Kuidas virutada raha nii, et vahele jäädes maksad tagasi neli korda vähem? Summa tuleb ilusa elu peale kiiresti ära laristada

Tuttavate sõnul üüris iduettevõtja Veiko Umal aastaid 800-eurost luksuslikku korterit, elas pillavat elu ja sõitis ringi uhke autoga, kuigi ametlikult tal sissetulekuid ei olnud.

Ta omastas investoritelt üle 100 000 euro, viis ettevõttest minema igasuguse vähegi väärtusliku vara, ajas ettevõtmise meelega pankrotti ning tekitas sellega omakorda kõigile asjaosalistele mitu korda suurema kahju.

Umal mõisteti omastamise tõttu kriminaalkorras süüdi, aga ohvritele peab ta tagasi maksma vaid veerandi varastatud rahast. Kuidas nii?

Varastas ja tegi promo
2015. aasta detsember. Umal kohtus Postimehe tehnikaajakirjanikuga ning näitas telefonist nutirakendust Where2Go (W2G). «Idee sai alguse sellest, kui istusin ühe Stockholmi lounge’i diivanil, jõin teist õlut ja üritasin tulutult leida kohta, kuhu edasi minna,» jutustas osav müügimees.

W2G oli sisuliselt äpp ööeluhuvilistele, millesse kokku kogutud tuhandete pidude andmed, kontaktid ja piletimüügiinfo.

See oli maailmavallutusplaan. Tolleks hetkeks rakendus töötas ning seda kasutas umbes 5000 klienti. Algus oli lubav. Tegelikult oli Umal Postimehe ajakirjanikuga vestlemise hetkeks iduettevõtte juba sisuliselt tühjaks varastanud.

Kerime veel aega tagasi. 2013. aasta detsembris tekkis Umalal äriplaan, kuid raha tal ei olnud. Küll aga oli kontakte. Appi tulid investorid, enamjaolt ettevõtjad meelelahutusvaldkonnast. Keegi neist pole avaliku elu tegelane ja kuna tegemist on nende jaoks piinliku saagaga, jätame nimed siinkohal mainimata.

Üks panustas ettevõttesse 10 000, teine 20 000, kolmas 30 000, neljas 100 000 eurot. Kokku oli osanikke üle kümne. Loodi idufirma OÜ Where To Go (WTG), mida hakkas ainuisikuliselt juhtima Umal. Investorite viga oli see, et Umalat usaldati täielikult. Põhimõtteliselt jäeti talle mobiilirakenduse arendamiseks vabad käed.

2014. aasta lõpus koostas idufirma raamatupidaja WTG aruandeid, kui üks ettevõtte osanike esindajatest juhuslikult tema kõrval istus. Raamatupidaja ekraanilt vaatas vastu ebameeldiv üllatus. Ettevõtte pangakontolt oli välja võetud peaaegu kogu seal olnud raha. Osa summadest oli kantud ülekandega otse Umala ettevõttesse.

Investorid hakkasid aru pärima. Umal raius kui rauda, et kogu sularaha läks äpiarendusse. Ettevõtte juht suutis investoritele esialgu edukalt jätta mulje, et tegemist on tema ja sigaduse avastanud osaniku isikliku tüliga, ning lubas, et kõik rahaasjad saavad igal juhul korda.

Umalale anti teine võimalus, kuid tegelikult jätkas ta firma tagant virutamist.

Teine läbikukkunud äpp
Süüdimatult laristas ta kogu ettevõtte raha. Firma pangakaardiga tasus ta hotellisviitide, restoraniarvete, mõnusa ööelu ja iTunesi arvete eest. Kokku võttis ta ettevõtte pangakaardiga sularaha välja 74 600 eurot ning kandis enda firmasse 19 900 eurot.

Osanikud ja investorid temaga enam kontakti ei saanud. «Meil oli vaja kõik aktsionärid ühe laua taha saada – 11 inimest – ja Umal ettevõttest välja visata, kuid kuna see võttis kolm kuud, andis see talle võimaluse ettevõte tühjendada,» räägib ühe investorettevõtte juht.

Lisaks pangakonto tühjendamisele kandis Umal 70 000 euro eest välja arendatud lähtekoodi WTG serverist mujale, mistõttu lakkas rakendus töötamast. Ettevõttest jäi sõna otseses mõttes järele vaid 40 000 eurot võlgu. Firma läks pankrotti.

Äpipoodi tekkis aga samal ajal teine, sarnase disaini ja ideega rakendus Valdo App, mille üks arendajatest oli Umal.

Varguse avastanud osanik kahtlustas, et Umal kaaperdas ettevõtte, äriidee ja hinnalise lähtekoodi ning hakkas sellega teist rakendust arendama. Ta oli ka WTG disaineri ja koodikirjutaja teise firmasse üle viinud.

Ühtlasi hakkas Umal ükshaaval ühendust võtma WTG investoritega – kelle ta oli äsja paljaks varastanud –, et veenda neid hoopis Valdo Appi raha investeerima. Selle äpi omanikud said aga kiiresti aru, mis inimesega on tegu, seega heideti Umal peagi ärist välja.

