegevusetust üsna lihtne, on praktikas teatud juhtudel eristamine keerukam. Põhjuseks on elu ise, kui vaatame elu, siis inimese erinevad käitumisaktid vahelduvad, mingi hetk on ta passiivne, mingi hetk aktiivne, kuidas siis tuvastada, et kas tagajärg on põhjustatud aktiivse teo või tegevusetuse tõttu - selle puhuks kasutatakse isiku kausaalsuse teooriat. See on mõtteline harjutus, nagu üldse, need kausaalsuse teooriad. Me mõtteliselt eemaldame selle isiku selest situatsioonist ja küsime kas see tagajärg oleks saabunud või mitte. Kui me eemaldame inimese sellest situatsioonist ja see tulemus saabub siis on tegemist tegevusetusega.
  890. Näide: lapsevanem läheb oma lapsega jalutama järve äärde Laps läheb sillale ja upub ära. Kuna ema jäi kaldale, siis oli tegemist tegevusetusega.
  891. Näide: On A, kellel on aias koer. Üks hommiku, kui ta läheb tööle, jätab ta aia lahti. Koer jookseb tänavale ja ründab inimest, kes saab kahjustada. Kas A on tegevusetusega põhjustanud I-le kahju? Hakkame mõtlema sellest hetkest, kui on hommik, poleks A olnud kodus, poleks värav lahti jäänud, seega saab Ad süüdistada. Me peame vaatlema nii, et eemaldame põhjustaja. Kui me eemaldame A sellest situatsioonist, kui ta väljus ja hoidis alles lingist kinni, siis oleks situatsioon saabunud siiski. Olenevalt situatsioonist ja ajahetkest, võib tagajärg erineda.
  892. Sotsiaalse raskuspunkt teooria - millise situatsiooni peal on sotsiaalne raskuspunkt? Kas selle peal, et ta läks väravast välja või selle peal, et ta unustas värava lahti (viimane).
  893. Sotsiaalse raskuspunkti teooria aitab aru saada kas on tegemist tegevuse või tegevusetusega.
  894. Näide: on A, kes läheb oma sõbraga järve äärde. Seal on ujumissild, õues on -2 kraadi. Sõber B kukub vette, karjub appi ja ei oska ujuda. Ujumissilla peal on päästerõngas. A viskab päästerõnga Ble, aga enne kui tal õnnestub päästerõngast kinni haarata, tõmbab A päästerõnga tagasi ja B upub ära. Küsimus on selles, kas A põhjustas B surma tegevuse või tegevusetusega? Pigem on tänane arusaam selline, et raskuspunkt on seal, kus A tõmbas päästerõnga tagasi. Kui ta ei oleks seda teinud, oleks B saanud sellest haarata ja pääseda.
  895.  
  896. KarSis on ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid.
  897. Ehtsad on need, kus seadus kirjeldab keeleliselt, et tegemist on tegevusetusega. Lugedes eriosa paragrahvi, on selge, et seal on kirjeldatud tegevusetust.
  898. Ehtsat tegevusetusdelikti saab meist toime panna igaüks.
  899.  
  900. Mitteehtsad tegevusetusdeliktid ei ole lihtsad. §13 isik vastutab tegevusetuse eest kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. ehksiis seaduses on kirjeldatud mingi tegevusetusdelikti tagajärg, aga on teatud isikud, kellel on kohustus selliseid tagajärgi ära hoida. kui nad neid ära ei hoia, võib neid süüdistada tegevusetuses. Selliseid inimesi, kellel on see kohustus, neid nimetatakse garantideks.
  901. Lapsevanemad on oma laste suhtes garandid. Samas võib ka garandi kohustus tulla lepingust. Nt valvelepingust.
  902. Kurja koera omanik on oma koera suhtes valvegarant, ta peab tegema kindlaks et värav ei jää lähti jne.
  903. Kaitsegarant on see, kes peab mingit isikut kaitsma maailma eest.
  904.  
  905. Subjektiivne koosseis
  906. On võimalik et kaks põhidelikti tuletist moodustavad …
  907.  
  908. Ettevaatamatu süüteod
  909.  
  910. On võimalik ka tegevusetusega kuriteokatse. Kuriteokatse tähendab seda situatsiooni, (katse on teadlik tegu), kus isik on garant, tal on kohustus tegutseda, aga tagajärg jääb saabumata temast olenevatel põhjustel.
  911.  
  912. Tegevusetusdelikti struktuur
  913. Koosseis
  914. I Eelkontroll
  915. tegevus või tegevusetus?
  916. ehtne või mitteehtne tegevusetusdelikt?
  917. teo või tagajärjedelikt §13 mõttes?
  918. II Objektiivne koosseis
  919. garant
  920. nõutava teo tegemata jätmine
  921. võimalus nõutav tegu toime panna
  922. tagajärg materiaalse delikti puhul
  923. hüpoteetiline põhjuslik seos
  924.  
  925.  
  926. Kaasus
  927. A on järvel uppumas. Kaldal on paat, mida A-d päästma asuv B kavatseb kasutada. Paadi omanik C aga hoiab paati kinni ning ei lase B-d sellega järvele sõita. A upub.
  928. Küsimus on eelkõige paadiomaniku vastutuses.
  929. Kas see on tegevus või tegevusetus? Aktiivne tegu (kui ta, C, eemaldada, oleks B saanud minna päästma)
  930. See ei ole abita jätmine, kuna viimane on tegevusetus.
  931. See on §113 - tapmine. Tegu oli kinni hoidmine, tagajärg oli surm, põhjuslik seos on olemas.
  932. Subjektiivne koosseis : teo suhtes tahtlus olemas, tagajärje suhtes olemas - kaudne tahtlus vähemalt, põhjuslik seos - olemas.
  933.  
  934.  
  935.  
  936.  
  937.  
  938.  
  939.  
  940.  
  941.  
  942. LOENG 4. DETSEMBER
  943.  
  944. Raamatukogu töötaja Ä-d organiseeris laste lugemislaagri, sh viis lastegrupi, kuhu kuulusid lapsed vanuses 3-11 aastat, ujuma Emajõe äärde. Ä jättis lapsed omapead vette ja läks ise päevitama künka taha umbes 50m kaugusele, mistõttu oli takistatud tema ülevaade vees viibivate laste tegevusest. Lapsed läksid ujuma ja 6-aastane R uppus kiires veevoolus.
  945.  
  946. §117 Surma põhjustamine ettevaatamatusest
  947.  
  948. On tegemist tegevuse või tegevusetusega? Kumba peaksime kontrollima? Mis teooria see oli? Isiku kausaalsuse teooria - sellega kontrollime. Teooria sisu on see, et kui me mõtleme kõige olulisemast situatsioonist inimese välja ja tagajärg jääb samaks - on tegu tegevusetusega.
  949.  
  950. §117 kontroll
  951.  
  952. Objektiivne koosseis
  953. (mitteehtsate tegevusetusdeliktide koosseis)
  954. Garant + (kasvataja on garant, faktilise tegevusega võttis ta kohustuse laste heaolu eest hoolitseda)
  955. Nõutav tegu (selle tegemata jätmine tegelikult) +
  956. võimalus +
  957. tagajärg (surm) +
  958. põhjuslik seos + (kui kasvataja oleks järelevalvet teostanud siis oleks tagajärg ära jäänud ehksiis kas nõutava teo ja tagajärje vahel on seos)
  959. Subjektiivne koosseis (kas kasvataja sai aru et ta on garant)
  960. Otsene tahtlus (ta sai 100% aru, mida ta tegi)
  961. Kas ta sai aru, et ta jätab midagi tegemata (valvamine) - jah, otsene tahtlus
  962. ettevaatamatus (sest hooletus on siis kui ei mõista olukorra ohtu)
  963. Mõlemad koosseisud on täidetud - §13 - §117 lg 1
  964.  
  965.  
  966.  
  967. A-le meeldivad koerad. Tal endale otseselt koera võtnud ei ole kuid tema maja juures käivad juba pikemat aega hulkuvad koerad, kellele ta süüa annab. Ühel korral kui koerakari jälle süüa tuleb otsima, möödub sealt alaealine B. Näljased koerad ründavad B-d ja tekitavad talle raske tervisekahjustuse.
  968.  
  969. §119
  970. Kas see on tegevus või tegevusetus? Tegevusetus, kuna kui ta oleks või poleks olnud, oleks sama toimunud.
  971. Kas ta võis olla garant? Kas ta vastutab nende koerte poolt tekitatud võimalike kahjustuste eest? Üks argument garandiseisuni vastu räägib see, et A ei olnud koerte omanik asjaõiguse alusel. Garandi kohustused tekivad erineval alusel. A koerte toitmisel tekitas raske situatsiooni, mistõttu ta oli kohustatud ka ära hoidma tagajärgi. Riigikohus jõudis järeldusele, et ei olnud tegu garandiga.
  972. ____________________________
  973.  
  974. K hobiks on koerte kasvatamine. Parajasti on tal üks kallihinnaline (hind 5000 €) võitluskoer, kelle metsikuse üle on ta eriti uhke. Koeral laseb ta vabalt liikuda oma maja aias.
  975. Ühel päeval unustab K kodust lahkudes aiavärava sulgemata. Natuke aega hiljem möödub aiast naabrite alaealine laps P. Koer kargab lahtisest väravast lapsele kallale ja pureb teda, mille tagajärjel saab P raske tervisekahjustuse.
  976. P isa I satub juhtunust raevu ja ta otsustab naabri koera maha lasta. Selleks läheb ta öösel K maja juurde ja näeb seal hämaras, et mingi kogu liigutab maja trepil. I peab seda koeraks, ta sihib, tulistab ning tabab. Tegelikult oli koera asemel trepil aga K, kes oli just koju jõudnud ja üritas kummargil uksemati alt võtit leida. Lasu tagajärjel saab K eluohtliku tervisekahjustuse, kuid I kutsub kiiresti kiirabi ja K elu päästetakse.
  977. K vastutus
  978. tegevusetus või tegevus - tegevusetus §13
  979. §119
  980. Ühtlasi on K ka garant ( valvegarant ).
  981. P vastutus §119, §203, §113-§25
  982. Katse kontrolli alustatakse subjektiivsest koosseisust
  983.  
  984. Järelikult subjektiivne koosseis ei ole täidetud ja edasi analüüsida pole mõtet.
  985.  
  986. §119
  987. Koosseis on täidetud. Ladina keeles on fraas, mis väljendab, kui objekt aetakse sassi. Error in persona vel in objecto
  988.  
  989. §203 - §25 (katse)
  990. Katse puhul alustatakse kontrolli subjektiivsest küljest
  991. Objektiivne koosseis on täitmata, subjektiivne koosseis on täidetud - kuriteo katse.
  992. ______________________________________________
  993. Vaatamata sellele, et ta oli kogemusteta juht, harrastas T kiiret sõidustiili. Tema kodu lähedal oli metsatukk, millest viis läbi vähekasutatav sõidutee. Nähtavuse piiratuse ja tee kitsuse tõttu oli seal kiirusepiirang 50 km/h.
  994. Ühel talveõhtul, kui T sõitis läbi metsatuka, ei pidanud ta kinni sõidukiiruse piirangust ja sõitis üle 80 km/h. Sõidutee kurvis kaotas ta kontrolli sõiduki üle ja sõitis seetõttu otsa teepeenral kõndinud jalakäija O-le. Otsasõidu tagajärjel rullus O üle sõiduki kapoti ja jäi sõiduteele lamama. T peatas sõiduki ning läks O juurde. Ta nägi, et jalakäija ei liiguta end, kuid kuulis ta hingamist. T-d valdas aga kartus karistuse ees ja ta sõitis sündmuskohalt minema. T ei teatanud juhtunust kellelegi.
  995. O leiti umbes tund peale juhtunut juhuslikult sinna kanti sattunud jalakäija S poolt, kes kutsus kiirabi. Tänu kiirabiarstide kiirele tegutsemisele õnnestus eluohtlikult vigastatud O elu päästa.
  996.  
  997. T vastutus
  998. §118; §124; §123 §422
  999. Alustame liiklusõnnetuse poole pealt
  1000. §422  (1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, –karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
  1001.  
  1002. Täidetud.
  1003. 123 - § 123.  Ohtu asetamine (1) Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  1004. Tegemist on väga erandliku paragrahviga, see seisneb selles, et tegelikult selle paragrahviga on kriminaliseeritud ettevaatamatu süüteo katse. Kui üldjuhul viimane ei ole karistatav, siis selles paragrahvis on. Kui lugeda paragrahvi, siis tegemist on olukorraga, kus inimese elu pannakse ohtu, tahtlus teo vastu on olemas, kui oht, mis on olemas, viib reaalse tagajärjeni, ja tagajärje kohta on olemas ettevaatamatus, siis ei kohaldata §123 vaid §118t. Fakt on see, et tagajärge saabuda ei tohi, muidu on tegemist juba järgmise paragrahviga. Aga mis saab siis kui tagajärge pole, aga selle suhtes on tahtlus, aga see ei realiseeru - see on katse. Järelikult §123 saab kohaldada olukorras, kus inimene tekitab raske olukorra, jätab teise sinna, aga 1) see tagajärg ei realiseeru ja 2) tahtlus puudub. Tegemist on ettevaatamatu süüteo katsega.
  1005.  
  1006. 124 - § 124.  Abita jätmine (1) Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  1007. Mis deliktiga on tegemist? Tegevusetuse - ehtne. Kirjeldatakse tegevusetust kui sellist. Kas tegemist on igaühedeliktiga või ? Igaühe. Igaüks kes satub sellisesse situatsiooni, vastutab.
  1008. Kas P on “igaüks” selles situatsioonis? Või ta pole tavaline möödasõitja, kes seda näeb? Ta on riski põhjustaja ehk garandi seisundis. P muutub O suhtes garandiks. O on ingerents.
  1009. Ehksiis võime mõelda, et tegu on tapmise katsega.
  1010. §13 - §25 - §113 - §114
  1011.  
  1012. Võivad tulla ka arvesse mõrv - piinaval viisil §114 mõrv 1) piinaval või julmal viisil ja mõrv 6) teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil;
  1013.  
  1014. Kui isik ise on põhjustanud õnnetuse, siis on tema kohustus garandina hoida ära tagajärg. Tema suhtes rakenduvad teised paragrahvid kui tavalisele möödakäijale.
  1015. _____________________________________
  1016. ANALÜÜSIDA S VASTUTUST
  1017. Salakütt K soovib ebaseaduslikult kitse küttida. Selleks läheb ta öösel metsloomade söötmisplatsile, kus loomad söömas käivad.
  1018. K märkab ühel hetkel, kuidas söötmisplatsi äärde tuleb tume kogu. Ta arvab, et tegemist on kitsega ja tulistab. Lask tabab.
  1019. Mahavarisenud kogule lähenedes avastab K oma ehmatuseks, et tegelikult lasi ta jahimeest J-i, kes oli tulnud loomadele toitu tooma. Lask tabas J-i kõhtu ja ta on eluohtlikult vigastatud. J ei suuda iseseisvalt liikuda, ta on aga teadvusel. J palub K-d, et viimane kutsuks abi, kuna ta ise ei saa liikuda ja tal ei ole endal telefoni kaasas.
  1020. K hakkab aga kartma, et abi kutsudes tuleb tema salaküttimise plaan välja ja ta otsustab lihtsalt lahkuda.
  1021. K jõuab koju ja räägib kohe juhtunust oma sõbrale S. Koos jõuavad nad järeldusele, et J peaks hommikuni tõenäoliselt veel elus püsima, kuid abi saamata ta ellu ei jää. Kuigi S teab, kus loomade söötmisplats asub, ei kutsu ka tema J-le abi ega lähe teda ise aitama.
  1022. Järgmisel hommikul leiab juhuslikult üks teine jahimees teadvusetu J-i. Tänu arstide abile õnnestub J-i elu viimasel hetkel päästa.
  1023. Mis on K tegu? (Selleks et analüüsida S vastutust)
  1024. K §13 - §25 - §114 lg 1 p 6
  1025. S - tegemist on võõra inimesega, kes lihtsalt saab teada, et keegi on hädas. Seega §124 - igaühe delikt. Vastavalt § 24, ei ole S garant, sest tal ei ole erilist isikutunnust.
  1026.  
  1027. ________________________________________________________
  1028. A ja B, käes püstolimaketid ja peas sukad, tormavad vahetult pärast K, kes on kuulikindla klaasiga piiratud kassas, ja üks varajane klient T.
  1029. A haarab T-lt selja tagant kinni, surub püstolimaketi talle vastu kukalt ja käsib tal liikumatult püsida. Samal ajal siirdub B kassiiri juurde ja ähvardab, et kui viimane kohe kogu kassas olevat raha talle ei anna, lastakse T maha. A kinnitab seda omapoolsete ähvardustega.
  1030. Kuigi K kuulikindla klaasi tõttu otsest ohtu enda elule ja tervisele ei tunneta, otsustab ta siiski T elu säästa ja annab kassas oleva raha B-le.
  1031. Seejärel A ja B lahkuvad koos rahaga. Klient T pääseb vaid ehmatusega, mingeid tervisekahjustusi ega füüsilist valu talle ei põhjustatud.
  1032.  
  1033. §135
  1034.  
  1035.  
  1036. §200§ 200.  Röövimine (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
  1037.  
  1038.  
  1039. Väljapressimine - 214
  1040.  
  1041. Kas see on siis röövimine või väljapressimine?
  1042. Vaadeldes kannatanu perspektiivist - röövimise puhul on kannatanu võimetu. Väljapressimise situatsioon on selline, kus kannatanul jääb valik, kui ta keeldub, siis kurjategijal on raske asja lõpule viia - ähvarduse ta võib täide viia, aga jõuga ta kätte ei saa vara. Röövimise puhul saab.
  1043. Selle kaasuse puhul kas vägivalda kasutatakse vahendina (kurjategijad saaks raha kätte kui ähvardus täide viia) või motivaatorina? Nad ei saaks raha kätte, kui ähvarduse täide viiksid. Seega on tegemist väljapressimisega, kuna nad sõltuvad koostöövalmidusest.
  1044.  
  1045. _____________________________________________________
  1046. A töötab ettevõttes, kus käideldakse mh metanooli. Kuna A tuttav S tegeleb salaviinaäriga, otsustab rahalises kitsikuses vaevlev A veidi teenida ja pakub S-ile müüa 20 liitrit metanooli, väites aga seejuures, et tegemist on etanooli ehk tavalise piiritusega. S on tehinguga nõus.
  1047. Kuna ettevõttes on tugev turvakontroll, otsustab A, et metanooli väljaviimiseks on vaja asjasse pühendada ka öövalvur V. Selleks maksab ta V-le 20 € ja viimane lasebki ta ühel öösel ettevõtte territooriumile. V ei tea, mida A kavatseb metanooliga peale hakata.
  1048. A murrab lahti kemikaalide lao ukse ja võtab sealt kanistri metanooliga. Tulles laost välja, satub A-le peale aga sel õhtul ootamatute kohustuste tõttu pikalt tööle jäänud ettevõtte juhataja J. A lööb J-i kaasasolnud sõrgkangiga vastu pead. J kukub ja A lahkub kiirustades. Kuna A varjas oma nägu, siis ei tundnud J teda ära. Kuigi V on J-i ründamisest teada saades väga ehmunud, ei räägi ta kellelegi A-st, kuna kardab, et nii tuleb välja ka tema osa.
  1049. A müüb S-ile kanistri metanooli etanooli pähe maha ja saab selle eest 100 €. S aine päritolu ei tea. S lahjendab saadud vedeliku veega ja kuna segul on veidi kummaline lõhn, siis lisab segule sidruni lõhna ja maitset andvat tervisele mittekahjulikku kontsentraati. Samas ei pööra S joogi kummalisele lõhnale erilist tähelepanu. Saadud segu villib ta 50-sse 1 liitri suurusesse pudelisse ja jääb kliente ootama.
  1050. Esimese pudeli uut „salaviina“ ostavad M ja N, kes hiljem selle kodus ära joovad. M sureb metanooli mürgituse tagajärjel kohapeal. N jõuab kiirabi kutsuda, mistõttu tema elu õnnestub arstide kiire sekkumise tõttu küll päästa, ta saab aga raske tervisekahjustuse. Kuna N suudab siiski arstidele kiirabis öelda, kust salaviin pärineb, informeeritakse sellest politseid ning S-i salaviinaäri suletakse enne kui mõni järgmine klient oleks jõudnud ostma tulla.
  1051. A vastutus - paneb toime murdvarguse, vargus kasvas üle röövimiseks, sest kasutas vägivalda : §200, §114 (katse)
  1052. Mõrva kontroll
  1053.  
  1054. V vastutus - §22 - §200
  1055. Kaasaaitamisetegu on olemas ja tahtlus on olemas.
  1056. Küsimus on selles, et tema tahtlus peab hõlmama ka põhitegu, millele ta kaasa aitab. Küsimus on see, et millele ta omastarust üritas kaasa aidata? Vargusele. Aga läks nii, et A pani toime röövimise. Küsimus antud juhul on selles, kuidas juriidiliselt seda situatsiooni hinnatakse. 
Seda nimetatakse täideviija ektsess. Tegeliklut V vastutus on vargusele kaasaaitamine. §22 - §199
  1057. S vastutus - §117; §119
  1058. §117
  1059.  
  1060.  
  1061. _______________________________________________________
  1062. 18-ne aastane A andis Tallinnas ööklubi Hollywood juures enda isikutunnistuse kasutamiseks 17-ne aastasele B-le, et viimane saaks esitada dokumendi klubi turvatöötajatele ja omandaks õiguse siseneda ööklubisse, kuna alla 18 aastaseid isikuid klubisse ei lastud.
  1063. § 349.  Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine
  Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest –karistatakse rahalise karistusega
  1064. Probleem, mis tekkis kohtupraktikas oli see, et kas eesmärk oli omandada õigusi?
  1065. Kujunes välja praktika, et see oli kuritegu. Aga see on nii lihtne asi, et riigikohtusse asi ei jõudnud. Ükskord aga jõudis ja riigikohus analüüsis olukorda. Probleem: kas on täidetud tunnus, et eesmärk oli omandada õigus? Prokuratuur väitis seda, et õigus, mis omandati, oli õigus siseneda ööklubisse. 
Tunnus oli riigikohtu arvates täitmata - antud koosseisus õiguse all mõeldakse sellist õigust, mis inimesel ongi olemas. Aga ööklubis seda ei juhtunud, isegi kui kellelgi on kaasas isikutunnistus, mille järgi on ta 18 aastane. Isegi sellisel juhul otsustab turvamees, et kas ta saab sisse või ei. Seega tal ei ole objektiivset õigust sinna minna. Dokumendi esitamisega ei kaasne automaatselt õigust, et inimene saab sinna sisse. Antud § järgi ei saa inimest karistada.
  1066.  
  1067. ______________________________________________________
  1068. H leidis pangakaardi, millel oli juurde kirjutatud PIN kood. H võttis seejärel kaarti ja PIN koodi kasutades pangaautomaadist välja 1500 €
  1069. Kas tegemist on vargusega või arvutikelmusega?
  1070. Alles 2015 oli riigikohtus lahend. Aastal 2004 ütles RK et see on vargus. 2015 ütles RK seda, et võõra pangakaardi ja pin koodiga raha välja võttes on käsitletav andmete ebaõige sisestamisega.
  1071. 
Tegemist on arvutikelmusega! § 213.  Arvutikelmus (1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
  1072.  
  1073. ___________________________________________________
  1074. Koduse ülesande läbi rääkimine:
  1075. E vastutus - esimene lõik §22 prim - §114 (omakasu motiiv)
  1076. Mis on see lisategu, mida 22 prim nõuab? raha üleandmine
  1077. E vastutus on mõrvale kihutamise katse.
  1078. P vastutus - §209; §25 - 118
  1079.  
  1080. ________
  1081. Metoodika
  1082. Kaasuse lahendaja peab käsitlema erinevaid võimalikke lahendusteid. Enne lõpliku hinnangu andmist peab lahendaja kõik kaasuse lahendamise käigus tekkinud kahtlused karistusõigusteaduse poolt aktsepteeritud viisil kõrvaldama. See toimub eelkõige subsumptsiooni teel.
  1083. 1. Subsumptsioon
  1084.  
  1085. Tehiolude (sündmuse objektiivsete asjaolude) vastavuse tuvastamist süüteokoosseisus kirjeldatud abstraktsetele tunnustele nimetatakse subsumptsiooniks. Süüteokoosseis sisaldab tavaliselt erinevaid tunnuseid. Iga tunnuse alla sobiv faktiline asjaolu tuleb eraldi subsumeerida.
  1086. 2.1. Üksikute koosseisutunnuste subsumptsioon
  1087. K sõitis ülekäigurajal olevale O-le autoga otsa. Otsasõidu tagajärjel tekkis O-l lahtine reieluumurd.
  1088. Üksikute koosseisutunnuste subsumptsioon koosneb neljast osast:
  1089. kõigepealt tuleb hüpoteesi vormis mingi abstraktne koosseisutunnus vastavusse seada kindla tehioluga: (“K võis O-le tekitada raske tervisekahjustuse KarS § 118 p 1 mõttes”),
  1090. seejärel tuleb abstraktne koosseisutunnus defineerida (“Eluohtlik on selline tervisekahjustus, mis vahetult ohustab selle tekitamise momendil kannatanu elu, st tema surm on tõenäoline või ellujäämisega üheväärselt võimalik.”),
  1091. tuleb kindlaks teha, kas konkreetne tehiolu vastab toodud definitsioonile - nn subsumptsioon kitsamas mõttes (“Kuna O-l tekkis lahtine reieluumurd, mille tagajärjeks on oluline verekaotus, viib selline vigastus ilma õigeaegse meditsiinilise sekkumiseta suure tõenäosusega kannatanu surmani”),
  1092. järeldus (“K tekitas O-le raske tervisekahjustuse KarS § 118 p 1 mõttes”).
