KUUM  05. JUULI 2017
VILLU PÄÄRT
DEBATT: Kiviliikumise eestvedaja Epp Petrone kohtub geoloogiga
463 23 KOMMENTAARI
Eestis möllab poolvääriskivide buum. Kirjanik ja kivipoe omanik Epp Petrone avaldas eelmisel kuul „Kalliskiviraamatu“, mille autoriks tema kõrval ehtemeister, kristallienergiate vahendaja ja laste kiviringi juht Kristi Uudeväli.

Kaks kivisõpra võttis vastu geoloog, Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, kellel Stockholmi kuninglikus ülikoolis kaitstud doktorikraad keemiatehnikas.

Petrone kurdab, et tema kivipoes on suured ümberkorraldused. Saabus nõuandja, kelle soovitusel kõik kivid pannakse tähestiku järjekorda. Selleks tuli kõik kivid riiulitelt tõsta poe keskele kokku ja hakata neid uuesti välja panema. Ahhaadid läksid üsna algusse.

Uudejüll on oodanud Puura kabineti diivanil vaikselt, kui Puura fotograafile kätte näitab, milliste rakursside alt TÜ peahoonet pildistada ei tohi. Puural on kogu peahooneesine kabinetiakendest justkui peo peal. „Igal pool on trellid ees!“ rehmab ta käega.

Petrone ja Uudeväli ei kavatse piirduda Kalliskiviraamatuga, järge on oodata juba sügisel ning plaanis on kolmaski osa.

Erik: Ma olen Eestis üks väheseid, kes oskab modelleerida hüdrogeokeemiat. Kui sa mingi kivi vette paned, siis ma oskan ennustada, mis selle keemilise koostisega juhtub. Selleks on loodud väga keerulised arvutiprogrammid, mis arvutavad termodünaamilist tasakaalu. Kui me paneme lubjakvi või kvartsi vette, siis sinna vette ikka midagi lahustub. See on väga huvitav.

Epp: On jah huvitav.

Erik: Mul on teile ülesanne. Oskate te umbes öelda, kui palju keedusoola saab lahustada liitris vees?

Kristi: Ei oska.

Epp: Peab midagi pakkuma?

Seal tekib mingil hetkel küllastumine.

Erik: Tekib, see on umbes 330 grammi.

Epp: Ma oleks pakkunud kilo.

Erik: Lahustumatuid asju pole maailmas olemas. Silikaatide puhul on see nii väikeses koguses, me ütleme, et mitte midagi ei lahustu. Vaadake klaase, mis on olnud nõudepesumasinas. Mõne aja pärast on neil jooned peal - te näete lahustumise jälgi.

Klaas lahustub vees?

Erik: Kõik lahustub. Absoluutselt.

Epp ja Kristi, mis kivike tuleks joogiveekannu panna, et veel oleks hea vunk sees?

Kristi: See oleneb väga palju sellest, mis on inimese enda eesmärk. Mida ta selle vee abil saavutada soovib. Kõige levinum on roosa kvarts, mäekristall ja ametüst, millest tehakse kristallivett. Need on ka ohutud, osa kivimeid sisaldab selliseid aineid, et neid ei tohigi vette panna. Näiteks malahhiit.

Erik: Miks ei tohi?

Kristi: … püriit on teine selline. Sisaldab aineid, mis on mürgised.

Erik: Tegelikult püriiti võib sinna vette vabalt panna nii palju kui tahad.

Epp: Võib ka? Võib juua pärast seda?

Erik: Jah, absoluutselt. Ma olen ise joonud liitrite kaupa, midagi ei juhtu.

Epp: Liitrite kaupa püriidivett?

Erik: Püriidil on selleks, et ta hakkaks moodustama väävelhapet, vaja kahte komponenti – hapnikku ja vett. Kui ta on muuseumivitriinis, siis tal ei ole vett. Kui ta on vee all, siis tal pole hapnikku. Midagi ei juhtu. Aga kaevanduskäikudes, kui ta saab korraga hapnikku ja vett ja hakkab lahustuma - see on mu doktoritöö teema tegelikult, siis ta hakkab mürki eritama. Püriit on mürgine, kui bakterid hakkavad teda sööma. Samamoodi võime öelda, et kui sinu hammastes on Sööbik ja Pisik, siis sinu hammas on mürgine. Kui me võtame muuseumivitriinist püriidi, paneme veeklaasi ja joome, siis ei juhtu mitte midagi. Pole kunagi juhtunud, ei juhtu ka edaspidi.

Mida kvartsi veekannu sees hoides on võimalik saavutada? Mis elus muutub?

Kristi: Ma arvan, et päris nii lihtsalt ei saagi muutusi oma elus saavutada, et paned kvartsi vette…


KÕVAD KIVID: Epp Petrone, Kristi Uudeväli ja Erik PuuraFoto: Anni Õnneleid
Kasvõi väikese sammukesegi paremuse poole?

