Null! Mitte ühtegi tehingut!“ Kasutatud autode müük kiratseb, müüjad ähvardavad äri

Null! Mitte ühtegi tehingut!“ Kasutatud autode müük kiratseb, müüjad ähvardavad äri lõpetada (131)
Registreerimismaks soodustab hoopis autopargi vananemist.
Pruugitud autode müüjad sarjavad üksteise võidu Eesti riiki. Eeskätt on neil hambus registreerimistasu, mida nimetatakse absurdiks ja ajuvabaks. „Kas lambad juhivad meie riiki?“ küsib Rakvere automüüja, kes ei leidnud esimeses kvartalis ostjat ühelegi sõidukile.
Tarmo Michelson
[email protected]

Kuula artiklit
8 min

Lisa
„Eelmine aasta maksin makse ja tõin riigile raha sisse. See aasta on kohutav, kohutav, kohutav! Null! Mitte ühtegi tehingut! Nagu pussnoaga lõigatud,“ nendib Rakveres kasutatud autode müügiga tegeleva Alke Motorsi OÜ omanik Kalle Põldma.


Äri vaikelus süüdistab ta riigijuhte. „Valitsus õhutab sõda ja propageerivad seda nii palju. Mida riik endast mõtleb? Kas lambad juhivad meie riiki? Mõistust pole. Kuulen ainult halba. Inimesed on ära hirmutatud. Võib-olla neil isegi on finantse, kuid kardavad. Kui Trump möllab Ameerikas, siis meil oleks ka vaja kedagi, kes siin möllaks. See on lõputu õudus, aga oleks vaja õudset lõppu.“

Tema jaoks tähendab õudne lõpp üht – „Lõpetan tegevuse ära! Ei julge enam autosid juurde osta, sest midagi ei küsita ja ei taheta. Olen Rakveres üks kõvemaid kasutatud autode müüjaid. Asun kohe Aqva kõrval. Siin on kõik ära surnud. Ma olen jäänud. Nagu reliikvia! Aga kuhu sa jooksed, kui oled kuuekümnene. Ei hakka enam ümber õppima.“

Põldma räägib, et tal on pakkumises 25 sõiduautot. Nende seas nii odavaid, 2000–3000 eurot maksvaid masinaid kui ka tunduvalt kallimaid. „Ostjal muidugi hea – saab alla tingida, kuid mis mõtet on minul müüa? Kui müün 25tonnist autot, siis seda tahetakse 19 tonniga. Ma ei ole neid autosid varastanud! Eile tuli minu juurde mees, kellele suvel müüsin 6000 euroga auto. Ta küsis, et kas tahan autot tagasi osta, et nii raha vaja ja on nõus 2,5 tonniga. Vot nii käib elu!“

Hummeri tasud on odavamad kui Opelil

„Pole ühtegi autot müünud! Registreerimismaks on ajuvaba. Isegi Saksamaal on odavam autosid arvele võtta,“ teatab ka Valga Autoaia juhatuse esimees Einar Peterson.

Ka tema on riigi peale kuri ja ütleb, et plaanib Eestist jalga lasta. „Kui saaks Valgas asjad maha müüa, hakkaks kohe minema. Ükskõik kuhu. Kui saan inimestega kokku, siis kõik kiruvad Eesti riiki. Kas olete kuulnud kedagi, kes ütleb, kui hea on tal siin elada?“

 Tartus Turu tänavas asuval kasutatud autode müügiplatsil on vaikne juba mitu kuud. „Inimesed tossutavad ringi oma vana autoga, sest pole suutelised uut ostma,“ tõdeb müügiplatsi üks omanikke Toomas Tiisler.
Tartus Turu tänavas asuval kasutatud autode müügiplatsil on vaikne juba mitu kuud. „Inimesed tossutavad ringi oma vana autoga, sest pole suutelised uut ostma,“ tõdeb müügiplatsi üks omanikke Toomas Tiisler.
FOTO: ARGO INGVER | DELFI MEEDIA
Hästi ei lähe ka Tartus Turu tänavas asuva kasutatud autode müügiplatsi Mobilstar omanikel. Valikus on kokku sadakond autot igasuguses hinnaklassis, kuid tehinguid toimub heal juhul paar tükki kuus.

