Martin Ehala ⟩ Lääs on muutunud ohuks Rumeenia ja Gruusia rahvusidentiteedile

Martin Ehala ⟩ Lääs on muutunud ohuks Rumeenia ja Gruusia rahvusidentiteedile (27)
Kuula
Rumeenlased on EL kõige religioossem rahvas. Et kristlus on nende rahvusidentiteedi tuumaks, siis on ka kasvav võõristus tänase Euroopa suhtes täiesti mõistetav.
Rumeenlased on EL kõige religioossem rahvas. Et kristlus on nende rahvusidentiteedi tuumaks, siis on ka kasvav võõristus tänase Euroopa suhtes täiesti mõistetav. Foto: Bogdan Cristel
Martin Ehala, Fookuse toimetaja
9. detsember 2024, 18:00
Georgescu võit Rumeenia presidendivalimiste I voorus ei olnudki olukorda arvestades nii ootamatu.
Georgescu on veendunud kristlane ja rumeenlased on veendunud usklikud.
Georgescu toetus on kasvanud välja üldrahvlikust ohutundest rahvusidentiteedile.
Venemaa on kindlasti Rumeenia ja Gruusia arengute üle rõõmus, aga juhtunu põhjust otsides tuleb läänel eeskätt iseennast süüdistada, kirjutab Fookuse «Inimene ja ühiskond» toimetaja Martin Ehala.​

Rumeenia presendivalimiste esimese vooru 24. novembril võitis sõltumatu kandidaat Calin Georgescu, keda meedias on iseloomustatud kui «vähetuntud venemeelset paremäärmuslast». See ei ole siiski täpne – ta oli juba 2020. ja 2021. aasta valimistel värskelt loodud rahvuskonservatiivse Rumeenia Ühtsuse Allianss (RÜA) peaministrikandidaat, kuid lahkus 2022. aastal, kuna partei pidas tema vaateid liiga sõjavastaseks. Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud (neid keda meedias paremäärmuslasteks kutsutakse) said äsja Rumeenia parlamendivalimistel kolmandiku häältest, siis ei ole samu ideaale esindava Georgescu võit presidendivalimiste esimeses voorus sugugi nii üllatuslik.

Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud said äsja Rumeenia parlamendivalimistel kolmandiku häältest, siis ei ole samu ideaale esindava Georgescu võit presidendivalimiste esimeses voorus sugugi nii üllatuslik.​

Ta pole ka sugugi tundmatu. Georgescu karjäär ühiskonnategelase ja kõrge riigiametnikuna sai alguse juba 1990ndate alguses. Tal on laialdane kontaktide võrgustik Rumeenia poliitika-, kultuuri- ja kirikuringkondades. Üllatuslik on tema võit vast ehk seepärast, et erinevalt teistest Euroopa riikidest, kus nn «paremäärmuslus» on poliitilisel kaardil olemas ammu, on see poliitiline vool Rumeenias esile tõusnud tõesti viimase nelja aasta jooksul ja hästi jõuliselt.

Georgescu isiksus ja vaated
Georgescu on karismaatiline ja ühtlasi veendunud kristlane. Ta usk tundub olevat ehtne, temast kiirgab sisemist rahu ja veendumust, et jumal aitab võitu saada kurjuse jõududest.

Koroona ajal korraldas ta RÜA poliitikuna suuri koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi. Sellest ajast on olemas ka video, kus ta supleb talvisel ajal Karpaatide mägijärves ja ütleb, et haiguste vastu tuleb tugevdada oma loomulikku immuunsüsteemi. Georgescu ei usu inimtekkelist kliimamuutust, ta ütleb, et see on suurim pettus inimkonna ajaloos. Ta väidab ka seda, et ÜRO on globalistlike oligarhide kontrolli all, kes puhtast ahnusest ajendatult tahavad võtta kontrolli inimkonna saatuse üle. Ta väidab seda, et maailmas kaob igal aastal kaheksa miljonit last, kellest suur osa langeb ülemaailmse poliitilise eliidi pedofiiliavõrgustiku ohvriks.

Poliitiline eliit ise on aga globalistlike oligarhide poolt ära ostetud ja manipuleeritud, nad on sisuliselt oligarhide käsutäitjad, mitte oma rahvaste huvide kaitsjad. Georgescu hinnangul on globalistide eesmärk hävitada kristlus, ning tema poliitiline missioon on sellele vastu astuda.

