Viimasel ajal küsivad investorite raha vigaste pruutide tüüpi ettevõtted, tänavu on peale Baltika ja Levikomi oodata teisigi.



Tallinna börsil ja investoritel on kiire aeg. Ettevõtted mitte üksnes ei räägi börsiplaanidest, vaid kaasavad ka raha. Pikemas perspektiivis võib börsile tulevate ettevõtete ring olla suurem ja veelgi kasvada.

Esmaspäeval algab Baltika aktsiate pakkumine, kus senistel investoritel on eelisostuõigus. Sisuliselt lahjendatakse ettevõttest välja need senised aktsionärid, kes aktsiaid ei märgi, kuna välja lastakse 50 miljonit uut aktsiat peale praeguse veidi enam kui nelja miljoni aktsia. Aktsiaid pakutakse nominaalhinnaga ehk 10 senti tükk. Negatiivse omakapitaliga Baltika puhul on see põhimõtteliselt viimane katse suurte ümberkorraldustega ettevõtet päästa, kuid rahaliselt on ettevõtte seis väga halb, senine ja pidevalt muudetud ärimudel ei toimi ning ettevõtte pikaajaline juht Meelis Milder lahkus tegevjuhi ametikohalt. Kas investorid annavad pika ajalooga ettevõttele taas raha?

”
Kas investorid annavad pika ajalooga ettevõttele taas raha?
Levikom tegi hiljuti suunatud ehk mitteavaliku võlakirjapakkumise, kuid ettevõtte pikemaajaline plaan on ikkagi jõuda aktsiatega börsile. Firmal on suured plaanid, kuid rahalist seisu iseloomustasid tasumata arved, ka on esinenud probleeme töötajatele palga maksmise pikaajalise hilinemisega. 3–5 aasta jooksul kavatseb ettevõte jõuda Nasdaq Balticu börsi põhinimekirja, tehes aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO). Kuna ettevõte ei korraldanud võlakirjade müüki avaliku pakkumise teel, pääseti mööda vajadusest koostada väärtpaberipakkumise prospekt, mis oleks andnud selgema pildi ettevõtte rahalisest seisust ja plaanidest. Kui pikemas perspektiivis sihitakse tõesti aktsiatega börsile tulekut, peab ettevõte enda kohta rohkem ka juriidiliselt siduvat infot esitama.



Tuleb ka teisi pakkumisi. LHV ostab Danske Banki Eesti eraisikute laenuportfelli. See on ettevõttele nii suur tehing, et selleks on juba emiteeritud võlakirju, kuid tuleb ka aktsiapakkumine. Eeldatavasti on viimane septembris, plaanitud kaasatava aktsikapitali suurus on 15 miljonit eurot.

See pole ainus pangaaktsiate pakkumine. Samuti viskas Danske Banki eraisikute laenuportfelli ostmisele silma Coop pank, kes pakub sularahaautomaatide alternatiivset võimalust poekassades üle Eesti. Kuigi LHV napsas Danske portfelli ära, kaasab Coop pank raha ja Inbank teeb sealset aktsiaosalust rahaks.

Kiiresti kasvav Inbank on öelnud, et nad tulevad kunagi aktsiatega börsile, kuid raha pole niisama seisma vaja, vaid ikka suuremaks kasvuks. Kui nende Coop panga 7,9% osalus saab müüdud, on mõneks ajaks taas kasvuraha olemas.

Kahtlemata vaadatakse pärast Tallinna Sadama börsile tulekut taas valitsuse poole, küsides, mida võiks riigiettevõtetest börsile tuua. Kuna valitsusel on suuremad plaanid, poleks imestamisväärne, kui riik müüks oma ettevõtete vähemusosalusi koos aktsiate börsile viimisega. Valitsus tegi juba ajalugu, lastes välja riigivõlakirju. Kahjuks pole need börsil kaubeldavad ning on lühiajalised. Arvestades, et Austria lasi välja saja-aastaseid võlakirju, isegi suure võlakoormusega Itaalia tegi 48-aastased võlakirjad ning investorid jooksid positiivse tootlusega võlakirjadele tormi, võiks ka Eesti mõelda pikematele võlakirjadele ja nende börsile viimisele.

”
Enefit Greeni börsile viimise kohta pole kuulda kippu ega kõppu.
Juba mõnda aega levivad jutud Enefit Greeni börsile viimisest, kuid selle kohta pole kuulda kippu ega kõppu.

„Hetkel uuemat infot pakkuda ei ole,” teatas neljapäeval rahandusministeerium. „Valitsuse tegevusprogramm näeb ette Enefit Greeni börsile viimise ja ettevalmistused selleks on töös.”