Kehva automüügi põhjuseks peab üks omanikke Toomas Tiisler registreerimismaksu ja üldist hinnatõusu. „Maksud ja maksud. Igal pool hinnad tõusevad. See on terve riigi jama, mis suretab tasapisi Eesti riiki välja. Asi läheb vaid allamäge,“ nendib ta. „Praegu on lihtne – midagi ei müü! Kui ühes kuus müün heal juhul ühe auto ja teen kõvasti hinnas alla, siis söön oma saba. Maksan renti, tahan ise elada. Kui nii edasi läheb, panen poe kinni ja lähen töötukassasse kätt väristama.“


Tiisleri sõnul on isegi mõnel keskklassi sõidukil registreerimistasu üle mõistuse kallis. Toob näite: „Tavaline pereauto – kaheliitrine Opel Zafira, 2017. Ei ole uus ega vana. Müügihind on 6200 eurot. Vormistamistasu aga 1470 eurot pluss aastamaks 475 eurot. Ükskord tänaval seisis Hummer ees. Võtsin regnumbri järgi, et kui palju siis selle auto aastamaks on. 50 eurot! Ja registreerimistasu 600 eurot. See on aga nagu veoauto! Puudub loogika.“

Viljandis tegutseva Autoagentuuri juhataja Ragnar Liinsoo laob kamaluga letti veel anomaaliad seoses registreerimistasuga.

Üks markantsemaid on selline: „Meil on kaks autot – Volkswagen Passat ja Volkswagen Sharan. Miks peab olema mahtuniversaali registreerimismaks ja aastamaks 2,5 korda kallim? Kui on kolm väikest last ja vaja kolme turvatooli, siis Passati puhul jääd hätta. Sharani mahutad kõik turvatoolid ära. Kõige ajuvabam asja juures ongi see, et liiga tehakse paljulapselistele noorperedele. Autode registreerimismaks on paigast ära. See on nagu täiesti rumala inimese tehtud.“

Liinsoo ütleb, et oli valmis selleks, et käesoleva aasta algus tuleb raske. Kolme kuuga on müüdud 11 sõiduautot, seejuures kolm neist Saksamaale.


„Iga kuu maksame ettevõtlusele peale,“ nendib ta. „Nüüd on kevad käes ja paranemise märke ei näe. Seis on kohutav. Majanduskriis on ka väga tugev. See on inimestes tekitanud stressi ja kõik on ära hirmutatud.“

Praegu Autoagentuur veel uksi sulgema ei hakka, kuid Liinsoo kahtleb jätkusuutlikkuses.

Automaksuga on ta iseenesest päri. „Las see olla. Kõik Euroopa riigid maksavad automaksu. Olen selle poolt, kui raha läheks aukudesse, et ma ei sõida rattaid puruks. Registreerimismaks on aga täielikult läbi kukkunud. Sellest ei võida keegi, kuid kaotajad on kõik.“

Amservi juht: „Riik võiks kaaluda registreerimistasu kaotamist“
Amserv Auto tegevjuht Rene Varek
 Amserv Auto tegevjuht Rene Varek
Amserv Auto tegevjuht Rene Varek
FOTO: ILMAR SAABAS | DELFI MEEDIA
Aasta alguses on müük võrreldes 2024. aasta kolmanda või neljanda kvartaliga langenud. Müügilangus puudutab nii imporditud kui ka Eestis registreeritud kasutatud autosid. Samas kui võrdleme eelmise aasta sama perioodiga, siis ei ole langus nõnda suur.

Registreerimismaks on pannud ostjaid ettevaatlikult suhtuma, eriti juhul, kui maks moodustab märkimisväärse osa auto lõpphinnast. Müüdavate kasutatud autode keskmine hind on langenud, kuid samas otsivad kliendid pigem hübriidsõidukeid, millel aastamaks soodsam.

Riik võiks kaaluda registreerimistasu kaotamist. Käesoleva aasta esimeses kvartalis on riik maksumuudatuse tõttu kõvasti maksutulu kaotanud ja seda ennekõike just käibemaksu näol. Läbimõtlemata maksupoliitika ja selle mõju Eesti majanduskeskkonnale on suureks ohuks ning pigem tuleks proovida taastada kehtinud stabiilsus ja maksusüsteem. Kui soovime Eestis uuendada autoparki ning muuta seda kaasaegsemaks, turvalisemaks ja keskkonnasäästlikumaks, siis ainus maks, mis võiks olla, oleks kasutatud autode impordi maks, mis kasvab auto vanusele vastavalt.

