ÜLEVAADE | Kaja Kallas on hoolimata skandaalidest ja ulatuslikest kriisidest jäänud silma tugeva välispoliitilise käilakujuna (419)
Vaata videost, mida Kallasest arvatakse.
Kristopher Muraveiski
Video: Andres Putting
Toimetas: Jete-Ri Jõesaar
Kaja Kallase esimene ja viimane päev peaministrina. Esimest korda astus Kallas peaministriametisse 26. jaanuaril 2021 ja 15. juuli 2024 märgib tema viimast päeva Eesti valitsusjuhina.
Kaja Kallase esimene ja viimane päev peaministrina. Esimest korda astus Kallas peaministriametisse 26. jaanuaril 2021 ja 15. juuli 2024 märgib tema viimast päeva Eesti valitsusjuhina.FOTO: JAANUS LENSMENTMARTIN AHVEN | DELFI MEEDIA
20 min
Politoloog Tõnis Leht asetab Kaja Kallase samale skaalale president Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvesega. „Ta on neist isegi kraadi võrra nähtavam, kuuldavam ja mõjukam olnud,“ märgib Leht.


Eile andis Kaja Kallas president Alar Karisele üle tagasiastumisavalduse. Täna tegi president peaministrikandidaat Kristen Michalile ettepaneku moodustada uus valitsus.

See tähendab, et Eesti ühe välispoliitiliselt enim silma paistnud peaministri kolme ja poole aastane ametiaeg on läbi saanud. Sellesse aega on mahtunud nii koroonaaeg, energiakriis ja Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu kui ka riigisisesed skandaalid ja tülid.

Nagu ütlevad inimesed tänavalt ja kogenud politoloogid: skandaalidest ja kriisidest hoolimata jääb Kaja Kallas eestlastele meelde suure Eesti välis- ja julgeolekupoliitikasse panustajana.

Esimese valitsuse proovikivid: koroona- ja energiakriis
2021. aasta jaanuari keskel teatas toonane peaminister Jüri Ratas, et astub ametist tagasi. Sellega lagunes EKRE, Isamaa ja Keskerakonna liit ehk nn EKREIKE koalitsioon.

Juba toona mõisteti, et trumpkaart on nüüd Kallase juhitava Reformierakonna käes – neil oli riigikogus selge ülekaal ja teiste erakondadega läbirääkimisteks valikuruumi. President Kersti Kaljulaid kinnitaski päev pärast Ratase tagasiastumist peaministrikandidaadiks Kaja Kallase. Viimati mainitu otsustas läbirääkimisi alustada Keskerakonnaga ja 26. jaanuaril astuski ametisse Kallase esimene valitsus.

Endine peaminister Jüri Ratas ulatab uuele valitsusjuhile Kaja Kallasele lilled.
Endine peaminister Jüri Ratas ulatab uuele valitsusjuhile Kaja Kallasele lilled.FOTO: MARTIN AHVEN | ÕHTULEHT
Kaja Kallase esimese valitsuse koosseis
Peaminister Kaja Kallas

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Justiitsminister Maris Lauri

Kaitseminister Kalle Laanet

Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Kultuuriminister Anneli Ott

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Maaeluminister Urmas Kruuse

Riigihalduse minister Jaak Aab

Siseminister Kristian Jaani

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Välisminister Eva-Maria Liimets

Politoloog Tõnis Leht ütleb, et toonane valitsuse vahetus tuli suurele osale ühiskonnast kergendusena, sest uuelt valitsuselt oodati, et hakatakse tegema professionaalset sise- ja välispoliitikat. „See ootus täideti suhteliselt kiiresti,“ kinnitab Leht.

Reformierakonna ja ka Kallase populaarsus oli toona suur, kuid koroona põhjustatud kriisi ja ka energiahindade tõusu tõttu hakkas see järjest vähenema. „Aasta pärast Kallase ametisse saamist, aasta enne Ukraina sõda, oli Reformierakonna toetus sel tasemel, mis praegu,“ sõnab Leht. „Siis tuli Ukraina sõda ja Reformierakonna toetus lendas uuesti orbiidile.“

Energiakriis hakkas tuure koguma 2021. aastal. „Venemaa juba manipuleeris gaasihindadega, hinnad hakkasid rallima,“ räägib Leht.

Ka Kallas ise kirjutab nüüd oma blogis, et kohe pärast koroonaga ühele poole saamist alustas Venemaa Euroopa- ja kogu maailma vastast energiarünnakut ning piirasse Euroopasse tarnitava maagaasi kogust. „Ükski kriis ei tule üksi ja ükski kriis ei ole teisega sarnane,“ märgib Kallas.


