TAGATUBA | Riigikogus tegutseb salk poliitikuid, kes eitavad Gruusia langemist Vene mõjusfääri

Tekkinud on veider olukord, kus parlamendis on lausa kaks Gruusiaga seotud saadikurühma: üks ametlik ja teine, mis esindab sealsete võimude suhtes pehmemat vaadet.
26. mail 2023 pidas riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees Lauri Laats Maarjamäe suvemõisas Gruusia suursaatkonna korraldatud vastuvõtul kõne. Riigi iseseisvuse 105. aastapäevale pühendatud koosviibimisel esines Laats nii sooja sõnavõtuga, nagu oleks seda teinud Eesti välisministrid enne 2012. aastat, mil riigis tuli võimule venemeelne, Venemaal jõukaks saanud oligarh Bidzina Ivanišvili. Nüüdseks on Ivanišvili koos käsilastega kaks aastakümmet tagasi lääne teekonna entusiastlikult ette võtnud Gruusia Venemaa mõjusfääri karusesse rüppe andnud, täpselt nii, nagu Kremli valitseja Vladimir Putin soovinud on.

Laats rõhutas rahvaste sõprust
Eks pidupäevakõned peakski viisakamad olema, ning kui selleks mahti pole, võib kõne ka pidamata jätta. Laats tegi seda aga hea meelega, rõhutades rahvaste sõprust.

Kui kohe pärast Ivanišvili võimuletulekut ehk polnudki selge, millise kursi oligarhi kontrollitud Gruusia Unistuse partei võtab, siis 2023. aasta mais oli laussõda Ukrainas juba üle aasta kestnud. Juba 2022. aasta lõpus oli Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsiooni soovitusega sanktsioneerida Ivanišvilit selle eest, et ta on nõrgestanud Gruusia demokraatiat ning aidanud Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida. Mis kõik varem justkui Eesti ja sarnaselt mõtlevate riikide protežeeks olevas Gruusias valesti on läinud, on palju kajastamist leidnud ka Tagatoas.

Lisaks kõigele muule on sealsel rahval arvamusküsitluste kohaselt selge eesmärk – saada Euroopa Liitu ja NATO-sse. Ivanišvili käsilased on teinud pikalt nägu, et just selles suunas soovitaksegi liituda, ent tegelikkuses on tehtud palju, et lõviosa Gruusia rahva soov ei täituks – politiseeritud õigusemõistmine võimukandjate huvides, läänevastane propaganda, opositsioonikandidaatide survestamine ja häälte ostmine, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus, väljendus- ja meediavabaduse piiramine, ebaseaduslik pealtkuulamine, vägivald vähemuste vastu ning isegi uute Stalini kujude püstitamine. Seegi on vaid valik europarlamendi 2022. aasta lõpus tehtud etteheidetest Gruusiale resolutsioonis, mille eestvedaja oli Sven Mikser.

Keskerakonna ja EKRE tandem
Kui Laatsi osalusel toimunud vastuvõtu korraldanud Gruusia suursaadik Eestis Artšil Karaulašvili poolteist kuud pärast Gruusia iseseisvuspäeva tähistamist oma teenistuse Tallinnas lõpetas, ei toimunud tavapärast lahkumiskohtumist välisminister Margus Tsahknaga. Umbes aasta hiljem käis Tsahkna Thbilisis kohal ning osales koos Leedu ja Islandi kolleegidega opositsiooni meeleavaldusel. Endised välisministrid Marina Kaljurand, Urmas Paet ja isegi muidu igal võimalusel valitsuspoliitikuid sarjav opositsioonijuht Urmas Reinsalu kiitsid Tsahkna teguviisi heaks. Tõsi, toona peaministrina teeninud Kaja Kallas ja ka kaitseminister Hanno Pevkur kiidusõnu jagama ei tõtanud, ent hoidusid ka hukka mõistmast. Osa riigikogu liikmeid paistis Tsahkna teguviis aga üksjagu häirivat. Nemad esindavad riigikogu seda segmenti, kes ei kipu võtma suu sisse mitte ühtegi sellistest etteheidetest, mida esitab Gruusia võimudele Euroopa Parlament, hulk lääneriike, vabaduse ja inimõiguste kaitse organisatsioonid ja paljud teised.