Erik (haarab ohjad): Me räägime kahest erinevast asjast. See raamat on kahe eri asja kokkupuutepind. Üks on teadus ja kõik, mis sellega kaasas käib, see on tänapäevaks niivõrd kõvasti arenenud. Ma olen geoloogiat õppinud, Eesti traditsiooniline geoloogia ei õpeta gemoloogiat, ta ei õpeta kivide väärtust, ei õpeta mingisugust ilumeelt. Mineraalide puhul väidetakse sageli, et värvus polegi oluline. Värvus on midagi, mille spektrit meie silmad tajuvad. Ühel mineraalil võib olla kümme erinevat värvust, siis see pole geoloogi jaoks tähtis. Geoloogile on oluline öelda, millega tegu. Traditsiooniline geoloogiaharidus seda ilusat poolt peaaegu ei käsitle. See ei ole teema.

Seal kõrval on teine maailm – ilumaailm, uskumuste maailm. Traditsiooniline Eestis koolitatud geoloog ütleb, et kivide müük on miski, mis teaduslikus mõttes pole korrektne.

Epp: Miks ta siis korrektne ei ole? Oleneb, millega sa võrdled.

Erik: Looduse pühaduse pealt tulu teenimine ei ole meil õpetatud geoloogile aktsepteeritav. Kunagi oli juhtum, üks tudeng viis ühe välismaa geoloogi ühe paljandi juurde, too hakkas sealt välja korjama haruldasi fossiile, et viia neid riiki, kus tõenäoliselt tohib fossiile müüa. Kui korüfee-geoloogid sellest teada said, siis nad süüdistasid seda noort geoloogi, et ta on hakkama saanud meie maapõue pühaduse teotamisega.

Epp: Kellele see halba teeb, kui üks kena fossiil on kodus aukohal, aknalaual või kaminasimsil? Kui keskkonna seisukohast vaadata – millele lapsed raha kulutavad, siis kas nad ostavad värvainetega komme või nad ostavad sama ilusaid ja värvilisi kivikesi.

Nad ei söö neid?

Epp: Ei.

Kristi: Aga rõõm nendest on sama suur, ma ütleks.

Epp: Keskkonna seisukohast nende kivide kaevandamine ja see, et need mööda planeeti ringi loksuvad, see ei ole keskkonnale hea.

Erik: Väga lahe juhtum oli kvantripatsitega. Umbes kümme aastat tagasi olid nad korraks moes, nende kohta väideti, et see on tardunud laava, kus on sees tohutu energia.

Kristi: Mina ei tea

Erik: Te siis ei tegelenud veel sellega?

Epp: Mind on kivid alati tõmmanud.

Seal oli sees õige võnge. Väidetavalt.

Erik: Kaelaehe, mis oli spetsiaalse kujuga, tehtud laavast või magmast. See oli suur äri, need ripatsid olid kallid, kaasa anti sertifikaadid, kuidas need ripatsid täpselt mõjuvad ja nii edasi. Miks see äri tuksi läks? Tekkisid võltskvantripatsi müüjad, kes müüsid neid kalleid ripatseid odavamalt. Siis need tegelike kvantripatsite müüjad ei suutnud kuidagi tõestada, et nende asjadel on mõju ja võltsasjadel pole.

Epp: Solkisid turu.

Erik: Selleks mõeldi välja pakend, kus oli kood, mis tuli välja kraapida, internetis registreerida ja siis kui see registreeriti, siis said selle fiilingu, et sul on päris kvantripats.

Kas sa kandsid sellist?

Erik: Ega ma imelik ei ole. (lai naer) Sõna, mis siit raamatust üldse läbi ei jookse on amulett, mille toimesse on inimene läbi aegade uskunud.

Epp: Sõna võib olla ei ole, aga see mõte on siin sees olemas.

Kristi: See jookseb siit läbi, neid ajaloolisi fakte kivide kohta on nii palju, neid on nii erinevaid.


TARKUS RAAMATUST: Epp Petrone uurib enda kirjutatud "Kalliskiviraamatut".Foto: Anni Õnneleid
Erik: Kui ma teadlasena seda raamatut hindaks, siis … Siin on kirjutatud, et kaks geoloogi on seda raamatut konsulteerinud, üks neist mu väga hea kolleeg Tõnu Pani. Kas Tõnu Pani vaatas läbi ka selle sissejuhatuse osa?

Epp: Ja-jaa. Me kirjutasime, ta vaatas üle.

Erik: Ausalt?

Epp: Vaatas. Mis siin on siis? Siin on üritatud väga lapsekeeles küsida.

Erik: Lapsekeeles, aga vigane. Alustame sellest, et geoloogi jaoks sõna kivi ei eksisteeri. On kivimid ja mineraalid.

Epp: Mul läks tunde, võib-olla lausa päevi. Me rääkisime kõigepealt telefonis ja siis ma kutsusin ta koju külla. Rääkisime veel ja veel. Lõpuks jäigi nii, et küsida võib ju kõike, siis tuleb ju vastata. Inimesed räägivad kividest. Kui geoloog kirjutab raamatu, siis ta kirjutab teistmoodi. Me ei ole geoloogid, me oleme üritanud erinevad teemad siia katuse alla saada.

Erik: Need erinevad seisukohad jäidki domineerima.

Epp: Sõna kivi on ju olemas.

Erik: Esimesel kursusel üldgeoloogias kukutatakse kohe läbi, kui niimoodi rääkida. Järgmine. Sõna mineraal. Täiesti valesti defineeritud. Siin on kirjas, et sõna mineraal viitab keemilisele koostisele. Tegelikkuses viitab sõna mineraal keemilisele koostisele ja kristalsele struktuurile. Iga mineraali iseloomustab spetsiifiline keemiline koostis ja spetsiifiline kristallstruktuur.