2021. aasta lõpus, kui valitsus tegi aasta tööst kokkuvõtte, rõhutas Kallas välissuhete tähtsust. „Rahvusvaheliselt heitlikel aegadel sai Eesti järgmiseks aastaks kõigi aegade suurima kaitse-eelarve ning otsustasime kiirendada idapiiri välja ehitamist. Ja mis samuti oluline – oleme Eestile võidelnud tagasi oma koha rahvusvahelisel areenil,“ sõnas ta toona.

Ja sel oli ka põhjus. Juba 2021. aasta suvel saadi Kallase sõnul infot, et Venemaa plaanib Ukrainat täiemahulise sõjaga rünnata. Kallas viis sisse julgeolekukabinettide korra, kus kõik ministrid said julgeolekuseisust ülevaate.

„Pean tunnistama, et isegi veel 23.02.2022 õhtul lootsin, et Venemaa seda käiku siiski ei tee ja õigus on kõigil neil lääneeurooplastel, kes ütlesid, et seda ei juhtu. Paraku oli ikkagi õigus meil, kes me Venemaad paremini tunneme, ja 24. veebruari varahommik algas teatega, et Venemaa ründas Ukrainat, ja kõigile sai selgeks, et ka energiahindadega manipuleerimine oli üks osa venelaste ettevalmistusest täiemahuliseks rünnakuks oma naabri vastu,“ kirjutab Kallas eile avaldatud blogipostituses.

„Järgnesid telefonikõned Leedu ja Läti peaministritega ja valitsuse istung [NATO] artikkel 4 konsultatsioonide küsimise osas. Siis riidesse ja lipuheiskamisele. See oli vabariigi aastapäev, mis jääb alatiseks meelde,“ märgib Kallas.

Kaja Kallas pidas 2022. aasta 24. veebruaril vabariigi aastapäeva kõnet. See vabariigi aastapäev jääb talle alatiseks meelde.
Kaja Kallas pidas 2022. aasta 24. veebruaril vabariigi aastapäeva kõnet. See vabariigi aastapäev jääb talle alatiseks meelde.FOTO: HENRI-KRISTIAN KIRSIP | DELFI MEEDIA
Sõda tõstis Kallase rahvusvahelisel areenil püünele
2022. aasta 24. veebruari hommikul alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Sama päeva õhtul, Euroopa Ülemkogu kohtumise eel teatas Kallas, et Ukrainale on vaja anda märku, et Euroopa Liidu ja NATO uksed pole neile sulgunud.

Nüüdseks on mõlemad uksed ka otseselt lahti tehtud – sama aasta 23. juunil otsustasid Euroopa Liidu riigijuhid anda Ukrainale ametlikult liidu kandidaatriigi staatuse ja tänavusel NATO Washingtoni tippkohtumisel teatati, et Ukraina teekond NATO-sse on pöördumatu.

Politoloogid Tõnis Leht ja Rein Toomla rõhutavad seejuures Kallase olulisust välis- ja julgeolekupoliitikas. Lehe sõnul on Kallas teinud Eestit nähtavamaks ja olnud oluline eestkõneleja Ukraina abistamisel ja toetamisel nii Eesti-siseselt kui ka Euroopa tasandil. „Kaja Kallas on võrreldaval skaalal Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilvesega,“ ütleb Leht. „Ta on neist isegi kraadi võrra nähtavam, kuuldavam ja mõjukam olnud.“


Lehe sõnul on Kallas tõesti olnud Eestile hea välisesindaja ja ka välismeedias esineja. „Teda võetakse tõsiselt, teda kuulatakse,“ märgib ta. „See on klass omaette.“

Leht lisab, et Kallas on ajalooliste asjaolude kokkulangemise tulemusel „tõstnud rahvusvahelisel tasemel palju suuremat raskust, kui Eesti-suguselt väikeriigilt võiks eeldada“ ja see eristab Kallast kõikidest varasematest peaministritest.

Kaja Kallas osutus sobival hetkel väga sobivaks persooniks Eestit välispoliitiliselt juhtima.