  1093.  
  1094. 2.2. Kogu süüteokoosseisu subsumptsioon
  1095. Kuidas üksikute tunnuste subsumptsioonist lõpuks kogu süüteokoosseisu subsumptsioonini jõutakse, selgitab järgnev näide:
  1096. A, vihastudes B peale, haarab viimase kallihinnalise portselanvaasi, mille hinda (5000 €) ta teab, ja viskab selle vastu maad tuhandeks killuks.
  1097. Lahendus:
  1098. “A võis toime panna võõra asja hävitamise või rikkumise KarS § 203 mõttes, visates puruks B-le kuuluva vaasi.”
  1099. A. Süüteokoosseis
  1100. Objektiivne süüteokoosseis
  1101. 1. Teoobjekt – võõras asi
  1102. a) asi
  1103. (1) Et A oleks saanud toime pannud võõra asja hävitamise või rikkumise KarS § 203 mõttes, peaks B-le kuuluv vaas olema asi AÕS mõttes.
  1104. (2) Asi AÕS mõttes on kehaline ese.
  1105. (3) Vaas on kehaline ese.
  1106. (4) Seega on vaas asi.
  1107. b) võõras
  1108. (1) Järgnevaks eelduseks on, et vaas oleks olnud A-le võõras.
  1109. (2) Et asi oleks võõras, ei tohi see olla A ainuomandis ega peremehetu.
  1110. (3) Vastavalt kaasuse tekstile kuulus vaas B-le. Ka ei kajastu ühtegi asjaolu, mis kinnitaksid kas või kaasomandi kuulumist A-le.
  1111. (4) Järelikult oli vaas A jaoks võõras.
  1112. 2. Tegu – rikkumine või hävitamine
  1113. a) rikkumine
  1114. (1) A peab KarS § 203 kirjeldatud kuriteokoosseisu täitmiseks olema B vaasi vähemalt rikkunud.
  1115. (2) Asja rikkumise all mõeldakse asja füüsilise substantsi, välise kuju või vormi kahjustamist, mis vähendab tunduvalt asja kasutamisväärtust.
  1116. (3) Vaasi kasutamisväärtus seisneb eelkõige selles, et, olles veekindel, saab seal hoida lilli. A, purustades vaasi, kahjustas selle senist füüsilist substantsi, välist kuju ja vormi viisil, mis vähendas tunduval vaasi kasutamisväärtust.
  1117. (4) A rikkus vaasi.
  1118. b) hävitamine
  1119. (1) Ka võis A panna toime vaasi hävitamise.
  1120. (2) Asja hävitamine on asja omaduste (eelkõige füüsilise substantsi) selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil täiesti tarvitamiskõlbmatuks. Sellise definitsiooni järgi on asja hävitamine laiem mõiste kui asja rikkumine, neelates sel viisil viimase.
  1121. (3) Nagu näidatud, seisneb vaasi kasutamisväärtus eelkõige selles, et, olles veekindel, saab seal hoida lilli. A, visates vaasi “tuhandeks killuks”, kahjustas selle senist füüsilist substantsi viisil, mis muutis vaasi kasutamise senisel eesmärgil täiesti kasutamiskõlbmatuks.
  1122. (4) A hävitas vaasi. Selles neeldub ka asja rikkumine.
  1123. 3. Tagajärg – oluline kahju
  1124. (1) A võis vaasi lõhkumisega põhjustada olulise varalise kahju.
  1125. (2) Vastavalt KarS § 121 p-le 1 on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.
  1126. (3) Kuna vaasi varaline väärtus oli 5000 €, ületab see 4000 eurot.
  1127. (4) A tekitas vaasi lõhkumisega olulise varalise kahju.
  1128. 4. Põhjuslik seos
  1129. (analüüs vajalik üksnes siis, kui võivad esineda mingid probleemid põhjusliku seoses osas)
  1130.  
  1131. Subjektiivne süüteokoosseis
  1132. (A tahtluse ja motiivide kohta kaasuses midagi öeldud ei ole. Siiski oleks vale antud juhul kaasust mõista nii, nagu ei oleks A aru saanud, et portselanvaas maha visates puruneb. Seetõttu tuleb siinkohal ilma pikemalt põhjendamata asuda seisukohale, et ...):
  1133. “A teadis tegutsemise momendil, et ta hävitab (ja rikub) võõra asja (vaasi), tal oli kõikide objektiivsete koosseisutunnustele vastavate asjaolude suhtes vähemalt otsene tahtlus.”
  1134. (Pikem analüüs vajalik siis, kui kaasuse probleemid avalduvad eelkõige just subjektiivses koosseisus)
  1135.  
  1136. B. Teo õigusvastasus
  1137. (1) A võis käituda õigusvastaselt.
  1138. (2) Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga (KarS § 27).
  1139. (3) Kaasuse tekstist ühtegi viidet õigusvastasasust välistavatele asjaoludele ei ole.
  1140. (4) Järelikult A tegutses õigusvastaselt.
  1141.  
  1142. C. Süü
  1143. (1) A võib olla süüdi võõra asja hävitamises
  1144. (2) Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS üldosa 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
  1145. (3) Kaasuse tekstist ühtegi süüd välistavat asjaolu ei nähtu.
  1146. (4) Järelikult on A süüdi.
  1147. Järeldus: A pani vaasi puruks visates toime KarS § 203 kirjeldatud kuriteo, ehk võõra asja hävitamise, millega põhjustati oluline kahju.
  1148. 3.1. Kaasuste lahendamine eksamil
  1149. Vorminõuded
  1150. Eksamitöö esimesel lehel peab olema eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, kursus ning eksami tegemise kuupäev. Sellel järgneb eksami nimetus. Eksamitöö kirjutamisel jäetakse paremasse serva lehe laiusest 3 cm jagu ruumi korrektori märkuste jaoks. Töö leheküljed nummerdatakse. Käekiri peab olema selge ja loetav.
  1151.  
  1152. Lahendus võib seejuures olla nii kronoloogiline kui ka jagatud süüdlaste või teokomplekside kaupa.
  1153.  
  1154. Valides välja kontrollimist vajava süüteo, sõltub subsumtsiooniprotsessi ülesehitus konkreetse delikti tüübist. Tavaliselt on tegemist tahtliku, üksiktäideviija poolt toimepandud ja lõpuleviidud tegevusdeliktiga.
  1155. Sellise süüteo subsumtsioon tuleb ülesse ehitada järgmiselt:
  1156.  
  1157. TAHTLUS
  1158. Tahtluse elemendid
  1159.  
  1160.  
  1161. Kuidas koosseisus tahtlus kirja pannakse? Piisab kaudsest tahtlusest.
  1162.  
  1163. TEGEVUSDELIKT
  1164.  
  1165. A. Süüteokoosseis
  1166. 1. Objektiivne koosseis
  1167. a) (vajadusel) subjekti eritunnus (nt ametiisik);
  1168. b) tegu
  1169. - isiku väline käitumine;
  1170. - koosseisus sisalduvad teomodaliteedid (nt ruum §-s 266);
  1171. - objekt (nt tulirelv § 199 lg 2 p 1);
  1172. - tagajärg materiaalse delikti korral (nt surm § 113);
  1173. - põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel materiaalsete deliktide puhul (analüüs vajalik üksnes siis, kui kaasuses on mõni viide võimalikele probleemidele kausaalsusahelas)
  1174. 2. Subjektiivne koosseis
  1175. a) vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivsetele koosseisutunnustele vastavate asjaolude suhtes, kui konkreetne koosseis ei nõua otsest tahtlust või kavatsetust;
  1176. b) üleulatuva sisetendentsiga deliktide puhul muu subjektiivse koosseisu tunnus (nt omastamise eesmärk § 199 juures);
  1177. c) eksimus koosseisu asjaoludes (§ 17) , kui sellele on kaasuses mõni viide.
  1178. B. Õigusvastasus
  1179. - Toimub negatiivne kontroll, st otsitakse mitte konkreetset tegu keelavaid vaid lubavaid norme.
  1180. C. Süü
  1181. 1. Süüvõime (selle olemasolu eeldatakse, kui kaasuses otseselt vastupidisele viidet pole);
  1182. 2. Üldised süüd välistavad asjaolud;
  1183. 3. Isikulised süüd välistavad asjaolud (nt abikaasa poolt toimepandus kuriteost mitteteatamine vastavalt § 307 lg-le 2);
  1184. Teiste deliktitüüpide puhul (nt tegevusetusdelikt, ettevaatamatusdelikt, katse, osavõtt) on subsumtsiooniprotsessi struktuur natuke erinev, sõltudes konkreetse deliktitüübi struktuurist.
  1185.  
  1186. KATSE
  1187.  
  1188. Eelkontroll: tegu ei ole lõpule viidud (obj. koosseis on täitmata)
  1189. A. Koosseis
  1190. I. Subjektiivne külg
  1191. - teoplaan ja otsus toime panna süütegu
  1192. - tahtlus objektiivsete koosseisutunnuste suhtes + vajadusel lisanduvad subjektiivsed koosseiutunnused (nt motiiv, esmärk)
  1193. II. Objektiivne külg
  1194. - vahetu asumine koosseisu täitmisele
  1195. B. Õigusvastasus
  1196. C. Süü
  1197. - võimalik vabatahtlik loobumine
  1198.  
  1199. OSAVÕTT
  1200.  
  1201. ETTEVAATAMATU SÜÜTEGU
  1202.  
  1203. A. Koosseis
  1204. I. Objektiivne koosseis
  1205. Eritunnused
  1206. 1) materiaalse delikti puhul koosseisupärane tagajärg;
  1207. 2) tegu (formaalse delikti puhul ainult see);
  1208. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
  1209. Üldtunnused
  1210. 1) Hoolsusetus
  1211. - Äratuntavus e. ettenähtavus
  1212. - Lubatud riski ületamine
  1213. II. Subjektiivne koosseis
  1214. 1) tagajärje ja põhjusliku seoses suhtes ettevaatamatus;
  1215. 2) teo suhtes materiaalse delikti puhul tahtlus või ettevaatamatus ja formaalse delikti puhul üksnes ettevaatamatus.
  1216. III. Normatiivne omistamine
  1217. - õigusvastasusseos
  1218. - normi kaitseala
  1219. - enesekahjustamine
  1220. B. Õigusvastasus
  1221. C. Süü
  1222. 1) üldine süüvõime
  1223. 2) isiklik võime hoolsuskohustust täita
  1224. 3) süüd välistavad asjaolud
  1225.  
  1226. TEGEVUSETUSDELIKT
  1227.  
  1228. Koosseis
  1229. I. Eelkontroll
  1230. 1) tegevus või tegevusetus?
  1231. 2) ehtne või mitteehtne tegevusetusdelikt?
  1232. 3) teo- või tagajärjedelikt § 13 mõttes?
  1233. II. Objektiivne koosseis
  1234. 1) garant
  1235. 2) nõutava teo tegemata jätmine
  1236. 3) võimalus nõutav tegu toime panna
  1237. 4) tagajärg materiaalse delikti puhul
  1238. 5) hüpoteetiline põhjuslik seos
  1239. II. Subjektiivne koosseis
  1240. B/C. Süü/Õigusvastasus
  1241.  
  1242. VÄLJAPRESSIMINE
  1243.  
  1244. A. Süüteokoosseis
  1245. I. Objektiivne koosseis
  1246. Objekt: võõras vara
  1247. Tegu: varalise kasu nõudmine, millega kaasneb
  1248. 1) ähvardus
  1249. a) piirata vabadust
  1250. b) avaldada häbistavaid andmeid
  1251. c) kahjustada vara või
  1252. 2) vägivald
  1253. II. Subjektiivne koosseis
  1254. Tahtlus
  1255. B./C. Õigusvastasus ja süü
  1256.  
  1257. RÖÖVIMINE
  1258.  
  1259. A. Süüteokoosseis
  1260. I. Objektiivne koosseis
  1261. Teo objekt
  1262. vallasasi
  1263. võõras
  1264. Tegu – vägivallaga äravõtmine
  1265. vana valduse lõpetamine ja
  1266. uue valduse kehtestamine
  1267. murdmise (ilma või vastu õigustatud isiku tahet) ja
  1268. vägivalla teel
  1269. II. Subjektiivne koosseis
  1270. Tahtlus I 1 ja 2 suhtes
  1271. Omastamise eesmärk
  1272. vähemalt I astme dolus direktus (e. kavatsetus) asja vähemalt ajutise endale võtmise suhtes
  1273. vähemalt dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) kestva ilmajätmise suhtes
  1274. vähemalt dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) omastamise õigusvastasus suhtes
  1275. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1276.  
  1277. VARGUS
  1278.  
  1279. A. Süüteokoosseis
  1280. I. Objektiivne koosseis
  1281. Teo objekt
  1282. vallasasi
  1283. võõras
  1284. Tegu – hõivamine
  1285. vana valduse lõpetamine ja
  1286. uue valduse kehtestamine
  1287. murdmise teel (ilma või vastu õigustatud isiku tahet)
  1288. II. Subjektiivne koosseis
  1289. Tahtlus I 1 ja 2 suhtes
  1290. Omastamise eesmärk
  1291. I astme dolus direktus (e. kavatsetus) asja vähemalt ajutise endale võtmise suhtes
  1292. dolus eventualis (e. kaudne tahtlus) kestva ilmajätmise suhtes
  1293. tahtlus omastamise õigusvastasus suhtes
  1294. B./C. Õigusvastasus ja süü
  1295.  
  1296.  
  1297.  
  1298.  
  1299. Sõnakasutus ja grammatika
  1300. Sagedased grammatika-, ortograafia- ja interpunktsioonivead võivad mõjutada töö hinnet.
  1301. Ka on soovitav juriidilised mõisted, nagu näiteks error in persona, aberratio ictus etc, selgeks õppida ja eksamitöös vajadusel ja õigel kohal kasutada. Kõnekeelelisi juriidiliselt mitmetähenduslikke väljendeid tuleks vältida.
  1302. 3.3. Vaieldavate õiguslike probleemide lahendamine
  1303. (Alljärgnev kehtib nii eksamitööde kui ka koduülesannete suhtes)
  1304. Karistusõiguses leidub hoolimata suhteliselt väikesele §-de arvule erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Neist tulenevad erinevad seisukohad avalduvad eelkõige 2. subsumptsiooniastme (definitsiooni) juures.
  1305. Ennem kui mingi probleemi erinevaid lahendusvõimalusi kirjeldatakse, peab olema probleemist eelnevalt aru saadud ja sissejuhatavate märkustega diskussioon sissejuhatatud. Alles siis järgneb erinevate seisukohtade kirjeldus. Kindlasti peaks võimalusel välja tooma kohtute seisukoha antud küsimuses.
  1306. Tähtis on erinevate arvamuste käsitlemisel täpselt silmas pidada ka ülalkirjeldatud subsumptsioonitehnikat.
  1307. Näide: Vastavalt KarS §-le 199 tähendab vallasasja „äravõtmine“ võõra valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist asja üle valduse murdmise teel.
  1308. I subsumptsiooniaste: “Isik võis võõra vallasasja ära võtta”
  1309. Sissejuhatus probleemi: “Asja äravõtmine sõltub valduse mõistest, mida defineeritakse karistusõiguses erinevalt”
  1310. II subsumptsiooniaste
  1311. 1. seisukoht, alapealkiri: “Faktilise valduse mõiste”
  1312. Valduse ja äravõtmise
  1313. definitsioon selle seisukoha
  1314. mõttes: “Faktilise valduse mõiste järgi on valdus ...”
  1315. III subsumptsiooniaste
  1316. Subsumptsioon kitsamas mõttes: Tehiolude analüüs toodud definitsiooni valguses
  1317. IV subsumptsiooniaste
  1318. Tulemus: “Selle seisukoha järgi on / ei ole tegemist valdusega”
  1319. Sellel järgneb samal viisil (II-IV subsumptsiooniaste läbimine) teiste seisukohtade käsitlemine, alati koos kirjeldatud seisukohale vastava tulemusega. Erinevate seisukohtade hindamine, nendest mõne kasuks otsustamine ja teiste kõrvalelükkamine toimub vajadusel alles pärast kõigi erinevate seisukohtade esitlemist.
  1320. Kui erinevate seisukohtade alusel läbiviidud subsumptsioonid viivad ühele järeldusele, ei ole vajalik mõne seisukoha kasuks otsustamine. Tuleb lihtsalt kokkuvõtvalt näiteks formuleerida, et “nii faktilise kui ka faktilis-sotsiaalse valduse mõiste järgi on antud juhult tegemist asja äravõtmisega.”
  1321. On aga tulemused erinevad, on vajalik otsustada neist mõne kasuks, mistõttu tuleb valitud lahenduse kasuks ja teiste kahjuks argumenteerida ja lõpuks õigemana tunduv lahendus välja valida.
  1322.  
  1323.  
  1324.  
  1325.  
  1326. PROKORATUURI LAHENDID
  1327.  
  1328. Pangarööv
  1329. KAASUS
  1330. A ja B, käes püstolimaketid ja peas sukad, tormavad vahetult pärast avamist ühte panka. Sellel hetkelviibivad pangas ainult kassiir K, kes on kuulikindla klaasiga piiratud kassas, ja üks varajane klient T, kes on 16 aastane.
  1331. A haarab T-lt selja tagant kinni, surub püstolimaketi talle vastu kukalt ja käsib tal liikumatult püsida. Samal ajal siirdub B kassiiri juurde ja ähvardab, et kui viimane kohe kogu kassas olevat raha talle ei anna, laseb A T maha. A kinnitab seda omapoolsete ähvardustega.
  1332. Kuigi K kuulikindla klaasi tõttu otsest ohtu enda elule ja tervisele ei tunneta ja kurjategijatel endalvõimalus raha kassast kätte saada puudub, otsustab ta siiski T elu säästa ja annab kassas olevasularaha (1 milj. krooni) B-le.
  1333. Seejärel A ja B lahkuvad koos rahaga. Klient T pääseb vaid ehmatusega, mingeid tervisekahjustusi ega füüsilist valu talle ei põhjustatud.
  1334. Analüüsida A ja B käitumistLAHENDUS
  1335. Lahenduskäik on mõistlik jagada antud juhul kaheks – esmalt kuritegu panga vastu ja teiseks kuritegu kliendi vastu.
  1336. 1. teokompleks – kuritegu panga vastu
  1337. I. A ja B võisid toime panna § 200 lg 2 p 6, 7, 8, 9, 10 kirjeldatud kuriteo
  1338. A. Kuriteokoosseis
  1339. § 200 lg 2 p 6, 8, 9, 10 alusel on karistatav võõra vallasasja vägivallaga äravõtmine selle ebaseaduslikuomastamise eesmärgiga, kui see on toime pandus suures ulatuses, grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, sissetungimisega ning näo varjamisega.
  1340. 1. Objektiivne koosseis
  1341. a) võõras vallasasi – panga kassas olev raha oli kahtlema A ja B jaoks võõras vallasasi;
  1342. b) äravõtmine – äravõtmine koosneb ise veel 3 alltunnusest: 1) vana valduse lõpetamine, 2) uuevalduse kehtestamine, 3) murdmise teel. Ei ole probleeme kahe esimese tunnuse osas, kahtlemata A ja B oma tegevusega lõpetasid panga valduse 1. miljoni krooni sularaha suhtes ja kehtestasidsellele oma valduse. Küsitav on aga valduse „murdmine“, kuna kassiir andis raha ära nagu vabatahtlikult. Seda probleemi analüüsitakse aga koos „vägivalla“ mõistega järgnevas punktis;
  1343. c) vägivald – on selge, et vägivald reaalselt oli olemas, mis sest, et psüühiline – § 120 alusel onvägivallana karistatav ka tapmisähvardus. Röövimine nõuab aga seda, et vägivald oleks olnud vara äravõtmise vahendiks. Oluline on seda silmas pidada eelkõige § 214 (väljapressimine) kontekstis,mille puhul samuti isik saab vägivallaga võõrast vara. Riigikohus on siinjuures olnud seisukohal, etvägivald on röövimise korral võõra vara kohese hõivamise vahend, väljapressimise puhul agavahend sundimaks kannatanut hiljem üle andma võõrast vara või varalist õigust või muud varalist kasu (RKL 3-1-1-59-96), seega röövimise korral on vägivald asja ülemineku vahend,väljapressimise korral kannatanu sundimise vahend.
  1344. Antud seisukohalt, mis peamiselt lähtub vägivalla kasutamise ja vara ülemineku vahelise ajapikkusest, jääb aga problemaatiliseks äravõtmise mõiste ja sellise lähenemise korral on tegelikkuses raske piiritleda röövimist, mis eeldab vara äravõtmist, ja väljapressimist, mis eeldab varakäsutust, sest teatud juhtudel võib ka väljapressimise puhul vara kohe kurjategijale üle minna.Röövimise ja väljapressimise eristamiseks on seetõttu parem kasutada samu põhimõtteid, mida kasutatakse varguse ja kelmuse eristamiseks. Sealgi tuleb tõmmata piir vara äravõtmise (võõravalduse murdmise) ja varakäsutuse vahel.
  1345. Varakäsutuse jaoks on määrav see, et kurjategija sõltub kannatanu käsutamistoimingust. Kui kurjategijal on võimalik asi ise ära võtta, siis ei ole tegemist mitte varakäsutusega vaid vara
  1346. 1
  1347. äravõtmisega, mis sellest, et kannatanu võib esmapilgul asja üle anda nagu vabatahtlikult.Nimetatud arusaam rajaneb ka väljapressimise ja röövimise sanktsioonide võrdlusel, madalamad sanktsioonid väljapressimise puhul ongi põhjendatavad sellega, et seal kannatanul siiski jääb mingivõimalus ise otsustada, kas ta allub kurjategija ähvardustele ja kas viimane saab tema vara endale, röövimise puhul sellist valikuvabadust ei eksisteeri, kurjategija saab oma teo lõpule viia ka ilma kannatanu „koostööta“.
  1348. Kaasuse tekstist nähtuvalt puudus kurjategijatel antud juhul võimalus ise kassast raha kätte saada, kuulikindla klaasi tõttu sõltusid nad täielikult kassiirist. Kui kassiir poleks raha ise üle andnud, poleks kurjategijatel seda ka muul viisil olnud võimalik kätte saada. Järelikult ei ole tegemist vägivallaga asja äravõtmisega.
  1349. NB! Kuna nimetatud seisukoht ei ole kohtupraktikas veel kinnitust leidnud, võib siiski nõustuda ka seisukohaga, et ülalmainitud Riigikohtu lahendit aluseks võttes on antud juhul tegemist kohese hõivamisega, see tähendab röövimisega. Seetõttu viin analüüsi lõpule.
  1350. d) suur ulatus – suur ulatus on Riigikohtu praktikas (RKL 3-1-1-14-03) võrdsustatud „suure kahjuga“ mis KarS RS § 8 p 2 alusel on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 1 miljon seda ületab;
  1351. e) grupp – grupi jaoks peab tegemist olema vähemalt kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes, ehk ühise ja kooskõlastatud süüteokoosseisule vastava tegevusega. Antud juhul see ka nii oli;
  1352. f) relv või relvana kasutatav muu ese – nähtuvalt kaasuse tekstist kasutasid A ja B püstolimakette.Riigikohtu praktikas (RKL 3-1-1-10-98, 3-1-3-9-98, 3-1-1-49-98) ei ole relvamakette aga käsitletud relva või relvana kasutatava muu esemega, kuna neil puudub objektiivne ohtlikkus;
  1353. g) sissetungimine – sissetungimise sisustamiseks tuleb aluseks võtta § 266, mille järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alaleebaseaduslik tungimine. Antud juhul on probleemiks see, et pank oli avatud ja avatudteenindusettevõtete puhul võivad sinna siseneda kõik (nö üldine luba sisenemiseks) ilma spetsiaalse igakordse loata. Seega isikut, kes siseneb hoonesse üldise volituse alusel, ei saa käsitleda sissetungijana isegi siis, kui ta seda luba kuritarvitab (vastupidine seisukoht tähendaks, etka nt kõigi ilma piletita ühistranspordi kasutajate tegevus vastaks § 266 koosseisule). Siiski tuleb sellisel juhul lisatingimusena eeldada, et üldist volitust kuritarvitav isik peab vähemalt sisenemisel käituma neutraalselt. Kuigi kindlaid piire ei saa siin tõmmata, võib aluseks võtta põhimõtte, et üldluba ei saa kasutada isik, kellele valdaja ainuüksi juba välise käitumise tõttu oleks sisenemiseindividuaalselt keelanud. On selge, et maskide ja relvamakettidega varustatud isikuid ei oleks pangasaali valdaja sinna lasknud juba ainuüksi nende välise käitumise tõttu. Seetõttu on tegemistsissetungimisega. Samas ei ole seda probleemi eest kohtupraktikas veel selgeks vaieldud.
  1354. h) näo varjamine – sukad olidki näo varjamiseks mõeldud.2. Subjektiivne koosseis
  1355. a) tahtlus objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme ei ole, vähemalt kaudne tahtlus kõigi ülalkirjeldatud elementide suhtes oli olemas;
  1356. b) lisaks eeldab röövimine kavatsetust asja õigusvastase omastamise suhtes – tuleb asuda seisukohale, et antud juhul selline eesmärk A ja B oli.
  1357. B. Õigusvastasus
  1358. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1359. C. Süü
  1360. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis A ja B olla alla 14 aastased või süüdimatud.