Epp: Mina tahan inimesi juurde meelitada, mitte minema peletada.

Erik: Ma ütlen, mida Tõnu Pani ei oleks heaks kiitnud. Ta saadetaks muuseumist ära, kui ta kasutaks sõna „maakoore plokid“. Me räägime laamtektoonikast.

Epp: Jaa (hääl kõrgeneb). Aga me räägime ju lastele ja lapsemeelsetele, kes ei tea geoloogiat.

Kristi: Kes ei saa nendest sõnadest aru.

Erik: Seda parem oleks kasutada õigeid termineid. Kui meil on vedur, siis ei pea last õpetama, et see on susla. Lapsed on väga targad, võtavad võõrsõnu vastu.

Epp: Vedur on siiski…

Erik. See ei olnud väga hea näide.

Epp: Miks ei tohi öelda maakoore plokid?

Erik (juba edasi): Sinna tekivad mäekristallid… See on väga lihtsustatud lähenemine.

Kristi: Peabki olema.

Erik: Ei pea. (paneb mitu lehekülge valmiskirjutatud arvustust kõrvale)

*

Epp: Üks eraldi teema on see, kui palju on internetis valeinformatsiooni.

Erik: Internet on võimalus saada targaks, kui sa oskad eristada head informatsiooni valest. Kõik inimesed guugeldavad haigusi. Seda prooviti mõne konkreetse haiguse puhul, ning pool internetis leiduvast infost mingi konkreetse haiguse kohta ei omanud selle haigusega mittemingisugust seost. 30 protsenti oli täiesti vale, 20 protsenti oli asjakohane. Me ei oska õiget välja sõeluda, me saame selle kõik korraga kätte.

Epp: Igal pool räägitakse, et püriiti ei tohi vette panna.

Erik: Mäletate, meie poodides oli müügil Võluvesi?

Epp: Jälle mööda läinud.

Erik: Me ülikoolis tegime selle vastu teise toote Tarkuse vee. See on hästi kihvt lugu. Võluvesi oli ilusates klaaspudelites, millele oli kirjutatud „küllus“, „armastus“, „rikkus“.

Epp: Kas seal olid kivid sees?

Erik: Ei olnud. Aga öeldi, et seda vett on niiviisi toodetud, et seda on heade mõtetega mõjutatud. Olid pildid, kuidas jäätunud veekristallide järgi võis öelda, mis on hea ja mis on paha vesi.


KRISTALLIHALDJAS: Kristi Uudeväli.Foto: Anni Õnneleid
Ma kujutasin ette tootmisliini, kus vett pannakse pudelisse, inimene seisab seal kõrval ja püüab oma heade mõtetega vett mõjutada.

Epp: See on nagu kosher, selle üks osa on ka see, et peavad olema õiged mõtted.

Erik: Me tegime Tarkuse vee, kuhu Mihkel Zilmer ja Urmas Kokassaar panid sinna sisse kaaliumtsitraati ja L-teaniini, mis tegelikult soodustavad ajutegevust ja aitavad õppimisele kaasa, kuigi nad ei too esile teadmisi, mida sul olemas pole. Seda peeti pseudovärgiks, sest keegi ei uskunud, et veest saab tarkust. Kui me oleksime Tarkuse vett turule tuues teadnud Võluvee müüginumbreid, siis me poleks iialgi seda teinud. Müüginumbrid olid väga pisikesed.

Ajaloo huvides tuleb öelda, et tänasel päeval Tarkuse vett enam ei müüda.

Erik: Seda hakkas tootma üks väiketootja, kellel tekkis praak, veele tekkis hallituse maitse. See hakkas plahvatama siin ja seal. Projekt tuli kinni panna.

Epp, sinu kivipoes on kivikomplekt kehakaalu alandamiseks, seal oli sees punane japsis. Kuidas sellel läheb?

Epp: Seda oli mul paar komplekti. Müüdi läbi, ei ole olnud mahti juurde teha.

Kas keegi on tulnud ütlema, et tal kaal ei alanenud, kuigi ostis selle komplekti?

Epp: Ei. (ebalev toon) See on see teema, et igaüks usub seda, mida tema tahab. Mina isiklikult ei ole pannud kive endale selle eesmärgiga juurde. Ma olen see, kes tunneb, et kivi on minu oma, vahel võtan kaissu, vahel on akna peal. Mul ei ole see nii tähtis, mida nende kivide kohta kunagi on väidetud. Samas ma tean, millest jutt käib- punane jaspis ja magnesiit.

Erik, kas seda on võimalik teaduslikult tõestada, et kehakaal alaneb, kui paned punase jaspise endale kinga sisse ja magnesiidi taskusse?

Erik: (segaduses) Ma ei usu.

Epp: Mis teaduskonda kuuluv noor inimene võiks seda katset teha?

Erik: Minu jaoks on see sama, kui hakata uurima suitsetajate peal, kuidas ahju põletamine mõjutab neil kopsuvähi riski.

