Ülepingutatud nõuded võivad maale uute majade ehitamisele lõpu teha
Hanneli Rudi
2. aprill 2018, 8:50

  • Uute nõuete tõttu kerkivad ehitushinnad märgatavalt.
  • Eesti ametnikud on nõuetes lähtunud hüpoteetilise büroo ja kortermaja
    näitest.
  • Riik on energiatõhususega õigel teel, sest kogu maailm liigub selles
    suunas.

Arhitekt Mihkel Tüüri sõnul on Eesti ametnikud ülipüüdlikud rakendama
euronõudeid, nii et ehituses võib tekkida sarnane punnseis nagu praegu
alkoholiaktsiisiga.

Laskeavasid meenutavate akendega kuubik või kera – just sellised majad vastavad
kõige paremini Eestis kehtestatud energiatõhususnõuetele. Neid nõudeid
kritiseeriva arhitekti Mihkel Tüüri hinnangul on Eesti euronõudeid järgides
ülepingutanud, kuid ametnike kinnitusel annavad need arhitektidele hoopis
rohkem mänguruumi.

«Eestis ehitatakse juba praegu väga mõistlikult ja nüüd hakkame seda uute
nõuetega uppi lööma. Tekib sama olukord nagu alkoholiaktsiisiga, kus vint
keerati üle,» on arhitekt Mihkel Tüür nördinud.

Aasta alguses teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et
eurodirektiivist tingituna saavad alates 2020. aastast ehitusloa vaid
liginullenergiamajad (A-klass). Energiatõhususe nõuete kehtestamisel soovitas
Euroopa Liit liikmesriikidel aga lähtuda kohalikest oludest.

Tüüri hinnangul on Eesti ametnikud ülepingutanud. «Mulle ei meeldi kampaania
«Maksud sõidavad Lätti», aga varsti juhtub sama ka ehituses, keerulisemad majad
ehitatakse kas Lätti või Soome, sest Eestisse pole enam võimalik ehitada
serveriparki või ka füüsikahoonet, kuna nõutavat A-energiaklassi pole võimalik
saavutada,» on ta mures.

Uusi maju enam ei ehitata

Tüüri sõnul ei teki probleeme mitte ainult suurte erilahendustega hoonete
puhul, nagu näiteks spordihooned, vaid see paneb keerulisse olukorda ka uut
kodu ehitavad inimesed. Esiteks kerkivad ehitushinnad märgatavalt ja teiseks ei
vasta mitmed Eestis levinud elamutüübid tema sõnul enam energiatõhususe
nõuetele.

Tüür tõi näiteks, et nii ei saaks üksikusse kohta maja ehitades enam arvestada
pelleti- või ahjuküttega, sest Eesti analüüsimeetodis on need arhitekti sõnul
kaugküttena arvel, kuna kütus tuleb väljastpoolt krunti.

«Kui elad Muhus keset kadakaid, kas peab siis maja ära kiletama ja ostma
päikesepatareid? Miks ei või inimene oma metsast puid teha ja edasi elada?» ei
saa arhitekt ametnike loogikast aru.

Pärast uute nõuete kehtestamist võib Tüüri arvates väiksemates kohtades uute
elamute rajamine võimatuks muutuda. Praegu Võrru ühte kortermaja projekteeriva
arhitekti sõnul on seal ühe ruutmeetri müügihinnaks 1400 eurot.

«Ehitushind on 1000 eurot ruutmeeter ehk krundi ja muude asjade jaoks jääb 400
eurot. Seda hinda ei ole võimalik nihutada,» sõnas Tüür.

Kui aga uute nõuete tõttu ehitushind veelgi kerkib, siis pole uusi hooneid
võimalik enam rajada, sest keegi ei jaksa neid osta. «A-klassi hooneid pole
võimalik teha nii, et võrukad neid ostaksid, järelikult peavad nemad edasi
elama oma nõukaaegsetes majades,» tõdes Tüür.

Pole mõtet soomlastest targem olla

Kui Eesti ametnikud on uusi nõudeid kehtestades lähtunud ühe hüpoteetilise
büroohoone ja kortermaja näitest ning tegelikke kulusid pole keegi uurinud,
siis Soomes tehti arhitekti sõnul enne nõuete kehtestamist põhjalik
makromajanduslik analüüs, kus uuriti muuhulgas mõju nii kaugküttele kui ka
piirkondlikule arengule.