Tõnis Leht
Eesti üleeuroopalist nähtavust on tinginud ka välis- ja julgeolekupoliitiline olukord – seda tunnistavad mõlemad politoloogid. „Ilma suure sõja alguseta poleks Eesti kindlasti nii nähtav olnud,“ räägib Leht. „Kaja Kallas osutus sobival hetkel väga sobivaks persooniks Eestit välispoliitiliselt juhtima ning tema esinemisvõime, terav ja selge sõnastamisvõime ja üldine veenvus osutusid sel teemal väga heaks.“

Ka Toomla räägib, et nii võimsalt esinenud peaministrit pole Eestil veel olnud. „Just julgus ja kasvõi aspekt, et Venemaa on kuulutanud ta tagaotsitavaks, eeldaks juba peaaegu rahvuskangelase oreooli,“ märgib ta.

Erimeelsused viisid uue koalitsioonini
Ent sisepoliitiliselt läks aeg raskemaks. 2022. aasta suvel otsustas Kallas Keskerakonna valitsusest välja heita. Oma blogipostituses põhjendab Kallas otsust sellega, et Keskerakonnale oli eestikeelsele haridusele üleminek liiga radikaalne samm.

Uue koalitsiooni lõi Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga. Kallas märgib oma blogis, et koalitsioonileppes olid mõned finantskokkulepped, mis käisid riigile üle jõu, ent kõik riigikogu parteid peale Reformierakonna olid neid toetanud.

Ta nendib, et kahetseb Isamaa „väljapressimistele allumist“. „Aga tol hetkel ei olnud mul palju valikuid,“ kirjutab ta. „Selle valitsuse suurim ja Eesti jaoks tähtsaim ühisosa oli meie julgeolek nii eestikeelsele haridusele ülemineku kui Ukraina jätkuva abistamise otsuste näol. Ühegi teise koalitsiooniga polnud mul nende otsuste osas kindlustunnet üksmeele leidmise osas.“

Kaja Kallase teine valitsus
Peaminister Kaja Kallas

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Kaitseminister Hanno Pevkur

Keskkonnaminister Madis Kallas

Kultuuriminister Piret Hartman

Maaeluminister Urmas Kruuse

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, alates 19. oktoobrist 2022 Annely Akkermann

Riigihalduse minister Riina Solman

Siseminister Lauri Läänemets

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Välisminister Urmas Reinsalu

Kas maksud tõusevad või mitte?
„Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse! Punkt!“ See on lause, mis jääb Kallast ilmselt veel pikalt saatma, kuid tegelikult põhjuseta. Nimelt ütles Kallas need sõnad enne valimisi, 2022. aasta 26. oktoobril ning need kirjeldasid toona ametis olnud valitsuse tegevusi, mille hulgas ei olnud maksude tõstmist.


Kuid Kallasele on hiljem korduvalt ette heidetud, et Reformierakond valetas enne 2023. aasta riigikogu valimisi, kuna ta ju lubas makse mitte tõsta.

Ka Reformierakonna 2023. aasta riigikogu valimiste programmis on mitu korda rõhutatud, et makse ei tõsteta. Sealt leiab laused, nagu „Tugev ja innovaatiline majandus võimaldab kasvatada ühiskonna heaolu vähima keskkonnajalajäljega, ilma maksukoormust tõstmata ning on ühtlasi Eesti julgeolekugarantii“ ja „ Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata“ ja „Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist, maksusoodustusi ja -erandeid, tehes tarku kuluotsuseid ja viies läbi struktuurseid reforme“.

Peale valimisi sai üsna kiiresti selgeks, et ainult kärpimisest ei piisa ning vaja on ka makse tõsta.

Kaja Kallas
Kuu aega pärast valimispäeva, 2023. aasta aprillis selgitas Kaja Kallas seda näilist valetamist saates „Esimene stuudio“, öeldes, et valimiskampaania ajal on maksutõusudest rääkimine ebapopulaarne. „Muutunud on see, et kui eelmise majandusprognoosiga nähti majanduse seisu natuke paremates värvides, siis nüüd on prognoosi korrigeeritud allapoole,“ sõnas ta.

Kallas tunnistab ka oma blogipostituses, et uskus viimase hetkeni, et makse tõesti ei tõsteta. „Päris aus olles enda ja teie vastu, siis mingi ajani uskusin ka seda, et riigieelarve saab korda üksnes kulusid kärpides,“ märgib ta. „Peale valimisi sai üsna kiiresti selgeks, et ainult kärpimisest ei piisa ning vaja on ka makse tõsta.“

