Kummipostid maanteedel: paljud liiklejad marus, aga liiklusohutus paraneb (67)

Eesti maanteedel asuvad enam kui 150 paigas möödasõitu takistavad kummipostid. Autojuhtidel on neile hulk etteheiteid, kuid transpordiamet näeb, et nende paigaldamine tasub ära.

„Kummipostid tekitasid liikluskaose,“ kirjutas maakonnaleht Virumaa Teataja 2017. aasta oktoobris. Aaspere kanti Tallinna-Narva maantee 81.–88. kilomeetrile rajatud kummipostidega möödasõidukeelualaga lõik oli Eestis esimene omataoline. Enne seda oli poste paigaldatud vaid mõne ristmiku liiklussaarele Harju ja Rapla maakonnas, et vältida „lõikamist“ üle teemärgistusega ohutussaare ja möödasõitu ristmiku piirkonnas.
Virumaal tekitas pahameeletormi, et maantee keskele paigaldatud postide tõttu polnud võimalik mööda sõita teepervel seisvast suurest veoautost.

Toonasest maakonnalehest leiab kummipostide paigaldamisele hulganisti vastuväiteid, alates operatiivsõidukite ja lumekoristusmasinate takistamisest.

Asi ei piirdunud vaid etteheidetega meedias: postide kasutamise algusaegadel täheldati ka vandaalitsemist, näiteks postide katkilõikamist ja eemaldamist, meenutab transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg. Kuritahtlik postidest ülesõitmine, millega võib kaasneda posti lõhkumine, on probleemiks siiani.

Rahva hääl: vohav pahameel koos mõne positiivse arvamusega
Kadrina 10 000 liikmega Facebooki gruppi postitatud palve avaldada arvamust kummipostide kohta tõi seal kaasa aasta ühe suurima arvamusavalduste tulva — kokku 83 kommentaari, mis paljuski ajendatud Kadrina-Rakvere maanteel olevast kummipostireast. Aga mitte ainult.

„Ei saa aru, mismoodi need kasulikud peaksid olema. Pigem häirivad, pimedal porisel ajal neid näha ei ole ja pigem tekitavad hirme, et riivad neid. Kui liigub palju traktoreid ja veokeid, siis nende taga mööda ei saa sõita.“

„Muidu poleks vigagi, aga nad on nii porised, et helkuri osa pole näha. Ütleks, et sedasi on nad lausa päris ohtlikud, just siis, kui vastu tuleb auto ja tulede vahel veidrad varjud.“

„Mina kahe käega nende postide poolt. Sõidan veoautoga ja varem pidin ikka oluliselt rohkem kurvis äkkpidurdust tegema kihutavate möödasõitjate pärast. Saan aru, et on inimesi, kes ei suuda 90 alas 90ga sõita, aga see ei anna õigust teiste elusid ohtu panna.“

„Need nii ahistavad seal tee peal!“

„Üldse ei häiri! Need pole sinna mitte asjata pandud ja mitte kellegi häirimiseks — seal kiputi kangesti möödasõite sooritama, liiklusohtlikke olukordi tekitama, mis ka õnnetustega lõppesid. Liiklushuligaane ohjeldavad pidevjoonest mõjusamalt just need postid ... Neid võiks rohkemgi olla.“

„Kui satud traktori taha, mis tiksub mingi 30 km/h, siis mõtled ka, et oi kui head postid ikka need on.“

„Kui teine auto tuleb vastu pimedas, siis tekivad varjud, nagu keegi oleks tee peal.“

„Inimesed teevad möödasõite postide vahelt — veel ohtlikum. Talvel takistab lumepuhastust.“

„Väga häirivad, nii kitsal teel täiesti ebasobilikud! Kui sellisel teelõigul peaks metsloom või muu loom tee peale ette jooksma, siis pole kuhugi põigata. Uue asendusautoga, millel kõik ohutusvidinad töötasid, andsid need märku, et tee keskjoonel on oht, ja samal ajal, et olen tee äärejoonele liiga lähedal.“

„Postid on ahistavad ja häirib, kui mõni juht arvab, et postidega teel tuleb sõita 90 alas 50 või 60ga.“

„Linnas on paar kohta, kus aeglustusraja lõpus need postid justkui õigustaksid – et ei saaks kasutada mahasõiduks mõeldud aeglustusrada agressiivseks vaheletrügimiseks. Mujal ja eriti 90 alas on see lauslollus!“

„Ei häiri! Need hoiavad kurvis möödasõidud ära. Sirgel teel aga ei näe neil mõtet.“

„Ega see lollus eriti alla ei jää korkidele, mis paki või pudeli küljest ära ei tule.“

„Võiks olla eelnev hoiatusmärk, et keset teed on postid istutatud, seda eriti ajal, kui postid pole nähtavad – st porised, lumised.“

„Mina pole veel aru saanud, kuhu minna ja kuidas käituda, kui tagant tuleb vilkuritega kiirabi.“

„Loodan, et need ametnikud sõidavad ise uduga nende postide otsa ja lõhuvad oma masinad ära.“

Politsei pooldab kummiposte
Liiklejate etteheited segavate kummipostide paigaldamise pärast on jäänud suuresti samaks kui 2017. aastal. Maaleht uuris päästeametist ja teehooldajalt, kas kummipostidega on siis probleeme.