Ma ütleks nii, kui sa usud mingisse mõjusse, siis sinu usk on nii palju suurema mõjuga, et mistahes objekt füüsikaline võimalik mõju ei avalda mittemingisugust toimet. Erand on radioaktiivsed kivimid, nende puhul on tõestatud toime, et nad põhjustavad väga tõsiseid haigusi.


HOIAB PEAD KINNI: TÜ prorektor Erik Puura pole leidnud kivikestest mõõdetavat armastuse- ja rahaenergiat.Foto: Anni Õnneleid
Kivide puhul ei saa tõestada…?

Epp: Saab tõestada …

Kristi: ütleb midagi, aga mida, sellest pole aru saada.

Erik: Nüüd me läheme Popperi teadusfilosoofiasse, mis ütleb, et teadusega ei saagi midagi tõestada. Teadusega saab näidata, et teised teooriad ei kehti. Aga sellist teaduslikku teooriat, et mineraalidest mis ei ole radioaktiivsed, avalduks mingi tõsine toime, sellist teooriat ei ole olemas. See on uskumus, mis kuulub mütoloogia ja kaunite kunstide valdkonda.

Epp: On mütoloogia ja paljud uskumused on hästi vanad. Aga ma tuleks selle juurde, mida meie Marju Lauristin on õpetanud A-st ja B-st. Mida iganes saab uurida. On vaja kaks kontrollgruppi või kolm…

Erik: (ohkab)
Epp: … kõik muud asjad peavad olema võrdsed.

Erik: (naerab)

Epp: Ma räägin teooriast!

Erik: OK.

Epp: Peab olema mõõdetav, milline oli inimese ainevahetus enne ja pärast seda, kui ta selle punase endale saapa sisse pani.

Erik: Iga vähegi teadusgeoloog hakkab sellise uuringu planeerimise peale nii valju häälega naerma.

Epp: Muidugi hakkab. Minu küsimus on, kus seda uurida saab. Siin on tohutud käärid, mis on mütoloogia ja teadus.

Erik: Mõju ja tagajärje ahelas peab sul olema mingi asi, millest sa pihta hakkad.

Epp: No algne kehakaal näiteks.

Erik: … hüpotees peab olema, mis energia sealt ikkagi eraldub.

Epp: Ma pidasin silmas, et kui seda kivi enda läheduses hoides kehakaal väheneb.

Erik: Ei ole võimalik tõestada. Olin Stockholmis koolitusel, meid pandi juhuslikult istuma. Kolm gruppi, igas kaheksa inimest. Järsku ma märkasin, et kahes grupis polnud kellelgi prille, kolmandas olid kõik kaheksa prillikandjad. Sellise juhuse tõenäosus on täiesti olematu. Selliseid tõenäosuslikke asju juhtub kogu aeg, keegi võidab loteriiga kusagil. See ei ole teadus ja seda ei ole võimalik teaduslikult tõestada. Kui seal oleks mingigi energia neis kivides, millest kinni hakata…

Kividest ei eraldu siis mingit energiat?

Erik: Jah, välja arvatud radioaktiivsed kivimid.

Kui kivi vees lahustub?

Erik: Siis tekib vees uus keemiline tasakaal. Kui seda vett tarbida, siis sa saad neid aineid teistsugustes kogustes kui siis, kui neid kive seal vees ei oleks.

Erik, sa väitsid kunagi, et see väga kallite reklaamikampaaniate abil turundatav Sanpellegrino vesi on koostise poolest sama kui vesi, mis meil Ida-Virumaal kaevanduskäikudest välja voolab?

Erik: Täpselt. Väikeste mõjudega asjade puhul, ka mineraalvetel on väga väike mõju inimesele, kui seda väga palju ei joo. Ükski inimene ei joo kolme-nelja liitri kaupa päevas. Toidust saad neidsamu aineid nii palju suuremates kogustes, et vesi taandub välja. Vett joome hoopis muudel põhjustel. Mis vesi see on, see ei oma vahet, kui ta just roiskunud ei ole.

Kristi ütles, et kvarts joogivee kannus …

Erik: Ma võin näidata modelleerimisprogrammi, mis arvutab kvartsi puhul, mis kontsentratsioonid vees tekivad. Aga öelda, et need kontsentratsioonid oleks kuidagi olulised või omaks mingisugustki mõju inimese tervisele, seda ei ole …

Epp: Praegu meie käsutuses olevate teaduslike meetoditega ei saa tõestada?

Erik: Teadus on väga arenenud. Ameerikas juuakse puhastatud jõevett. Aparaadid on nii täpsed, et sellest jõeveest, mida inimesed joovad, leitakse rasestumisvastaseid vahendeid, antibiootikume. Need kontsentratsioonid ei ole inimesele ohtlikud, aga nad on olemas. Kuid mis sõnum see inimesele on, kui öelda, et sa jood teise linna rasestumisvastaseid vahendeid?

Epp: Ega inimkond ei ole jõudnud oma arengus jõudnud tippu. Mina, kes ma tegelen kividega, näen, et on teemad, millele ei ole teaduslikke vastuseid.

Kristi: Kivid aitavad inimesi. Inimesi tõmbab kivide poole. On nii palju inimesi, kes räägivad omast kogemusest, kuidas nad tunnevad kividega seoses midagi, mida võib-olla ei saa teaduslikult tõestada, aga ometi kogemused on reaalsed.

