Not a member of Pastebin yet?
Sign Up,
it unlocks many cool features!
- Ärileht
- Varia29.04.2025, 05:00
- Kohutav seis teeremondis ja -ehituses. Raha ei jätku enam peaaegu mitte millekski (481)
- Tänavu suudetakse Eestis rekonstrueerida vaid üks teelõik
- Tanel Raig
- Tanel Raig
- Aare Reivart
- Toimetas: Aare Reivart
- Teed lagunevad Eestis tempoga, millele riigi rahakott järele ei jõua. Kanama viadukt on üks väheseid teedeehitusobjekte sel aastal.
- Teed lagunevad Eestis tempoga, millele riigi rahakott järele ei jõua. Kanama viadukt on üks väheseid teedeehitusobjekte sel aastal.
- FOTO: Tiit Blaat | Delfi Meedia
- 9 min
- Viimased valitsused on teede rahastamise täiesti käest lasknud. Tänavu rekonstrueeritakse Eestis vaid üks teelõik ja seegi pidi valmima juba neli aastat tagasi.
- 2022. aastast on valitsus leidnud, et teehoius on palju raha, mida on võimalik kokkuhoiu eesmärgil kümnete miljonite eurode kaupa vähemaks tõsta. Kui 2022. aastal oli teehoiuks 231 miljonit eurot (sh välisrahastust koos Rail Balticaga 30 miljonit eurot), siis tänavuseks aastaks on teehoiule jäänud 168 miljonit eurot (sh välisrahastust koos Rail Balticaga 53 miljonit eurot). Kui rahastuse vähendamine teehoiukavas avalikuks tehti, ütlesid teedeehitajad, et selline mahtude vähendamine jätab nad nälga ja suretab valdkonna välja. Riigi vastus oli: kohanege, Rail Balticasse lähevad suured summad, hakake teede asemel raudteed ehitama.
- Teedeehitajad kohanesidki – müüsid asfalditehased maha, koondasid üleliigsed töötajad ja kellel läks hangetel hästi, rajavad nüüd raudteetamme. Poliitikud aga teedeehitusele uut rahastust leidnud ei ole. Värske analüüs näitab, et vahendeid riigiteede säilitamiseks tuleks kahekordistada, ütleb taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei. Teetööde ja rahastuse statistika on aga kohutav. Selles on taristuehitajatega ühel nõul ka transpordiamet.
- Suudame teha kõige odavamaid töid
- Tänavuste teetööde kohta teatas transpordiamet, et neid tehakse sellel aastal kokku 1325 kilomeetril, mis on üle 200 kilomeetri rohkem kui eelmisel aastal. See kasv tuleb peamiselt taastusremondi ja pindamise kilomeetrite arvelt. See on muidugi ka hea, kuid need tööd on vähe ressurssi nõudvad võrreldes teedeehituse ja rekonstrueerimisega.
- Tänavu tehakse teetöid kokku 1325 kilomeetril.
- „Kuna vajadusest on puudu väga palju, siis on kõige suurem eelarverida säilitusremondil ehk pindamisel, kuna selle töömeetodiga saab remontida odavalt ja palju,“ nendib transpordiameti liikuvuse osakonna juhataja Johann Peetre. Samas ei ole väga suure liiklusega teedel ainult pindamisega piirdumine mõistlik ja nendel teedel tuleks teha taastusremonti. Kuid sellegi vajaduse katmiseks on raha puudu juba ligikaudu 30%.
- Transpordiameti tänavuste suuremate teetööde kaardilt vaatab vastu seitse objekti, mis ristuvad Rail Balticaga. Lisaks on neli teedeehituse objekti (kõik Tallinna-Pärnu maanteel). Tegeleda suudetakse veel ühe sillaga ja rekonstrueerida ühte teelõiku. Rohkema jaoks raha ei ole.
- Inimelude päästmiseks viis korda vähem raha
- Väiksem kulu, kuid mille tulemust mõõdetakse otseselt inimeludes ja vigastustes, on liiklusohtlike kohtade parandamine. Selleks et päästa aastas 0,65 hukkunut ja kaheksa raskelt vigastatut, on transpordiamet hinnanud, et aastas peab riigiteedel ümber ehitama vähemalt 50 liiklusohtlikku kohta. Kuni eelmise aastani saadi sellega enam-vähem hakkama. Nelja eelneva aasta keskmine oli 41 objekti aastas – nendeks kulutati iga aasta ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli aga selliseid objekte vaid 14 ja kulutati 1,6 miljonit eurot. Sellel aastal vähenevad näitajad kümnele objektile ja 1,3 miljonile eurole.