Georgescu on karismaatiline ja ühtlasi veendunud kristlane. Ta usk tundub olevat ehtne, temast kiirgab sisemist rahu ja veendumust, et jumal aitab võitu saada kurjuse jõududest.

Kui kõik see tundub segu pöörastest vandenõuteooriatest, siis tasuks tasakaaluks arvesse võtta, et Georgescu on kogu oma karjääri jooksul olnud sellesama süsteemi osa, mida ta nüüd nii veendunult kritiseerib. Ta töötas 17 aastat erinevatel juhtivatel positsioonidel ÜROs, viimasena ÜRO Global Sustainable Index Institute’i direktorina, ning on olnud Rooma Klubi Euroopa Uurimiskeskuse president. Seega on ta poolehoidjate silmis süsteemi korruptsiooni paljastav vilepuhuja.

Georgescu ja NATO
Georgescut on süüdistatud, et ta tahab Rumeeniat viia välja NATOst ja Euroopa Liidust. Ta on süüdistused tagasi lükanud, öeldes et ei ole väitnud, et soovib Rumeenia lahkumist NATOst ja Euroopa Liidust, vaid et Rumeenia huvid tuleb seada esikohale. Sest ei saa olla nii, et Rumeenia aktsepteerib kõike, mis globalistid nõuavad. Aeg on tulnud rumeenlastel võtta oma saatus enda kätte.

Ukraina küsimuses on Georgescu end väga selgelt vastandanud euroopameelsele Elena Lasconile, kelle sõnum presidendikampaanias on olnud, et Ukrainat tuleb aidata sõda võita. Georgescule on sõja kiire lõpetamine esimene prioriteet, et rumeenia noored ei saaks kistud sõtta.

Georgescu  töötas 17 aastat erinevatel juhtivatel positsioonidel ÜROs, viimasena ÜRO Global Sustainable Index Institute’i direktorina. Seega on ta poolehoidjate silmis süsteemi korruptsiooni paljastav vilepuhuja.

Ukraina ja NATO jaoks oleks taktikaliselt äärmiselt ebasobiv, kui enne võimalikke rahuläbirääkimisi oleks Rumeenias valitud sõja jätkamise suhtes eitaval seisukohal president. See nõrgendaks oluliselt Ukraina positsiooni läbirääkimistel, sest Putinit võib õiglast rahu aktsepteerima panna vaid lootusetus sõjaliselt edu saavutada. Ja selleks on vaja, et liitlased oleks üksmeelselt Ukraina selja taga.

Kuid Rumeenia on NATO heidutuse jaoks ka strateegiliselt väga oluline. Seal on kaks NATO sõjaväebaasi: Mihail Kogălniceanu lennuväebaas ja Deveselu sõjaväebaas, kus paikneb NATO Aegis Ashore raketitõrjesüsteem. Lisaks paigutati Rumeeniasse 2022. aastal vastusammuna Venemaa agressioonile NATO kiirreageerimisjõud ja mitmerahvuseline lahingugrupp.

Seega, Rumeenia on idatiival NATO strateegiline tugipunkt, mille osatähtsust on plaanis lähiaastatel veelgi kasvatada. Plaanide kohaselt arendatakse Kogălniceanu põhjal välja Euroopa suurim NATO sõjaväebaas, kus hakkab olema 10 000 sõjaväelast, millega saaks sellest kolmandiku võrra suurem kui praegu Saksamaal paiknev Ramstein.

Kuigi Rumeenia presidendil on suuresti tseremoniaalne võim, on tal siiski kaks tähtsat ohja: ta on kaitsevägede ülemjuhataja ja välispoliitika võtmeisik. Seetõttu on NATOle nii taktikaliselt kui ka strateegiliselt äärmiselt ebamugav, kui Euro- ja Natoskeptik Georgescu oleks valitud eelmisel nädalal Rumeenia presidendiks.

Georgescu kõrvaldamine
Georgescu võit esimeses voorus vapustas ja tundus uskumatu. Kõigepealt nõuti häälte ülelugemist, kuid rikkumisi ei avastatud. Seejärel püüti avalikkuse silmi avada sellega, et avaldati ulatuslik luurematerjal Georgescu valimiskampaaniat teinud sotsiaalmeediavõrgustiku kohta, mis väidetavalt koosnenud suures osas Venemaa bottidest. Sellel infol ei olnud siiski avalikkusele piisavat mõju, mitteametlikel andmetel olevat Georgescu edu teise vooru eel Lasconi ees kasvanud veelgi.