Jäänud sisepoliitiliselt jänni
Tõnis Lehe hinnangul ongi Kaja Kallas suutnud hästi selgitada julgeolekuga seotud otsuseid, kuid jäänud sisepoliitiliselt jänni. „Teine valitsus oli päris lühiajaline, seal ei jõutud teha suurt peale selle, et suurendati päris hoogsalt sotsiaalkulutusi ja peretoetusi, samuti kehtestati pensionide tulumaksuvabastusi. Kulubaas suurenes, aga tuluga ja kulude kokkuhoiuga ei suudetud tegeleda,“ märgib ta. „Viimane valitsus võttis algusest peale suureks ja selgeks fookuseks, et teeme ikka riigi rahanduse ka korda ja aitame majandusel kosuda, aga nende suurte tegevustega jõuti ainult natukene edasi liikuda. Seal ongi jäädud kõige rohkem toppama.“


Seega pole Kallas maksumuudatuste, -tõusude ja kärbete vajaduste selgitamisel tema sõnul kõige tõhusam olnud. „Kindlasti oleks saanud teha selgemalt ja suuremat stabiilsust pakkudes teha,“ ütleb ta. „Kommunikatsioon on olnud hüplik ka.“

Kallas ise toob esile, et poliitiline kommunikatsioon ongi komistuskive täis. „Mulle on pidevalt öeldud, et vaata Eestis edukaid poliitikuid – nad ei vasta küsimustele, vaid räägivad oma juttu –, ole nagu nemad. Anna ümmargusi vastuseid, et millestki kinni hakata ei saa. Ära tee nalja. Aga ma ei ole seda siiani ära õppinud,“ kirjutab ta. „Minu arvates on kummaline, et ühelt poolt heidetakse poliitikutele ette, et te olete nagu robotid ilma igasugu emotsioonideta ja raiute kogu aeg oma, teisalt aga, kui sa vastad küsimustele, teed vahel ka nalja ja ei püüa olla ümmargune, siis saab su iga lause eest risti lüüa.“

Pärast viimaseid valimisi oleks Kaja Kallas võinud jääda valitsusse ainult koos Eesti 200-ga ja teha kõik plaanis olnud reformid ära.

Rein Toomla
Ka politoloog Rein Toomla arvates olid maksutõusud Kallase möödalaskmine. Tema hinnangul oleks võinud Reformierakond enne valimisi öelda: „Me ei taha makse tõsta, aga kui selgub, et on vaja, siis tõstame.“ „Aga toonane lubadus oli, et makse mitte mingil juhul ei tõsteta, ja siis olid nad sunnitud oma sõnu sööma,“ märgib ta.

Kuigi Toomla sõnul on Kallast sisepoliitikas süüdistatud ja tema kallal näägutatud, on Kallasele siiski keeruline midagi konkreetset ette heita. „Pärast viimaseid valimisi oleks Kaja Kallas võinud jääda valitsusse ainult koos Eesti 200-ga ja teha kõik plaanis olnud reformid ära,“ selgitab ta. „Need oleksid olnud valusad, aga oleks tulnud suruda jõuliselt läbi. Siis oleks saanud Kallasest võib-olla selline sisepoliitiline raudne leedi, nagu [Margaret] Thatchergi (kunagine Briti peaminister – K. M.) oli.“

Seega, Toomla oleks oodanud Kallaselt sisepoliitikas jõulisemat käitumist, ent see oleks mõeldav olnud üksnes teistsuguse koalitsiooniga.

Kolmanda valitsusega muutus mitu asja
Viimastel riigikogu valimistel korjas Reformierakond üle 190 000 hääle ja sai riigikogus 37 mandaati. Kallas otsustas koalitsiooni luua Eesti 200 ja sotsidega. „Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni suurim ühisosa on Eesti iseseisvus, korras riigi rahandus ja meie majanduslik edukus,“ kirjutab Kallas nüüd.


Kaja Kallas 2023. aasta 5. märtsil Reformierakonna valimispeol, kus erakond sai tähistada võimsat valimisvõitu.
Kaja Kallas 2023. aasta 5. märtsil Reformierakonna valimispeol, kus erakond sai tähistada võimsat valimisvõitu.FOTO: JAANUS LENSMENT | DELFI MEEDIA
Maksuküüru kaotamise kõrval tehti ka riigi kulude kärpimise ja tulude suurendamise otsuseid: rääkima hakati käibemaksutõusust ja automaksust. „Kas ma olen neid otsuseid teinud meelsasti? Kindlasti mitte. Iga inimene, eriti iga poliitik, tahab inimestele meeldida ja sellised otsused ei ole kunagi olnud populaarsed. Kuid neid otsuseid on vaja Eesti jätkusuutlikuks kestmiseks ja ka meie iseseisvuse tagamiseks,“ märgib Kallas.