«Minu soovitus on kopeerida soomlaste metoodikat, sest nad on piisavalt uurinud
ja teinud makromajandusliku analüüsi. Teeme enda normid nende järgi ja elame
rahulikult edasi. Miks on vaja hüpata seitsmest latist üle ja aasta enne
eurooplasi need normid kehtestada?» küsis Tüür.

Mihkel Tüüri sõnul on superministeeriumi hoone hea näide sellest, et kuidas
liginullenergiamaja tegemisel läksid arhitektuurne ja ruumiline kvaliteet
täiesti meelest.

Ta lisas, et Eesti normid on nii ranged, et kui Soome liginullenergiamaja saaks
siia üle tõsta, siis vastaks see siin C-klassi nõuetele, teisisõnu sellist
hoonet Eestisse ehitada ei tohiks.

«See tuleneb kaugküttes arvestatava taastuvenergia komponendi erineva
arvestamisega kaugkütte kaalumistegurites. Soomes on taastuvenergia osakaal
kaugküttes ja elektritootmises iseenesest juba suurem, samuti on selle
kaalumistegur regionaalpoliitikat arvestav,» selgitas arhitekt.

Ka tuleks Tüüri sõnul nõudeid kehtestades arvestada kasutatud ehitusmaterjalide
regionaalset päritolu ja CO2 jalajälge, et oleks võimalik Eesti puitu Hiina
terasest eristada.

«Täna pole vahet, kumba ehitusel kasutada, kuna ehitamisel toimunud energiakulu
on sada protsenti analüüsi alt välja jäetud ja tegeletakse vaid hüpoteetiliste
küttekulude kontrolliga,» sõnas Tüür. Ta lisas, et hilisem maja tegelik
energiatarve ei huvita kedagi ja seda ei kontrollita.

«Miks me ei võiks kehtestada ka kindlaid soojapidavusnõudeid seintele,
akendele, katusele ja põrandatele, nagu Soomes on? Kui piirdetarindite näitajad
vastavad normidele, võiks maja saada ehitusloa,» ütles arhitekt.

Kerakujulised majad

Kuubikujulised, laskeavasid meenutavate väikeste akendega, elektrit tootvate
paneelidega katusel – nii iseloomustas arhitekt Vahur Sova uutele
energiatõhususe nõuetele ideaalselt vastavaid maju.

«Aga kera on absoluutne võidumees, sest mida väiksem on välispiire ja suurem
ruumi kubatuur, seda energiatõhusam hoone on,» lisas ta.

Alates 2020. aastast kehtivad energiatõhususe nõuded välistavad Sova sõnul
liigendatud välispiirdega, suurte klaaspindadega ja ka traditsiooniliste
ahjuküttega majade ehitamise.

«Soojustagastusega sundventilatsioon peab (A-klassi saamiseks – toim) olema,
aga ahi võtab küdemise ajal toast õhu ära ja ventilatsiooniseade satub
segadusse,» selgitas ta.

Uued nõuded arhitektidele ei meeldi, sest need piiravad loominguvabadust. «Kui
sinult võetaks terve karp värvipliiatseid käest ära ja jäetakse kaks värvi ning
öeldakse, et tee ilus pilt, siis sulle see ju ka ei meeldi,» tõi Sova võrdluse.

Samas möönis arhitekt, et põhimõtteliselt on riik energiatõhususe nõudeid
kehtestades õigel teel, sest kogu maailm liigub selles suunas.

Arhitektidel seisab ees esteetiliste kategooriate ümbermõtestamine, mis on
mõistagi ebamugav. «Vastuolud, mis nõuavad mõistlikku kompromisslahendust
loodusseaduste ja mentaalsete, kultuuriliste harjumuste ning olemasoleva
keskkonna vahel jäävad aga ikkagi,» tõdes Sova.

Eestil teine lähenemine

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunikule Margus Talile jääb
arhitekt Mihkel Tüüri kriitika arusaamatuks, sest tema sõnul on Eesti ja Soome
energiatõhususarvu väärtused võrdlemisi heas vastavuses, lihtsalt need on
tehtud eri põhimõtete alusel.