Halvema vältimiseks võttis Rumeenia ülemkohus reedel, 6. detsembril vastu pretsedenditu otsuse tühistada presidendivalimiste esimese vooru tulemused ja korraldada järgmise aasta kevadel uued valimised. Seda põhjendati asjaoluga, et Georgescu valimisedu ei saanud olla loomulik, vaid üksnes pahatahtliku välisriigi korraldatud ulatusliku hübriidrünnaku tulemus.

Ülemkohtu otsuse valimised tühistada mõistsid hukka mõlemad presidendikandidaadid, nii Georgescu kui ka Lasconi, sest põhjendused on väga nõrgad, tagajärjed demokraatiale aga rängad.

Et ülemkohtu argumente tõsiselt võtta,  tuleks eeldada, et sotsiaalmeediakampaaniad on võimelised tekitama rahvahulkade sotsiaalset mobilisatsiooni mistahes väärtuste ja eesmärkide kaitseks täiesti tühjalt kohalt. Sotsioloogiliselt on see nonsenss. Ühiskondlik mobilisatsioon koondab olemasolevad, kuid latentsed hoiakud reaalseks kollektiivseks tegutsemiseks. Selle suurepärane näide on meie laulev revolutsioon – täiesti ootamatu kiire rahvuslik ärkamine olukorras, kus toonased lääne sotsioloogid midagi sellist kahtlustadagi ei osanud. Aga meie teame, et valmisolek selleks oli kogu aeg olemas ja vaid ootas oma aega.

Teiseks, eksperdid on väitnud, et Georgescu võrgustiku kohta avaldatud luuredokumendid on väga detailsed ja põhjalikud, mis viitab sellele, et mainitud võrgustikku on jälgitud ja uuritud juba väga pikka aega. Ja kui luureorganitel tõesti oli tõendeid valimistega manipuleerimise kohta, siis miks nad ei tõstatanud seda süüdistust enne esimese vooru toimumist. Kuid enne valimisi oli kõik rahulik ja valimiskampaaniat peeti vabaks ja võrdseks.

Kui luureorganitel tõesti oli tõendeid valimistega manipuleerimise kohta, siis miks nad ei tõstatanud seda süüdistust enne esimese vooru toimumist.

Ühesõnaga, valimiste tühistamise otsuse nõrgim lüli on see, et dokumentides puuduvad ilmsed ja veenvad andmed, mis tõendaksid kampaania tegelikku mõju valijate käitumisele ja isegi see, et kampaaniaga oleks kuidagi keelatud viisil manipuleeritud. See tõstatab tõsise küsimuse: kas valimised tühistati täiesti legitiimse digitaalse turunduse tõttu?

See loob murettekitava pretsedendi, kus valimised tühistatakse ainuüksi kahtluse alusel, õõnestades demokraatiat palju rohkem, kui mingi sotsiaalmeediakampaania seda kunagi suudaks, on märkinud analüütikud Mario Nawfal ja Anton Šehhovtsov. Kremli propagandale on see otseses mõttes kullaauk, eriti kui Georgescu kõrvaldatakse uutelt valimistel väidetavate «valimiskuritegude ja rahapesu» tõttu.

Kuid praeguses olukorras pole isegi mingit Kremli propagandat tarvis lääne demokraatia usaldusväärsuse murenemiseks rumeenlaste silmis, sest kõigi märkide järgi otsustades on toetus Georgescule üldrahvalik, ja seda põhjusel, et ta kõnetab rumeenlasi nende ohustatud identiteeti kaitsva sõnumiga.

Hea ja kurja võitlus
Rumeenia on Euroopa Liidu kõige religioossem riik, mille elanikest 91 protsenti usub jumalat, ja 81 protsenti kuulub Rumeenia õigeusu kirikusse. Kõrgem religioossuse määr Euroopas on üksnes Gruusias. Lisaks on õigeusk 75 protsendi rumeenlaste jaoks nende rahvusidentiteedi keskne element.