Praeguse maksusüsteemi korral on vanemad sõidukid maksust kõige tundlikumad – nende puhul võib tasu olla ebaproportsionaalselt kõrge. Kuid kuna see puudutab nii importi kui ka kohalikul turul müüdavaid autosid, siis ei muutu meie autopark kuidagi nooremaks ega keskkonda säästvamaks.

Ostjate eelistused on muutunud
Harjumaal kaht esindust pidava Auto Bassadone tegevjuhi Veiko Karu hinnangul on ootuspärane, et pärast möödunud aasta buumi on kasutatud autode turul nüüd langus.

Tema sõnul tehti möödunud aastal võrreldes 2023. aastaga ca 35 000 sõiduki omanikuvahetust rohkem. „Kõik see maht, mis tehti – on loogiline, et tehakse sel aastal vähem.“ Karu pakub, et automüük pole kergete killast veel vähemalt 4–5 kuud.


Ühtlasi on inimeste eelistused autovalikul muutunud. Soovitakse väiksema CO2 heitmega mudeleid, mille aastamaks on väiksem. „Meie puhul küsitakse kahe, kolme ja nelja aasta vanust hübriidmootoriga Hyundaid. Samuti madala CO2 ja väikese diiselmootoriga Citroëni sõiduautosid,“ toob ta esile.

Nõudlus on kukkunud suurema CO2 heitme ja suurema mootoriga sõiduautode puhul nagu Audi, BMW või Mercedes. „Praegu on nende müümisega raskusi,“ nendib Karu.

Ta tuletab meelde, et automaksuga seoses hellitas riik lootust, et autopark muutub nooremaks ja vähem saastavamaks. „Näeme hoopis autopargi vananemist. Ei soosita auto vahetamist värskema ja väiksema jalajäljega auto vastu, vaid pigem soositakse auto hoidmist. Inimesel on vanema auto realiseerimine keerulisem, et osta asemele uut. Kui tahame eesmärke saavutada, oleks vaja teha automaksus korrigeerimisi.“

 Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu
Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu
FOTO: ANDRES PUTTING | DELFI MEEDIA
Kui üldjuhul kurdavad Maalehega vestelnud automüüjad rasket aasta algust, siis Türil tegutsev Tanel Viljat kostab, et pole hullu midagi.

Ta ütleb, et tänavu on tal õnnestunud ostja leida kümmekonnale sõidukile, peamiselt Volvodele. Ja registreerimistasu on ta jätnud ostja kanda. „Kui ei sobi, siis ei sobi. Tuleb järgmine ja maksab ikka registreerimismaksu kinni.“


Registreerimistasu tõi riigikassasse 12 miljonit eurot
2025. aasta esimeses kvartalis maksti registreerimistasu ligi 12 miljonit eurot. Sellest 5,2 miljonit eurot laekus sõiduautode ja väikekaubikute esmaregistreerimistest ning 6,7 miljonit sõidukite omanikuvahetuste käigus.

Eestis esmaregistreeriti sel perioodil kokku 4600 sõiduautot ja väikekaubikut. Omanikuvahetusi toimus 14 458, millest registreerimistasu maksmise kohustus tekkis 9824 tehingu puhul.

Keskmiseks registreerimistasuks kujunes esimeses kvartalis 1139 eurot. Keskmist kergitasid transpordiameti väitel tuntavalt luksusautode registreerimistasud, mille summad küündisid üle 10 000 euro. Suurim summa –13 665 eurot – tuli tasuda Ferrari Purosangue’i esmaregistreerimisel.

Enim vähenesid 2001. ja 2003. aasta sõidukite omanikuvahetused
Transpordiameti statistikast nähtub, et sõidukitega seotud tehingute arv on taas suurenema hakanud, kuid jääb kaugele maha tehingute arvust, mis tehti möödunud aastal samal perioodil.

Jaanuaris toimus 3661 sõiduautode omanikuvahetust, veebruaris 3838 ja märtsis 5230 – kokku 12 729. Möödunud aastal olid arvud vastavalt 10 236, 10 314 ja 12 192. Kokku 32 742 ehk 2,5 korda rohkem kui tänavu samal ajal.

Kui minna süvitsi numbrite sisse, selgub, et kõige suurema löögi on saanud 2001. aastal esmaregistreeritud sõidukite omanikuvahetused – 704 pealt 155 peale ehk kukkumine 4,5 korda. Palju ei jää maha ka 2003. aasta autod – 1117 pealt 265 peale ehk 4,2 korda.