  1361. Järeldus: Kui asutakse seisukohale, et tegemist on siiski vägivallaga asja äravõtmisega, panid Aja B toime KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 9 (?) ja 10 kirjeldatud kuriteo.
  1362. II. A ja B võisid toime panna § 214 lg 2 p 2, 4 ja 5 kirjeldatud kuriteo
  1363. On selge, et kanditaat saab jõuda § 214 analüüsi juurde siis, kui ta välistab § 200.
  1364. 2
  1365. A. Kuriteokoosseis
  1366. § 214 lg 2 p 2, 4 ja 5 alusel on muu hulgas karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine vägivallaga suures ulatuses, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega.
  1367. 1. Objektiivne koosseis
  1368. a) varalise kasu üleandmise nõudmine – kassiirile nõude esitamisega oli väljapressimine tegelikult lõpule viidud, varakäsutuse tegemine ja varalise kahju tekkimine kannatanul ei kuulu enamkoosseisu (vt RKL III-1/1-79/95);
  1369. b) vägivald – on selge, et vägivald reaalselt oli olemas, mis sest, et psüühiline – § 120 alusel onvägivallana karistatav ka tapmisähvardus. Probleeme võib esmapilgul tekitada see, et ähvarduse objektiks oli K jaoks võhivõõras klient T. Siiski tuleb § 214 tõlgendamise tulemusena asudaseisukohale, et oluline ei ole ähvarduse objekti ja kannatanu suhete laad, vaid asjaolu, kas sellise ähvarduse sunnil kannatanu on nõus minema varalise enesekahjustamiseni. Antud juhul see nii kaoli;
  1370. d) suur ulatus – vt analüüsi § 200 juures;
  1371. e) grupp – vt analüüsi § 200 juures;
  1372. f) isikult vabaduse võtmine – isikult vabaduse võtmise sisustamiseks tuleb aluseks võtta § 135 ja136, mis tähendab eelkõige isiku kinnipidamist või kinnihoidmist (RKL 1997, lk 254). Antud juhulkliendi T suhtes see ka nii kahtlemata on, kuid tõlgendades § 214 lg 2 p 5 süstemaatiliselt koos §-ga 135, tuleb asuda seisukohale, et § 214 lg 2 p 5 järgi saab kvalifitseerida üksnes sellise vabaduse võtmise, mis pannakse toime isiku suhtes, kellele esitatakse ka vara üleandmise nõue.
  1373. 2. Subjektiivne koosseis
  1374. Tahtlus objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme ei ole, vähemalt kaudne tahtlus kõigi ülalkirjeldatud elementide suhtes oli olemas;
  1375. B. Õigusvastasus
  1376. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1377. C. Süü
  1378. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis A ja B olla alla 14 aastased või süüdimatud.
  1379. Järeldus: A ja B panid toime § 214 lg 2 p 2 ja 4 kirjeldatud kuriteo.
  1380. 2. teokompleks – kuritegu kliendi vastu
  1381. I. A ja B võisid toime panna § 120 kirjeldatud kuriteo
  1382. A. Kuriteokoosseis
  1383. § 120 alusel on karistatav muuhulgas ka tapmisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist.
  1384. 1. Objektiivne koosseis
  1385. a) tapmisega ähvardamine – T tapmisega ähvardamine oli toime pandud nii otsesõnu kui ka kongludentselt (püstolimaketi surumine vastu T kukalt);
  1386. b) alus karta ähvarduse täideviimist – antud koosseisutunnuse esinemist tuleb hinnata kannatanu seisukohalt ex ante (st nende asjaolude pinnalt, mis olid kannatanule teada ähvarduse hetkel). Kaasuse tekstist tulenevalt saab väita, et T pidi kirjeldatud olukorras tundma reaalset ohtu omaelule.
  1387. 2. Subjektiivne koosseis
  1388. a) tahtlus ähvardamise suhtes – probleeme ei ole, see oligi kurjategijate eesmärk;
  1389. 3
  1390. b) tahtlus selles suhtes, et kannatanu peaks ähvardust tõsiseltvõetavaks – see oli samutikurjategijate eesmärk.
  1391. B. Õigusvastasus
  1392. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1393. C. Süü
  1394. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis A ja B olla alla 14 aastased või süüdimatud.
  1395. Tegemist on kaastäideviimisega, kuna nii A kui ka B tegu eraldi kui ka koos vastab § 120 koosseisule.
  1396. Järeldus: A ja B panid toime KarS § 120 kirjeldatud kuriteo.
  1397. II. A ja B võisid toime panna § 135 lg 2 kirjeldatud kuriteo
  1398. § 135 lg 2 alusel on muu hulgas karistatav noorema kui 18 aastase inimese vangistamine eesmärgiga sundida tema tapmise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime pannema
  1399. A. Kuriteokoosseis
  1400. 1. Objektiivne koosseis
  1401. a) noorem kui 18 inimene;
  1402. b) vangistamine – antud juhul võib küsitavusi tekitada see, et kas nii lühiajalist kinnipidamist iseenesest avalikus kohas saab käsitleda vangistusena. Vastavalt KarS kommentaarile ei oma §135 puhul tähtsust vangistuses hoidmise aeg: ka mõneminutiline kinnipidamine moodustabvangistamise nt juhul, kui pangaröövel võtab juhusliku kliendi pantvangi selleks, et jõuda takistamatult panga ees seisva autoni, millega ta juba üksi edasi põgeneb. Samuti saab isikutvangistuses hoida avalikus kohas, nt tema valvamisega. Eeltoodust tulenevalt saab ka kaasuses kirjeldatud tegevust seega käsitleda T vangistamisega. Tegu on lõpule viidud juba isiku vangistamisega, ähvarduse ja kolmanda isiku sundimise suhtes peab kurjategijatel üksneskavatsetus olema, objektiivselt seda aset ei pea leidma;
  1403. 2. Subjektiivne koosseis
  1404. a) tahtlus objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme ei ole;
  1405. b) eesmärk panna tapmise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema – eesmärgi olemasolu tõendab juba see, et nii tapmisega ähvardus kui ka kolmanda isiku sundimine (raha nõudmine kassiirilt) leidsid tegelikult aset.
  1406. B. Õigusvastasus
  1407. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1408. C. Süü
  1409. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis A ja B olla alla 14 aastased või süüdimatud.
  1410. Tegemist on kaastäideviimisega. Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et pantvangi võttis T üksnes A, täitis B ainuüksi oma kohaloleku ja ähvardustega oma funktsiooni teos (suurendas T hirmu), mistõttu vastavaltteovalitsemisteooriale on ka tema kaastäideviija.
  1411. Järeldus: A ja B panid toime KarS § 235 lg 2 kirjeldatud kuriteo.
  1412. LÕPPJÄRELDUS
  1413. 1. alternatiiv – isikud, kes otsustasid röövimise kasuks. A ja B vastutavad KarS § 135 ja § 200 lg 2 p 6, 7,9 (?) ja 10 kirjeldatud teo eest. § 120 neeldub.
  1414. 1. alternatiiv – isikud, kes otsustasid väljapressimise kasuks. A ja B vastutavad KarS § 135 ja § 214 lg 2 p 2 ja 4 kirjeldatud teo eest. § 120 neeldub.
  1415.  
  1416. Võitluskoer
  1417.  
  1418. KAASUS 1
  1419. K hobiks on koerte kasvatamine. Parajasti on tal üks kallihinnaline (turuhind 30 000 krooni)võitluskoer, kelle verejanu ja metsikuse üle on ta eriti uhke. Koeral laseb ta vabalt liikuda omamaja aias.
  1420. Kuigi K teab, et vastavalt Võlaõigusseaduse § 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatudkahju eest, unustab ta ühel päeva kodust lahkudes aga aiavärava sulgeda.
  1421. Natuke aega hiljem möödub aiast alaealine P koos oma isa I-ga. Koer kargab lahtisest väravast välja P kallale ja hakkab teda purema.
  1422. I haarab seepeale lapse päästmiseks maast suure kivi ja virutab sellega koerale vastu pead. Löögi tagajärjel koer sureb. Kutsutakse kiirabi, kes tuvastab P-l puremise tagajärjel rasketervisekahjustuse.
  1423. Analüüsida K ja I käitumist
  1424. LAHENDUS
  1425. Lahenduskäik on mõistlik jagada antud juhul kaheks – esmalt K tegu ja teiseks I tegu.
  1426. 1. teokompleks – koera poolt P puremine
  1427. K võis toime panna KarS § 119 kirjeldatud kuriteo
  1428. A. Kuriteokoosseis
  1429. § 119 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu. On selge, et koer ise õiguslikult oma teo eest ei vastuta, küll võib vastutada selle eest aga koera omanik. Ja antud juhul võib tegemist olla eelkõige tegevusetusega (§ 13), mistõttu analüüs tulebteostada mitteehtsa tahtliku tegevusetusdelikti skeemi alusel.
  1430. 1. Objektiivne koosseis
  1431. a) tagajärg, st raske tervisekahjustus – kaasuse tekstis on otse öeldud, et P sai rasketervisekahjustuse;
  1432. b) nõutava teo tegemata jätmine – antud juhul oleks tagajärge aidanud vältida aiaväravalukustamine, seda K aga unustas teha;
  1433. c) võimalus nõutavat tegu toime panna – kaasusest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid K-ltakistanud ajaväravat sulgemast;
  1434. d) põhjuslik seos - tegevusetusdelikti puhul toimub põhjuslikkuse seoses tuvastamineconditio-pöördvalemi abil, ehk tegevusetus on saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui tegemata jäänud tegu (antud juhul abi andmist ja kiirabi väljakutsumist) ei saa juurde mõelda, ilma et langeks ära ka tagajärg. Seejärel on nõutav, et tagajärje äralangemineoleks kindal teadmise lähedaselt tõenäoline. Kaasuse tekstist nähtuvalt oleks ajavärava lukustamine suure tõenäosusega koera tänavale pääsemise ja P puremise välistanuid, seega on põhjuslik seos antud juhul olemas;
  1435. e) garandiseisund – vastavalt §-le 13 vastutab isik tegevusetuse eest juhul, kui ta onseaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud (nn garandiseisund).Koeraomanikud on oma hoole all olevate loomade suhtes nn valvegarandid, st nad peavadkaitsma ühiskonda oma loomade kui suurema ohu allikate eest (võlaõigusseaduse § 1060).
  1436. 2. Subjektiivne koosseis
  1437. ettevaatamatus objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme ei ole, vähemalt
  1438. hooletuse oli nii nõutava teo tegematajätmise kui ka tagajärje suhtes olemas;
  1439. B. Õigusvastasus
  1440. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavateleasjaoludele.
  1441. C. Süü
  1442. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis K olla alla 14 aastane või süüdimatu.
  1443. Järeldus: K pani toime KarS § 119 kirjeldatud kurteo.
  1444. 2. teokompleks – koera tapmine
  1445. I. I võis toime panna §-s 203 kirjeldatud kuriteo
  1446. A. Kuriteokoosseis
  1447. § 203 alusel on karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud olulinekahju.
  1448. 1. Objektiivne koosseis
  1449. a) võõras asi – koer on võõras asi;
  1450. b) rikkumine või hävitamine – koera tapmine muudab tema „funktsioonipärast kasutusala“ sedavõrd, et kahtlemata on tegemist hävitamise mitte rikkumisega;
  1451. c) oluline kahju – üldjuhul võetakse varalise kahju hindamisel aluseks turuhind, mis antudjuhul on 30 000 krooni. Vastavalt KarS RS § 8 p-le 1 loetakse oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt (hetkel 24 800 krooni);
  1452. 2. Subjektiivne koosseis
  1453. tahtlus objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme võib tekitada üksnes olulisekahju tekitamise aspekt, kuid arvestades sündmuse olustikku saab kindlasti rääkida vähemalt kaudsest tahtlusest selles suhtes;
  1454. B. Õigusvastasus
  1455. Teo õigusvastasus võib olla välistatud hädakaitse (§ 28) tõttu:
  1456. a) hädakaitseseisund, ehk vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne enda või teiste isikute õigushüvedele – tegemist oli vahetu ründega koera poolt P tervisele (ja elule), mis on kahtlemata õigushüved; küsimusi tekitab üksnes see, kas tegemist on ka õigusvastase ründega – kui mitte, siis tuleks kontrollida hädaseisundit. On selge, et koera tegu ei allu õiguslikule hinnangule, seetõttu saab õigusvastase ründega tegemist olla ainult siis, kui oht pärineb kausaalselt inimese õigusvastasest käitumisest. Nagu ülal näidatud, on antud ohu inimese teo mõttes tegelikult põhjustanud K õigusvastane käitumine (ajaväravalahti unustamine) – seega tõrjub I õigusvastast rünnet;
  1457. b) ründaja õigushüvede kahjustamine – kuna koer kuulus K-le, siis kahjustati koeratapmisega just tema õigushüvesid (eelkõige omandiõigust);
  1458. c) hädakaitse piirides – isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kuna P elu oli ohus,vastas koera tapmine ründe ohtlikkusele, samuti ei tekitatud sellise teoga ilmselt liigsetkahju.
  1459. Järeldus: I ei vastuta KarS § 203 sätestatud kuriteo eest, kuna tema teo õigusvastasus on hädakaitse tõttu välistatud.
  1460. II. I võis toime panna §-s 264 kirjeldatud kuriteo
  1461. A. Kuriteokoosseis
  1462. § 264 alusel on karistatav ka looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas.
  1463. 1. Objektiivne koosseis
  1464. a) loom – koer on loom;
  1465. b) avalik koht – tänav on kahtlemata avalik koht;
  1466. b) lubamatu tegu – vastavalt Loomakaitseseaduse § 4 lg-e 1 on looma suhtes lubamatutegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele,loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud Loomakaitseseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja Loomakaitseseaduse nõuetele
  1467. vastavad loomkatsed. Vastavalt Loomakaitseseaduse §10 lg 1 p-le 11 on looma hukkaminelubatud enesekaitseks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele kolm võib looma hukataenesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. Antud juhul oli tegemist looma tapmisega enesekaitseks, mistõttu antud koosseisuelement pole täidetud.
  1468. Järeldus: I ei vastuta KarS § 264 sätestatud kuriteo eest, kuna koosseis ei ole täidetud.
  1469. LÕPPJÄRELDUS
  1470. K vastutab KarS § 119 kirjeldatud teo eest. I ei pannud toime ühtegi kuritegu.
  1471.  
  1472. Võltspass
  1473.  
  1474. Leedu kodanik L. peeti 01. septembril 2004.a. kell 23.50 Piirivalveameti vaneminspektor R-i. poolt Ikla piiripunktis kinni, kuna ta esitas võltsitud Leedu kodaniku passi. Saanud aru, et ta on võltspassiga vahele jäänud, lõi L. ootamatult R-i. vastu nina ning jooksis Ainaži piirpunkti, kus ta Läti piirivalvurite poolt tabati. Raevunud R toimetas L-i. Iklasse tagasi ja pidas tema kahtlustatavana 02. septembril 2004 kell 01.00. kinni.
  1475. 03. septembril 2004 kella 10.00 – 12.30-i kuulas vaneminspektor R L-i kahtlustatavana üle KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine); § 258 lg.1 p.1 (riigipiiri ebaseaduslik ületamine) ja § 345 (võltsitud dokumendi kasutamine) sätestatud kuritegudes.
  1476. 04. septembril 2004 kell 09.30 teatas R. toimunust prokurörile ja taotles L-i vahi alla võtmist. Kuna L. ei soovinud kohtuistungist osa võtta, siis teda kohtusse ei toimetatud. Prokurör taotleski kohtult vahi alla võtmist ning L. võeti 30-ks päevaks vahi alla.
  1477. Kuna L tunnistas oma süüd ja asjaolud olid selged, siis saatis R. 01. oktoobril 2004 uurimiskokkuvõttega asja prokurörile, kes koostas ülalmärgitud kvalifikatsiooniga süüdistusakti jasaatis asja kohtusse taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
  1478. Leida ja analüüsida kohtueelses menetluses ja materiaalõiguse kohaldamisel tehtud vigu, näidates, milliseid norme on rikutud või valesti kohaldatud. Näidata õige käitumisvariantkohtueelse menetleja, prokuröri ja kohtuniku poolt.
  1479. L AH E N D U S Vead:
  1480. 1. Vaneminspektor R-l puudub seaduslik alus kuriteo toimepannud isiku toimetamiseksEestisse teisest riigist. (§ 3 lg. 1)
  1481. 2. Lahenduseks saab olla: menetleva prokuröri poolt Euroopa vahistamismääruse taotlemine Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunikult ning seejärel isiku vahistamise ja väljaandmise nõudmine Eesti Justiitsministeeriumi kaudu Läti Justiitsministeeriumilt. (§507 lg. 1)
  1482. 3. Vaneminspektor R. on antud asjas kannatanu, mistõttu ta ei tohi kriminaalasjas menetlustoiminguid teostada (§ 37 lg. 3; § 66 lg. 2)
  1483. 4. Kuulates isikut üle kahtlustatavana KarS § 121 ja § 347 järgi ja teostades nendes kuritegudes kohtueelset menetlust, oleks tulnud prokuröril muuta uurimisalluvust või anda kriminaalasi üle pädevale uurimisasutusele, politseile. Piirivalveametil on õigus teostada kohtueelset menetlust vaid riigipiiri ebaseadusliku ületamise asjas. (§ 212 lg. 2 p.1; § 212 lg. § 213 lg. 1 p.8)
  1484. 04. septembril 2004 kell 01.00 lõppes L-i kahtlustatavana kinnipidamise tähtaeg 48 tundi, mistõttu ta oleks tulnud piirivalveametnikul koheselt vabastada. (§ 217 lg. 1)
  1485. Prokurör ei oleks tohtinud eeluurimiskohtunikult taotleda isiku vahi alla võtmist , kunatema kahtlustatavana kinnipidamisest oli möödunud üle 48 tunni.(§ 217 lg. 8)
  1486. Eeluurimiskohtunik ei tohi vahi alla võtmist otsustada ilma vahistatava küsitluseta, s.t.tema kohalolek kohtus on kohustuslik (§ 131 lg. 3). Samuti ei määrata vahistamismääruses tähtaega 30 päeva, vaid see antakse kogu kohtueelse uurimiseajaks KrMS § 137 sätestatud vahistamise põhjendatuse kontrollile allutamisega. (§ 132).
  1487. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistusakti ei koostata, vaid koostatakse kokkulepe (§ 245)
  1488. Kahtlustatavana ülekuulamises ja süüdistusaktis märgitud kuriteo kvalifikatsioon ei vasta süüteokoosseisule. KarS § 121 järgi kvalifitseeritakse küll teise isiku löömine, peksmine jne., kuid antud juhul kaitstavaks õigushüveks on avalik võim – piirivalvur kuivõimuesindaja, kes täidab ametiülesandeid. Väär on ka L. käitumise kvalifitseerimine KarS § 258 lg. 2 p. 1 järgi, kuna antud kuriteokoosseis eeldab eelkõige piirikontrollirežiimile mitteallumist ja riiki tungimist, mitte selle pettuslikku ületamist. Õigekvalifikatsioon oleks:
  1489. 9.1 .1) isik püüdis riiki siseneda võltsitud passiga – KarS § 345 (võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi)
  1490. 9.2 . 2) piirivalveametniku löömine teenistusülesannete täitmisel on kvalifitseeritav KarS § 274 järgi (vägivald võimuesindaja suhtes)
  1491.  
  1492.  
  1493. Palgamõrvar
  1494.  
  1495. KAASUS
  1496. K otsustab oma äri kasumlikkuse tõstmiseks vabaneda konkurent X-st. Selleks leiab ta oma tutvusikasutades ühe võimaliku palgamõrvari – P. Ta võtab ühendust P-ga ja lubab talle X-i tapmise eest 100 000 EEK. P on nõus asja korda ajama ja võtab raha vastu. Tegelikult P-l kavas oma lubadust täita eiole ja ta valetas K-le soovi tõttu saada raha, et sellega välismaale sõita.
  1497. Asja üle hiljem järele mõeldes P siiski leiab, et lihtsalt rahaga kadudes võib tal hiljem K-ga „pahandusi“tulla ja ta otsustab jätta vähemalt mulje sellest, et ta nagu oleks ikkagi üritanud X-i tappa.
  1498. Selleks jääb P X-i viimase kodu juures varitsema kavatsusega X-i rünnata ja tekitada talle raskeid tervisekahjustusi. X tapmist üritab ta aga iga hinna eest vältida, kuna ta kardab võimalikku karistust selleeest.
  1499. X saabudes tormab P talle kallale, aga X-l õnnestub rünnak tõrjuda. Ta peab P kinni ja nii tuleb kõik välja. X ise pääseb rünnakust vaid ehmatusega, mingisuguseid tervisekahjustusi ta ei saanud.
  1500. Hinnata K ja P käitumist.
  1501. LAHENDUS
  1502. Antud kaasuse lahendamist on mõttekas alustada P käitumise analüüsimisest, sest sellest sõltub kahinnang K tegudele.
  1503. 1. teokompleks – P poolt X-i tapmise lubamine
  1504. P võis toime panna § 209 lg 1 sätestatud kuriteo
  1505. A. Kuriteokoosseis
  1506. § 209 lg 1 alusel on karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuseloomise teel.
  1507. 1. Objektiivne koosseis
  1508. a) pettus – P valetas K-le, et ta kavatseb X-i tappa;
  1509. b) eksimus – K-l tekkis eksimus, sest vastasel korral poleks ta olnud nõus P-le raha üle andma;c) varakäsutus – K andis K-le 100 000 EEK-i üle;
  1510. d) varaline kasu (kannatanu varalise kahju arvelt) – varalise kasu saamise analüüsimist tuleb alustada vara mõistest kui niisugusest. Tegemist on suhtelisel problemaatilisekoosseisuelemendiga, mille määratlemisel on kasutusel erinevad teooriad. Põhilised neist on:
  1511. Majanduslik varamõiste: Vara kui üldmõiste väljendab kõiki isikule kuuluvaid rahalis-majanduslikke hüvesid, olenemata nende õiguslikust seisundist. Vara olemasolu seisukohalt ei oletähtis, kas see on saadud või vormistatud seaduslikult – ka varga saak, väljapetetud raha võiomastatud leid moodustavad vara.
  1512. Juriidiline varamõiste: Juriidiline varamõiste seevastu eitab vara kui majanduslikult hinnatavat tervikut ning näeb selles konkreetsete varaosade suhtes õiguslikult täpselt fikseeritud õiguste jakohustuste kogumit.
  1513. Kuigi mõlemad teooriad loevad kriminaalõigusega kaitstava vara hulka kuuluvad ainult objektiivse majandusliku väärtusega varaühikud, tekib lahknevus küsimuses, kas karistusõigus kaitseb ka neid majandusliku väärtusega varaühikuid, mida õiguskord mõistab hukka (nagu nt palgamõrvarilemakstav tasu inimese tapmise eest).
  1514. Kohtupraktika on siiski põhimõtteliselt lähtunud vara mõiste majanduslikust käsitusest. Näiteksvarguse objektiks saab olla ka varga saak, varastatud kraam kokkuostjal. Seega tulebkohtupraktikale tuginedes asuda seisukohale, et antud koosseisutunnus on täidetud 100 000 kroonisaamisega (kuigi nii jõuame mõneti kummalisele järeldusele – P süüdimõistmisega kelmuse eest
  1515. 1
  1516. riik heidab talle ette, et miks ta ikkagi oma lubadust ei täitnud. Antud juhul on aga “lubaduse” mittetäitmine ühiskonnale kokkuvõttes hoopis kasulikumaks osutunud kui selle täitmine).
  1517. 2. Subjektiivne koosseis
  1518. a) teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine – P-l oli vähemalt otsene tahtlus K-le oma tapmisvalmiduse kohta valetamise osas;
  1519. b) tahtlus muude objektiivsete koosseisuelementide suhtes – probleeme ei ole, piisab kaudsest tahtlusest, mis oli olemas;
  1520. B. Õigusvastasus
  1521. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1522. C. Süü
  1523. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis K olla alla 14 aastane või süüdimatu.
  1524. Järeldus: P panid toime § 209 lg 1 kirjeldatud kuriteo.
  1525. 2. teokompleks – X-i ründamine
  1526. Kuna kaasusest nähtub, et X-le tervisekahjustusi ei tekitatud, on mõistlik kontrollida kuriteokatset. A võis toime panna § 118 kirjeldatud kuriteo katse.
  1527. A. Kuriteokoosseis
  1528. § 25 - § 118 alusel on karistatav raske tervisekahjustuse tekitamise katse.
  1529. Kuriteokatse puhul alustatakse kontrolli subjektiivsest koosseisust.
  1530. 1. Subjektiivne koosseis
  1531. Kaasusest nähtuvalt soovis P tekitada X-le rakse tervisekahjustuse. Kuigi kaasuses ei ole öeldudotsestelt, mis viisil ta seda teha soovis, ei ole see ka antud juhul oluline. Seega on subjektiivnekoosseis täidetud.
  1532. 2. Objektiivne koosseis
  1533. Süüteokatse algus – süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Antud juhul sellega probleeme ei ole, P alustas vastavalt omaettekujutusele rünnakut.
  1534. B. Õigusvastasus
  1535. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1536. C. Süü
  1537. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis P olla alla 14 aastane või süüdimatu või et ta oleks süüteo lõpuleviimisest vabatahtlikult loobunud.
  1538. Järeldus: P panid toime § 25 - § 118 kirjeldatud kuriteo.3. teokompleks – K pool P kihutamine X-i tapmisele
  1539. On selge, et tegelikult kihutas K P-d X-i tapmisele. Oleks P X-i selle tulemusena ka tapnud, vastutaks K §22 lg 2 - § 114 p 5 (2. alt) alusel, ehk teise isiku tahtlik kallutamine eest teise inimese tapmisele omakasu motiivil (oma äri kasumlikkuse tõstmine).