Epp: Teadlased ütlevad, et see on ainult platseeboefekt. Aga ma ei arva, et see on ainult see. Me elame ajastus, kus mainstreamteadus on aina suuremas vastuolus esoteerikaga, see on sõimusõna, aga…

Selle kohta kasutatakse väljendit uued vaimsed praktikad.

Epp: Ma otsisin kivipoes, et tuleks geoloog ja hakkaks lastele õpetama kive. Aga geoloogid pigem käivad ringi teiselt poolt tänavat, nad ei tule sellesse esoteerikapoodi. Justkui nad peakski teisel pool olema. Tegelikult mõlemad pooled huvituvad samast asjast.

Erik: Klassikaline geoloogia ütleb, et selle jaoks on muuseum.

Epp: Ma käisin nädal tagasi New Yorgis loodusloomuuseumis, tunnetasin ka seal, et see on populaarne teema – Hall of gems and minerals oli nii rahvast täis!

Erik räägib Peterburi mäeinstituudi kollektsioonist. „“Kohutavalt kihvt muuseum, aga sinna igaüks ei saa. Poolsõjaväeline organisatsioon.“

Epp: Esoteerika tähendab salateadus. Mulle tundub, et akadeemiline teadus on hoopis esoteerika, kuhu ei lasta kõiki ligi.

Erik: Minul tuleb Ku Klux Klan meelde ja vabamüürlaste salaorganisatsioonid.

Epp: Saad sa pointist aru? Inimesed peaksid saama teadusele ligi, aga teadus on nagu eksklusiivne klubi.

Erik: On nii? Ma ise ei ole enam paduvihane loodusteadlane ja pseudonähtuste vastu võitleja.

Epp: Anto Raukas on kirjutanud raamatu „Kalliskivid“, kus on sees päris palju esoteerikat.

Kristi: On. Mina olen lugenud, seal oli väga huvitavaid lauseid.

Erik: Teie raamatu see osa pealkirjaga „Usutakse, et…“ on minu jaoks täiesti okei, las usuvad. Isegi kooli keemiaõpikus on kirjas, et muinasajal usuti, et…

Kivipoodides müüdavad kivid on lihvitud Indias, seda tööd on teinud lapsed higi ja vaevaga, selle eest on makstud näruseid sente. Kas kivide vägi selle lihvimise ja laste tööga ei ole kaduma läinud?

Epp: Enamik neist ei ole käsitsi lihvitud. Käsitsi lihvitakse ehtekive. Lihvijad ei ole enamasti mitte lapsed, pigem hakatakse seda tööd tegema teismeeas.

Eesti tööinspektsioon ei vaataks ka sellele hea pilguga.

Epp: Ma olen seda meelt, et lapsed võiksid tööd teha. Küsimust, kas kivi vägi ära kaob, seda küll arutatakse. Lapsed koguvad päris palju ka toorkive.

Kristi: Mõni eelistabki lihvimata toorkive, talle meeldivad need. Teine eelistab lihvituid. Kolmas kobaraid. Igaüks peab tunnetama, mis talle sobib.

Epp: Mina armusin Indias toorkivide disainimisse. Mulle toodi päevast-päeva lihvitud kive näha: oo, valge naine, armastab kive, talle võib kõike müüa. Ma ütlesin, et kas teil on tookive, nad otsisid ämbripõhjadest neid. Ma eelistan toorkive.

Seda usuvad paljud, et toorkivi vibratsioon, mille peale geoloog põske naerab, on rohkem rikkumata.

Vahepeal suudleb Epp oma sõrmust, millel särab kuukivi. „Tegelikult on see valge labradoriit.“


KALLISKIVI­ÕED: Epp Petrone (brünett) ja Kristi Uudeväli (blond) mõistavad kivikeste ja inglite salakeelt.Foto: Anni Õnneleid
Erik, kas ma sain õigesti aru, kõiki energiaid on võimalik mõõta?

Erik: (ohkab) See energia on rumal sõna selles mõttes. Mina kasutan selles tähenduses, et seda on võimalik mõõta, kas soojusenergia, radioaktiivsus. See on uskumise küsimus. Miks peaks kivi mind rohkem mõjutama kui nahk, plastmass (vaatab otsiva pilguga kabinetis ringi) või puit.

Epp: Aga need ka mõjutavad.

Erik: No vot! Meid mõjutavad asjad, mida me oskame mõõta. Arvutiekraanist tulev kiirgus, mobiiltelefonist tulev kiirgus.

Epp: Lastele ei tohi sünteetilisi pidžaamasid selga panna, see on jõudnud USAs massimeediasse. Neist eristuvad ained, mille tõttu tüdrukutel algab menstruatsioon varem.

Erik: Mina õppisin keemiatehnikat. Doktorantuuris tuli läbi lugeda raamat, 600 lehekülge „Transport phenomena“. Maailmas saavad üle kanduda kolm asja: mass, energia ja moment. Momendi unustame ära, räägime massi ja energia ülekandest. Pidžaamade puhul räägime massiülekandest, kokkupuude ja hõõrumine, mingisugused osakesed kanduvad edasi.

Epp: Mul on küsimus. Kas inimkond ja teadus pole praegu suunanud fookust sinna, mida nad suudavad paremini uurida ning pole praegu väga auasi uurida, et kividel võiks energia olla. Sünteetiliste pidžaamade uurimine on pigem trendikas. Kui keegi tuleks geoloogia osakonda sooviga sellist asja uurida, ta naerdaks välja.