„Rääkisin päästeameti päästetööde osakonna juhiga ja päästekeskuste ekspertidega. Kõik kinnitavad, et ohutuspostid ei takista päästjaid ning ohutus on meie jaoks esmane,“ vastas ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Darja Denissova.

Teedefirma TREV2 teehooldetööde valdkonnajuht Meelis Seppam möönis, et kitsad olud on probleem, aga lisas: „Peab lihtsalt olema lund lükates tähelepanelik.“

Lumelükkamise küsimust kommenteeris ka Vilberg: „Iga sõiduteekattest kõrgem taristuosa, näiteks ohutussaar, liiklusmärk, kummipost, segab talvel tee hooldust, aga oluline on just nende ohutust tagav roll.“

Ta kinnitas: „Kummipostidega lõigul tee teljelt lund ei saa ära lükata ja tekib ka väike vall tee keskele, aga see ei ole liiklejatele ega teehooldajatele suureks probleemiks olnud.“

Vilbergi sõnul on hoopis mahasõitude pöördekoridoride lahtihoidmine – näiteks vasakpöördeks üle tee telje – olnud teehooldajale väljakutse ja nõuab juhilt postide vahel manööverdamisel suuremat osavust.

Politsei ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss rõhutas: „Üldiselt toetab politsei kõiki liiklusohutust tõstvaid meetmeid ning üks osa sellest on ka vastassuunas liikuvate sõidukite füüsiline eraldamine ja liiklusohtlikes kohtades möödasõiduvõimaluste vähendamine.“

Tema sõnul on oluline ka see, et püsivalt tee keskele paigaldatud kummipostid ei saa erinevalt metsloomadest ja ohtlikus või keelatud kohas möödasõitu sooritavatest juhtidest ilmuda teele ootamatult.

Otseselt kummipostidega seotud avariide statistikat politsei ei kogu. Ja kõigi õnnetuste kohta info nendeni ei jõuagi – kui inimkannatanuid pole ja osapooled saavad ise kokkuleppele, pole vaja politseisse pöörduda.

Eestis on enam kui 150 postirida

Painduvad püsttähised ehk kummipostid on elastsest materjalist tähistusvahendid, mis sõidukiga kokkupõrkel ei murdu, vaid painduvad ja taastavad seejärel oma algse kuju, tekitades sel viisil sõidukile ja postile endale võimalikult vähe kahjustusi.

Kummipostid asuvad detsembri seisuga 152 paigas üle Eesti, kokku veidi enam kui 24 kilomeetril.

Kõige pikem postidega lõik – 3653 meetrit – on Tallinna-Rapla-Türi tee 17. kuni 21. kilomeetrini.

Tallinna-Paldiski teel on lõik pikkusega 3333 meetrit.

Pikkuselt kolmas lõik – 2109 meetrit – asub Jõgeva maakonnas Raja-Kolmnurga teel.

Keskmiselt on postidega lõigu pikkus ca 159 meetrit.

Transpordiamet rõhutab, et püsttähiste paigaldamisele eelneb ameti ekspertidest koosneva liiklusohtlike kohtade töögrupi analüüs ja arutelu iga konkreetse teelõigu kohta, mis põhineb seal toimunud liiklusõnnetuste ja tegelike sõidukiiruste analüüsimisel ning teelõigu ohtlikkuse väljaselgitamisel.

Eksperiment hinnaga 700 000 eurot
Eesti maanteede üks tuntumaid ja enim kirutud liikluskorralduslahendusi on metallist keskpiirde paigaldamine 2019. aastal Tallinna-Rapla-Türi tee kilomeetritele 17,6–21 ja selle hilisem asendamine kummipostidega. Arutelu selle üle jõudis 2024. aastal koguni riikliku liikluskomisjoni koosolekule.