Rumeenia õigeusukirik on autokefaalne, ehk siis sõltumatu, ja see on üks põhjustest, miks ta on väga rahvusliku iseloomuga. Autokefaalseid õigeusukirikuid on maailmas üle tosina ja nii mõnelgi puhul (nagu Gruusias ja Armeenias) on nad rahvusidentiteedi (üheks) keskseks elemendiks.

Rumeenia õigeusk oli rumeenlaste rahvusliku ärkamise ja iseseisvusvõitluses Austria-Ungari impeeriumi ülemvõimu alt vabanemiseks oluline juba 18. ja 19. sajandil. Maailmasõdade vahel oli see marurahvusliku liikumise Peaingel Miikaeli Leegioni ehk Raudse Kaardiväe ideoloogiliseks aluseks ning teise maailmasõja lõpuks oli rumeenia õigeusk täielikult kinnistunud rahvusidentiteedi põhisambana. Kommunistide võimuletuleku järel teise maailmasõja järel talus võim kirikut vaikimisi, ja vastukaaluks ei kritiseerinud kirik kommunistlikku režiimi.

Rumeenia on Euroopa Liidu kõige religioossem riik, mille elanikest 91 protsenti usub jumalat, ja 81 protsenti kuulub Rumeenia õigeusu kirikusse.

Pärast kommunismi langemist täitis õigeusu kirik kiiresti institutsionaalse tühimiku, mis kommunistidest jäi. Ja kuni nullindate lõpuni on kirik olnud kõige kõrgema avaliku usaldusega institutsioon Rumeenias. See on langenud mõnevõrra alles viimase kümnendi jooksul, kui kirikut on tabanud korruptsiooni ja seksiskandaale. Kuid armee järel on kirik usaldusväärsuselt teisel kohal Rumeenias ka praegu. Kirik on riigiga tihedas koostöös sotsiaalhoolde ja hariduse valdkonnas siiani ja selle kaudu avaldab kirik mõju traditsiooniliste väärtust alalhoidmiseks.

Georgescu on väga tõsine õigeusklik ja ta on astetanud oma tegevuse vastukaalule kristlust hävitava globalismile ja ta mõjub veenvalt selles, mida ta teeb.

Et tegu on ühiskonnas väga usaldusväärse institutsiooniga, mis on ühtlasi rahvusidentiteedi selgrooks ja samal ajal oma põhiväärtustelt on otseses konfliktis sekulaarse lääne väärtustega homoseksuaalsuse, abordi, eutanaasia jpm osas, ei ole imestada, et usu kaudu on kerge mobiliseerida rahvast Euroopa Liidu vastu, mida tõsimeeli tajutakse moraalselt korrumpeerununa.

Georgescu on väga tõsine õigeusklik ja ta on astetanud oma tegevuse vastukaalule kristlust hävitava globalismile. Ta keskendub pereväärtustele, rahvuslikele traditsioonidele ja usule ja ta mõjub veenvalt selles, mida ta teeb. Väidetavalt on tal palju varjatud toetust nii ühiskondlikes institutsioonides, jõustruktuurides, kirikus kui ka kultuuritegelaste hulgas.

Kokkuvõtteks
Kui vaadata Rumeenias ja Gruusias toimunud vastandumist lääne väärtustele, siis on siin Moskva propaganda alles kolmandajärguline tegur. Kõige olulisem on see, et võrreldes ajaga kui Rumeenia ja Gruusia alustasid liikumist Euroopa suunas, on lääs väga jõuliselt eemaldunud traditsioonilistest kristlikest väärtustest. Et kristlus on neil kahel maal rahvusidentiteedi tuumaks, siis on nende rahvaste emotsionaalne võõristus tänase Euroopa suhtes täiesti loomulik.

Mõlema riigi rahvuslik eliit mõistab seda ega soovi lääne teisenenud väärtusi omaks võtta, samas mõistes, et majanduslikult on koostöö Euroopaga ja kuulumine Euroopa Liitu kasulik. Antud olukorras on ainus konstruktiivne lähenemine astuda jõulisse dialoogi Brüsseliga ja kehtestada oma tingimusi. Nad usuvad, et lõpuks sõltub Euroopa ja ELi tulevik sellest, kas õnnestub murda seda jumalavaenulikku maailmavaadet, mida lääs on hakanud nende silmis täiesti ühemõtteliselt esindama. Neil võib täiesti õigus olla.