Erik: Oled sa käinud geoloogiaosakonnas, oled sa näinud neid aparaate? Kõige kihvtim oleks, kui sa kunagi saaksid näha elektronmikroskoopiat. Me näeme objekte, mis on nanomeetri suurused. Me oleme kivimid ja mineraalid nanomeetri suuruseni läbi uurinud. Me teame, mis on iooniline side, kovalentne side, Mendelejevi tabel, kõik see. Selle tulemusena on kokku pandud niivõrd suur teaduslik pagas selle kohta, kuidas need asjad koos püsivad. Öelda, et on veel mingisugune müstiline energia, mis eraldub ja mille liiki me isegi ei tea, siis teadlased ütlevad, et see on võimatu, selle asemel, et öelda, et see on ülimalt ebatõenäoline.

Epp: Ühesõnaga, pole mõtet uurida?

Erik: Mina olen teaduse usku, teadus oma meetodites on nii palju tugevam kui mingi lihtne arvamus, et äkki mingisugune nahatükk äkki midagi kiirgab. Mina näen teaduse mitteuskumises lapselikku protesti mitte õppida loodusteadusi, mis avavad inimesele sellise fantastilise maailma, kus sa hakkad aru saama, kuidas kõik asjad on omavahel seotud. See on niivõrd fantastiline maailm. Nagu Mart Ustav (TÜ professor - VP) on öelnud, et tema jaoks on teaduslik avastus üle igast orgasmist või inimlikust naudingust.

Epp: Mina väidan, et teadus välistab asjad, mida võiks edasi uurida.
Erik: Miks ta peaks välistama? Elusloodusega seoses ma näen väga palju küsimusi, mida uurida, palju rohkem kui küsimusi, mis on seotud mingisuguste energiatega seoses. Kui ma panen hiire purki, siis ma ei tea, kas sekundi pärast pöörab ta vasakule või paremale. Kui ma panen kivimi vette, siis ma oskan täpselt välja arvutada, kui palju ta lahustub. Miks see kivide teema nii üleval on?

Epp: Ei ole ainult kivid, samamoodi on ravimtaimed.

Erik: Eluslooduses on nii palju mõistatusi. Eks see inimese ja kivi suhe on ka tegelikult mõistatus. Ärge väitke, et te sealt mingisugust energiat sealt saate, mis on füüsikaliselt tõestamata!

Epp: Mulle meeldiks, kui oleks teadusharu, mis üritaks mainstreamteaduse meetoditega seda uurida.

Erik: Nii palju asju on uurimata!

Epp: Ma võin tuua mõned näited. Kuidas see saab võimalik olla? Minu viieaastane tütar rääkis, et ta tunneb ära oma roosa kvartsi. Proovime. Pimedas. Kui ühes käes on roosa kvarts ja teises mookaiit, siis ta tunneb ära, kummas käes on roosa kvarts.

Erik: See toob mulle meelde selgeltnägijate saateid. Ma käisin ka seal žüriis ja nägin seal, kuidas käärid teevad oma töö ja loogikaga on paljusid asju võimalik paremini lahendada.

Epp: Mismõttes käärid teevad oma töö?

Erik: Režiis tehakse see, mille kohta inimesed mõtlevad, et ohoo! Eesti selgeltnägijate finaali stuudios ükski kolmest kandidaadist ei osanud ära arvata mitte ühtegi ülesannet ega lisaülesannet. Selle tõenäosus, et mitte keegi mitte ühtegi ülesannet ei lahenda, ma sain selle tõenäosuseks 8,6 protsenti. Seal oli 91,4 protsenti tõenäosust, et vähemalt üks ülesanne arvatakse ära ja teenitakse välja suur auhind, mis anti lastekodule. Siis tuli vastus, miks nii läks? Stuudios istusid nõiad, kes eraldasid mingit energiat, mille tõttu selgeltnägijad ei suuda oma ülesandeid lahendada. Jälle probleem! No come on!

Nüüd ma sekkun! Kristi, sina räägid inglienergiatest. Kes need inglid on?

Kristi: Kus ma nendest rääkinud olen?

Sinu kodulehel tutvustuses on kirjas.

Kristi: Ütleme nii, et mina olen nende kristallidega rohkem praktiliselt seotud. Ma tunnetan ise kristallide energiaid.

Kuidas, kirjelda!

Kristi: Seda on väga keeruline selgitada.

Epp: Mäletad, kui me tektiidist rääkisime? Kirusime koos tektiiti taga.

Kristi: Tektiit on maavälist päritolu, ta on tekkinud meteoriidi kokkupõrkel maaga. Temas on vallandunud šokienergia. Mul oli selline lugu, et kui ma alustasin oma teekonda kivimaailma, siis väga paljud kivid paelusid mind. Tektiit on erilise välimusega ja kui ma selle kätte võtsin, siis ma tundsin, et mind ajab iiveldama. Mul on halb olla. Siis oli paar juhust, kui ma läksin kivipoodi, seisin seljaga tektiidivaagna poole, et ma ise ei teadnud, et seal on tektiit ja tundsin jälle, et ajab iiveldama. Sain aru, et see on sellest, et tektiit on seal.