Kõige varem võiks ehk Enefit Green aktsiaid pakkuda sügisel. Teiste riigifirmade kohta pole börsiplaanidega nii kaugele jõutud. Samuti on riigil lihtsam osa ettevõtteid või nende osalusi müüa strateegilisele investorile.

Börsile minek on praeguses majanduse kõrgfaasis populaarne. Raha on majanduses palju, inimeste pangakontode jäägid aina kasvavad. Ettevõtted julgevad teha suuri plaane ja mõni neist viiakse ka ellu, mis eeldab sageli, et investoritelt kaasatakse lisakapitali. Tavaliselt on majanduse areng ja ka raha kaasamise olude muutus tsükliline, mistõttu ei tasu ettevõtjal selle huvi puhul väga kaua viivitada. Sageli unistatakse, et suudetakse ettevõtet veel kasvatada ja alles siis börsile viia, et senist omanikutulu maksimeerida. Kui aga kaua oodata, võib majanduses mõni kriis tekkida ja siis on ettevõtete väärtused madalamad, pangalaenude tingimused ehk kehvemad ja potentsiaalseid investoreid võib vallata hirm ja apaatia.

Investeerimishuvilistele on ettevõtete börsile tulek hea uudis, kuna sedasi laieneb käegakatsutavalt lähedaste ettevõtete ring, mille edust ja ebaedust võib osa saada. Sageli alustavad algajad investorid oma börsil toimetamisi just koduturult.

Viimaste aastate jooksul on palju ettevõtteid andnud mõista, et nad võivad tulevikus saada börsiettevõteteks. Sellest on mitu meediaväljaandet arvukalt lugusid kirjutanud. Mõne plaanid on selgemad ja kindlamad, mõnel ebakindlamad ja terendavad kusagil kauguses võimalike strateegiliste valikutena.

Näiteks hiljuti aiandi avanud Nurmiko juht ja omanik Jaak Ungerson rääkis kasvuhoone avamisüritusel Ärilehele antud intervjuus, et ühel päeval on Nurmiko börsil ja kuna iga eestlane teab midagi aiandusest, võib sellest kunagi saada rahvaaktsia.

”
Kütusemüüja Alexela eelmise aasta uudisest selgus, et viisaastakuplaanis on börsile minek.
Ka kullamüüja ja valuutavahetaja Tavidi kohta on aeg-ajalt kuulda võimalikust börsile tulekust, kui valitakse kapitalimahukas suure kasvu strateegia. Samal ajal tiksub omanikel kena kopikas ka praegu ja kui laienemist suurelt ette ei võeta, pole ka lisaraha vaja. Milleks siis börsile minna?

Üha enam konglomeraadi mõõtu võtva erinevatel tegevusladel tegutseva kütusemüüja Alexela eelmise aasta uudisest selgus, et viisaastakuplaanis on börsile minek.

Muidugi võiks kaugelt suurim Tallinna börsi ettevõte olla Luminor. Ettevõttesse siseneb hiigelinvestor Blackstone. Eestit räsinud rahapesuskandaalid ajendasid ettevõtte võlakirjade väljalaskmise, mis väljendus kaasatud raha kõrges hinnas. Võlakirjad viidi Iirimaa börsile. Sel aastal oli kavas ka teine võlakirjaemissioon, kuid see on viibinud seetõttu, et Eesti on rahapesuskandaalidega uuesti maailma meediasse ja investorite teadvusesse jõudnud. Samal ajal pole selgust, millal võiks Balti pank aktsiatega börsile jõuda.

Kui kõik need ettevõtted viie aasta jooksul börsile jõuaksid, kasvaks börsifirmade arv tosina võrra, mis oleks toekas täiendus praegusele 17 ettevõtte aktsiatega Tallinna börsil olevale kompaniile.

On plaanid ja ei ole ka

Priit Alamäele kuuluv Nortal on pidanud börsiplaane, kirjutas mullu septembris Postimees.

Pakiautomaatidega maailmaturule suurelt murdnud kiiresti kasvava Cleveroni vastu on investorid huvi tundnud, kuid ettevõte veel börsile mineku nimel tööd ei tee.

Tallinnas ehituses oleval uusimal kaubanduskeskusel Porto Francol pole küll börsiplaane, kuid osanike lepingus on olemas punkt, mis seda vajaduse korral võimaldaks.

Mainor Ülemiste on samuti pidanud börsiplaane, kuid sellel on peale plusside ka miinuseid. Näiteks võib otsustamisprotsess muutuda aeglasemaks ja vähem paindlikumaks ning kapitali andjatele tuleb igast liigutusest ja plaanidest aru anda. Mais kirjutas Äripäev, et suurte plaanidega ettevõte pole teinud börsile mineku otsust.