  1540. Osavõtja, sh kihutaja ei pane vahetult toime koosseisupärast tegu, vaid teeb seda täideviija kaudu.Osavõtt on aktsessoorne selles mõttes, et ta eeldab alati nn põhiteo olemasolu. KarS § 22 lg 1 nõuab teise isiku kallutamist tahtlikule õigusvastasele teole – seadus ei räägi seega teole kallutamise üritamisest või selle katsest, vaid eeldab, et teine isik tõepoolest kallutamise tulemusena asub tegu toime panema. Kuna KarS ei näe enam ette karistust kuriteo ettevalmistamise eest, on kuriteost osavõtu eest võimalik karistada üksnes juhul, kui nn põhitegu on jõudnud katse staadiumi. Varem vaadeldi nn kõlbmatut osavõttu – so juhud, mil vaatamata organiseerimisele, kihutamisele või kaasaaitamisele ei leia aset
  1541. 2
  1542. vähemalt lõpuleviidud kuriteokatse – vastava kuriteo ettevalmistamisena KrK §-le 15 lg 1 järgi. Seetõttu kuriteost osavõtust saab rääkida alates hetkest, mil kuriteo täideviimine on jõudnud vähemalt katsestaadiumi (RKL 3-1-1-94-00). Seega ei alga osavõtja vastutus mitte tema poolt kihutamise või kaasaaitamise toimepanemisest, vaid alles siis, kui täideviija on asunud kuritegu toime panema.
  1543. Teine aktsessoorsuse aspekt on see, et osavõtja vastutab üksnes ulatuses, mis realiseerub täideviija käitumises.
  1544. Osavõtt on mõeldav üksnes tahtlikult toimepandavast kuriteost (§ 23 lg 2 ja 3). Kihutaja tahtlus peab hõlmama kõiki täideviija poolt toimepandava teo objektiivseid tunnuseid. Riigikohtu praktika kohaseltpeab osavõtutegu olema toime pandud otsese või kaudse tahtlusega ning see peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu kõikide objektiivseid ja subjektiivseid elemente vähemalt kaudsetahtluse tasemel (RKL 1-1-94-00; RKL 1-1-60-00).
  1545. Seega tuleb kõne alla K vastutus üksnes rakse tervisekahjustuse katsele kihutamise eest.
  1546. A. Kuriteokoosseis
  1547. 1. Objektiivne koosseis
  1548. a) täideviija poolt õigusvastase teo toime panemine – eelnev analüüs näitab, et P pani toime rakse tervisekahjustuse tekitamise katse;
  1549. b) kihutamine – kihutamine kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole võib esineda suvalisesvormis, kuid selle puhul on oluline, et ta kutsuks teises isikus esile otsuse panna toime tahtlikkuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu. Antud juhul nii see ka oli.
  1550. 2. Subjektiivne koosseis
  1551. a) tahtlus kihutamise suhtes – pole probleemi;
  1552. b) tahtlus raske tervisekahjutuse tekitamise katse suhtes – pole probleemi, kuigi K kihutas P-d X-i tapmisele, toimubki tapmine üldjuhul nö astmete kaupa: -> rünnaku algus -> tervisekahjustus ->surm. Seetõttu saab kindlasti väita, et kuigi K tahtlus oli suunatud X-i tapmisele, hõlmas see kaviimasele raske tervisekahjutuse tekitamise katse.
  1553. B. Õigusvastasus
  1554. Tegu on õigusvastane, kuna kaasusest ei nähtu ühtegi viidet võimalikele õigustavatele asjaoludele.
  1555. C. Süü
  1556. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, nagu võis K olla alla 14 aastane või süüdimatu.
  1557. Järeldus: K pani toime § 22 lg 2 - § 25 - § 118 kirjeldatud kuriteo.
  1558.  
  1559. Sissemurdmine
  1560.  
  1561. Kaasus
  1562. Politsei vaneminspektor K sai 13.05.2005 kell 21.00 väljakutse sündmuskohale AS MÖÖDIK,aadressil Tallinn, Kukekese 5, kuhu oli akna purustamise teel sisse murtud ja varastatud 10 uut pakendis alkomeetrit maksumusega 7000 EEK-i. Sündmuskohal ootas teda ees AS-i valvur P,kes oli nähtavalt närviline ja andis ütlusi kuriteo avastamise kohta. P palus ennast tunnistada kannatanuks ja kannatanuna üle kuulata, kuna ehmatas katkist akent nähes. Vaneminspektor Kesimeste uurimistoimingutena seda koheselt ka tegi. Kuna sündmuskohal midagi olulist peale klaasikildude ei leitud, otsustas K sündmuskoha vaatlust mitte vormistada, vaid piirdus visuaalse skeemi koostamisega enda märkmikusse. K sai P-lt informatsiooni, et samal territooriumil asuvaadvokaadibüroo AUS & KAITSJA aadressil Kukekese 7 ruumides põles tuli, kui ta varguse avastas. K püstitas versiooni, et nimetatud kohas võivad viibida kahtlustatavad ning varastatud esemed ja läks sinna n.n. „kuumadel jälgedel“ läbiotsimist tegema. Enne advokaadibüroosse sisenemist hakkas K otsima manukaid, neid leidmata, palus P-l kaasa tulla ja vormistas taläbiotsimise protokollis manukaks. Kuna aeg oli hiline ja ringkonnaprokurör tööl ei viibinud, otsustas K uurimistoimingu teha edasilükkamatu juhuna ilma prokuröri määruseta, viidates läbiotsimise protokollis KrMS § 91 lg. 3. Kolmekümne kuue tunni pärast teataski K toimunud läbiotsimist prokurör A-le, kes võttis asja teadmiseks ja tunnistas selle lubatavaks. Advokaadibüroo läbiotsimisel palus K vandeadvokaat S-l ruumist lahkuda, teda mitte segada ja oodata politseiautos, mida S seadusekuuleka kodanikuna ka tegi. K leidis vandeadvokaat S-ilauasahtlist ühe alkomeetri, mispeale ta pidas S-i 48-ks tunniks kinni. Nimetatud aja möödumiselvandeadvokaat S vabastati arestimajast, kuna selgus, et leitud alkomeeter oli tema isiklik ja ostetud 2 aastat tagasi.
  1563. Koheselt pärast vabanemist esitas vandeadvokaat S Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse ja palustunnistada tema kinnipidamine ebaseaduslikuks. Kohus tagastas talle kaebuse ja viitas, etkaebuse esitamisel ei ole järgitud selle esitamise korda.
  1564. Leia kaasuses 10 otsest kriminaalmenetluse seadustiku sätete rikkumist ja kirjelda vaneminspektor K ja prokurör A käitumist, kui nad oleksid toiminud kriminaalmenetluseseadustiku sätteid järgides.
  1565. Kirjelda kriminaalmenetluse seaduslikule põhinevat vandeadvokaat S-i poolt kaebusteesitamise ning lahendamise korda ja tähtaegu kuni kohtuni juhul, kui prokuratuur jättiskaebused rahuldamata.
  1566. Vastustes viita vastavatele KrMS sätetele.
  1567. Vead:
  1568. Valvur P-d ei saa kannatanuks tunnistada, kuna temale ei ole kuriteoga vahetult kahjutekitatud. Sissemurdmisest tingitud närvilisust ja ehmatust tunnistajal ei saa vaadelda kuriteoga vahetult tekitatud moraalse kahjuna. (KrMS § 37 lg. 1). Valvur P-d ei saakannatanuna üle kuulata, kuna ta on tunnistaja kuriteofakti avastamise osas. ( KrMS § 66lg. 1)
  1569. Vaneminspektor K jättis tegemata sündmuskoha vaatluse ( KrMS § 84)
  1570. Läbiotsimise juures manukate viibimist KrMS ei sätesta, seetõttu valvur P kaasaminemanukana läbiotsimise juurde oli seaduserikkumine. Sündmuskoha vaatluse juurde oleks
  1571. teda saanud kaasata kui tunnistajat ( KrMS § 84 lg. 2)
  1572. Advokaadibüroo läbiotsimist ei saa teostada edasilükkamatu juhuna hilisema prokurörile
  1573. teatamisega ( KrMS § 91 lg. 3).
  1574. Prokurörile tuleb edasilükkamatul juhul teatada läbiotsimisest 24 tunni, mitte 36 tunni pärast ( KrMS § 91 lg. 3)
  1575. Advokaadibüroo läbiotsimist saab teostada vaid prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel ( KrMS § 91 lg. 2)
  1576. Prokurör, olles 36 tunni möödumisel saadud teada KrMS § 91 lg. 2 rikkumisest, olekspidanud selle tunnistama koheselt seadusevastaseks, mitte lubatavaks. Samuti oleksprokurör pidanud koheselt vabastama vandeadvokaadi kui seadusevastaseltkahtlustatavana kinnipeetu.(KrMS § 217 lg.9)
  1577. Advokaadibüroo läbiotsimisel peab juures viibima advokaat või selle võimatuse korral teine advokaat ( KrMS § 91 lg. 7)
  1578. Advokaati ei saa politseiametnik kahtlustatavana 48-ks tunniks kinni pidada, seda saab teha vaid prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel ( KrMS §217 lg. 5)
  1579. Vandeadvokaat S oleks pidanud kaebuse tema ebaseadusliku vahistamise kuimenetlustoimingu peale esitama Põhja Ringkonnaprokuratuurile ( KrMS § 228 lg. 1). Põhja Ringkonnaprokuratuur peab kaebuse lahendama 30 päeva jooksul, antud juhul jäeti kaebuse rahuldamata. S-il on õigus selle määruse peale esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ( KrMS § 228 lg. 2). Riigiprokuratuur peab kaebuse lahendama 30 päeva jooksul. Antud juhul jättis Riigiprokuratuur kaebuse lahendamata. Riigiprokuratuuri määruse peale on S-l õigus edasi kaevata 10 päeva jooksul alates päevast, mis ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. (KrMS 230 lg. 2). TallinnaLinnakohtu eeluurimiskohtunik lahendab kaebuse 30 päeva jooksul kirjalikus menetluses. Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu ( KrMS § 231 lg. 5).
  1580.  
  1581. Kasiinoäri
  1582.  
  1583. KAASUS
  1584. Eduard ja Marek on kasiinoärimehed. Majanduslanguse tõttu on aga nende äri pankroti äärelning nad otsustavad tagasi pöörduda oma varasema kuritegeliku elustiili juurde. Eduardtunneb ühte kasiino püsiklienti Vladimirit, kes on kinnisvaraärimees. Viimasel kohtumisel kelkis Vladimir, et tal õnnestus just üks suurtehing ja raha on laialt käes. Eduard otsustasolukorda ära kasutada. Ta tegi Marekile ettepaneku, et viimane Vladimirile peksa annaks ning siis esitaksid nad Vladimirile nõude, et kui too ei soovi sellise asja kordumist, siis maksku 100 000 krooni. Marek nõustus ettepanekuga.
  1585. Kui Vladimir ühel öösel kasiinost kodu poole läks, järgnes Marek talle vargsi ja peksis tapimedas pargis läbi. Mõni päev hiljem helistas Eduard Vladimirile ja ütles, et kui viimane ei soovi endale edasisi pahandusi, siis maksku 100 000 krooni. Kuna Vladimirile tundus kõnekahtlane, siis ta lindistas selle Eduardi eest varjatult oma mobiiltelefoniga.
  1586. Vladimir pöördus seejärel politseisse ja esitas enda ja Eduardi telefonikõne salvestise. Alustati kriminaalasi ja kohtueelse menetluse lõppedes esitas prokuratuur Eduardile süüdistuse. Marekile süüdistust esitada aga ei saanud, kuna kriminaalmenetlus oli tema suhtes lõpetatud.Nimelt oli Mareki kaitsja esitanud eeluurimise käigus ringkonnaprokuratuurile taotluse menetluse lõpetamiseks. Ringkonnaprokuratuur jättis taotluse oma määrusega rahuldamata jaselle jättis oma määrusega jõusse ka Riigiprokuratuur, kuid kaitsja esitas seepeale KrMS § 230 lg 1 alusel kaebuse eeluurimiskohtunikule, kes lõpetas KrMS § 231 alusel oma määrusega Mareki suhtes kriminaalmenetluse tõendite vähesuse tõttu. Määrus jõustus, kuna KrMS § 385 p 11 alusel ei olnud võimalik seda prokuratuuril edasi kaevata vaatamata sellele, et prokuratuuri hinnangul oli tõendeid piisavalt süüdisuse esitamiseks.
  1587. Eduard anti 2007. a alguses kohtu alla süüdistatuna väljapressimises ja lisaks ebaseaduslikusmajandustegevuses (KarS § 372) aastal 2006. Kohtumenetluse kestel loobus prokurör KarS § 372 süüdistusest, kuna 15.03.2007 jõustunud seadusemuudatusega muutus antud tegu väärteoks. Kohus lõpetas selles osas kriminaalmenetluse ja saatis materjalid edasi politseisse väärteomenetluse läbiviimiseks KarS § 372 lg 1 alusel.
  1588. Kriminaalmenetluses oli tunnistajaks kasiino raamatupidaja Kristel. Kohtueelses menetluses oli Kristel andnud ütlusi, et Vladimiri ja Eduardi vahel puudusid ärisuhted, seega ei saanud raha nõudmine tuleneda võlasuhtest. Kohtumenetluses muutis Kristel aga oma ütlusi, väites, et Vladimiri ja Eduardi vahel oli võlasuhe. Nimelt olevat Vladimir hasartmängusõltlane jaEduard oli talle laenanud 100 000 EEK-i, mida Vladimir polevat aga suutnud tagasi maksta.
  1589. Kohus kasutas kohtuotsuse tegemisel tõenditena Vladimiri poolt esitatud kõne salvestist ja Kristeli kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis avaldati kohtus ristküsitluse käigus KrMS § 289 alusel.
  1590. Kristeli vastu alustati seejärel kriminaalmenetlust KarS § 320 järgi (valeütluste andmine).Eeluurimise käigus ei õnnestunud siiski üheselt selgeks teha, millisel korral Kristel valetas,samas oli selge, et vähemalt ühel ülekuulamisel ta seda tegi. Vaatamata sellele esitas prokurör Kristelile süüdistuse teadvalt valeütluste andmises ja põhjendas seda süüdistusaktis sellega, et vähemalt ühed ütlused on olnud valed. Kaitsja vaidles süüdistusele vastu viitega kaitseõigusele ja süüdistuse ebakonkreetsusele – sellest ei nähtu, millisel juhul siis ikkagi valeütlusi anti ja in dubio pro reo printsiibist lähtudes tuleb sellist olukorda tõlgendada süüdistatava kasuks.
  1591. Andke menetlusõiguslik hinnang:
  1592. 1) Eduardi poolt esitatud telefonikõne salvestise kasutamisele tõendina - kas tegemist on eraviisilise jälitustegevusega ja kas seda salvestist saab kasutada tõendina?
  1593. 2) Eeluurimiskohtuniku poolt menetluse lõpetamisele Mareki suhtes
  1594. 3) Eduardi suhtes väärteomenetluse läbiviimisele
  1595. 4) Kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamisele tõendina kohtus5) Kristeli suhtes süüdistuse esitamisele KarS § 320 alusel
  1596. LAHENDUS
  1597. 1. Eduardi poolt esitatud telefonikõne salvestise kasutamine tõendina (2 punkti)
  1598. Enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses (RKL 3-1-1-5-09). Sellist salvestist saab tõendina kasutada kui „muud teabesalvestist“ KrMS § 63 lg 1 mõttes.
  1599. 2. Eeluurimiskohtuniku poolt menetluse lõpetamine Mareki suhtes (2 punkti)
  1600. KrMS §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on eeluurimiskohtunik pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandavaid ülesandeid. Kõikkriminaalmenetluse seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerivad vaid üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava põhiõiguste kaitse. Kuid eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasjaarutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine. Seega puudub tal pädevus kriminaalmenetlust lõpetada (RKL 3-1-1-41-08).
  1601. 3. Eduardi suhtes väärteomenetluse läbiviimine (2 punkti)
  1602. Isiku suhtes tehtud õigeksmõistev kohtulahend või prokuröri loobumine süüdistusest on lõplikud menetlusotsused PS § 23 lg 3 ja konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikli tähenduses, mis välistab sama teo suhtes teistkordse kohtumõistmise (RKL 3-1-1-57-08). Seega on selliseljuhul väärteomenetluse jätkamine välistatud.
  1603. 4. Kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamine tõendina kohtus (2 punkti)
  1604. Olukorras, kus kohus ei suuda otsustada, millised ütlused on tõesed, tuleb kohtul jätta tunnistaja ütlused tõendite kogumist välja. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus näiteks pärast mingi tunnistaja poolt kohtueelsesmenetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse
  1605. tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi (RKL 3-1-1-68-06).
  1606. 5. Kristeli suhtes süüdistuse esitamine KarS § 320 alusel (2 punkti)
  1607. Kui tunnistaja annab kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses vastukäivaid ütlusi, on toime pandud valeütluste andmine, sõltumata sellest, et ei suudeta näidata, millal tunnistaja täpselt valeütlusi andis. Vt J. Sootaki artiklit Juridicas 2009/II.
  1608.  
  1609. Sõidueksam
  1610.  
  1611. KAASUS
  1612. Füüsilisest isikust ettevõtja Martin korraldas koolitusloa alusel mootorsõidukijuhtide koolitust. Koolitus maksis 2000 EEK, kuid Martin pakkus varjatult võimalust saada tunnistus ilma koolitust läbimata 4000 EEK eest. Vastav tunnistus oli ARK-s eksamitele pääsemise ning juhiloa saamise eelduseks.
  1613. Martin tegi nelja silma all vastava ettepaneku ka Tiinale, kes maksiski 4000 EEK-i ja sai selleeest ilma koolitust läbimata tunnistuse. Tiina esitas saadud tunnistuse ARK-ile, pääses eksamitele ja läbis need edukalt ning talle väljastati mootorsõiduki juhiluba.
  1614. Vaatamata sellele, et ta oli kogemusteta juht, harrastas Tiina kiiret sõidustiili. Tema kodu lähedal oli metsatukk, millest viis läbi vähekasutatav sõidutee. Nähtavuse piiratuse ja tee kitsuse tõttu oli seal kiirusepiirang 50 km/h. Ühel talveõhtul, kui Tiina sõitis läbi metsatuka, ei pidanud ta kinni sõidukiiruse piirangust ja sõitis üle 80 km/h. Sõidutee kurvis kaotas takontrolli sõiduki üle ja sõitis seetõttu otsa teepeenral kõndinud jalakäija Toivole. Otsasõidu tagajärjel rullus Toivo üle sõiduki kapoti ja jäi sõiduteele lamama. Tiina peatas sõiduki ningläks Toivo juurde. Ta nägi, et jalakäija ei liiguta end, kuid kuulis ta hingamist. Teda valdas aga kartus karistuse ees ja ta sõitis sündmuskohalt minema. Tiina ei teatanud juhtunust kellelegi. Toivo leiti umbes 1 tund peale juhtunut juhuslikult sinna kanti sattunud jalakäijaSirje poolt, kes kutsus kiirabi. Tänu kiirabiarstide kiirele tegutsemisele õnnestus eluohtlikult vigastatud Toivo elu päästa.
  1615. Andke karistusõiguslik hinnang:
  1616. 1) Martini poolt raha eest tunnistuse väljastamisele
  1617. 2) Tiina poolt Martinile raha maksmisele
  1618. 3) Tiina poolt tunnistuse esitamisele ARK-le
  1619. 4) Tiina poolt Toivole otsasõidule ja sündmuskohalt lahkumisele
  1620. LAHENDUS
  1621. 1. Martini poolt raha eest tunnistuse väljastamine (2 punkti)
  1622. 1.1. Martin võis toime panna KarS §-s 294 sätestatud kuriteo (altkäemaksu võtmine)A. Süüteokoosseis
  1623. Altkäemaksu võtmine on võimalik ametiisiku kui erisubjekti poolt.
  1624. 1) enne 15.03.2007 nõudis § 288 otseselt, et isikul oleks ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus.FIE ise ei ole juriidiline isik, samuti pole tal ametiseisundit üheski teises juriidilises isikus.See, et tal oli riigi poolt väljastatud koolitusluba, ei tee teda veel riigiametnikus.
  1625. 2) 15.03.2007 jõustunud § 288 lg 2 mainib ka füüsilist isikut: „isik, kes [...] tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava [...] füüsilise isiku majandustegevuse käigus“. Siinkohalon sellega silmas peetud aga olukorda, kus FIE-le kuulub mingi ettevõte, nt kauplus või tehas, ja selle ettevõtte juht võtab pistist, kahjustades nii omaniku ehk FIE huvisid. Samas eivõimalda see säte ametiisikuks lugeda seda FIE-t ennast. Nii on seda selgitatud ka eelnõuseletuskirjas (http://web.riigikogu.ee/ems/saros- bin/mgetdoc?itemid=061590005&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11)
  1626. Järeldus: Kuna Martin ei ole ametiisik, on vastutus KarS § 294 järgi välistatud
  1627. 1.2. Martin võis toime panna KarS §-s 344 kirjeldatud teo (dokumendi võltsimise)A. Süüteokoosseis
  1628. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged.
  1629. Kuna Martin andis Tiina nimele välja tunnistuse, millega kinnitas, et Tiina on koolituse läbinud ja omandanud vastavad oskused, siis on Martin toime pannud §-s 344 kirjeldatud teointellektuaalse võltsimise vormis.
  1630. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1631. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.Järeldus: Martin vastutab KarS § 344 lg-s 1 sätestatud süüteo eest
  1632. 2. Tiina poolt Martinile raha maksmine (2 punkti)
  1633. 2.1. Tiina võis toime panna KarS §-s 298 sätestatud süüteo (altkäemaksu andmine)
  1634. A. Süüteokoosseis
  1635. Altkäemaksu andmine on ametiisikule või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamine või andmine. Kuna Martin ei ole ametiisik, ei ole süüteokoosseis täidetud.
  1636. Järeldus: Kuna Martin ei ole ametiisik, on Tiina vastutus KarS § 298 järgi välistatud
  1637. 2.2. Tiina võis toime panna KarS § 344 - § 22 lg 3 kirjeldatud teo (dokumendi võltsimiselekaasaaitamine)
  1638. A. Süüteokoosseis
  1639. Tiina andis Martinile raha tunnistuse saamise eest, teades, et tunnistus ei kajasta tegelikkeasjaolusid. Raha andis ta Martinile pärast selle poolt tehtud pakkumist. Seega ei ole Tiina võltsitud dokumendi valmistamisele kihutaja, küll aga kaasaaitaja vaimse kaasabi näol, misseisnes Martini tahte tugevdamises võltsimine toime panna. Ilma Tiina teota ei oleks Martin võltsimist toime pannud. Nt Riigikohus leidis, et isiku soovitus teisele pöörduda teatud ametniku poole, kes raha eest probleemi lahendab, on vaimne kaasabi altkäemaksu andmisele (RKL 3-1-1-10-09).
  1640. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1641. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.Järeldus: Tiina vastutab KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo eest
  1642. 3. Tiina poolt tunnistuse esitamine ARK-le (2 punkti)
  1643. 3.1. Tiina võis toime panna KarS § 345 ja § 280 sätestatud süüteod (võltsitud dokumendikasutamine ja valeandmete esitamine)
  1644. A. Süüteokoosseis
  1645. Tiina esitas Martinilt saadud tunnistuse ARK-le, st kasutas võltsitud dokumenti. Ta teadis, et tunnistus on võltsitud.
  1646. Tiina esitas ARK-le kui ametiasutusele valeandmeid selle kohta, et ta on koolituse läbinud ning see oli toime pandud juhiloa kui ametliku dokumendi saamiseks. Seega on täidetud ka KarS § 280 lg 1 tunnused. Kuivõrd aga kaitstav õigushüve on antud juhul KarS § 345 ja 280sama – dokumendi usaldusväärsus (KarS § 280 puhul kitsamalt ametiasutusele esitatud dokumendi usaldusväärsus), siis neeldub KarS §-le 280 vastav tegu KarS §-s 345.
  1647. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1648. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.Järeldus: Tiina vastutab KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo eest
  1649. 4. Tiina poolt Toivole otsasõit ja sündmuskohalt lahkumine (4 punkti)
  1650. 4.1. Tiina võis toime panna KarS § 422 lg 1 sätestatud süüteoA. Süüteokoosseis
  1651. Tiina rikkus liiklusseaduse sätteid ning põhjustas otsasõidu jalakäijale, kellele tekitati rasketervisekahjustus, eluohtlik vigastus (KarS § 422 lg 1). Tiina rikkus tahtlikult (teadlikult) liikluseeskirju, põhjustas Toivole otsasõidu, millega kaasnes ettevaatamatusest raske tervisekahjustus.
  1652. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1653. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.Järeldus: Tiina tegu vastab KarS § 422 lg 1 tunnustele
  1654. 4.2. Tiina võis toime panna KarS § 113 (114 p 6) - § 25 lg 1 sätestatud süüteo (tapmise katse teise süüteo varjamise eesmärgil)
  1655. A. Süüteokoosseis
  1656. Tiina, olles põhjustanud liiklusõnnetuse, oleks pidanud kutsuma kiirabi, kuid ta ei teinud seda,vaatamata sellele, et sai aru Toivo tervisliku seisundi tõsidusest ja sellest, et kannatanuseisund ei võimalda ennast ise abistada ning kõrvalise abi saabumine on üksnes juhuslik.Tiina lahkus sündmuskohalt kartuses karistuse eest, mistõttu tuleb hinnata, kas tegemist ei ole tegevusetusega toimepandud tapmiskatsega teise süüteo varjamise eesmärgil.