Üle lahe on igale aknale, uksele, seinale jne sätestatud täpne nõue, Eestis
tuleb täita energiatõhususarvu väärtus. Tali möönis, et Eesti on üks väheseid
riike, kes on valinud selle metoodika.

Tema sõnul tagab üleüldisem nõue arhitektuurselt parema väljendusvabaduse ja
jätab hoonete energiatõhususe nõuded arengule avatumaks. Ka on ametniku
hinnangul Eesti nõuded võrreldes enamiku teiste euroliidu riikide
regulatsiooniga terviklikumad, lihtsamini rakendatavad ja innovatsioonile
avatumad.

«Ministeeriumi poolt oleks lühinägelik hakata eramuehitajale ette kirjutama, et
ta saab energiatõhusust saavutada üksnes päikesepaneelide rajamisega, või
määrata ette uste kõrgust või akende arvu. Tehnoloogia ja materjalide arenedes
võiksid mõne aasta möödudes sellised nõuded ajale jalgu jääda,» põhjendas ta
Eesti valitud meetodit.

Tali kinnitusel on materjalide ja ehitusvõtete kasutamise ette dikteerimisest
olulisem siiski tulemus – maja peab olema energiatõhus.

Tali sõnul ei pea paika väide, et halu- ja pelletiküte loetakse uute nõuete
järgi kaugkütteks. Tegu on taastuvtoormel põhineva küttega ning seda peetakse
kõige keskkonnasõbralikumaks lahenduseks. «Mõõtühikuks on kaalumistegur – mida
väiksem see on, seda parem keskkonnale,» selgitas Tali.

Ametniku sõnul kulutatakse Eesti energiatootmisest tohutu hulk ehk ligi 50
protsenti hoone käitamisele. «Hoonete käitamiseks kuluv energia on ka selgesti
mõõdetav, ehitamisele kulutatud energia arvestamiseks alles kujundatakse ühtset
metoodikat,» sõnas Tali. Näiteks Soomes kavatsetakse ehitise tervikliku
ökoloogilise jalajälje arvutamise nõue juurutada lähiaastatel.

Eramutele uued nõuded

Kuigi ametnik peab arhitektide etteheiteid põhjendamatuks, tunnistab ta, et
veel sel aastal vaadatakse eramutele kehtestatud nõuded üle.

Seda, kuidas täpselt igaüks vastava energiatarbimise saavutab, ükski määrus ega
seadus Talu kinnitusel ette kirjutama ei hakka.

«Nii nagu kultuuriministeeriumi töötaja ilmselt ei lähe laulupeo dirigendile
koorijuhtimist õpetama, ei hakka ka MKM majaehitajale ehitust õpetama,» lisas
ta.

Esimene kuluoptimaalsuse analüüs tehti 2012. aastal ja sellele vastavad nõuded
jõustusid 2013. aastal. Neis tehti erand palkmajadele ja väga vähese pinnaga
väikeelamutele.

Muud täiendused ja erandid liginullenergiahoone nõudele on alles välja
töötamisel ning kavas jõustada 2018. aasta lõpus.

Väikemajasid käsitletakse seal senisest täpsemini ja nõuded on jaotatud kolme
kategooriasse, üle vaadatakse energiakandjate kaalumistegurid.

Samuti on kavas langetada energiatõhususe arvutusmetoodikas sätestatud õhulekke
koefitsienti. Külmasildade täpsemaks käsitlemiseks on välja töötatud
joonsoojusläbivuste kataloog, mis on Tali sõnul Kredexi kodulehel juba
kättesaadav.

Tema sõnul on alates 2020. aastast võimalikud siiski ka teatud erandid.

«Juhul kui taastuvenergia lahenduste paigaldamine ei ole majanduslikult
põhjendatud (energia tootmise tõhusus jääb planeeringuliste piirangute tõttu
liiga madalaks) või tehniliselt võimalik (kinnistul puuduvad lokaalse tootmise
jaoks vajalikud tingimused, nt kõrghoone katusepind on liiga piiratud), siis
kohaldatakse B-energiaklassile vastav energiatõhususe miinimumnõue,» lisas
Tali.

Energiakandjate kaalumistegurite koefitsiendid:

1) taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus,
välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75;

2) kaugküte − 0,9;

3) vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0;

4) maagaas − 1,0;

5) tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0;

6) turvas ja turbabrikett − 1,0;

7) elekter − 2,0.

Allikas: hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus