«Mäletan. Te saite kirja, eks?»
«Jah. Kirjutas, et ta on Inglismaal ja soovib tulla meid vaatama. Kõiges oli kokku
lepitud, ja siis, viimasel hetkel, saatis ta telegrammi, et peab ootamatult Prantsusmaale
tagasi sõitma.»
«Ja siis?»
82
«Politsei arvab, et tapetud naine on prantslanna.»
«Arvab? Kas tõesti? Mulle paistis ta rohkem inglanna moodi, aga seda ei saa täpselt
ütelda. See, mis teile siis tegelikult muret teeb, on võimalus, et äkki oli surnud naine teie
venna kallim?»
«Jah.»
«Minu meelest on see ülimalt ebatõenäoline,» ütles dr. Quimper ja lisas: «Sellest
hoolimata saan ma aru, mida te tunnete.»
«Ma kahtlen, kas ma ei peaks sellest politseile rääkima — kogu loo. Cedric ja teised
leiavad, et see on tarbetu. Mida teie arvate?»
«Hm ...» Dr. Quimper ajas huuled prunti. Sügavasti mõt-,tš&, vaikis ta mõne hetke.
Siis ütles ta otsekui vastutahtmist: «Muidugi oleks palju lihtsam, kui te sõnagi ei räägiks.
Ma mõistan, kuidas te vennad sellesse suhtuvad. Aga ikkagi...»
«Jah?»
,. Quimper vaatas talle otsa, silmis südamlik sädelus.
«Mina läheksin ja räägiksin neile ära,» ütles ta. «Kui ] te seda ei tee, siis te oma
murest lahti ei saa, tunnen teid.»
Emma punastas õrnalt. i- «Võib-olla olen ma rumal.»
«Talitage nii, kullake, nagu te õigeks peate — ja ärge muust perest hoolige. Ma toetan
teie otsust nende ees millal tahes.»
12. peatükk.
«Tüdruk! Kuulge, tüdruk! Tulge siia sisse!»
Lucy vaatas üllatunult ringi. Vana mr. Crackenthorpe . seisis ukselävel ja viipas teda
energiliselt.
«Kas te vajate mind, mr. Crackenthorpe?»
«Ärge nii palju lobisege. Astuge sisse.»
Lucy tegi, nagu käskiv viibe osutas. Vana mr. Crackenthorpe haaras tal käest, tõmbas
ta üle läve ning sulges ukse.
«Tahan teile midagi näidata,» ütles ta.
Lucy vaatas ringi. Ta viibis väikeses toas, mis ilmselt oli ette nähtud töötoaks, kuid
mida niisama ilmselt polnud selleks otstarbeks väga pikka aega kasutatud. Kirjutuslaual
seisid tolmunud paberite virnad ja toanurkades rip-
83
pusid laest alla ämblikuvõrkudest vanikud. Õhk oli rõske ning läppunud.
«Kas te soovite, et ma selle toa korda teeksin?» küsis Lucy.
Vana mr. Crackenthorpe raputas ägedalt pead.