  1657. Tapmiskatse tegevusetusega on mitteehtne tegevusetusdelikt, kuivõrd tapmist saab toime panna nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Mitteehtsa tegevusetusdelikti süüteokoosseisutunnuseks on subjekt – garant. Tiina oli antud olukorras garant, kuna tema õigusvastane tegu põhjustas Toivo suhtes ohtliku olukorra (nn ingerents –RKL 3-1-1-13-07). Seetõttu tekkis tal kohustus Toivot aidata, st õiguslik kohustus ära hoida tagajärje saabumine (KarS § 13 lg 1).
  1658. Tapmiskatse on realiseeritud, kui tegu või tegevusetus oleks võinud põhjustada inimese surma. Käesolevas kaasuses tuleb hinnata põhjuslikku seost Tiina poolt Toivo maha lamamajätmise, st tegevusetuse ja Toivo võimaliku surma saabumise vahel. Tiina jättis eluohtlikult vigastatud Toivo lamama sõiduteele kõrvalises kohas talvisel ajal. Ilma juhusliku abisaabumata oleks suure tõenäosusega saabunud Toivo surm (kaasuse tekstis on öeldud, et üksnes tänu kiirabiarstide kiirele tegutsemisele õnnestus Toivo elu päästa). Seega on objektiivselt tegemist lõpuleviidud katsega.
  1659. Tapmiskatset on võimalik toime panna kaudse tahtlusega (RKL 3-1-1-128-06). Seega tuleb hinnata, kas konkreetse teo puhul isik pidas võimalikuks surma saabumist või mitte. Riigikohtu praktikas on tõdetud järgmist: ”Süüdlaste ükskõikne suhtumine oma tegevusetagajärgedesse, mida lisaks iseloomustab abitu kannatanu jätmine hilis-sügisesel ajal kõrvalisse kohta, ei ole kummutatav süüdlaste väidetega, et kannatanu oli surma eel suutnud
  1660. mingil määral oma asukohta muuta või et süüdlased kannatanut maha jättes andsid talle tulevikku ulatuvaid korraldusi. Tagajärgedesse ükskõikne suhtumine kinnitab vaid tapmise toimepanekut kaudse tahtluse vormis” (RKL 3-1-1-116-98). Seega ka antud kaasuse korral onvõimalik öelda, et raske tervisekahjustuse saanud ja teadvuseta isiku mahajätmine kõrvalissekohta talvisel ajal kujutab endast kaudse tahtlusega tapmise katset.
  1661. Tapmiskatse puhul tekib küsimus, kas tegu vastab tapmise katsele teise kuriteo varjamise eesmärgil. Tiina eesmärk sündmuskohalt lahkudes oli vältida tema kui otsasõitja tuvastamist ja nii pääseda karistusest. Selline tegevus oleks võinud viia jalakäija surmani, mida Tiinamöönis. Seega on üks lahendus öelda, et Tiinal oli nö topelttahtlus – kavatsetus kuriteo varjamise suhtes ja kaudne tahtlus tapmise suhtes. Samas ei ole Eesti karistusõiguses veel üheselt seisukohta võetud, kas KarS § 114 p 6 puhul peab kavatsetus hõlmama ka surma põhjustamist või piisab sellest, et tegu käivitav motiiv on süüteo varjamine, samas kui surmakui tagajärje suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Seetõttu on teiseks võimalikuks lahendusekstegu kvalifitseerida nö tavalise tapmise katsena (§ 25 lg 1 - § 113).
  1662. B/C. Õigusvastasus/Süü
  1663. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.Järeldus: Tiina vastutab kas KarS § 113 (§ 114 p 6) - § 25 lg 1 alusel
  1664. Eraldi küsimuse on veel see, kas KarS § 422 lg 1 ja KarS § 113 (§ 114 p 6) - § 25 lg 1 on reaalkonkurentsis või neeldub õnnetuse põhjustamise koosseis tapmise koosseisus.Konsumeerimine on olukord, kus koos raskema põhideliktiga on toime pandud mittekaristataveel- või järeltegu. Seejuures on oluline, et süüdimõistmine põhiteos ammendab kaasnevate tegude ebaõiguse. Põhidelikt neelab eel- või järeldelikti üksnes siis, kui neis avaldub väiksem ebaõigus kui põhideliktis. Sellisel juhul loetakse eel- või järeldelikti taunitavus põhideliktiga kaetuks ning isikut karistatakse üksnes põhidelikti eest. Eel- või järeldeliktiga kaasneva ebaõiguse suuruse kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta kõiki faktilisi asjaolusid ning mitte taandada eel- või järelteo ja põhiteoga kaasneva ebaõiguse väljaselgitamist üksnes nimetatud tegude eest ette nähtud karistuste võrdlemisele. Selle küsimuse lahendamine on igakonkreetse kriminaalasja faktilistest asjaoludest sõltuv (RKL 3-1-1-92-07). Järelikult võib lugeda õigeks mõlemad vastusevariandid.
  1665. 4.3. Tiina võis toime panna KarS § 123 sätestatud kuriteo (ohtu asetamine)
  1666. A. Süüteokoosseis
  1667. KarS § 123 näeb ette vastutuse teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustadavõivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Esmapilgul vastab Tiina tegevus ka selle kuriteoobjektiivsetele tunnustele – Tiina tegevuse tagajärjel asetati Toivo eluohtlikku olukorda ning sündmuskohalt lahkumisega ka jäeti sellesse. Lisaks tuleb tähele panna, et ka ohtu jätmineeeldab sisuliselt garandiseisundit – see tuleneb teise isiku õigusvastasest ohtu asetamisest.
  1668. Ohtu asetamine ning tegevusetusega tapmise katse ei pruugi seetõttu ainult objektiivsetetunnuste poolest olla eristatavad ning hinnata tuleb subjektiivset koosseisu. Tapmise katsegaon tegemist siis, kui isik, jättes enda poolt eluohtlikku olukorda asetatud isiku abita, vähemalt möönab selle tulemusena ohu realiseerumist, st isiku surma. Kui aga võimaliku tagajärje
  1669. suhtes saab rääkida üksnes ettevaatamatusest, siis on tegemist ohtu asetamisega KarS § 123 mõttes. Nende kahe kuriteo erisused ilmnevad selgemalt siis, kui juurde mõelda, et ohtrealiseerub ja isik sureb. Esimesel juhul (kaudne tahtlus) vastutab isik tegevusetusega tapmiseeest, teisel juhul (ettevaatamatus) üksnes surma ettevaatamatu põhjustamise eest (KarS § 117).
  1670. KarS § 123 näol on seega sisuliselt tegemist nö ettevaatamatu kuriteo katsekriminaliseerimisega sui generis. Seetõttu on selle kohaldamisala ka väga piiratud, või õigemini piiratuks muutus ta siis, kui Riigikohus aktsepteeris kaudse tahtlusega tapmise katse võimalikkust. Kui Riigikohus oleks jätkuvalt otsest tahtlust nõudnud (nagu KrK ajal), siis oleks ka KarS § 123 kohaldamisala suurem.
  1671. Järeldus: Tiina tegu ei vasta KarS § 123 tunnustele
  1672. 4.4. Tiina võis toime panna KarS § 124 sätestatud kuriteo (abita jätmine)
  1673. A. Süüteokoosseis
  1674. KarS § 124 näeb ette vastutuse ka teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse korral. Tiina tegevus vastab esmapilgul ka selle kuriteo koosseisule – ta jättis abi kutsumata liiklusõnnetuse tulemusena eluohtlikus seisundis Toivole.
  1675. Siiski ei ole KarS § 124 antud juhul kohaldatav, kuna selle näol on tegemist nö igaühedeliktiga, mis ei saa kohaldada garandile, st isikule, kes on eluohtliku seisundi või olukorra põhjustanud.
  1676. Järeldus: Tiina tegu ei vasta KarS § 124 tunnustele
  1677.  
  1678. Narkoäri
  1679.  
  1680. Materiaalõiguse kaasus
  1681. Veiko plaanis ajada narkoäri. Kuna Veikol olid Hollandis selleks kontaktid, siis oli küsimus vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. Veiko leppis kokku oma tuttava Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. Kokkulepitud päeval lendas Margus Amsterdami ja kohtus Veiko kontaktisikuga, kuid ta ei suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega „muna” alla neelata. Isegi Veiko poolne Marguse veenmine telefoni teel ja ägestunud hüüe „Löön su raisa maa sisse!” ei muutnud olukorda. Margus küll proovis, aga ei suutnud okserefleksi tõttu ülesannet täita ning muul viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta.
  1682. Kui Margus Eestisse naases, esitas Veiko talle 50 000 EEK suuruse võlanõude, kuna tal jäi väidetavalt just nii suur kasum narkoaine edasimüügilt teenimata. Kui Margus keeldus maksmast, lõi Veiko teda rusikaga näkku, tiris autosse ja viis mere ääres asuva metsatuka juurde. Seal avas ta sõiduauto pagasiruumi ja näitas Margusele tundmatu mehe laipa, kelle pea oli täiesti lömastatud. Veiko sõnad olid: „Kas tahad samamoodi lõpetada nagu see kuller, kes värises mu ees kinniseotult ja kelle peast ma autoga üle sõitsin?” Seejuures kordas Veiko veel oma võlanõuet ning sundis Margust koos endaga laipa tükeldama ja seda maha matma. Mõne päeva pärast hakkas Margus aga oma elu pärast kartma ja põgenes Eestist, kedagi sellest teavitamata.
  1683. Hinnake kaasuses toodud asjaolusid, hinnates karistusõigusest lähtuvalt muuhulgas järgmisi episoode:
  1684. 1) Kas Marguse puhul saab rääkida süüteokatsest või sellest loobumisest? Kuidas mõjutab Marguse teole antav hinnang Veiko käitumise hindamist?
  1685. 2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist?
  1686. 3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist?
  1687. 4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist?
  1688. 5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist?Lahendus:
  1689. 1) Veiko ja Margus võisid toime panna narkootilise aine salakaubaveo katse - 3 p
  1690. Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt ja Margus pidi selle realiseerima. Margus kohtus Veiko poolt määratud ajal ja kohas Veiko kontaktiga Amsterdamis selleks, et neelata narkootiline aine alla ja lennata sellega tagasi Eestisse. Vähemalt kohtumisest alates saab rääkida, et Margus asus realiseerima Veikoga saavutatud kokkulepet ehk alustas süüteo katse toimepanemist.
  1691. Margus ei suutnud aga tervislikel põhjustel narkoainet alla neelata. Järelikult ei olnud tegemist vabatahtliku loobumisega, vaid nö tehnilisel põhjusel süüteo lõpuleviimisest loobumisega.
  1692. Seega jäi tegu katsestaadiumisse ning isikud vastutavad narkootilise aine salakaubaveo katse eest (KarS § 184 lg 2 p 2; KarS § 392 lg 2 p 2; KarS § 25 lg 4).
  1693. 2) Veiko võis panna toime ähvardamise - 1 p
  1694. Veiko sõnu „Löön Su, raisa, maa sisse!” võib võtta kui tapmisega või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Arvestades seda, et pärast neid sõnu proovis Margus veelkord „mune” neelata, annab aluse väita, et ta mõistis, mis teda võib oodata, kui ta ei täida ülesannet. Seega pidas ta ähvardust tõsiselt võetavaks. Samuti tuleb arvestada, et narkokuriteo puhul on tegemist I astme kuriteoga, kus tegemist suurte rahadega ning konkreetseid asjaolusid arvestades saab öelda, et ähvardus oli selline, mille täideviimist oli alus karta.
  1695. Veiko vastutab KarS § 120 alusel
  1696. 3) Veiko võis toime panna väljapressimise – 1 p
  1697. Veiko esitas võlanõude ja kui Margus keeldus maksmast, siis kasutas vägivalda. Samuti näitas ta Margusele tundmatu mehe laipa. See, et Margus põgenes ega tasunud võlga, ei ole väljapressimist välistav asjaolu. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, kui seejuures on kasutatud vägivalda, sh sellega ähvardatud.
  1698. Veiko vastutab KarS § 214 alusel
  1699. 4) Veiko võis toime panna tapmise julmal viisil – 2 p
  1700. Veiko oli tapnud kulleri sõites tal autoga üle pea. Sel viisil tapmist võib pidada tapmiseks julmal viisil (faktiküsimus, seega pole välistatud ka § 113).
  1701. Veiko vastutab KarS § 114 p 1 alusel
  1702. 5) MargusvõistoimepannalaibarüvetamisejaIastmekuriteovarjamise–1p
  1703. Kuna Margus kullerit ei tapnud, kuid sai aru, et Veiko tegi seda ja Veiko soovib laibast vabaneda, siis saab Marguse poolset laiba tükeldamist ja mahamatmist vaadata laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena.
  1704. Kuna aga Veiko käitumine on vaadeldav Marguse tapmisena ähvardamisena, siis oli ta hädaseisundis ning tema käitumine ei olnud õigusvastane.
  1705. Margus ei vastuta KarS § 306 ega § 148 alusel
  1706. PS Veiko ei vastuta laiba tükeldamise eest, kuivõrd see on tema puhul kaetud tapmisega (mittekaristatav järeltegu).
  1707. 6) MargusvõistoimepannaIastmekuriteostmitteteatamise–2p
  1708. Margus oleks kulleri mõrvast pidanud teavitama õiguskaitseorganeid. Kuna ta seda aga ei teinud, mis sellest et tal oli selleks võimalus, realiseeris ta KarS § 307 koosseisu.
  1709. Antud juhul ei saa enam rääkida ka hädaseisundist.
  1710. Samas oleks teavitamine tähendanud peaaegu kindlalt seda, et Margus oleks pidanud rääkima oma seosest Veikoga ning narkokuriteo üles tunnistama. Seega oleks Marguse poolt ütluste andmine Veiko vastu tähendanud ka enda vastu ütluste andmist. Seetõttu on Marguse puhul tegemist süütuse presumptsioonist tuleneva menetlusõigusliku takistusega, mis peaks välistama tema teo õigusvastatuse ja järelikult vastutuse I astme kuriteost mitteteatamisel.
  1711. Margus ei vastuta KarS § 307 alusel
  1712.  
  1713. Salaviin
  1714.  
  1715. Materiaalõiguse kaasus
  1716. A töötab ettevõttes, kus käideldakse mh metanooli. Kuna A tuttav S tegelebsalaviinaäriga, otsustab rahalises kitsikuses vaevlev A veidi teenida ja pakub S-ile müüa20 liitrit metanooli, väites aga seejuures, et tegemist on etanooli ehk tavalise piiritusega.S on tehinguga nõus.
  1717. Kuna ettevõttes on tugev turvakontroll, otsustab A, et metanooli väljaviimiseks on vaja asjasse pühendada ka öövalvur V. Selleks maksab ta V-le 20 € ja viimane lasebki ta ühel öösel ettevõtte territooriumile. V ei tea, mida A kavatseb metanooliga peale hakata.
  1718. A murrab lahti kemikaalide lao ukse ja võtab sealt kanistri metanooliga. Tulles laostvälja, satub A-le peale aga sel õhtul ootamatute kohustuste tõttu pikalt tööle jäänud ettevõtte juhataja J. A lööb J-i kaasasolnud sõrgkangiga vastu pead. J kukub ja A lahkub kiirustades. Kuna A varjas oma nägu, siis ei tundnud J teda ära. Kuigi V on J-iründamisest teada saades väga ehmunud, ei räägi ta kellelegi A-st, kuna kardab, et niituleb välja ka tema osa.
  1719. A müüb S-ile kanistri metanooli etanooli pähe maha ja saab selle eest 100 €. S ainepäritolu ei tea. S lahjendab saadud vedeliku veega ja kuna segul on veidi kummalinelõhn, siis lisab segule sidruni lõhna ja maitset andvat tervisele mittekahjulikkukontsentraati. Samas ei pööra S joogi kummalisele lõhnale erilist tähelepanu. Saadudsegu villib ta 50-sse 1 liitri suurusesse pudelisse ja jääb kliente ootama.
  1720. Esimese pudeli uut „salaviina“ ostavad M ja N, kes hiljem selle kodus ära joovad. M sureb metanooli mürgituse tagajärjel kohapeal. N jõuab kiirabi kutsuda, mistõttu tema elu õnnestub arstide kiire sekkumise tõttu küll päästa, ta saab aga raske tervisekahjustuse.Kuna N suudab siiski arstidele kiirabis öelda, kust salaviin pärineb, informeeritakse sellest politseid ning S-i salaviinaäri suletakse enne kui mõni järgmine klient oleks jõudnud ostma tulla.
  1721. Andke karistusõiguslik hinnang A, V ja S käitumisele.
  1722. (salaviina müüki kui võimalikku majandusalast süütegu, samuti võimalikkukelmust seoses etanooli asemel metanooli müügiga ei ole vaja hinnata)
  1723. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1724. Lahendus
  1725. Samavõrd oluline kui juriidiliselt õige lahendus on ka kandidaadi argumentatsioon selleni jõudmisel. Kuna kandidaatidel ei ole võimalik kasutada Riigikohtu lahendeid, siiskonkreetsete kohtulahendite mitteteadmine ei ole viga. Küll eeldatakse üldpõhimõtete ja teooria head tundmist. Lisaks võivad tulemust mõjutada (+/– 1 kuni 2 punkti ulatuses)töö üldine struktuur, vormistamine, käekiri, uued ja õiged mõttekäigud, mida näidislahendus ei sisalda jms (10 punkti jääb maksimumiks).
  1726. 1. A poolt metanooli hõivamine (1,5 punkti)
  1727. A alustas vastavalt oma teoplaanile metanooli hõivamisega varguse toimepanemist(KarS § 199). Kuna J tabas A ettevõtte territooriumil, siis ei olnud vargus veel selleks hetkes lõpule viidud ja kasvas kasutatud vägivalla tõttu (sõrgkangiga löömine) üle röövimiseks (KarS § 200).
  1728. Kvalifitseerivate tunnustena esinevad relvana kasutatava muu eseme (sõrakang)kasutamine (lg 2 p 8), sissetungimine (lg 2 p 9) ja näo varjamine näokatte või maskiga võimuul viisil, mis takistas isiku tuvastamist (lg 2 p 10).
  1729. Relvana kasutatava muu esemena saab mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja –vahendid, spordivahendid, muudesemed jne). Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saabrelvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Kuriteo kvalifitseerimisel röövimisena ei oma tähtsust asjaolu, kas need esemed olid süüdlasel eelnevalt kaasas, või võeti kuriteokohalt (RKKK 3-1-1-10-98). Seega saab sõrgkangi käsitleda relvana kasutatava muu esemena.
  1730. Sissetungimisena on käsitatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseadusliku tungimine (RKKK 3-1-1-36-07). Kaasuses on kirjeldatud, kuidas A murrab lahti kemikaalide lao ukse, et metanooli kätte saada. Tal puudus selleks seaduslikuvaldaja nõusolek.
  1731. Kaasuse tekstis viidatakse sellele, et A varjas oma nägu, mistõttu J ei tundnud teda ära. Kuigi ei ole antud täpsemat infot, mis viisil A oma nägu varjas, võib asuda seisukohale, et vähemalt muul viisil näo varjamisega oli KarS § 200 lg 2 p 10 mõttes tegemist.
  1732. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.
  1733. A vastutab KarS § 200 lg 2 p 8, 9 ja 10 järgi
  1734. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1735. 2. V poolt A abistamine (1,5 punkti)
  1736. 2.1. V näol võib tegemist olla kaasaitajaga, sest ta ise ühtegi kuritegu täideviijana toimeei pannud. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemisesuhtes (RKKK 3-1-1-97-09, p 7.4).
  1737. V tahtlus oli suunatud A abistamisele varguse toimepanemisel, seejuures hõlmab tema tahtlus nii kaasaitamistegu (A sisselaskmine ettevõtte territooriumile) kui ka põhitegu(A poolt metanooli vargus). Seega on tegemist kaasaaitajaga (KarS § 22 lg 3).
  1738. Antud episoodi probleem on aga selles, et A tegu kasvas üle röövimiseks, mida V tahtlus ei hõlmanud. Tegemist on täideviija ekstsessiga. V vastutus piirdub sel juhul kaasaitamisega tema tahtlusest hõlmatud põhiteole ehk vargusele. Kuigi kaasuses ei ole otseselt mainitud, kas V teadis ka seda, et A murrab lahti kemikaalide lao ukse, võib sedavalvuri puhul pigem eeldada. Seega saab asuda seisukohale, et V tahtlus hõlmab kasissetungimist.
  1739. Kuna tegemist on kaasaaitamisega, siis ei moodusta see gruppi täideviijaga. Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist (KarS § 21 lg 2) ja kuriteole kihutajad ega kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu ehk teisisõnu gruppi eimoodusta (vt nt RKKK 3-1-1-116-06, p 21 ja 3-1-1-62-07, p 15).
  1740. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kaasuse tekstist ei nähtu.
  1741. V vastutab KarS § 22 lg 3 – § 199 lg 2 p 8 järgi
  1742. 2.2. On tõenäoline, et osad kandidaadid võivad näha V käitumises vargusekaastäideviimist. Tõepoolest, teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud jakuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmineja samuti peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Nii võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotusealusel toimuva kaasvalitseja (vt RKKK nr 3-1-1-108-06). Et tunnistada isikut süüdi kaastäideviijana, tuleb sellist järeldust põhjendada ja ära näidata need faktilisedasjaolud, mis on aluseks väitele, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteedigateopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKK nr 3-1-1-101-05, p 8).
  1743. Kaasuses kirjeldatud asjaoludele tuginedes on siiski raske väita, et V teopanus oli selline,et omistada talle teovalitsemise kvaliteeti. V ei osalenud teoplaani väljatöötamisel,
  1744. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1745. samuti piirdus tema roll tasu eest kuriteo toimepanemise soodustamisega (ettevõtteterritooriumile sisselaskmine), millega tema roll ja huvi lõppes.
  1746. 3. V poolt A röövimise teatamata jätmine (1 punkti)
  1747. V tegevus võib vastata KarS §-le 307 ehk teise isiku poolt toimepandud esimese astmekuriteost mitteteatamisele. A pani toime I astme kuriteo (röövimise), V oli sellest teadlik ja jättis sellest teatamata.
  1748. KarS § 307 (samuti § 306) on hõlmatud osavõtja vastutusega põhiteost. Antud juhul on probleem aga selles, et V osavõtutegu piirdus vaid kaasaitamisega vargusele, mitte aga röövimisele. Seetõttu tekib küsimus, kas ja millisel alusel V vastutus § 307 alusel oleks ka täideviija ekstsessi puhul välistatud?
  1749. Saab asuda seisukohale, et vaatamata täideviija ekstsessile on siiski faktiliselt suurelmääral tegemist sama teoga, mille eest V ise vastutab kaasaitajana, mistõttu temavastutus 307 järgi on välistatud.
  1750. Teine võimalus on lahendad küsimus õigusvastasuse tasandil. Riigikohus on lahendis 3- 1-1-97-05 KarS § 306 (mida saab kasutada ka KarS § 307 puhul) sisustamisel abiksvõtnud KrMS § 71 ütlustest andmise keeldumise regulatsiooni ja leidnud, et materiaalõigus ei tohi karistatavaks lugeda juhtumit, mida menetlusõigus lubab. Kuna Vpoolt A kuriteost (röövimine) teatamine süüstaks sisuliselt ka teda ennast, siis on teoõigusvastasus välistatud.
  1751. V ei vastuta KarS § 307 järgi
  1752. 4. A poolt metanooli S-ile müümine (4 punkti)
  1753. A võis toime panna vahendliku täideviimisega mõrva.
  1754. 4.1. Kuigi A aktiivne tegu piirdus vaid metanooli müügiga S-ile, käivitas ta sellega põhjuslikkuse ahela (conditio sine qua non), mis viis M-i surmani ja N-i raske tervisekahjutuseni.
  1755. 4.2. Tegemist on vahendliku täideviimisega, kuna A valitses tegu üleoleva teadmisega.Ta viis S-i eksitusse, et tegemist on tervisele mittekahjuliku etanooliga, mistõttu viimane selle müüki paiskas. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega tahtlikult (RKKK 3-1-1-64-05).
  1756. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1757. 4.3. Salaviina võimalike joojate surma saabumise osas tegutses A seejuures vähemaltkaudse tahtlusega. Kuigi isikute surm ei olnud otseselt tema eesmärgiks, pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et S metanoolist segatud joogi maha müüb ja keegi mürgistuse tõttu sureb. A kaudsele tahtlusele viitavad seejuures järgmised asjaolud – ta pettis S, ettegemist on etanooliga, kuna eelduslikult ei oleks S metanooli ostmisega nõus olnud. Samuti teadis A, et S tegeleb salaviinaäriga ja et S-i poolt aine ostmise motiiviks oligi seevaheltkasuga edasi müüa.
  1758. 4.4. Mõrva raskendava asjaolud:
  1759. - M-i puhul on tegemist A poolt lõpuleviidud tapmisega. N osas jäi surm küll saabumata, seda aga arstide sekkumise tõttu. Seega võib tegemist ollatapmiskatsega. Tapmiskatset on võimalik toime panna kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-128-06). Seega tuleb hinnata, kas konkreetse teo puhul A pidasvõimalikuks surma saabumist või mitte. Riigikohtu praktikas on tõdetud et süüdlaste ükskõikne suhtumine oma tegevuse tagajärgedesse kinnitab tapmisetoimepanekut kaudse tahtluse vormis (RKKK 3-1-1-116-98). Ka antud kaasusepuhul, nagu ülal näidatud, tegutses A võimalike kannatanute surma osas vähemalkaudse tahtlusega. Seega N-i osas vastutab A tapmise katse eest (mitte lõpuleviidud raske tervisekahjustuse eest). Kui kahe inimese tapmisele suunatudteo puhul jääb üks tapmistest katsestaadiumisse, tuleb tegu tervikuna subsumeerida kahe või enama inimese tapmise katsena (KarS § 25 lg 2 - § 114 p3).