- Olemasoleva teedevõrgu säilitamisel on kõige rohkem pihta saanud rekonstrueerimine. Peetre sõnul on rekonstrueerimine kõige kallim töö. „Sinna ei ole enam sisuliselt vahendeid üldse jäänud,“ tõdeb ta. Viis aastat tagasi sai rekonstrueerimiseks kulutada 47,7 miljonit eurot. Sellega valmis 125 kilomeetrit teid. Tänavuseks ja järgmiseks aastaks on meil eelarves ainult 6,1 miljonit eurot ja töös vaid üks objekt – Viljandi-Rõngu maanteel ehitatakse uueks 16,3-kilomeetrine lõik, mis valmib järgmisel aastal. See ongi kõik, mida me praeguse rahaga teha saame. Peetre toob esile, et ka see objekt kinnitati tööde nimekirja juba 2018. aastal ja nähti ette, et see valmib 2021. aastal.
- Tööde nimekiri on suletud. Raha nagunii ei ole
- Rekonstrueerimist vajavate teelõikude nimekiri on pikk. Objekte, mis lähema nelja aastaga töösse ei jõua ja millega alustamine on edasi lükatud 2029. aastasse või hilisemasse aega, on 38. Rekonstrueerimisvajadust mõõdetakse iga aasta. Selle aasta analüüs näitas, et rekonstrueerimist vajavate teelõikude kogupikkus on aastaga kasvanud 20%. Niigi pikka tööde nimekirja aga ei lisata uusi objekte juba mitu aastat. Seega on remondivajadus kinnitatud ootejärjekorrast palju suurem.
- Kinnitatud nimekirjas on objekte kokku 231 kilomeetrit.
- Nimekirjas olevad teelõigud võiks kohe töösse võtta, sest enamik on juba projekteeritud või projekteerimisel. Kui oleks vaid raha. Kinnitatud nimekirjas on objekte kokku 231 kilomeetrit. Praegustes hindades oleks nende kordategemise arvestuslik maksumus 130 miljonit eurot. Praegu kinnitamisel oleva teehoiukava järgi on meil aga rekonstrueerimiseks vaid 44,9 miljonit eurot. Sedagi järgmise nelja aasta peale kokku. „Mitmel kinnitatud objektil oleme sunnitud teostama enne rekonstrueerimist veel väiksemaid remonttöid, et tee päris ära ei laguneks,“ tõdeb Peetre.
- Arvestades teetööde kallinemist ajas, on riigiteede seisukorra säilitamiseks ja mõningaks parandamiseks vaja nelja aasta jooksul iga aasta 213 miljonit eurot, ütleb Peetre. Teede säilitamiseks on aga kasutada vaid 110 miljonit eurot aastas. „See on vaid pool vajalikust ja toob endaga kaasa teede sisukorra halvenemise,“ resümeerib Peetre.
- Taritusminister Kuldar Leis on kindel, et praeguses riigieelarves teehoiuks ette nähtud raha võimaldab hoida riigiteede seisundi ja ohutuse kehtivate normide tasemel. Ta lisab, et rekonstrueerimistööde mahtu piiravad ka julgeolekust tingitud lisavajadused – viis protsenti SKP-st suunatakse kaitsekuludeks. „Paratamatult tähendab see, et teistele valdkondadele, sealhulgas teede rekonstrueerimisele, jääb raha vähem.“ Kas järgmisel aastal saab teehoiule ja teede rekonstrueerimisele täiendavaid vahendeid suunata selgub Leisi sõnul pärast sügisest riigi eelarvestrateegia ja 2026. aasta eelarve kinnitamist.
- EL-i nõuetele vastavad põhimaanteed on võimatu missioon
- Kui kokku on nende teede kogupikkus 353 kilomeetrit, siis nõuetele vastavaks on ehitatud 79 kilomeetrit.
- Lisaks olemasoleva teedevõrgu säilitamisele on Euroopa Liidu nõuded seadnud ka ootused teede edasiarendamiseks. Eesti puhul on see üleeuroopalisse transpordivõrgu põhivõrku kuuluvate Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteede liiklusohutuse ja keskkonnanõuetega vastavusse viimine 2030. aasta lõpuks. Eelmise aasta lõpuks oleme sellega Tallinna-Tartu maanteel jõudnud 41%-ni ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel vaid 6%-ni. Ehk kui kokku on nende teede kogupikkus 353 kilomeetrit, siis nõuetele vastavaks on ehitatud 79 kilomeetrit, ehitamisel on 41 kilomeetrit ja mittevastav on veel 233 kilomeetrit. Sellega peaksime järelejäänud kuue aastaga hakkama saama. Aastani 2030 on tööde nimekirjas aga ainult 83,5 kilomeetrit. Sedagi vaid juhul, kui neile on rahastust.