„See, kuidas Gruusia korraldab oma siseasju, on ju nende asi, täpselt samamoodi nagu see, kuidas Eesti korraldab oma siseasju, on Eesti asi,“ ütles EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid, kes on Gruusiat puudutavates küsimustes hiljemgi partei nimel sõna võtnud, näiteks tänavu 22. jaanuaril Gruusia rahva toetuseks vastu võetud resolutsiooni arutelul. „Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta menetletavat avalduse eelnõu, kuna see rajaneb valedel ning kujutab endast kohatut sekkumist Gruusia siseasjadesse,“ sõnas Vooglaid.

Sõna võttis ka Vooglaiu fraktsioonikaaslane Anti Poolamets. „Meil [võiks] Kaukaasia regioonis olla mõni sõbralik riik, kellega oleks võimalik väga mõistlikult läbi saada, neid paljudes asjades veenda. Nüüd te tõukate [Gruusiat] eemale. Aga arvestades, et te olete ülinõudlik ja ülikriitiline igasuguste trans‑ ja LGBT‑ ja muude teemade osas, vähemuste teemade osas, siis mul tekib mõte, millal te siis USA-le tigeda kirja kirjutate ja ütlete, et Trump rikub transinimeste ja LGBT‑inimeste õigusi ja saadab välja immigrante, rikub inimõigusi, vähemuste õigusi. Vahepeal oli seal ju Black Lives Matteri mäss, see oli ka üks tänavamäsu. Millal te siis meie teistele sõbralikele liitlastele kallale lähete?“ küsis Poolamets resolutsiooni kaitsnud Eerik-Niiles Krossilt, kes ei jäänud vastust võlgu. „Aitäh! Anti, sinu küsimused, mis on sageli osaliselt täitsa sisulised, oleksid palju mõjusamad, kui sa iga kord ei hakkaks transidest ja geiseksist rääkima,“ sõnas reformierakondlane.

Võltsimine? Kus?
Sõna sai ka keskerakondlane Aleksei Jevgrafov. „Aga minu teada OSCE [Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon] raportis puudub info, mis tõendab, et Gruusia valimised olid võltsitud. Samuti ei ole selle raporti kohaselt tuvastatud Venemaa föderatsiooni sekkumist Gruusia valimistesse,“ lausus poliitik. Ta oli üks mitmest Keskerakonna ja EKRE liikmest, kes seadis kahtluse alla, mida ikkagi saab või ei saa OSCE raportist järeldada Gruusia mulluste parlamendivalimiste kohta, mis riigi euroliidu teekonna ettenähtavaks tulevikuks seisma panid.

Jevgrafovi parteikaaslane Vladimir Arhipov kasutas ühena mitmetest Keskerakonna ja EKRE liikmest vaata-ennast-demagoogiavõtet. „Sõna „võltsing“, mis siin kõlas, on peaaegu sama hea kui „pettus“, eks ole. Ja kui me räägime, et see teie avaldus on poliitiline, siis räägime ka poliitikast ja võrdleme ka meie parlamendivalimistega, kui enne valimisi Reformierakond ei rääkinud ühtegi sõna maksutõusust,“ lausus endine Maardu linnapea.

„Mul on hästi keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik toetada avaldust Gruusia rahva toetuseks, kui me teame, et päris suur osa Gruusia rahvast hääletas just praeguse presidendi ja valitud parlamendi poolt. Ehk teisisõnu: miks te arvate, et ükski Gruusia inimene ei toetanud seda parlamenti?“ küsis Krossilt Vadim Belobrovtsev, samuti Keskerakonnast.