  1760. - 20 l metanooli üleandmisel salaviina müüjale saab rääkida ka tapmisestüldohtlikul viisil, kuna võimalike ohvrite arv võib olla suur ja määratlematu. Kunapolitsei sekkumise tõttu jõuti turustada vaid üks pudel mürgist jooki, siis võibasuda seisukohale, et üldohtliku tunnuse osas jäi tegu veel katsestaadiumisse(KarS § 25 lg 2 - 114 p 2).
  1761. - Lisaks on antud tegu toime pandud omakasu motiivil. Omakasu motiiv viitabkavatsetusele (KarS § 16 lg 2). Antud juhul oli A poolt S-le metanooli üleandmisemotiiviks omakasu. Samas ei ole Eesti karistusõiguses veel üheselt seisukohta võetud, kas KarS § 114 p 6 puhul peab kavatsetus hõlmama ka surma põhjustamist või piisab sellest, et tegu käivitav motiiv on omakasu, samas kuisurma kui tagajärje suhtes piisab kaudsest tahtlusest.
  1762. - Tapmise piinava viisi kohta (KarS § 114 p 1) on kaasuses liiga vähe infot.
  1763. - Kui isiku tegu jääb mõne kvalifitseeriva tunnuse osas katse staadiumisse (kaks ohvrit, üldohtlik viis), samas teise osas vastab lõpuleviidud kuriteole (omakasu
  1764. motiiv), subsumeeritakse tegu üksnes lõpuleviidud kuriteona.
  1765. A vastutab KarS § 114 p 2, 3 ja 5 alusel (alternatiiv KarS § 25 lg 2 - § 114 p 2, 3)
  1766. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1767. 4.5. On tõenäoline, et osad kandidaadid analüüsivad metanooli müügi puhul A või S-ikäitumist ka KarS § 202 (süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine) valguses.
  1768. S-i puhul ei tule see kõne alla põhjusel, et kaasuse teksti kohaselt ei teadnud ta metanooli päritolu, st ka seda, et see pärineb mõnest kuriteost. Seega pole subjektiivnekoosseis täidetud.
  1769. A käitumine vastab küll formaalselt KarS §-le 202 (süüteo toimepanemise tulemusenasaadud vara turustamine), kuid valitseva arvamuse pinnalt neeldub enda poolt toimepandud kuriteo tulemusena saadud vara turustamine eelkuriteos (antud juhul röövimises) ning selle sätte järgi on karistatav vaid teise isiku süüteo toimepanemisetulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine (mutatis mutandisRKKK 3-1-1-19-12).
  1770. 5. S poolt metanooli müümine M-ile ja N-ile (2 punkti)
  1771. Kaasuses ei ole ühtegi viidet, et S oleks teadnud või aimanud, et tegemist on metanooliga. Seetõttu saab S vastutada ettevaatamatusest toimepandud kuriteo eest. Spani teo toime vähemalt hooletusest, kuna ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et tegemist on mürgise ainega. Esiteks onkaasuses toodud välja, et S siiski märkas, et vedelikul on puhtast etanoolist erinev lõhn, mida ta üritas varjata sidrunilõhnalise kontsentraadi lisamisega. Teiseks tuleb asuda seisukohale, et teadmata päritoluga ebaseadusliku salaviina müümise puhul, mil eiratakse kõiki riigi poolt kehtestatud tervisekaitse ja kvaliteedi nõudeid, saab isikule alati ette heita müüdava ainega kaasnevaid ohte ja ta vastutab nende realiseerumise eest (hooletus kui normatiivne etteheide).
  1772. See, et A kasutas S-i ära vahendina mõrva vahendlikul täideviimisel, ei vabasta S-i ennastvastutusest võimaliku ettevaatamatusdelikti eest.
  1773. Kuna ettevaatamatusdelikti katse ei ole võimalik (isik vastutab vaid lõpuleviidudettevaatamatusdeliktide eest), siis tuleb S tegu subsumeerida M surma ettevaatamatupõhjustamise (KarS § 117) ja N-le raske tervisekahjutuse ettevaatamatu põhjustamise (KarS § 119) järgi.
  1774. S vastutab KarS § 117 ja § 119 järgi (ideaalkonkurents, § 63 lg 1)
  1775. 6. On tõenäoline, et osad kandidaadid analüüsivad A või S-i käitumist ka KarS § 123(ohtu asetamine) valguses. KarS § 123 näeb ette vastutuse teise inimese eluohtlikku võitema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Esmapilgul võib antud kaasuses näha ka ohtu asetamise koosseisutunnuseid. Tekkis olukord, kus
  1776. Prokuröri abi eksam 22.08.2013
  1777. salaviina ostjad sattusid eluohtlikku olukorda ning ei A ega S ei teinud midagi sellise ohu neutraliseerimiseks. KarS § 123 näol on sisuliselt tegemist aga ettevaatamatu kuriteo katse kriminaliseerimisega sui generis. Seetõttu on selle kohaldamisala väga piiratud jakehtib olukorras, kus isikul puudub tahtlus tagajärje suhtes, mis mingil välisel põhjuseltegelikult ei realiseerugi. Kuna antud juhul oht realiseerus, siis on KarS § 123 kohaldamine välistatud.
  1778.  
  1779. Marihuaana
  1780.  
  1781. 14-aastane A otsustas hakata raha teenima marihuaana müümisega.
  1782.  
  1783. A sai B-lt D telefoninumbri, kellelt hankida marihuaanat. A helistas saadud numbrile ja telliski D-lt 10 grammi marihuaanat (ühele inimesele tekitab narkojoobe 0,5 grammi). D selgitas, et nemad kohtuda ei saa ja A pidi saatma 100 eurot (10 eurot gramm) eelnevalt Western Unioniga Tallinna Ivan Ivanovi nimele ja nädal peale raha saatmist saama A-lt marihuaana linnapiiri sildi kõrvalt kivi alt kätte.
  1784.  
  1785. A saatis M-lt laenatud 100 eurot Western Unioni kaudu Ivan Ivanovi nimele. Laupäeva, 22.05.2010 hommikul sõitis A bussiga linnapiirile ja võttis kokkulepitud kohast paki 10 grammi marihuaanaga. Samal päeval 15-aastaseks saanud A müüs õhtul ööklubis 10 grammi marihuaanat 200 euro eest E-le. E omandas selle oma tarbeks.
  1786.  
  1787. Sarnaselt tellis ja omandas A 5-e grammi kaupa marihuaanat järgneval neljal laupäeval (29.05.2010, 5.06.2010, 12.06.2010 ja 19.06.2010) ning müüs marihuaana, väikesteks doosideks kaalutult, erinevatele inimestele hinnaga 20 eurot gramm (kokku 100 euro eest).
  1788.  
  1789. Kuna marihuaanaga äritsemine oli tulus, otsustas A oktoobris uuesti äriga tegelema hakata ja jätkas sama moodi. 06.10.2010 hommikul uuele pakile järele minnes jäi A bussist maha ja helistas C-le. Ütles, et tal on vaja marihuaana linnapiirist ära tuua. C nõustus ja sõidutas A linnapiirile. A võttis kivi alt marihuaana paki, misjärel C sõidutas A tagasi koju.
  1790.  
  1791. Kodus kaalus A marihuaana väiksemateks doosideks ja müüs sama päeva õhtul ööklubi juures doosidena grupile välismaalastele hinnaga 20 eurot gramm.
  1792.  
  1793. Nõudlus marihuaanale oli suur ja F tegi A-le tellimuse 20 grammile marihuaanale. A oli juba oma marihuaana maha müünud ja otsustas F-le müüa marihuaana asemel marihuaanaga sarnast teepuru ning tegi seda 10.10.2010. A sai 10.10.2010 F-lt 20 grammi müügi eest 400 eurot.
  1794.  
  1795. Oktoobri keskel (20.10.2010) sai A teada, et D oli politsei poolt kinni peetud. A otsustas 20.10.2010 tellida posti teel Hollandi internetisaidilt 15 grammi marihuaanat. Eesti Maksu- ja Tolliamet avastas nädala pärast Eestisse saabunud postipakist marihuaana ja pidas A postipaki vastuvõtmisel kinni.
  1796.  
  1797. Kodu läbiotsimisel võeti A-lt ära elektrikaalud, minigrip-kilekotid ja sularaha 350 eurot.
  1798.  
  1799. Koos sõbraga läks A 30.12.2014 ööklubisse, kus kohtus F-iga, kes lõi ööklubi ees tänaval A-d teepuru müümise eest rusikaga näkku ja murdis A-l ninaluu. A oli 5 nädalat haiguslehel.
  1800.  
  1801. Andke karistusõiguslik hinnang isikute käitumisele.
  1802. Lahendus
  1803. Samavõrd oluline kui juriidiliselt õige lahendus on ka kandidaadi argumentatsioon selleni jõudmisel. Kuna kandidaatidel ei ole võimalik kasutada Riigikohtu lahendeid, siis konkreetsete lahendite mitteteadmine ei ole viga. Küll eeldatakse üldpõhimõtete tundmist. Lisaks võivad tulemust mõjutada (+/– 1 kuni 2 punkti ulatuses) töö üldine struktuur, vormistamine, käekiri, uued ja õiged mõttekäigud, mida näidislahendus ei sisalda jms (10 punkti jääb maksimumiks).
  1804.  
  1805. Hinnang A tegevusele
  1806. 14 aastane on süüdivõimeline (KarS § 33 kohaselt algab süüvõime 14-ndast eluaastast).
  1807. Tegutsemise eesmärk on edasiandmine ja tulu teenimine.
  1808. Kanepi käitlemise teod on kaasuses marihuaana tellimine, narkootikumi omandamine maksmise ja kivi alt võtmisega, valdamine, doseerimine, müümine.
  1809. Kanep on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel narkootiline aine, mille käitlemine on keelatud. Narkootiliste ainete puhul eristatakse väikese ja suure koguse käitlemist.
  1810. Väikeses koguses narkootilise aine käitlemine KarS § 183 lg 1 järgi on kuritegu, kui toimub narkoaine edasiandmine või vahendamine, selle ebaseaduslik omandamine või valdamine selle ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, samuti selle süstemaatiline väikeses koguses üle riigipiiri toimetamine.
  1811. Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine KarS § 184 lg 1.
  1812. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, st peab kontrollima, kas 2010. aastal tegude toimepanemise ajal kehtis sama seadus mis täna.
  1813. Ebaseaduslikkuse osas on vajalik selgitada, et sisustamisel tuleb lähtuda eriseaduse sätetest (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus).
  1814. Võiks teada väikese ja suure koguse määratlemise alust, sest selle kaudu jõuab õige kvalifikatsioonini. Suur on kogus siis, kui sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele.
  1815. Kohane on analüüsida aegumist.
  1816. Marihuaana omandamine eelneva maksmise ja 22.05.2010 valduse saamisega, 22.05.2010 valdamine ja müümine ei ole KarS § 81 lg 1 p 1 kohaselt aegunud, kuigi 29.05.2015 aastaks on möödunud üle 5 aasta, sest tegemist on jätkuva kuriteo esimeses osateoga.
  1817. Jätkuva kuriteo moodustavad 22.05.2010 – 10g + 29.05.2010 – 5g + 05.06.2010 - 5g + 12.06.201 – 5g + 19.06.2010 – 5g = 30 grammi, ehk siis ajavahemikul 22.05.2010 kuni 19.06.2010 kokku 30 grammi marihuaana tellimine, omandamine maksmise ja kivi alt võtmisega, valdamine, doseerimine ja müümine.
  1818. Iga osategu on lõpule viidud marihuaana valduse saamisega.
  1819. 19.06.2010 lõppes iganädalane marihuaana ostmine ja müümine, seega see kuritegu lõppes.
  1820. 30 grammi marihuaanat on suur kogus (kuna 30g :0,5g = 60 doosi, st sellest kogusest saab joobe 60 inimest.)
  1821. Tahtlus – kavatsetus KarS § 16 lg 2, planeeris teenida tulu, tellis ja sai tulu.
  1822. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1823. A tegevus on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi. /2 punkti/
  1824. Korduvuse annab narkootikumidega seotud süütegude varasem toimepanemine.
  1825. I
  1826. 06.10.2010 algas uus tegu. A olles varem narkootikumidega seotud kuritegu teinud, pani toime uue kuriteo - korduvalt.
  1827. A tellis eelnevalt 5 grammi marihuaana, omandas selle eelneva maksmise ja 6.10.2010 kivi alt võtmisega ning valdas, doseeri ja müüs välismaalastele 6.10.2010.
  1828. Tegu lõpule viidud marihuaana valduse saamisega.
  1829. Tegemist ei ole A ja C koos tegutsemisega ja nad ei moodusta gruppi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 21 lg 2 mõistes, kuna C ise marihuaanat ei käidelnud, vaid üksnes vedas A-d koos pakiga linnapiirist A koduni, ehk üksnes toetas A tegu.
  1830. Tahtlus – kavatsetus KarS § 16 lg 2, planeeris teenida tulu, tellis ja sai tulu.
  1831. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1832. A pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /1 punkt/
  1833. II
  1834. 20.10.2010 tellis Eestist Hollandi internetilehelt 15 grammi marihuaanat, alustades sellega KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist KarS § 25 lg 2, olles ära teinud kõik temast oleneva, et marihuaana saabuks postipakiga tema nimele. KarS § 25 lg 3 kohaselt kasutas postiasutust vahendlikult ära marihuaana kätte toimetamiseks.
  1835. See tegevus jäi KarS § 25 lg 2 kohaselt katse staadiumisse –A postipakki marihuaanaga kätte ei saanud ega seega ka valdust marihuaanale –, A tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna peeti kinni.
  1836. Tahtlus – kavatsetus KarS § 16 lg 2, planeeris teenida tulu ja tellis.
  1837. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1838. A pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /1 punkt/
  1839.  
  1840. Boonuse võiks anda, kui analüüsib ka seda, et A tellis 20.10.2010 posti teel Hollandist Eestisse marihuaanat, soovi vahendlikult toimetada narkootilist ainet üle riigipiiri, täites oma teoga KarS § 392 lg 1 (eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sissevedu) kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje. KarS § 392 on alates 01.01.2015 kehtetu.
  1841. KarS § 5 lg 2 kohaselt on tagasiulatuva jõuga, kui tegu ei ole enam kuriteona (KarS § 392 järgi) karistatav.
  1842. A lõplik narko kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. /1 punkti/
  1843.  
  1844. 10.10.2010 andis A F-le marihuaana asemel teepuru. F teades, et saab A-lt marihuaanat, maksis 20 grammi eest 400 eurot. Tegelikult F marihuaanat ei saanud.
  1845. A lõi teadlikult F-le ebaõigeettekujutuse sellest, et ta annab talle marihuaanat ja sai marihuaana eest raha.
  1846. A viis F-i eksitusse sellega, et oli oma varasema tegevusega loonud F-le ettekujutuse endast kui narkodiilerist ja müüs talle väliselt marihuaanaga sarnast teepuru. A soovis saada raha, kuigi marihuaanat tal ei olnud ja F-i varakäsutuse tegemisega oli tegu lõpule viidud.
  1847. A tahtlus – kavatsetus, soovis raha, planeeris teo ette: ostis ja pakendas teepuru.
  1848. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1849. A pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /1 punkt/
  1850.  
  1851. A sai kriminaaltulu /0,5 punkti/
  1852. A kulutas marihuaana müügiks (10g+20g+5gx10€=) 350 eurot ja sai marihuaana müügist 700 eurot ning kelmusega 400 eurot, kokku teenis 1100 eurot.
  1853. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal süüdlasele.
  1854. 350 eurot saadi kätte.
  1855. KarS § 84 kohaselt võib kohus siis, kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud, välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
  1856. Seega on asendamise kaudu võimalik konfiskeerida 750 eurot.
  1857. Kuriteo toimepanemiseks kulunud raha konfiskeeritavast summast maha ei arvestatud.
  1858.  
  1859. Hinnang B tegevusele /1 punkt/
  1860. B teadis, et A soovib hankida marihuaanat. B teadis, et D müüb marihuaanat ja teadis tema telefoninumbrit.
  1861. Käitlemine oli enne 01.01.2015 redaktsiooni antud KarS § 184 kuriteokoosseisus avatud loeteluna, kuhu kuulus ka vahendmaine. Alates 01.01.2015 kuriteokooseisus loobuti avatud loetelust ja jäi üksnes käitlemine.
  1862.  
  1863. B andis A-le narkodiilerist D telefoninumbri, millega vahendas narkootikumide müüjat D ostajale A. Kaasuses küll nähtub, et A ütles B-le, et soovib hakata marihuaana müügiga raha teenima, ehk siis B sai teada, et A hakkab marihuaanat edasi müüma, kuid võib arutleda selle üle, kas edasimüümine toimub väikestes või suurtes kogustest.
  1864. Raha teenimise eesmärgist enesest võib järeldada, et omandamine ja edasimüümine võib toimuda suures koguses, kuid kindlalt saab väita, et B sai aru, et A soovib osta narkootikumi edasimüügi eesmärgil.
  1865. Puuduvad andmed, et B oleks muul viisil A-d toetanud, mõjutanud või temaga koos tegutsenud.
  1866. Subjektiivsest küljest pani B toime kuriteo otsese tahtlusega, kuna sai aru, et andes A-le D telefoninumbri A helistab D-le ja püüab oma eesmärgid realiseerida. Telefoninumbri ütlemine oli vabatahtlik, kuna andmed ükskõik millise mõjutamise kohta puuduvad, seega B soovis, et A saaks teada diileri D telefoni ja saaks oma soove realiseerida.
  1867. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1868. Edasi võib olla kaks aktsepteeritavat lahendust.
  1869. Nende tegudega pani B 22.05.2010 toime KarS § 183 lg 1 sätestatud väikeses koguses ebaseadusliku vahendamise, mis on teise astme kuritegu (KarS § 4 p 3 alusel) ja KarS § 81 lg 2 kohaselt aegub teo karistatavus viie aasta möödumisel kuriteo toimepanemistest. Viis aasta möödus 22.05.2015.
  1870. Nende tegudega pani B 22.05.2010 toime KarS § 184 lg 1 sätestatud suures koguses ebaseadusliku vahendamise/käitlemise, mis on esimese astme kuritegu (KarS § 4 p 2 alusel) ja KarS § 81 lg 1 kohaselt aegub teo karistatavus kümne aasta möödumisel kuriteo toimepanemistest ehk siis tegu omab karistamisväärtust.
  1871. B pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1872.  
  1873. Hinnang C tegevusele /0,5 punkti/
  1874. C vedades 6.10.2010 A-d marihuaana pakiga linnapiirist kuni A koduni, pani toime kaasaaitamise (KarS 22 lg 3) teo, kuna teades, mida A tooma läheb, toetas füüsiliselt A tegu. Kuna pakis oli 5 grammi marihuaanat, millest piisab joobe saamiseks (5:0.5=) 10 inimesele, on tegemist suure kogusega KarS § 184 lg 1 mõistes.
  1875. Esinevad KarS § 184 lg 1 objektiivsed tunnused.
  1876. Subjektiivselt – teades, et A hakkab vedama marihuaanat ja viies ta A narkopaki järele ja linnapiirist koos narkopakiga koju, sai aru, et osutab füüsilist kaasabi narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele ning tahtis seda, seega pani kaasaaitamisteo toime otsese tahtlusega.
  1877. Ei esine süüd välistavaid asjaolusid ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  1878. C pani toime KarS § 184 lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1879.  
  1880. Hinnang D tegevusele /0,5 punkti/
  1881. Isiku tabamisel on põhjust kontrollida KarS § 184 lg 1 kuriteokoosseisu (kui ei ole varem sama teo eest karistatud, ei tegutse grupis või suure varalise kasu saamise eesmärgil), kuna on oma ringkonnas teada kui edasimüüja, sest A jõudis temani B kaudu ning A sai temalt osta ainet ka siis, kui oli jätnud ise pea neljakuulise ehk siis pikema vahe. Selle põhjusel on alus arvata, et D tegutseb ühe tahtlusega omandada, vallata ja edasi anda marihuaanat.
  1882. KarS § 5 lg 1 alusel tuleb karistus mõista, ehk siis tegu kvalifitseerida kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel kasutades 2010. aasta kuritegude ajal kehtinud KarS § 184 redaktsiooni (sõnastust).
  1883. Kuna KarS § 184 sanktsioonid ei ole muutunud, ei ole puutumust muutunud seaduse kergendava ega raskendava mõjuga.
  1884.  
  1885. Hinnang E tegevusele
  1886. Omandas 22.05.2010 10 grammi marihuaanat, mis on suur kogus ja valdas seda kuni ära tarvitamiseni. Antud juhul ei ole oluline, et ta omandas selle oma tarbeks. Tahtlus otsene. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid. Esimese astme kuritegu, aegumine teost 10 aastat, seega karistusväärne.
  1887. E pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1888.  
  1889. Hinnang F tegevusele /2 punkti/
  1890. F soovis omandada 20 grammi marihuaanat, ehk siis suures koguses marihuaanat.
  1891. Selleks tellis marihuaana A-lt ja omandas selle A-lt paki vastuvõtmise ning 400 euro tasumisega.
  1892. Paki saamise ja raha ära maksmisega oli tegu lõpule viidud.
  1893. F tahtlus – kavatsetus: tellis, ootas ja võttis vastu paki.
  1894. Subjektiivselt oli F tahtlus suunatud narkootilise aine omandmaisele, kuid tegelikult F narkootilist ainet ei omandanud, kuna A andis talle üle paki teepuruga, mis on kõlbmatu narkokuriteo toimepanemiseks. KarS § 26 lg 1 kohaselt tegemist kõlbmatu katsega.
  1895. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1896. F pani toime KarS § 26 lg 1 - § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1897. F lõi 30.12.2014 A-d rusikaga näkku ja põhjustas löömisega 5-nädalase tervisekahjustuse.
  1898. Lõpule viidud ninaluu murruga.
  1899. Subjektiivselt – otsese tahtlusega, kohtas ootamatult ja lõi hetke ajel kuna oli varem langenud A pettuse ohvriks, kuid pidi aru saama, et lüües rusikaga inimest näkku võib luu puruneda ja lüües piisava jõuda (mis nähtub tekkinud tagajärjest) soovis A-le tervisekahjustust tekitada.
  1900. Ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süüd välistavaid asjaolusid.
  1901. Kohane analüüsida karistusseaduse ajalist kehtivust. KarS § 5 lg 1 kohaselt tuleb tegu kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel. 30.12.2014 kehtis redaktsioon, kus KarS § 121 puudusid enamohtlikud koosseisud, karistused: rahaline või kuni kolm aastat vangistust.
  1902. KarS § 5 lg 3 kohaselt raskendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu ei ole.
  1903. Alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, kui tervisekahjustus kestab üle nelja nädala, on karistus rahaline või kuni viis aastat vangistust. Seega on tegemist raskema karistusega, mis tagasiulatuvat jõudu ei oma.
  1904. F pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1905.  
  1906. Hinnang M tegevusele
  1907. Kaasusest ei nähtu, et M oleks teadnud, milleks A raha laenas, seega mingeid etteheiteid M tegevusele ei ole.
  1908.  
  1909.  
  1910. Puusaag
  1911.  
  1912. Allan on OÜ-s Puusaag juhatuse liige. Ta on teist nädalat tööl. Allan teab, et äriühingul ei lähe hästi ning vaja oleks saada suuri pakkumisi. Allan teab, et praegu otsitakse riigihanke korras tööde teostajat puude raiumise ja vedamise teenuse osas. Allan saab kokku Jüriga, kes on tema sõber ja juhatuse liige OÜ Puusaag konkurendi OÜ Hea Saag juhatuses. Allan uurib, kas OÜ Hea Saag soovib samuti osaleda riigihankel ning Jüri vastab jaatavalt. Seepeale teeb Allan Jürile ettepaneku, et nad võiksid nii teha, et seekord esitab soodsama pakkumise OÜ Puusaag ning järgmine kord OÜ Hea Saag, sest sellisel juhul oleks mõlemale hea äri garanteeritud. Jüri puikleb vastu ning toob välja, et selline käitumine on konkurentsiõigusega vastuolus ja võib kaasa tuua karistuse. Seejärel ütleb Allan, et võib Jüri lapsele organiseerida koha lasteaias Andekas ja Edukas laps, kus töötab tema naine ning kuhu on väga raske kohta saada. Seepeale Jüri nõustub pakkumisega, et seekord teeb soodsama pakkumise OÜ Puusaag ning järgnevalt OÜ Hea Saag, kooskõlastades eelnevalt hinnad. Pärast kohtumist Allaniga hakkab Jüril süda valutama ja ta otsustab, et siiski nimetatud kokkulepet ei täida, sest ta endale mingit jama kaela ei taha. Jüri otsustab, et Allaniga ta rohkem ei suhtle.