Transpordiamet tutvustas koosolekul, et soovis seal katsetada Skandinaavias üsnagi levinud piirdelahendust, et vähendada ränkasid vastassuunas liikuvate autode kokkupõrkeid suure liiklussagedusega teel. Rapla tee oma liiklusohtlikkuse ja -sagedusega sobis eksperimendiks, sest seal liigub ööpäevas 6000 auto ringis.

Kuigi piire aitas üliraskete õnnetuste riski vähendada, osutus üheksameetrise ristlõikega teelõik selle jaoks liiga kitsaks. Juhtide eksimuse tõttu sõideti piirdesse, hooldus oli keeruline, kergliiklejatele jäi ohtlikult vähe ruumi ja metsloomad jäid piirde taha teele pidama, loetles transpordiameti peadirektor Priit Sauk liikluskomisjoni istungil katse untsumineku põhjuseid.

Ja mis kõige hullem: enne keskpiirde paigaldamist toimus aastail 2013–2019 lõigul neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai viga neli inimest.

Keskpiirde lahenduse ajal 2020–2023 toimus lõigul seitse sellist õnnetust ja viga sai kaheksa inimest. Liikluskindlustuse fondi andmetel oli sel ajal veel 15 juhtumit, millest osa oli tingitud just piirdesse sõitmisest.

Seetõttu otsustati eksperiment 2023. aastal lõpetada. Koos piirde paigalduse ja lammutamisega läks see maksma üle 700 000 euro.

Alates 2024. aastast, kui kasutusele võeti painduvad püsttähised ehk kummipostid, pole vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetusi sellel lõigul toimunud, rõhutab transpordiamet.

Kolm olulist küsimust ehk paigaldus, tähistus ja pesu
Vastab transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg.

1. Miks ikkagi kummiposte paigaldatakse?

Möödasõidud on liikluses ühed ohtlikumad manöövrid. Hooletul möödasõidul valitseb oht vastutuleva sõidukiga kokku põrgata ja vastassuunalised laupkokkupõrked on sageli väga raskete tagajärgedega.

Püsttähiste tee teljele paigaldamise eesmärk on ära hoida sõidukite sattumist vastassuunavööndisse ja takistada möödasõitu teelõikudel, kus möödasõitmine ei ole ohutu. Püsttähised aitavad ära hoida just kõige raskemate tagajärgedega liiklusõnnetusi ja on seega riskiohu vähendamiseks seatud eesmärkide täitmisel igati asjakohased vahendid.

2. Kas postide ees ei peaks olema liiklusmärk, mis nende eest hoiatab?

Tee teljel paiknevate püsttähiste lõigule eelneb alati möödasõidu keelu ala liikluskorraldus ehk tähistus teemärgistusega: pidevjoon, ohutussaar, liiklusmärgid. Eraldi märgi paigaldamist püsttähiste lõigu alguse eest hoiatamiseks ei peeta üldjuhul vajalikuks.

3. Kas poste peaks puhastama, et helkurid ikka helgiksid?

Praeguse niiske ja porise ilma puhul on liikluskorraldusvahendite puhtust ja märgatavust kõige keerulisem tagada, sealhulgas painduvate püsttähiste puhul. Kui 2017. aastal rajati Aaspere-Haljala tee püsttähistega lõik, siis prooviti olukorda parandada ja telliti postide pesu, aga mõju oli väga lühiajaline. 1–2 päeva pärast oli olukord sama. Esimene tugevam vihm leevendas probleemi.

Kummipost maksab 60–100 eurot, kas otsasõit on lubatud?

Transpordiamet rõhutab: „Kui tuleb maanteel valida inimese elu ja tervis versus püsttähisele otsasõit, siis postist ülesõit on igati aktsepteeritav – seepärast ongi paigaldatud painduv liikluskorraldusvahend.“

Postist aeglasel ülesõidul, hinnanguliselt kuni 50 km/h, võib see tekitada sõiduauto esiosa plastikdetailidele kriime.

Väga kiirel ülesõidul, 90 km/h ja rohkem, ja jaheda ilma korral, kui postid muutuvad jäigemaks, võib post lõhkuda sõiduki esistange.

Veokile ei tekita püsttähis suure tõenäosusega vigastusi.

Transpordiametile pole teada ühtegi juhtu, kus õnnetuse vältimiseks painduvale püsttähisele otsa sõitnud liiklejat oleks karistatud.

Transpordiametil ei ole usaldusväärseid andmeid vahetatud postide arvu ja rahakulu kohta, kuna postidega seotud töid tehakse enamasti tavahoolde korras ja nende tööde eest ei maksta hooldeettevõtjatele eraldi.

Üks kummipost koos paigaldusega maksab sõltuvalt posti tüübist ja maanteelõigu olukorrast 60–100 eurot, sellele lisandub käibemaks.