Laats on mures
Muidugi võttis sõna ka Lauri Laats. „Nüüd, mis puudutab olukorda Gruusias, siis loomulikult me oleme kõik mures. Me oleme kõik mures! Aga ega see kõik nii mustvalge ka ei ole, nagu te praegu püüdsite siin väita. Ja kui üldse Gruusiast rääkida, siis ma arvan, et ma olen selle olukorraga rohkem kursis ja tean nende inimeste eripära ja kultuuri, sellepärast et ma olen Gruusias oma 12 aastat elanud,“ rääkis ta. Tõepoolest, Laats elas kuni 12. eluaastani Abhaasias, kuni sõda tema perekonna sealt lahkuma sundis. Tema huvi riigi käekäigu vastu on igati mõistetav, aga seda enam on paljudele Eesti välispoliitika kujundajatele ja elluviijatele tema seisukohad mõistmatud.

Keskerakonna-poolses Gruusia-resolutsioonile vastu hääletamise sõnavõtus tõi Laats mitu argumenti. Kõigepealt tõi ta selles esile Eesti valitsuse ebapopulaarsuse.

„Meil endal maja põleb, me ei suuda seda kustutada, ja me tegelikult läheme õpetame teisi, kuidas maja kustutada,“ sõnas Laats. „Meil endal on 11. veebruaril kohtumine OSCE [demokraatlike] institutsioonide ja inimõiguste bürooga, kus hakatakse pärima ja uurima, mis ikkagi Eestis e-valimistega toimub. Ja see on suur probleem. Samas me ütleme, et me näeme, et teistes riikides on valimisprobleemid ja me peame neid valimisi taunima,“ jätkas ta. Laats möönis OSCE raportis esile toodud valmistel tuvastatud rikkumisi. Ta kordas oma muret. „Kõik, mis Gruusias praegu toimub, on pehmelt öeldes muret tekitav,“ sõnas Laats. Aga mis täpselt ikkagi? Just seda täpsustust palusime ka Laatsilt, et saada teada, kas osa tema murest on ka mõni neist etteheidetest, mida teiste seas europarlament on teinud. Lubatud vastust paraku ei tulnud.

Laatsi parteikaaslane Jana Toom ei olnud oma eksvälisministritest eurosaadikutest kaasmaalastega nõus, mis puudutab Tsahkna etteastet Thbilisis. Ta arvas, et välisministril võis olla soov suurendada oma partei Eesti 200 toetust. Tsahkna mõtteid ei suuda lugeda ei Toom ega Tagatuba, aga peagi pärast Gruusia parlamendivalimisi juhtus nii, et Laats löödi Eesti-Gruusia parlamendirühma juhi kohalt minema ning asendati Tsahkna pikaaegse kamraadi ja parteikaaslase Ando Kivibergiga.

Rühm siin, rühm seal
Siin loos toodud riigikogulastest Eesti välispoliitika skeptikuid Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmeskonnast enam ei leia, kui välja arvata Varro Vooglaid. Laatsi eestvedamisel on moodustatud riigikogu Gruusia toetusrühm, mis erineb parlamendirühmast selle poolest, et see formaat pole mõeldud ainult kahe riigi suhete edendamiseks, vaid võib kasutada ükskõik milleks.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõdes, et seadused ega parlamendi kodu- ja töökorra seadus ei takista parlamendiliikmetel loomast vabal valikul erinevaid parlamendi- ja toetusrühmi. Eelmises parlamendis oli ka Donald Trumpi toetusrühm, ja nagu Mihkelson märkis, siis läbi aastate on olnud laiemalt igasuguseid „vahvaid“ vabaühendusi. „Üldiselt on välissuhtluseks loodud parlamendirühmad moodustatud hea tava ja tahte pinnalt, aga kuna maailm on muutunud mustvalgemaks – näiteks küsimuses, kuidas hinnata Gruusias toimuvat –, siis selle pinnalt eristuvad ka parlamendisaadikute arusaamad,“ tõdes Mihkelson.