  1913. Allan saades innustust oma plaanide realiseeritusest otsustab järgmise eesmärgi kallale asuda. Allan on juba pikemat aega armunud Marisse, kuid Mari on abielus Joonasega. Mari on Allanile öelnud, et niikaua kui nad on abielus, tema Allaniga ei suhtle. Selleks otsustab Allan Joonasest vabaneda. Allan otsustab,et tapmise sooritamiseks oleks parim mürgitamine, misjärel ostis ta mürgi. Vältimaks vahele jäämist, otsustab Allan jagada mürgiannused 10 väikeseks osaks. Mürgiannused toimetab ta Joonasele käsitööõlledes, sest teab, et Joonas on suur õllesõber. Peale kolmanda annuse andmist, millega veel Joonase tervist kahjustatud ei olnud, helistas Allanile Mari ja ütles, et tahaks temaga koos olla ja lahutab Joonasest ning võiksid sõita Eestist ära. Seepeale otsustas Allan mürgitamise katki jätta, sest see oli oma eesmärgi kaotanud. Seejärel helistab Allan Jürile ja ütleb, et loobub eelnevalt kokkulepitust, sest läheb välismaale elama.
  1914.  
  1915. I KONKURENTS + ALTKÄEMAKS
  1916. Allani vastutus KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi 1 p
  1917. Koosseisupärasus
  1918. Objektiivne koosseis:
  1919. Konkurentidevaheline kokkulepe – olemas, nii Allani kui Jüri juhitavad ettevõtted tegutsesid samas valdkonnas – metsaraie. Leppisid kokku, et ühel korral ei osale riigihankel OÜ Puusaag ning teisel korral OÜ Hea Saag
  1920. p 1 – hinnakokkulepe – olemas, lubasid eelnevalt kooskõlastada hinnad.
  1921. p 3 – kaubaturu jagamine - olemas, kokkuleppe eesmärgiks oli see, et ühel korral ei osale hankel OÜ Puusaag ja teisel korral OÜ Hea Saag => jagasid omavahel kaubaturu
  1922. Subjektiivne koosseis: täidetud. Allan pani teo toime kavatsetusega, kuivõrd tema eesmärgiks oli küll ettevõtte majandusliku olukorra parandamine, ent ta teadis, et seesugune konkurentidevaheline kokkulepe pole lubatud, ent soovis seda siiski teha.
  1923. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  1924. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  1925. Ehkki Allan loobus lõpuks hiljem kokkulepitust, sest läks välismaale elama, ei kohaldu ka KarS § 40, kuivõrd tegu oli lõpule viidud, ei jäänud katsestaadiumisse. Loobuda on võimalik üksnes süüteokatsest.
  1926. Seega Allan vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi.
  1927. Kuivõrd Allan on juriidilise isiku (OÜ Puusaag) juhatuse liige, siis on vajalik kontrollida ka võimalikku juriidilise isiku vastutust.
  1928. OÜ Puusaag vastutus KarS § 400 lg 4 järgi 1 p
  1929. Põhitegu – Allani poolt toime pandud KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
  1930. Selle võimalik omistatavus OÜ-le Puusaag.
  1931. KarS § 14 lg 1 analüüs.
  1932. Kas tegu oli toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt? – jah, Allan oli juhatuse liige, seega tegu on toime pandud OÜ Puusaag juhtorgani liikme poolt.
  1933. Kas tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides? – jah, kokkulepe oli sõlmitud selleks, et OÜ-l Puusaag oleks parem võimalus hange endale saada ning seeläbi ettevõtte majandustegevust parandada
  1934. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad asjaolud, mis viitaksid OÜ Puusaag süüvõimetusele, tegemist oli õigusvõimelise, seega KarS § 37 järgi ka süüvõimelise ettevõttega. Süüd ei välista ka KarS § 371, kuivõrd Allan ei olnud pädev esindaja, vaid juhtorgani liige.
  1935. Seega OÜ Puusaag vastutab KarS § 400 lg 4 järgi.
  1936.  
  1937. Jüri vastutus KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi 1 p
  1938. Koosseisupärasus
  1939. Objektiivne koosseis:
  1940. Konkurentidevaheline kokkulepe – olemas, nii Allani kui Jüri juhitavad ettevõtted tegutsesid samas valdkonnas – metsaraie. Leppisid kokku, et ühel korral ei osale riigihankel OÜ Puusaag ning teisel korral OÜ Hea Saag
  1941. p 1 – hinnakokkulepe – olemas, lubasid eelnevalt kooskõlastada hinnad.
  1942. p 3 – kaubaturu jagamine - olemas, kokkuleppe eesmärgiks oli see, et ühel korral ei osale hankel OÜ Puusaag ja teisel korral OÜ Hea Saag => jagasid omavahel kaubaturu
  1943. Subjektiivne koosseis: täidetud.
  1944. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  1945. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  1946.  
  1947. Seega Jüri vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi.
  1948. Kuivõrd Jüri on juriidilise isiku (OÜ Hea Saag) juhatuse liige, siis on vajalik kontrollida ka võimalikku juriidilise isiku vastutust.
  1949. OÜ Hea Saag vastutus KarS § 400 lg 4 järgi 1 p
  1950. Põhitegu – Jüri poolt toime pandud KarS § 400 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
  1951. Selle võimalik omistatavus OÜ-le Hea Saag.
  1952. KarS § 14 lg 1 analüüs.
  1953. Kas tegu oli toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt? – jah, Jüri oli juhatuse liige, seega tegu on toime pandud OÜ Hea Saag juhtorgani liikme poolt.
  1954. Kas tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides? – pigem ei, Jüri ei lähtunud kokkuleppe sõlmimisel mitte OÜ Hea Saag huvidest, vaid enda erahuvidest (lapsele koht lasteaias, kuhu muidu on raske kohta saada). Seega ei saa väita, et Jüri tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides.
  1955. Seega OÜ Hea Saag ei vastuta KarS § 400 lg 4 järgi, kuivõrd Jüri tegu ei olnud toime pandud juriidilise isiku huvides.
  1956. Allani vastutus KarS § 4024 lg 1 järgi (1 p)
  1957. Koosseisupärasus
  1958. Objektiivne koosseis:
  1959. Altkäemaksu lubamine – olemas. Allan lubas Jüri lapsele organiseerida koha lasteaias Andekas ja Edukas laps, kus töötab tema naine ning kuhu on väga raske kohta saada; tegemist on muu soodustusega ning pole oluline, et lubadus kehtib Jüri lapse suhtes, kuivõrd see võidakse anda ka isikuga seotud kolmandale isikule.
  1960. Erasektoris tegutsev isik – olemas. Allan oli erasektoris tegutsev isik, OÜs tegutsev pädev isik, juhatuse liige.
  1961. Ekvivalentsussuhe – olemas. Jüri ja Allan said kokkuleppele (Jüri nõustus Allani ettepanekuga turu jagamiseks ainult seetõttu, et Allan lubas Jürile lasteaiakohta, vastasel juhul poleks Jüri andnud lubadust hankel mitte osaleda.
  1962. Subjektiivne koosseis: täidetud. Allan sai aru, et selleks, et Jüri enda kokkuleppega nõustuma saada, peab ta talle midagi „meelepärast“ pakkuma ning tegi seda.
  1963. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  1964. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  1965. Ehkki Allan loobus lõpuks hiljem kokkulepitust, sest läks välismaale elama, ei kohaldu ka KarS § 40, kuivõrd tegu oli lõpule viidud, ei jäänud katsestaadiumisse. Loobuda on võimalik üksnes süüteokatsest.
  1966. Kuivõrd Allan on juriidilise isiku (OÜ Puusaag) juhatuse liige, siis on vajalik kontrollida ka võimalikku juriidilise isiku vastutust.
  1967. OÜ Puusaag vastutus KarS § 4024 lg 2 järgi (1 p)
  1968. Põhitegu – Allani poolt toime pandud KarS § 4024 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
  1969. Selle võimalik omistatavus OÜ-le Puusaag.
  1970. KarS § 14 lg 1 analüüs.
  1971. Kas tegu oli toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt? – jah, Allan oli juhatuse liige, seega tegu on toime pandud OÜ Puusaag juhtorgani liikme poolt.
  1972. Kas tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides? – jah, Allan pakkus lasteaia kohta (altkäemaksu) selleks, et Jüri oleks nõus hangete suhtes kokkulepet tegemaoli sõlmitud selleks, et OÜ-l Puusaag oleks parem võimalus hange endale saada ning seeläbi ettevõtte majandustegevust parandada
  1973. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad asjaolud, mis viitaksid OÜ Puusaag süüvõimetusele, tegemist oli õigusvõimelise, seega KarS § 37 järgi ka süüvõimelise ettevõttega. Süüd ei välista ka KarS § 371, kuivõrd Allan ei olnud pädev esindaja, vaid juhtorgani liige.
  1974. Jüri vastutus KarS § 4023 lg 1 järgi (1 p)
  1975. Koosseisupärasus
  1976. Objektiivne koosseis:
  1977. Altkäemaksu võtmine – olemas. Jüri nõustus sellega, et talle antakse tulevikus soodustus. Asjaolu, et lasteaiakoht plaaniti „üle anda“ alles tulevikus, ei oma tähtsust, kuivõrd kokkulepe oli juba sõlmitud
  1978. Erasektoris tegutsev isik – olemas. Jüri oli erasektoris tegutsev isik, OÜs tegutsev pädev isik, juhatuse liige.
  1979. Pädevuse kuritarvitamine – maj.tegevuse raames isikule antud õiguste ärakasutamine – kuna Jüri oli juhatuse liige, siis sai otsustada ka seda, millistel hangetel OÜ osaleb ja millistel mitte.
  1980. Ekvivalentsussuhe – olemas. Jüri ja Allan said kokkuleppele (Jüri nõustus Allani ettepanekuga turu jagamiseks ainult seetõttu, et Allan lubas Jürile lasteaiakohta, vastasel juhul poleks Jüri andnud lubadust hankel mitte osaleda.
  1981. Subjektiivne koosseis: täidetud. Jüri sai aru, et Allan pakub talle „midagi meelepärast“ ning et tegelikult ei oleks ta tohtinud sellist kokkulepet sõlmida.
  1982. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  1983. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  1984. Kuivõrd Jüri on juriidilise isiku (OÜ Hea Saag) juhatuse liige, siis on vajalik kontrollida ka võimalikku juriidilise isiku vastutust.
  1985. OÜ Hea Saag vastutus KarS § 4023 lg 2 järgi (1 p)
  1986. Põhitegu – Jüri poolt toime pandud KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
  1987. Selle võimalik omistatavus OÜ-le Hea Saag.
  1988. KarS § 14 lg 1 analüüs.
  1989. Kas tegu oli toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt? – jah, Jüri oli juhatuse liige, seega tegu on toime pandud OÜ Hea Saag juhtorgani liikme poolt.
  1990. Kas tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides? – pigem ei, Jüri ei lähtunud kokkuleppe sõlmimisel mitte OÜ Hea Saag huvidest, vaid enda erahuvidest (lapsele koht lasteaias, kuhu muidu on raske kohta saada). Seega ei saa väita, et Jüri tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides.
  1991. Seega OÜ Hea Saag ei vastuta KarS § 4023 lg 2 järgi, kuivõrd Jüri tegu ei olnud toime pandud juriidilise isiku huvides.
  1992. VAHEKOKKUVÕTE:
  1993. Allan vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 ja KarS § 4024 lg 1 järgi.
  1994. Jüri vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 ja KarS § 4023 lg 1 järgi.
  1995. OÜ Puusaag vastutab KarS § 400 lg 2 p 4 ja KarS § 4024 lg 2 järgi.
  1996. II TAPMINE
  1997. Allani vastutus KarS § 113 järgi (2 p)
  1998. Eelkontroll: tegu pole lõpule viidud, tagajärg pole saabunud, Joonas on elus => edasi katse kontroll
  1999. Kooseisupärasus:
  2000. Subjektiivne koosseis:
  2001. Teoplaan ja otsus panna toime süütegu – olemas, plaanis Joonast tappa, ostis mürgi, asus mürgitama
  2002. Tahtlus – olemas, KarS § 16 lg 2 – seadis eesmärgiks Joonase surma, seega tegutses kavatsetusega.
  2003. Objektiine koosseis:
  2004. Vahetu asumine koosseisu täitmisele – olemas, juba hakkas mürgitama, jõudis kolm annust mürki ära anda.
  2005. Õigusvastasus: välistavad asjaolud puuduvad
  2006. Süü:
  2007. Süüvõime – olemas
  2008. Süüd välistava asjaoluna võimalik vabatahtlik loobumine:
  2009. Katse liik – lõpetamata katse - KarS § 41 lg 2, sest teadis, et tapmiseks on vajalik 10 annust, pärast kolmandat aga lõpetas annustamise
  2010. Kas oli loobumine KarS § 41 lg 1 mõistes – jah, loobus edasisest mürgi manustamisest
  2011. Kas oli vabatahtlik? KarS § 40 lg 3 – pigem jah, „Ma võiksin teo lõpule viia, kuid ma ei taha“. Oli võimalik tegu lõpule viia, kuid ta enda tahtest tingituna katkestas selle. Võimalik on põhjendada ka, et polnud vabatahtlik, kuivõrd oli tingitud muudest teguritest (ei näinud enam vajadust tegu lõpule viia, sest nägi, et eesmärk on saavutatav ka muul viisil).
  2012.  
  2013. Kui öelda, et oli vabatahtlik loobumine –
  2014. Allan ei vastuta KarS § 113 järgi.
  2015. § 40 lg 2 – võimalik vastutus nt § 121 järgi? ei ole vajalik analüüsida, kuna kaasuse tekstis on märge, et Joonase tervist veel kahjustatud polnud.
  2016. Kui öelda, et ei olnud vabatahtlik loobumine –
  2017. Allan vastutab KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi.
  2018.  
  2019.  
  2020. LÕPPLAHENDUS:
  2021. Allan vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 ja KarS § 4024 lg 1 järgi.
  2022. Jüri vastutab KarS § 400 lg 2 p 1,3 ja KarS § 4023 lg 1 järgi.
  2023. OÜ Puusaag vastutab KarS § 400 lg 2 p 4 ja KarS § 4024 lg 2 järgi.
  2024.  
  2025.  
  2026. Fentanüül
  2027.  
  2028. Ants ostis 30,000€ eest suure koguse fentanüüli ja tegi Toomasele ettepaneku, et viimane ostab selle talt 35,000€ eest ära. Toomas võttis pakkumise vastu, sest tänavadiilerina plaanis ta ostetava pool kilo fentanüüli pakendada ümber grammistesse voldikutesse ja topelthinna eest maha müüa. Konspiratsiooni eesmärgil peitis Ants vastavalt kokkuleppele narkootilise aine Pääsküla rabas laudtee alla sinna spetsiaalselt tehtud peidikusse, mille asukohta teadsid vaid Ants ja Toomas.
  2029.  
  2030. Tund pärast aine peidikusse panemist leidis selle kogemata tervisesporti tegev Kalev. Korduvalt narkokuritegude eest vangis olnud Kalev mõistis kohe kui väärtusliku ainega on tegu. Ta viis selle kiiresti koju ning valas seal aine pakendist välja kaussi. Seejärel pani ta tühja pakendisse fariinsuhkrut ja peitis selle tagasi laudtee alla otsekui midagi poleks vahepeal toimunud. Tagasi koju jõudes kutsus ta naabrimehe enda juurde, et tallegi leitud ainet külakostiks pakkuda. Kalev valmistas nii endale kui naabrimehele, kelle osas teadis Kalev, et viimane pole kunagi narkootilisi aineid tarvitanud, topeltsuure süstlatäie ja üheskoos vajutasid nad aine veeni. Kalev mõtles küll, et tegemist on korraliku doosiga, millest võib mõnikord saada üledoosi, kuid midagi hullemat ikka ei juhtu. Mõlemad said aga silmapilkselt üledoosi. Varemgi ohtralt narkootikume tarvitanud Kalev oli järgmised kuu aega haiglas koomas ning taastus, kuid naabrimees suri mõni tund hiljem, seda vaatamata kiirabi elustamiskatsetele. Hiljem selgus, et naabrimehe elu olnuks võimalik päästa, kui kiirabi saabunuks varem.
  2031.  
  2032. Päev pärast seda kui Kalev oli fariinisuhkruga täidetud pakendi tagasi laudtee alla peitnud võttis selle sealt välja Toomas. Ta viis aine endale koju, pakendas vastavalt varasemale plaanile selle viiesajaks grammiseks müügidoosiks ja hakkas seda hinnaga 140€/doos Koplis müüma. Juba samal päeval jõudsid Toomase kõrvu pettunud klientide nurin, et Toomas kelmitab neid. Toomas mekkis ainet ka ise ja oli sunnitud tõdema, et Ants on tal naha üle kõrvade tõmmanud. Raskelt ohates võttis ta relvakapist neli aastat tagasi Kaitseliidust talle antud püstoli ning läks õue Lasnamäele kodumaja ette, et „auru välja lasta“ ning tulistas püstoli keset laste mänguväljakut õhku tühjaks. Seda nägi pealt seal juhuslikult viibinud noor ema Anna, kes ehmatas ja helistas hädaabinumbrile 112. Politsei pidas Toomase sündmuskohal kinni.
  2033.  
  2034. Anna karistusõiguslik hinnang Antsu, Toomase ja Kalevi tegevusele.
  2035.  
  2036. Kaasuse lahendus
  2037.  
  2038. Ants (1 punkti)
  2039.  
  2040. Kontrollida, kas Antsu tegevus võib vastata KarS § 184 tegevusele, s.o ebaseaduslikult suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele.
  2041.  
  2042. 1.1. Objektiivne koosseis
  2043. Narkootiline või psühhotroopne aine - Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Seega on fentanüül narkootiline aine.
  2044.  
  2045. Suur kogus – NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kaasusest nähtuvalt ostis ja müüs Ants fentanüüli suures koguses (500 grammi).
  2046.  
  2047. Ebaseaduslik käitlemine - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 sätestab käitlemise mõiste: käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt on Antsu tegevus, s.o ostmine, müümine ning vahepealne tegevus (narkootilise aine hoidmine) käsitletav käitlemisena. Antsul puudus luba aine käitlemiseks, s.t tema tegevus oli ebaseaduslik.
  2048.  
  2049. 1.2.Subjektiivne koosseis
  2050. Ants pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna ta ostis fentanüüli eesmärgiga see edasi müüa kallima hinnaga ja seeläbi teenida tulu (voluntatiivne element) ning kaasuse tekstist nähtub, et ta teab, et tegemist on narkootilise aine käitlemisega (intellektuaalne element).
  2051.  
  2052. 1.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2053.  
  2054. 1.4.Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2055.  
  2056. Kvalifikatsioon: Ants pani toime KarS §-is 184 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo.
  2057.  
  2058. Kalev (2+1+2 punkti)
  2059.  
  2060. Kontrollida, kas Kalevi tegevus võib vastata KarS § 199 lg 2 p 2 tegevusele, s.o võõra vallasasja äravõtmisele kui objektiks on narkootiline aine.
  2061.  
  2062. 2 punkti saab isik siis kui tuvastab, et tegu võib olla vargusega, s.t piiritleb probleemi vargusega (et narkootilise aine vargus on võimalik) ning suudab selgitada, kas tegemist on kaudse valdusega või mitte (s.t kas spetsiaalselt valmistatud peidikus oleva aine puhul kaudne valdus ja valitsemissoov säilib).
  2063.  
  2064. 2.1.Objetkiivne koosseis
  2065. Tegemist oli Kalevi jaoks võõra vallasasjaga, see ei olnud tema omandis. Samas tuleb tuvastada ka asja äravõtmine, s.o võõra valduse murdmine ja uue valduse kehtestamine. Nii nähtub kaasusest, et Ants peitis aine spetsiaalselt ehitatud peidikusse, mis asus Pääsküla rabas laudtee all. Nimetatud peidiku asukohta teadsid vaid Ants ja Toomas ning Antsul oli kaudne valdus ja valitsemissoov fentanüüli üle seni kuni see läheb üle Toomasele, s.t lisaks temale võis ainult Toomas selle ära võtta.
  2066.  
  2067. Kalev murdis võõra valduse, kuna ta pidi aru saama, et narkootiline aine, mis oli niivõrd spetsiifiliselt ära peidetud peidikusse, ei olnud hüljatud ega juhuslikult sinna tekkinud ning järelikult oli see kellegi oma. Kuna Kalev võttis narkootilise aine ega teatanud sellest politseile ning hakkas ka hiljem seda ise tarvitama, siis kehtestas ta uue valduse ning seeläbi manifesteeris ta ka omanikutahet.
  2068.  
  2069. 2.2. Subjektiivne koosseis
  2070. Kalev tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd fentanüüli märkamisel seadis ta eesmärgiks see ära võtta. Kalev võttis selle ära, ei teavitanud politseid, vaid võttis selle endale, kuna sai aru, et tegu on fentanüüliga ja väärtusliku ainega. Asjaolu, et kogu tegevus toimus lühikese aja jooksul, s.o fentanüüli leidmine rabast, mõte selle äravõtmisest ja reaalne tegutsemine, ei muuda tahtluse vormi.
  2071.  
  2072. 2.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2073. 2.4. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2074.  
  2075. Kvalifikatsioon: Kalev pani toime KarS § 199 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.
  2076.  
  2077. Kontrollida, kas Kalevi tegevus võib vastata KarS § 184 tegevusele, s.o ebaseaduslikult suures koguses narkootiliste ainete käitlemisele.
  2078. Antud lahendusskeem vastab suuresti Antsu omale, oluline on, et lahendaja tooks ära ka probleemi kvalifitseerimisel, s.t kas tegu on korduvusega või mitte, kuna Kalevit on varem kriminaalkorras narkokuriteo eest karistatud.
  2079.  
  2080. 3.1.Objektiivne koosseis
  2081. Narkootiline või psühhotroopne aine – vaata punkti 1.1.1.
  2082. Suur kogus – NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kaasusest nähtuvalt leidis kalev Antsu poolt Pääsküla rabas ladutee alla peidetud narkootilise aine, seega on tegemist suure kogusega (vt punkti 1.1.2).
  2083. Ebaseaduslik käitlemine – käitlemise mõistet on selgitatud punktis 1.1.3. Käesoleval juhul Kalevi tegevus, s.o valdamine ja hoidmine on käsitletavad käitlemisena. Kalevil puudus luba aine käitlemiseks, s.t tema tegevus oli ebaseaduslik.
  2084.  
  2085. 3.2.Subjektiivne koosseis
  2086. Kalev pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna kaasuse tekstist nähtuvalt sai ta kohe aru, et tegemist on narkootilise ainega ning seadis eesmärgiks see omandada. Seejuures iseloomustab Kalevi tegutsemist kavatsetult ka asjaolu, et ta koju jõudes valas aine pakendist kaussi ning asendas selle fariinisuhkruga, mis oma välimuselt sarnaneb fentanüülile.
  2087.  
  2088. 3.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2089. 3.4.Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2090.  
  2091. Kvalifikatsioon: Seega pani Kalev toime KarS §-is 184 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo. Kaasusest nähtub, et Kalev on varem korduvalt narkokuritegude eest vangis olnud, mistõttu võib Kalevi puhul tulla kõne alla lõikes 2 punktis 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus - narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo (so. Karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku siss- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas). Seega võib Kalev olla toime pannud hoopiski KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo (juhul kui varasemad karistused pole arhiveeritud).
  2092.  
  2093. Kalevi tegevuse juures tuleb kontrollida ka naabrimehe üledoosi ja surmaga seonduvat. Nimelt sai Kalevi naabrimees surma, kuna Kalev andis talle narkootilist ainet (ja naabrimees otsustas seda tarbida). Nii võib narkootilise aine edasiandja vastutada ka isikuvastase kuriteo eest, kui talle saab tagajärje, s.o üledoosi ja surma põhjustamist ette heita. Seega taandub analüüs põhjusliku seose ning ka subjektiivse külje põhistamisele. Kalevil puudus tahtlus surma põhjustamise osas naabrimehele, mistõttu tuleb kõne alla KarS § 118 lg 1 p-d 1 ja 7.
  2094.  
  2095. 4.1.Objektiivne koosseis
  2096. Kalevi naabrimees suri fentanüüli tarbimisest tekkinud üledoosi tõttu, s.t surm saabus narkootilise aine tarbimise tagajärjel, mille oli naabrimehele andnud Kalev. Nii sattus naabrimees eluohtliku olukorda, sellest oleks olnud võimalik välja tulla, kui oleks õigeaegselt reageeritud ning isik oleks taastunud. Kuna kiirabi jõudis kohale hiljem, siis päädis see tema surmaga. Seega on olemas põhjuslik seos Kalevi teo ja naabrimehe surma vahel, kuna just Kalev andis topeltkoguse narkootilist ainet naabrimehele (olgugi, et naabrimees ise süstis ennast).
  2097.  
  2098. 4.2.Subjektiivne koosseis
  2099. Kaasuse tekstist nähtub, et Kalevi puhul oli tegu pikaaegse narkomaaniga, keda on korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Seetõttu pidi Kalevil olema ka teadmine fentanüüli mõjust, s.t et võimalik on saada üledoos ning ka asjaolust, et tolerantsus on erinevatel isikutel erinev (s.t regulaarsele tarvitajale kulub mõju saamiseks rohkem narkootilist ainet kui isikule, kes seda igapäevaselt ei tee). Samas naabrimehel puudus igasugune kogemus narkootiliste ainetega ja see oli teada ka Kalevil. Seetõttu pidi Kalev võimalikuks pidama, et andes naabrimehele sama suure doosi kui endale, võib viimane saada üledoosi (jällegi, kuivõrd tegemist on pikaaegselt narkootikume käitleva isikuga, siis peab ta olema keskmisest teadlikum fentanüüli kõrvalmõjudest, sh üledoosi võimalikkusest). Seejuures andis Kalev topeltdoosi, s.o kaks korda suurema koguse kui on tavapärane kogus, mistõttu pidi ta veelgi enam võimalikuks pidama üledoosi saabumist naabrimehele, kellel puudus varasem kokkupuude narkootilise ainega. Kuigi Kalev möönis, et sellise doosiga võib saada üledoosi, siis lootis ta, et midagi hullemat ei kaasne, s.o lootis, et surma ei saabu. Seega tegutses ta elu ohustamises tahtlikult, kuid surma põhjustamise osas kergemeelsusega.