Epp: Tektiit on tohutu kosmilise avarii tagajärg. Seltsimees teadlane väidab, et see ei tähenda midagi.

Erik: (vali naer)

Vulkaaniliste kivimitega on ju sama lugu, neil on olnud tohutu kuum ja paha.

Epp: Ega mulle obsidiaanid ka ei meeldi. Nende ja tektiidi puhul väidetakse, et neis on inimesele transformatsiooniks vajalikku energiat. Mina neid ei taha kanda.

Kristi: See ei ole meeldiv protsess.

Epp: Moldaviidist on kirjutatud lausa raamat.

Kristi: Seda kivi promotakse, aga mina ei tunne selle suhtes mingit tõmmet. Tektiidi suhtes ma enam ei tunne tõrget, paar aastat on möödas. Otsustasin, et ma olen valmis.

Inglienergiad, kas see on midagi muud või seesama asi?

Kristi: Ikka midagi muud.(naerab) See on selline asi, mida on sõnadesse väga keeruline panna. Kui ma alustasin teekonda kristallimaailmas ja hakkasin tunnetama kristallide energiat, kristallidega ka suhtlema. Minuga on nii, et kui ma lähen kivipoodi ja näen mõnda kivi, mis köidab mu pilku, siis ma ei otsi kusagilt teavet, mida see kivi teeb, vaid küsin sellelt kivilt mõttes: Mis on see, kuidas sa saad mind aidata? Milleks hetkel oleks sind vaja minu ellu? Ma saan info sellelt kivilt ja otsustan selle põhjal, kas see kivi peab tulema minu ellu või mitte.

Seda nimetad sa ingellikuks energiaks?

Kristi: Ei, seda ma ei nimeta. Üsna varsti pärast kivimaailma avastamist sain ma aru, et ma tunnetan ka inglite energiaid ja näen ingleid.

Kas siin toas on praegu mõni?

Kristi: Seda ei ole võimalik sõnadega selgitada. Need ei ole asjad, millega saab etendust anda.

See on koht, kus on olnud keskajal surnuaed ja nüüd juba mitu sajandit on siin olnud ülikooli peahoone, kus on liikunud palju helgeid päid. Inglitel peaks ju siia asja olema?

Kristi: Inglite maailm on natuke keerulisem.

Epp: Kas sa päriselt saad end viia seisundisse, kus sa neid tunnetad?

Kristi: Tavaliselt inimene tuleb ja küsib, kes on temaga kaasas olevad inglid. See, kui siin on olnud surnuaed, ei tähenda, et inglid peaksid siin kohapeal viibima.

Erik on avanud internetis malepartii.

Kristlikus maailmapildis on inglid surnutega seotud?

Kristi: Ei ole sellega seotud. Tegelikkuses see nii ei ole. Inglid on tingimusteta armastuse energia vahendajad, kes inimesi aitavad?

Ainult head?

Kristi: Just.

Halbu pole?

Kristi: Mina ei seoks ingleid kristliku maailmasüsteemiga üldse, erinevad usundid on neid ärakasutanud.

Kas see on ka näha, kui inimesel ei ole ingleid küljes, täitsa tühi koht?

Kristi: Üldiselt enamikel inimestel on kaasas keegi, kes neid toetab ja aitab. See oleneb inimesest endast, kui avatud on nendele energiatele. Kui inimene blokeerib selle ära, tema jaoks on olemas ainult see, mida saab käega katsuda ja silmaga näha, siis inglienergiad võivad olla tema ümber, aga need ei pääse aitama.

Higgsi bosonit ei saa ka käega katsuda.

Kristi: Mida ei saa?

Higgsi boson, see on osake, mis annab kõikidele asjadele siin universumis massi. Selle avastamise eest anti füüsikas Nobel.

Kristi kehitab õlgu.

Mis sa, Erik arvad?

Erik (võdistab õlgu): Mida ma arvan, kas meie ümber on mingeid välju, mis panevad inimesi teistmoodi käituma või kuidas keemia juhib meie aju tegevust. Tavapärane stress keerab täiesti sassi insenerlahendusena väga hästi lahendatud seedimisprotsessi. See on kõik olemas. Kui sa oled meditsiinis kõikide aparaatidega kontrollitud, ühtki haigust ei leitud, siis paneme diagnoosiks mingi sündroomi, mille põhjust ei oska leida.

Kas see eksisteerib? Ma arvan, et eksisteerib. Aga ma teadlasena ei ole leidnud põhjust, miks mingi tuntavalt ebaoluline komponent välja selgitada ja hakata sellega tegelema. Teaduslik maailm on nii palju huvitavam ja kõiki neid seoseid nägev. See pakub hingele nii palju rohkem, kui usk mingisse väikesesse komponenti, mida tänapäeva teadus ei pruugi tõestada. Ma arvan, et see on ebaoluline, see puudutab ka kive, kristalle ja seda energiat. Aga küsimus, kas amuletiga võib tekkida hingeline side, millest sa saad toetust, kui sa seda emotsiooni sealt saad, siis pole siin midagi mõõta. Mõni saab, mõni ei saa. Milleks positiivseid nägemusi lammutada, mis inimesi aitavad?