- Rahastust paraku ei ole. Peetre nimetab, et põhivõrku kuuluvate teede väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parandamine ning kruusateedele katete tegemine vajaks iga aasta kokku kõige vähem 150 miljonit eurot. Järgmise nelja aasta jooksul on meil selleks aga vaid 68 miljonit eurot aastas.
- Leis kinnitab, et eesmärk viia põhivõrgu maanteed aastaks 2030 Euroopa Liidu nõuetele vastavaks on endiselt paigas. Samas möönab ta, et see on mahukas ülesanne, mille täitmine sõltub suuresti eelarvelistest vahenditest. Seetõttu näeb ta ka võimalust taotleda osadele teelõikudele erandit Euroopa Liidu nõuetele vastavusest. Erandit on võimalik küsida teelõikudele, kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus jääb alla 10 000 sõiduki.
- Teedeehitajad pakuvad oma raha
- Taristuehituse liit on teedearendusse lisaraha leidmiseks pakkunud private-public-partnership (PPP) lahendust ehk riigi ja erasektori koostööd. Eestis kaaluti seda mudelit tõsiselt 2019. aastal, kui rahandusminister oli Martin Helme (EKRE). Tema nägi, et PPP mudeliga õnnestuks meil kiiresti ehitada põhimaanteed neljarajaliseks. Libatse-Nurme teelõik Pärnu maanteel pidi olema selle meetodi katsetus. Helme järel rahandusministriks saanud reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus tõmbas aga plaanile pidurit. Pentus-Rosimannus põhjendas toona, et erasektori kaasamine muudab tee-ehituse liiga kalliks. Ta leidis tookord, et ainult avalikku raha kasutades saavad neljarajalised maanteed kiiremini valmis. Libatse-Nurme teelõigu ehitamiseni jõuame sellel aastal. Avaliku raha leidmise ülesannet ei ole Reformierakond aga suutnud nende aastate jooksul lahendada ja Eesti teede säilitamine ja arendamine on vajunud varjusurma.
- Kuna raha leidmine teedeehitusele oli erakordselt keerulises seisus, asus eelmine taristuminister Vladimir Svet (SDE) PPP mudelit uuesti uurima. Ta küll tunnistas eelmisel sügisel ERR-ile, et suhtub selles mudelisse mõnevõrra skeptiliselt, kuid lubas uurida Läti kogemust, kus mõned teeobjektid on valminud erasektori raha toel.
- Praegune taristuminister Kuldar Leis on aga taas Reformierakonnast ja taas on PPP mõte seisma pandud. „PPP mudel tähendab riigile kallimat lahendust. Ma ei pea mõistlikuks siduda Eestit aastakümneteks väga suurte kohustustega ega muuta riigile kuuluvaid teid tulevikus tasuliseks,“ ütleb Leis. Vaatamata rahastuse kokkukuivamisele kinnitab Leis, et riigiteed suudetakse normidele vastavad hoida ka eelarve ja Euroopa Liidu fondide rahadega.
- Tee-ehitus makstakse erasektorile kinni aastate jooksul
- Eesti taristuehituse liidu hinnangul on private-public-partnership (PPP) ehk riigi ja erasektori koostöö üks võimalik lahendus teedeehitus ellu äratada. Liidu tegevdirektor Tarmo Trei selgitab, et üldjuhul on PPP projektid pikaajalised ehk üle 20 aasta pikad.
- Koostöövorme on erinevaid ja milline neist Eestile sobib, vajab veel analüüsimist. Trei nimetab ühe võimaluse. Ettevõtja ehitab või renoveerib oma rahaliste vahenditega tee ning tagab lepinguperioodi jooksul selle seisundi kokkulepitud tasemel. Avalik sektor ei maksa ettevõtjale tööde tegemise eest eraldi. Ettevõtjal on lepinguperioodi jooksul õigus teed käitada ehk tal on õigus võtta tee kasutamise eest tasu või saada kasutusvalmis tee eest perioodilisi makseid.
Advertisement
Add Comment
Please, Sign In to add comment