Valdo Appis Umalaga koostööd teinud osanikud väitsid hiljem politseile, et nende rakendus oli siiski piisavalt erinev, lähtekood töötati väidetavasti välja nullist ning sarnasuse tingis vaid sama disainer.

Valdo Appi on endiselt võimalik alla laadida, kuid rakendus ei tööta, ettevõte on ebaaktiivne ning koduleht maas. Niisiis läks seegi ettevõtmine rappa. «Ka sinna pandi ilmselt päris korralik raha alla,» teab rääkida WTGsse investeerinud firma juht.

Tegelik kahju: miljon?
Kuigi Umal varastas ligemale 100 000 eurot, oli tema tekitatud kahju suurem. Raha ei saanud ka töötajad. Raisku läks kogu nähtud vaev ja ressurss: lähtekood, 5000 klienti, töötunnid ja investeeringud. Esialgses kuriteoteates arvutati hinnatavaks kahjuks 285 000 eurot.

Varguse avastanud investorfirma juht pöördus advokaadibüroo poole, see omakorda politseisse. Kriminaalasja menetleti aastaid ning lõpule jõudis see tänavu 13. märtsil.

Umal mõisteti kokkuleppemenetluses kriminaalkorras süüdi. Omastamise ning pahatahtlikult pankroti põhjustamise eest mõistis kohus talle kaks aastat ja üheksa kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Kahju kannatajaks nimetati pankrotistunud WTG. Ettevõtte võlausaldajad soostusid pärast elavat arutelu kompromissiga, et omastatud rahast nõutakse Umalalt sisse vaid veerand ehk 25 000 eurot.

«Muidu poleks sealt midagi saanud,» selgitab 20 000 eurost ilma jäänud investor. Tema sõnul tehti investoritele selgeks, et kompromissile alternatiivi ei ole, sest süüdimõistetul pole vara. «Kas seegi summa tuleb? Tänaseks pole kopikatki liikunud. Loota ju võib.»

«Oh jumal! Ma ei tea sellest midagi! Mida?!» hüüatab pankrotistunud WTGs osalust omanud ettevõtte juht. Kompromissi teda ei kaasatud, kuna tema oli vaid osanik, kes raha ei investeerinud, vaid tegeles pigem nõustamise ja investorite vahendamisega. Tema oli ühtlasi see, kes varguse avastas ja edastas politseisse kuriteoteate advokaadibüroo Ernst & Young kaudu. Ka kohtuotsusest kriminaalasjas ei tea ta midagi.

«See oli meile kõva elukool. Ernst & Young otsustaski meid aidata seepärast, et teha sellest hea näidis-case,» räägib ta.

Temas tekitab asja lõplik lahendus aga hämmingut. «Investorite kaotatud raha on lihtne välja arvutada. Aga ettevõttel, mis vargusega kasutuks muutus, oli ju omaette väärtus. Viimase investeerimistehingu järgi arvutades oli ettevõte väärt 1,1 miljonit eurot. Et see kirjutatakse siis lihtsalt korstnasse?» küsib ta.

Pankroti tingis äritüli. Ma ei kahetse midagi

Veiko Umal, endine iduettevõtja

Where To Go (WTG) pankrot on seotud kahe osaniku vahelise tüliga.
WTG allakäik algas, kui minu äripartner hakkas ettevõtte potentsiaalseid investoreid minu selja taga ümber veenma, et nad sellesse ettevõttesse ei investeeriks, ning ta presenteeris neile oma uut mobiilirakendust.
Samas laimas ta mind ning hoiatas investoreid mittetöötava ärimudeli eest. Sisuliselt töötas ta omaenda ettevõtmise vastu.
Sellest hetkest alates võtsin seisukoha, et ma ei soovi äripartneriga enam WTGs jätkata. Tema vastus oli mulle, et kui ma soovin sõda, siis seda ma ka saan. Ja olgem ausad, seda olen ma ka siiani ajakirjanduse «toel» saanud.
Tooksin positiivse poole pealt välja fakti, et minu juhitud WTG mobiilirakendus sai ära märgitud USA ühe veebiväljaande poolt, kus rakendus valiti parimate äppide listi, mis aitavad inimesi, kes õpivad välismaal. Suutsin selleni jõuda väga lühikese ajaga ning usun, et selliseid Eesti mobiilirakendusi pole just palju.
Kohtuotsust ma kommenteerida ei soovi, sest see oleks meie kohtusüsteemi ja kohtuniku osas solvav ning ebaaus. Igaühel on oma töö ja kohtu töö on mõista õigust vastavalt olemasolevatele tõenditele. Seda kohus ka tegi.
Kompromissi, mis võlausaldajatega tehtud sai, asusin juba täitma ning selle sõlmimine näitab nende tahet antud asi lahendada ning lõpetada.
Täna nimetan ma seda kõike juba eelmiseks eluks. Kaotasin palju sõpru ning tuttavaid, tekitasin iseendale keerukaid olukordi ning sattusin võlgadesse, aga võin öelda, et ei kahetse midagi. See kõik on olnud mulle õppetunniks, mida saan tulevikus ära kasutada.
Kõige suuremaks õppetunniks ning soovituseks kõikidele teistele saan öelda, et osake alati valida enda kõrvale õigeid partnereid, sest elu baseerub suuresti inimsuhetel.