Epp: Usk on väga intiimne teema. Kristil oli raske sellest rääkida. Ma olen kristlane, minu jaoks oli üllatav, et Kristi maailmapildis inglid ei ole kristlik teema.

Erik: Ma tänu koolile sain nii tugeva ajuloputuse, et hakkasin kirikuid kartma. Ma pole sellest üle saanud. Aga võib-olla pole mul olnud ka nii raskeid hetki, et ma oleks pidanud oma muredele otsima mingisugust pääseteed.

Epp: Sinu usk on teadus.

Erik: Jah, mulle meeldib loogika.

Kristi, palju sinu kiviringides lapsi käib?

Erik: Pseudoteaduslik ajupesu tund?(naer)

Kristi: Vist mitte. Pole ühest numbrit võimalik öelda, on huvilised, siis need, kes saavad tulla, need tulevad. Neid võib olla kümne ringis või vähem või rohkem. Lapsed saavad näidata oma kive, rääkida oma kivilugusid. Mängime kivimänge, iga kord õpime kahte kivi tundma. Ega kodudes ei ole valik selline nagu kivipoes.

Kas tänapäeva lastele on kivikorjamine võrreldav 1980ndate aastate laste kommipaberi ja värviliste kokapurkide kogudega?

Epp: Ma olen sellega võrrelnud.

Kristi: Lapsed ei võrdle, kellel on suurem kogu.

Kommertsmaailmas ei ole midagi koguda.

Kristi: Kivid on siiski nii paeluvad.

Erik: Meie korjasime marke.

Kristi: Lapsi huvitab kivide tugevus. Seleniit on nii pehme, seda saab küünega kraapida.

Erik: Ma muutusin hiljuti nostalgiliseks, mul on 12 töökorras vana Nokia mobiiltelefoni.

Epp: Erik, ma olen täiesti kindel, et sul oleks kivide alal väga palju õppida. Kui sulle valada ämbritäis jaspiseid siia põrandale, kas sa tunned ära imperiaaljapsise, okeaanjaspise?

Erik: Ma tegelesin kunagi mälumänguga, päris tugeval tasemel, sealt edasi ei ole ma pidanud enam väärtuseks faktiliste teadmiste omandamist.

463 23 KOMMENTAARI LIITU UUDISKIRJAGA
Lugemise TOP 5	Seotud lood
1.
Haigla läks puudega ja vähihaige töötaja vastu kohtusse
2.
Tülis Siilatsid kollitavad Kernu rahvast uue lennuväljaga
3.
Mina ei lähe! Miks ja kuidas noored Kaitseväest ära viilivad?
4.
Guud ja bääd & Nädala sõna: Lauluving sai hoo sisse
5.
SUUR HELIKOPTERIRÖÖV: Katkend selle suve põnevaimast raamatust
23
463
Jaga ühte lugu korra kuus tasuta
23 kommentaari Kasutustingimused
Lisa kommentaar...
Registreeritud (5)Anonüümne (18)
eid_15512706311835 2017-07-06 00:20:36
eid_1520232c6f0389
Tunne, et mainstream-teadus on kuidagi suletud klubi, on arusaadav. Teadus eeldab teadmisi ja mõtlemisvõimet, mida TÜ sotsiaalteadusi õppinul ei ole ega saagi olla.
2 vastust.	Vasta Ergma ja Mangi debatt on täitsa olemas, päris lõbus vaatamine :D
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised...
0 vastust.	Vasta Sobimatu
Allan. allan.home@mail.ee 2017-07-05 12:44:18
eid_1520232c6f0389
Tunne, et mainstream-teadus on kuidagi suletud klubi, on arusaadav. Teadus eeldab teadmisi ja mõtlemisvõimet, mida TÜ sotsiaalteadusi õppinul ei ole ega saagi olla.
2 vastust.	Vasta Ammu teada tõde ju, et usklike ja teadlasi omavahel vaidlema lasta pole mingit mõtet: ühed usuvad, teised teavad. Sama hästi võib panna Ene Ergma (akadeemikust astrofüüsik) arutama Mangi ja Pauksoniga horoskoopide tõesuse üle. Ilmselt kumbki osapool ei nõustuks taolise debatiga: üks ei viitsi hulludega vaielda, teisel poolel puuduvad igasugused füüsikalised argumendid. Käesolev juhtum on selle ilmekas näide. Ime, et teadlane üldse viitsis külahulludega midagi arutada: tulemus oli ju ette teada.
0 vastust.	Vasta Sobimatu
eid_15512706311835 2017-07-05 12:27:58
Artikkel kindlasti huvitav, aga kas teil toimetajat ei ole tööl?
Selles lühikeses lõigus on nimi küll Uudeväli, Uudejüll, Uudeküll – sama inimene ikka?
0 vastust.	Vasta Sobimatu
Arvamus24 2017-07-05 12:24:46
Poolearuliste pealetung igast meediaaugust.
0 vastust.	Vasta Sobimatu
eid_1520232c6f0389 2017-07-05 10:58:24
Tunne, et mainstream-teadus on kuidagi suletud klubi, on arusaadav.
Teadus eeldab teadmisi ja mõtlemisvõimet, mida TÜ sotsiaalteadusi õppinul ei ole ega saagi olla.
2 vastust.	Vasta Sobimatu
Laadi rohkem kommentaare