Eesti riigifirma keeldub odava hinna korral tuuleelektrit tootmast

Enefit Green, mis kuulub 77,2 protsendi ulatuses Eesti Energiale ja seeläbi Eesti riigile, tõi veebruarikuu ülevaates välja, et kui elektri hind on liiga madal, siis nad lihtsalt tuulikutega elektrit ei tooda, kuigi tuulikuid on püstitatud küll ja nendega saaks tarbijatele odavat hinda teha.
Enefit Green tootis veebruaris 136,3 GWh elektrit, mida on 14 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. Eesti ja Leedu tuuleparkides mõõdetud tuulekiirused olid veebruaris oluliselt madalamad mullustest, mis oli peamiseks toodangu vähenemise põhjuseks. Tuuleenergia toodangu maht oli veebruaris 121,4 GWh ehk 16 protsendi võrra madalam kui mullu.
Kuid see pole ainus põhjus, miks tuuletoodang kesiseks jäi. «Tootmise allakoormamine liigmadalate elektrihindade tõttu Soome turul avaldas mõju toodangu mahule, mille tulemusel jäi tootmata 10 GWh,» selgitati ettevõttest. See tähendab, et oli tuult, oleks võinud olla ka toodang, aga tuulepark pandi piltlikult öeldes seisma, et mitte liiga odava hinnaga elektrit müüa.
4,9 GWh ulatuses pakkus Enefit Green Leedu ja Eesti põhivõrguettevõtetele süsteemiteenuseid, mis toob ettevõttele täiendavat tulu lisaks elektrimüügile. Tuuleparkide töökindluse mõju toodangule oli veebruaris ca -1,9 GWh, mida põhjustasid peamiselt uute parkide ehituse lõppfaasi hooldustegevused ja võrgukatsed. Tegutsevate parkide töökindlus oli ootuspärasel tasemel.
Kuni veebruari lõpuni mõjutas koostootmise segmendi energiatoodangu aastast võrdlust biomassipõhiste koostootmisvarade müük, mis lõplikult realiseerus 2024. aasta esimeses kvartalis. Segmendi ainsaks tootmisüksuseks jäänud Iru koostootmisjaama elektritoodang oli veebruaris 10,0 GWh ehk -5,4 protsenti ja soojusenergia toodang 32,6 GWh ehk -11,8 protsenti. Iru töökindlus oli veebruaris 100 protsenti ning ühtki jaama seisakut ei esinenud.
Päikeseenergia toodangu maht oli veebruaris 4,8 GWh ehk peamiselt uue Sopi päikesepargi (veebruari toodang 1,8 GWh) toodangu toel ligi 2,3 korda suurem kui mullu. Veebruaris alustasid tootmist ka kaks seni ehituses olnud päikeseparki Lätis.
«Veebruari tootmistulemus jäi erakordselt tuulevaiksete ilmade tõttu tugevalt alla ootuspärase. Kui tavaliselt on veebruar olnud tuuline kuu, viimase viie aasta keskmine tuulekiirus on Eesti parkides olnud 7,2 m/s ja Leedus 7,6 m/s, siis möödunud veebruari tuulekiirus on Eestis olnud üle 30 protsendi ning Leedus üle 25 protsendi madalam varasemate aastate keskmisest. Pikaajalistel andmetel põhineva mudelprognoosi järgi oli nii madala tuulekiiruse realiseerumise tõenäosus hinnanguliselt vaid 7 protsenti. Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel oli tegemist viimase kümne aasta kõige tuulevaiksema veebruariga, mõnes Eesti mõõtejaamas isegi viimase 35 aasta madalaima tuulekiirusega,» kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.
«Kui tuuleolude vastu ei saa omalt poolt midagi ette võtta, oli veebruaris ka meile positiivseid arenguid – näiteks Kelme I tuulepargi ning Läti päikeseparkide pea täiemahulise toodangu algus,» jätkas Kaasik.
«Positiivsema poole pealt võib mainida veel tuuleenergia allahindluseid Eesti (-14 protsenti) ja Leedu (-16 protsenti) turul, mis püsisid mullu esimese kvartaliga võrreldaval tasemel. Soomes on tuuleenergia allahindlus paraku jätkuvalt väga kõrgel, -45 protsendi tasemel. Nullilähedaste elektrihindadega jääb meil sealsel turul võrdlemisi palju elektrit tootmata,» kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.