49 rahvasaadiku esitatud riigikogu avalduse „Gruusia rahva toetuseks“ vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu oli üheksa riigikogu liiget. Mihkelsoni tõlgenduses on mainitud Keskerakonna ja EKRE saadikute arvates Gruusias kõik väga hästi ja Eesti ei peaks sekkuma seal toimuvasse ega sellesse, kuidas Venemaa okupeerib Gruusia riiki. „Ja sellest tulenevalt ongi kaks parlamendirühma, millest üks on Gruusia toetuseks ja teine midagi sarnast. Selles väljendub ilmekalt see, kuidas mõne erakonna mõned poliitikud näevad meie lähipiirkonnas toimuvat veidi teistsuguses valguses, kui seda on Eesti välispoliitika põhiliin,“ lisas Mihkelson.

Laatsi uue Gruusia-rühma aseesimehed on Belobrovtsev ja Vooglaid ning sinna kuuluvad ka siinse loo teised kangelased Jevgrafov ja Poolamets. Liikmete seas on ka Laatsi fraktsioonikaaslased Andrei Korobeinik ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Üks liige on veel ning tema ei kuulugi ei Keskerakonda ega EKRE-sse. Selleks on Isamaa liige Mart Maastik, kes „säras“ mullu oma Puna-Hiinat toetavate seisukohtadega, millest Tagatuba samuti kirjutas ning millega ta teenis kapolt kutse kohvile. Ka selles tragikoomilises loos oli Laatsil oma osa. Tema oli üks neist, kes püüdis esitleda riigikogulaste mullust Hiina-reisi justkui osana Eesti välispoliitikast või vähemalt sellega sünkroonis olevana. Islandi väljaku rahvast pani see väide peast kinni haarama.

„Erutuma ei pea,“ muigas Marko Mihkelson. Ta tuletas meelde, et parlamendis on olnud ka kaks Valgevene toetusrühma. Et Gruusia toetusrühm saaks midagi hullu ette võtta ja halba teha, seda Mihkelson ei näe. „Mis nad siin ikka teha saavad. Parlamendirühmade roll on tavapäraselt tagasihoidlik, nad ei mängi ka parlamendi välispoliitilises käitumises kaugeltki keskset rolli. Nad pigem toetavad ja abistavad. Näiteks erinevate riikide parlamentidega laiapindset koostööd arendades ja ehitades. Rühmade puhul sõltub nende tegevuse aktiivsus ka sellest, kes on rühma eesotsas ja kui südamega ta asja kallal on,“ lausus poliitik.


Olukord on kahetsusväärne
Lauri Hussar, riigikogu esimees

Minu hinnangul on tegemist eriskummalise olukorraga, kus meil on lisaks Eesti-Gruusia parlamendirühmale, mis seisab Gruusiaga suhete hoidmise eest, pandud kokku ka Gruusia toetusrühm reaktsioonina Gruusia sõprusrühmale [parlamendirühmale]. See on ka põhjus, miks riigikogu juhatus otsustas pöörduda väliskomisjoni poole, et saada selgust: kui selline olukord on tekkinud, siis kuidas on korraldatud välissuhtlus. Kui meil käis hiljuti külas Gruusia viimane president Salome Zurabišvili, kohtusid temaga Gruusia sõprusrühma liikmed ja ka mina.

See olukord on kahetsusväärne seda enam, et riigikogu on võtnud vastu avalduse Gruusia ja Gruusia demokraatlike jõudude toetuseks. Lisaks, me ju teame, millised olid viimased parlamendivalimised Gruusias. Mõned Gruusia toetusrühma liikmed on öelnud, et need olid demokraatlikud valimised ning et ei OSCE ega teised polevat kinnitanud, et need ei olnud demokraatlikud ja läbipaistvad. Samal ajal rikutakse Gruusias massiliselt inimõigusi, kiusatakse taga opositsiooni ja ajakirjandust ning vaigistatakse kõiki teistimõtlejaid.

Riigikogu juhatusel pole aga kaalutlusõigust toetusrühma mitte registreerida. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi võtame me nende registreerimise lihtsalt teadmiseks. Saadikud saavad moodustada saadikurühmasid [toetusrühmasid] vastavalt oma veendumustele ja hoiakutele.