  2100.  
  2101. 4.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2102. 4.4.Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2103.  
  2104. Kvalifikatsioon: Kalev pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja p 7 järgi kvalifitseeritava teo.
  2105.  
  2106. Toomas (2+2 punkti)
  2107.  
  2108. Kaasuse tekstist nähtub, et päev pärast seda kui Kalev oli fariinisuhkruga täidetud pakendi tagasi laudtee alla peitnud võttis selle sealt välja Toomas, kes viis aine endale koju, pakendas vastavalt varasemale plaanile selle viiesajaks grammiseks müügidoosiks ja hakkas seda hinnaga 70€/doos Koplis müüma. Seega nähtub kaasusest, et Toomas omandas enda ettekujutuse järgi narkootilise aine eesmärgiga seda töödelda, ümber pakkida ja edasi müüa, kuid kuna käitlemise objektiks ei olnud fentanüül, siis võib tegemist olla KarS §-is 184 sätestatud kuriteo katsega, täpsemalt KarS §-is 26 sätestatud kõlbmatu katsega.
  2109.  
  2110. 5.1. Subjektiivne koosseis
  2111. Teoplaan: Toomas seadis plaaniks omandada 35 000 euro eest pool kilo fentanüüli Antsult, et see väiksemateks kogusteks pakendada ja edasi müüa.
  2112. Ettekujutusest tulenev otsus alustada teo toimepanemist: Toomas asus ka seatud teoplaani täitma, kuivõrd ta võttis laudtee alla peidetud pakendi, mis tema teada sisaldas narkootilist ainet, ta pakendas selle väiksemateks kogusteks ja müüs edasi narkootilise aine fentanüüli pähe.
  2113.  
  2114. Tahtlus kõigi seaduses sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes: Toomase tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna kaasuse tekstist nähtuvalt oligi ta eesmärk hakata teenima lisatulu narkootilise aine edasimüügiga. Selleks oligi tal kohe alguses plaan osta Antsult fentanüüli, et see ümber pakendada väiksemateks kogusteks ja seejärel juba maha müüa.
  2115.  
  2116. 5.2.Objektiivne koosseis –Tegemist on kõlbmatu süüteokatsega KarS § 26 lg 2 mõttes, kuna süüteo ese oli kõlbmatu. Nii on Toomase käitumises olemas justkui kõik objektiivsed tunnused, s.o käitlemine (mõistet selgitatu punktis 1.1.3), suur kogus (punkt 1.1.2), kuid tegu ei olnud narkootilise ainega, vaid legaalse ainega.
  2117.  
  2118. 5.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2119. 5.4.Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2120.  
  2121. Seega esineb käesoleval juhul KarS § 26 lg-s 1 kirjeldatud objektiivne asjaolu, mis objektiivselt välistab teoplaani õigusliku realiseeritavuse.
  2122.  
  2123. Kvalifikatsioon: Kaasuse lahendamisel tuleb hinnata ka asjaolu, kas Toomas pani teo toime suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o eesmärgiga teenida vähemalt 40 000 eurot tulu (karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot). Nii nähtub kaasuse tekstist, et Toomas soovis narkootilise aine müügiga teenida 70 000 eurot, mis ületab suure varalise kasu piirmäära. Samas puudub kohtupraktika selles, kas suure varalise kasu saamise osas tuleb arvestada ainult narkootikumide käitlemisest saadavat tulu või tuleb nimetatud tulust maha arvata ka käitlemisega seotud kulutused (sh narkootilise aine ostmine). Seadusandja tahe on küll suunatud sellele, et väga suures koguses narkootilisi aineid käideldes (mil narkojoove tekitatakse sadadele või tuhandetele inimestele) oleks võimalik ka inimesi karistada rangemalt. Sõltuvalt lahendaja arutluskäigust on õiged mõlemad käsitlused, oluline on nimetatud nüansi märkamine. Nii võib lahendaja jõuda ka järeldusele, et kuivõrd Toomas kulutas narkootilisele ainele 35 000 eurot ja saanuks müügi eest 70 000 eurot, siis tema kasu oleks olnud 35 000 eurot, s.o alla 40 000 euro.
  2124.  
  2125. 2 punkti saab lahendaja siis kui piiritleb ära kõlbmatu katse ning analüüsib, kas tegu võib olla suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine käitlemisega (kohtupretsedent puudub).
  2126.  
  2127. Kvalifikatsioon: Toomas pani toime KarS §-is 184 lg-s 1/lg-s 21 - §-is 26 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo.
  2128.  
  2129. Kontrollida, kas Toomase tegevus võib vastata KarS §-is 263 kirjeldatud tegevusele, s.o avaliku korra raske rikkumine.
  2130.  
  2131. 6.1. Objektiivne koosseis
  2132. Avalik koht - Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Käesoleval juhul lasi Toomas püstolist Tallinnas tiheda asustusega linnaosas (Lasnamäel) mänguväljaku juures. Kuivõrd tegemist on kohaga, mis on mõeldud kasutamiseks kõikidele isikutele, s.o sellel on vaba juurdepääs, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes.
  2133. Üldnõuete rikkumine relvaga ähvardades – Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Paragrahvis 263 sätestatud süüteokoosseisu, so sellise süüteo, millega kaitstavaks hüveks on avalik kord, tunnusena eeldab ähvardamine, et toimepanija tegevuse tulemusena kaob inimeste usk normide ja moraalireeglite kehtivusse inimeste vahelistes suhetes tekitades neis seeläbi konkreetse ohu ja hirmutunde. Kaasusest nähtub, et Toomas tulistas suurest vihast püstoli keset laste mänguväljakut õhku tühjaks. Seda nägi pealt kõrvaline isik, s.o noor ema Anna, kes ehmatas ja helistas hädaabinumbrile 112. Seega selline Toomase tegevus avalikus kohas hirmutas seal viibinud noort ema Annat ning on korrakaitseseaduse tähenduses käsitletav avalikus kohas üldnõuete rikkumisena relvaga ähvardades.
  2134.  
  2135. 6.2.Subjektiivne koosseis – süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane on pannud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Toomas pani KarS §-is 263 lg-s 1 punktis 2 sätestatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), kuivõrd ta pidi pidama võimalikuks ja möönma, et Lasnamäel asuval mänguväljakul tulistades ta rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid.
  2136.  
  2137. 6.3.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2138. 6.4.Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2139.  
  2140. Kvalifikatsioon: Seega pani Toomas toime KarS §-is 263 lg-s 1 punktis 2 kirjeldatud kuriteo.
  2141.  
  2142.  
  2143.  
  2144.  
  2145. Näidiskaasus karistusõiguses
  2146. S plaanib oma sünnipäeva pidada. Kuna ta finantsolukord pole eriti kiita, otsustab ta natuke “kombineerida”.
  2147. Ta märkab ühe kaupluse taga 2 m kõrguse aiaga piiratud alal kõrgeid taarakastide virnu tühjade pudelitega. S veeretab aia äärde puupaku ja sellel seistes õnnestub tal ilma üle aia ronimata paar pealmist kasti aiast välja tõsta. Seejärel viib ta need poodi tagasi ja saab selle eest 20 €. See, kust kastid pärit on, poes jutuks ei tule.
  2148. Siiski ei õnnestu sel viisil kogu kavatsetava peo eelarvet katta. Et veel oma kulutusi vähendada, tõstab S kaupluses ostukärusse kõigepealt kasti õlut. Õllekasti alla sokutab ta aga ühe pizza (5 €) nii, et seda ilma kasti tõstmata näha ei ole.
  2149. Järgmiselt riiulilt võtab ta salaamivorsti, millel oleva hinnasildi – 6 € – ta tavalise suitsuvorsti hinnasildi (3 €) vastu vahetab.
  2150. Seejärel läheb S kassasse ja maksab seal kõigepealt õlle eest (ilma kasti kärust välja tõstmata) ja seejärel salaamivorsti eest 3 €. Pizzat ta kassiirile ei näita ja selle eest midagi ei maksa. Kassiir ei märka ei kasti alla peidetud pizzat ega ka muudetud hinnasilti.
  2151.  
  2152. Lahendus
  2153. 1. teokompleks: Kastide tagasimüümine
  2154. S võis toime panna varguse KS § 199 mõttes (+)
  2155. Objektiivne koosseis (+)
  2156. Varguse toimepanemiseks peaks S hõivama võõra vallasasja. Taarakastid koos pudelitega on vallasasjad (kehalised esemed) TsÜS mõttes, mis ei olnud ei peremehetud ega kuulunud ka S-le. Seega olid need S-i jaoks võõrad vallasasjad.
  2157. Varguse toimepanemiseks peaks S taarakastid hõivama. Hõivamine varguse mõttes on asja esialgse valduse murdmine ja uue valduse kehtestamine selle üle ilma esialgse valdaja nõusolekuta või vastu viimase tahet. Tõstes kastid üle aia, on nii faktilise kui ka normatiiv-sotsiaalse valduse mõistest lähtudes tegemist oma valduse kehtestamisega. Kuna selleks polnud poe omaniku nõusolekut, toimus hõivamine ka valduse murdmise teel.
  2158. S võis toime panna hõivamise käigus ka sissetungimise § 199 lg 2 p 8 mõttes.
  2159. Sissetungimist tuleb vaadelda kooskõlas §-ga 266 (omavoliline sissetung), mille alusel loetakse sissetungimiseks valdaja tahte vastast ja ebaseaduslikku tungimist võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale.
  2160. Poe aiaga piiratud territooriumi näol on tegemist piirdega alaga, samuti puudus S-l sellele sisenemiseks nii valdaja luba kui ka muu seaduslik õigustus. Problemaatiline on aga, kas S-i sellist käitumist (ta ise tegelikult ei saavutanud piirdega alal füüsilist toetuspunkti) saab lugeda “sissetungimiseks”.
  2161. Selle probleemi lahendamiseks võib aluseks võtta RKL III-1/1-3/94, mille alusel võiks analoogiliselt väita, et sissetungimisega on tegemist siis, kui selle käigus ületatakse igasugune materiaalses objektis väljenduv takistus, mis eraldab vara ülejäänud maailmast ning mille ületamiseks, eemaldamiseks, lõhkumiseks või hävitamiseks peab vara juurde pääseda sooviv isik tegema lisaks vara hõivamisele veel mingisuguseid toiminguid, mis võivad väljenduda nii isiklikus füüsilises jõupingutuses kui ka nende toimepanemise organiseerimises teiste isikute poolt.
  2162. Kuna S pidi lisaks kastide hõivamisele veel tegema toiminguid (küünitama ennast pakul seistes üle aia) vara muust maailmast eraldava materiaalses objektis väljenduva takistuse (aia) ületamiseks, on tegemist sissetungimisega.
  2163. (NB! Võimalik ka teistsugune argumentatsioon ja seisukoht, et tegemist ei ole siiski sissetungimisega)
  2164.  
  2165. Subjektiivne koosseis (+)
  2166. Vargus eeldab subjektiivses koosseisus vähemalt kaudset tahtlust nii teo objekti kui ka teo suhtes. Seega peab S vähemalt võimalikuks pidama, et taarakastide näol on tegemist võõraste vallasasjadega, ning et nende hõivamiseks pole luba. Nii ka oli.
  2167. Lisaks eeldab vargus kavatsetust asja õigusvastase omastamise suhtes. Omastamine koosneb 2 komponendist:
  2168. endale võtmine ja
  2169. kestev ilmajätmine.
  2170. Antud juhul seisneb probleem “kestvas ilmajätmises”, kuna lõppkokkuvõttena sai poe omanik oma vara tagasi. Siiski loetakse kriminaalõiguses kestva ilmajätmise konstateerimiseks piisavaks juhtu, kui õiguspärane omanik saab küll oma asja tagasi, aga tema endist omandiõigust sellele asjale ei tunnistata. Nii ka antud juhul toimus, kuna tagasimüümise käigus ei tunnistanud S senist poe omandiõigust taarale ja see oli ka S-i tahtlusega hõlmatud. Seega oli tal õigusvastase omastamise eesmärk.
  2171. Järeldus: S pani toime § 199 lg 2 p 8 (§ 199 lg 1) kirjeldatud kuriteo. Kuna aga taara näol oli tegemist väheväärtusliku asjaga § 218 mõttes, kuulub S karistamisele selle sätte järgi.
  2172.  
  2173. 2. teokompleks : S-i tegevus enne kassasse minekut
  2174. A. S võis toime panna pizza varguse § 199 mõttes (-)
  2175. I. Objektiivne koosseis (-)
  2176. a) Varguse toimepanemiseks peaks S hõivama võõra vallasasja. Pizza kui materiaalne substants (kehaline ese) on asi TsÜS mõttes. See ei ole ei peremehetu ega kuulu ka S-le, seega on see S-i jaoks võõras vallasasi.
  2177. b) Varguse toimepanemiseks peaks S pizza hõivama. Hõivamine varguse mõttes on asja esialgse valduse murdmine ja uue valduse kehtestamine selle üle ilma esialgse valdaja nõusolekuta või vastu viimase tahet. S peaks seega kõigepealt murdma esialgse pizza valduse. Ei faktilisest ega normatiiv-sotsiaalsest valduse mõistest lähtudes ei ole sellise käitumise puhul, kus mingi ese asetatakse ostukärusse sellisel viisil, et see teiste alt välja ei paista, aga tegemist veel uue valduse kehtestamisega.
  2178. Järeldus: Kuna S enne kassasse minekut pizza valdust veel ei murdnud, ei ole selles staadiumis varguse objektiivne külg täidetud.
  2179.  
  2180. B. S võis toime panna dokumendi võltsimise § 344 mõttes, muutes hinnasilti (+).
  2181. I. Objektiivne koosseis (+)
  2182. a) Dokument on kirjalik akt, millega tõestatakse juriidilise tähtsusega asjaolusid, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega puudutab dokumendi sisu fakte, millel on juriidiline tähtsus, dokument on koostatud nende faktide tõestamiseks ning sellel on kirjalik vorm, mis võimaldab akti sisu tajuda ja millest peab nähtuma, kes tõestab juriidilise tähtsusega asjaolusid.
  2183. Lähtudes eeltoodud definitsioonist võib argumenteerida selle poolt, et hinnasilt on dokument. Hinnasildi näol tegemist “kirjaliku aktiga, millega tõestatakse juriidilise tähtsusega asjaolusid ning mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest” – VÕS mõttes teeb kauba omanik hinnasildi asetamisega kindla toote juurde oferdi sõlmida vastava kauba ostu-müügi leping (VÕS § 16). Ofert on selle tegijale õiguslikult siduv, st hinnasildi asetamisega kauba külge kaasneb kohustus see ese müüa hinnasildil näidatud hinnaga isikule, kes selle oferdi aktsepteerib. Igapäevases tsiviilkäibes ongi hinnasilt kõige enam levinud oferdi vorm – ta on selleks sobiv, just selleks määratud ja selle koostajaks on äratuntavalt kauba müügiks õigustatud isik. Eelduseks on see, et hinnasilt peab olema vastava esemega ühendatud viisil, mille alusel saab üheselt öelda, et antud hinnasilt tähistab just antud toote hinda. Hinnasilt oli kleebitud vorstide külge ja seetõttu on üheselt äratuntav, et see viitab vorsti hinnale. Seega võib ülaltoodud dokumendi mõistest lähtudes asuda seisukohale, et salaamivorsti külge kinnitatud hinnasildi näol on tegemist “dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest”, kuna tsiviilõiguslikus mõttes on see kauba omaniku kirjalik ofert ostu-müügi lepingu sõlmimiseks.
  2184. b) Võltsimine on iga hilisem dokumendi koostaja tahteavalduse muutmine dokumendi sisu või välimuse moonutamise läbi, mille tulemusena dokumendis sisalduvad juriidilist tähtsust omavad faktid ei vasta enam selle koostaja esialgsele tahteavaldusele. Vahetades hinnasildi, muutis S asja omaniku senist kirjalikku tahteavaldust müüa salaamivorst 6 € eest ja tekitas mulje, nagu tahaks omanik müüa seda 3 € eest. Seega võltsis S dokumenti.
  2185.  
  2186. II. Subjektiivne koosseis (+).
  2187. S pani võltsimise toime otsese tahtlusega, seega on subjektiivne koosseis täidetud.
  2188. Järeldus: S pani toime § 344 lg 1 kirjeldatud süüteo, st dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
  2189.  
  2190. 3. teokompleks: S-i tegevus kassas.
  2191. A. S võis toime panna kelmuse § 209 mõttes, jättes pizza eest kassas maksmata (-)
  2192. I. Objektiivne koosseis (-)
  2193. a) Kelmuse toimepanemiseks on vajalik, et S oleks kassiiri petnud. Pettus on vara üleminekut mõjutavatest asjaoludest väära ettekujutuse loomine. Seega peaks pizza varjamine õllekasti all olema pettus, mis antud juhul on võimalik vaid läbi konglutenttegude või tegevusetuse.
  2194. Pettus tegevusetuse tõttu langeb aga ära, sest S ei olnud õiguslikult kohustatud pizzat letile tõstma. Pettus kongludenttegudega enne kassast lahkumist on antud juhul samuti vaieldav, kuna pizza mittenäitamine kassiirile ei tähenda veel, nagu oleks S mõista andnud, et peale õllekasti midagi enam ostukärus ei ole. Siiski lahkumisega kassast ilma pizzat näitamata väljendas ta tavaarusaamadest lähtudes, et midagi muud ostetavat tal kärus polnud.
  2195. b) Selline pettus pidi kassiiri eksitusse viima. Eksitus on erinevus tunnetava nähtuse kui niisuguse ja sellest olemasoleva kujutluse vahel. Kuna S pizzat letile ei tõstnud, tekkis kassiiril kujutlus, et ostukärus rohkem kaupa ei ole. Vastasel korral oleks ta seda järgi kontrollinud. Seetõttu tekkis kassiiril ettekujutus, et “selle ostjaga on kõik OK”. Kuna aga antud juhul see nii ei olnud, eksis kassiir maksmata kauba olemasolu suhtes.
  2196. c) Pettuse tõttu tekitatud eksimus peab viima petetu poolt vabatahtlikule vara üleandmisele. Kuna antud juhul kassiir ei teadnud midagi ostukärus olevast pizzast, ei saanud ta seda ka vabatahtlikult üle anda või üldse selle käsutamise üle otsustada (teoorias ollakse seisukohal, et kui eksimus on nii ulatuslik, et isik isegi aru ei saa, et ta vara üle annab, on tegemist hõivamise mitte varakäsutusega).
  2197. Järeldus: Kelmuse objektiivne koosseis ei ole täidetud.
  2198.  
  2199. B. S võis toime panna pizza varguse § 199 mõttes, jättes selle eest kassas maksmata (+)
  2200. I. Objektiivne koosseis (+)
  2201. a) Nagu ülal näidatud, on pizza näol S-i jaoks tegemist võõra vallasasjaga.
  2202. b) Varguse toimepanemiseks on vajalik selle hõivamine S poolt. Nagu näidatud, pizza ostukärusse õllekasti alla asetamisega ei ole veel tegemist valduse murdmisega vaid üksnes selle nõrgendamisega. Jättes aga ka kassas pizza kasti alla ja tekitades kongludenttegudega kassiiris eksliku ettekujutuse, nagu rohkem kaupa ostukärus poleks, vähendas S veelgi kaupluse omaniku või tema poolt volitatud töötajate tegelikku võimu pizza üle. Pettus teeniski siin valduse murdmise eesmärki. Hiljemalt kassast lahkumisega murdis S pizza senise valduse, sest normaaljuhul ei ole enam kaupluse töötajatel õigus pärast kassast lahkumist teostada faktilist võimu veel ostukärus olevate asjade üle, sest tavajuhul need ei ole mitte üksnes enam ostja valduses vaid ka tema omandis.
  2203. c) Valduse murdmine S poolt toimus ilma kauba omaniku nõusolekuta.
  2204.  
  2205. II. Subjektiivne koosseis (+)
  2206. a) S teadis kõiki pizza hõivamisega seotud asjaolusid, ka hõivamiseks kasutatavat pettust..
  2207. b) Tahtluse kõrval peab S-il olema ka eesmärgiks pizza õigusvastselt omastada. Nähtuvalt kaasusest S-il selline eesmärk oli.
  2208. Järeldus: S pani hiljemalt kassast lahkumisega toime pizza varguse § 199 lg 1 mõttes. Kuna ka pizza näol oli tegemist väheväärtusliku asjaga § 218 mõttes, siis kuulub S karistamisele selle sätte järgi.
  2209.  
  2210. C. Võltsitud hinnasildiga salaamivorsti andmisega kassiirile selle ostmiseks võis S toime panna §-s 345 kirjeldatud süüteo, st võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest (+)
  2211. I. Objektiivne koosseis (+)
  2212. a) Nagu eelnevalt kindlaks tehtud, on muudetud hinnasildi näol tegemist võltsitud dokumendiga ja S teadis seda, kuna ta ise võltsis selle (nagu näidatud, on siiski võimalik ka teistsugune seisukoht).
  2213. b) S pidi seda dokumenti ka kasutama. Võltsitud dokumenti kasutatakse siis, kui kurjategija selle petetavale (st sellel, kellele seda esitatakse kui õiget dokumenti) sellisel viisil kättesaadavaks teeb, et viimasel on võimalik seal leiduvad juriidilist tähtsust omavad faktid teadmiseks võtta. Tähtis ei ole, kas isik, kellele võltsitud dokument esitati, ka tegelikult sellega lähemalt tutvub ja seal leiduvad faktid arvesse võtab. Vastav koosseisuelement on täidetud juba ainuüksi dokumendiga tutvumise võimalikuks tegemisega. Hetkel, mil S salaamivorsti koos võltsitud hinnasildiga kassasse andis, tegi ta võltsitud hinnasildiga tutvumise kassiirile võimalikuks.
  2214.  
  2215. II. Subjektiivne koosseis (+)
  2216. S pidi tegema seda eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Antud juhul on tsiviilõigusest lähtuvalt tegemist mõlemaga. Hinnasildi abil väljendatud ofert müüa salaamivorst 6 € eest on müüjale siduv, st S-il oli õigus see osta näidatud summa eest (vt VÕS § 16 lg 1). Võltsides hinnasilti kasutades püüdis S omandada õigust osta sama vorst 3 € eest. Teisest küljest aktsepteerides oferdi vorsti andmisega kassiirile selle ostmiseks, tekkis S-il kohustus maksta selle eest 6 € (vt VÕS § 20 lg 1), võltsitud hinnasildi eesmärgiks oli aga vähendada seda kohustust 3 € võrra.
  2217. Järeldus: S pani toime § 345 lg 1 kirjeldatud süüteo, st võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
  2218.  
  2219. D. S võis toime panna kelmuse § 209 mõttes, makstes salaamivorst eest 3 € vähem (+)
  2220. I. Objektiivne koosseis (+)
  2221. a) Kelmuse toimepanemiseks peab S kassiiri petma. Pettus on vara üleminekut mõjutavatest asjaoludest väära ettekujutluse loomine. Kuna S esitas kassasse võltsitud hinnasildiga vorsti, pettis ta kongludenttegudega kassiiri, et vastavat hinnasilti ei ole võltsitud ja vorsti hind oleks nagu 3 €.
  2222. b) Kuna kassiir pettust ei märganud, sattus ta eksitusse, st ettekujutlus tegelikust olukorrast, nagu müüks kauplus vorsti 3 € eest, ei vastanud tegelikule.
  2223. c) Eksitus peab viima vara omaniku (või selle käsutamise üle õigust omava isiku) poolt selle vabatahtlikule üleandmisele. Kassiir andis vorsti vabatahtlikult üle 3 € eest ja jättis ülejäänud 3€ nõudmata.
  2224. d) Vara üleandmisega peab kaasnema varalise kasu saamine (kannatanu varalise kahju arvelt). Vorsti tegelik hind oli 6 €, seega sai kaupluse omanik antud pettuse tõttu kahju 3 €.
  2225.  
  2226. II. Subjektiivne koosseis (+)
  2227. S teadis kindlalt, et tegemist on võltsitud hinnasildiga, samuti on olemas tahtlus ka kõigi muude objektiivsete koosseisuelementide suhtes. Seega on subjektiivne koosseis täidetud.
  2228. Järeldus: S pani toime kelmuse § 209 lg 1 mõttes. Kuna aga 3 € on väheväärtuslik varaline õigus § 218 mõttes, siis lõppkokkuvõttes kuulub S karistamisele selle sätte järgi.
  2229.  
  2230. Kogum
  2231.  
  2232. S vastutab reaalkogumis KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.
  2233.  
  2234. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega (RKKK 3-1-1-106-04, 3-1-1-38-07). Seega 2 varguse ja 1 kelmuse episoodi eest määratakse karistus KarS § 218 lg 1 järgi.
  2235.  
  2236.  
  2237.  
  2238. http://www.prokuratuur.ee/et/prokuroriks-kandideerijale/naidiskaasused
Advertisement
Add Comment
Please, Sign In to add comment
Advertisement
Public Pastes
Advertisement
We use cookies for various purposes including analytics. By continuing to use Pastebin, you agree to our use of cookies as described in the Cookies Policy.  OK, I Understand
Not a member of Pastebin yet?
Sign Up, it unlocks many cool features!