Lisaks mainitule muutis valitsus kehtivat perekonnaseadust, seadustades abieluvõrdsuse. „Jah, meie erakond ei olnud selleks esialgu valmis, kuid kuulates koalitsioonipartnerite argumente, suutsin ka enda inimesi veenda, et see on õige otsus, ja mul on selle üle hea meel,“ kinnitab Kallas.

Kaja Kallase kolmas valitsus
Peaminister Kaja Kallas

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Justiitsminister Kalle Laanet, alates 1. aprillist 2024 Madis Timpson

Kaitseminister Hanno Pevkur

Kliimaminister Kristen Michal

Kultuuriminister Heidy Purga

Regionaalminister Madis Kallas, alates 29. aprillist 2024 Piret Hartman

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Rahandusminister Mart Võrklaev

Siseminister Lauri Läänemets

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Terviseminister Riina Sikkut

Välisminister Margus Tsahkna

Kallase ja Ansipi vahel oli pidev sõnasõda
Oma ametiaja jooksul on Kallas pidanud korduvalt rinda pistma ka ekspeaministri ja kaasreformierakondlase Andrus Ansipi halastamatu kriitikaga. See sai alguse juba 2021. aasta novembris, kui Ansip võrdles Vilja Kiislerile antud intervjuus Kallast iseka mõisapreiliga. Nimelt olid Ansipile vastukarva Kallase Raimo Poomile intervjuud andes öeldud sõnad: kui tema ei peaks enam valitsust juhtima, tuleb kohe EKRE võimule.

Ansip kommenteeris seda järgmiselt: „Ainult isekas mõisapreili võib mõelda, et temaga kogu elu mõisas algab ja ka lõpeb, et kogu elu keerleb ainult ümber tema.“

Kuu aega hiljem rääkis Kallas Delfile, et Ansip tahtis talle nende sõnadega haiget teha. „Nagu ma ütlesin, on kriitikat, mis aitab teha paremaid otsuseid, ja osa on suunatud sellele, et teha haiget,“ nentis Kallas toona.

Ka 2023. aasta suve lõpul lahvatanud idavedude skandaali ajal kritiseeris Ansip tugevalt Kallast. Ta imetles siiralt seda, et Kallas oli suutnud ajakirjanikke veenda, et räägib tõtt.

Kallas vastas ka sellele kriitikale, viidates, et Ansip kritiseeris teda lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu. Samuti heitis Kallas Ansipile ette, et toona septembris Tartus toimunud erakonna volikogul ei esitanud Ansip talle ühtegi küsimust. „Miks ta kasutab ajakirjandust? Teie olete väga teadlikud, et on tulemas Euroopa Parlamendi valimised ja need toimuvad järgmisel aastal,“ ütles Kallas saatejuhtidele.


Veel 2023. aasta lõpus rääkis endine peaminister ja Reformierakonna eksjuht Andrus Ansip Vikerraadiole, et Reformierakonnas tuleb muuta poliitika tegemise sisu ja viisi ning erakond vajab uut juhti. „Usalduskrediit on kadunud ja selle põhjuseks ei ole mitte ainult Vene skandaal, vaid üldisem suhtumine ja üldine poliitika tegemise viis,“ teatas ta.

Kriitika ei piirdunud aga veel sellegagi. Näiteks Eesti Päevalehele antud kommentaaris tegi Ansip torke Kallase võimaliku eurokampaania kohta. „Kas tahame, et Eestis toimuv sünniks Euroopa tasandil?“

Kallas võrdles Delfile antud intervjuus jällegi Ansipit limonaadiautomaadiga. „Kui paned raha sisse, saad kindlasti limonaadi. Kui paned Ansipile mikrofoni ette, siis kindlasti midagi mürgist Kaja Kallase suunal tuleb. Selles suhtes võib tema peale kindel olla,“ ütles ta toona.

Tänavu veebruaris pöördus Kaja Kallas erakonnale saadetud kirjas Ansipi poole, paludes tal europarlamendi valimistel mitte kandideerida, sest Ansip on süstemaatiliselt kahjustanud erakonna mainet. „Oled kasutanud Euroopa Parlamendi positsiooni ka väljaspool Eestit Eesti mustamiseks,“ märkis Kallas.

Idavedude skandaal kui Kallase karjääri pidur
23. augustil 2023 puhkes kurikuulus idavedude skandaal: selgus, et Kallase abikaasale Arvo Hallikule toona osaliselt kuulunud transpordiettevõte Stark Logistics oli jätkanud Ukraina sõja ajal Venemaale kauba vedamist. Nüüdseks on Hallik oma ettevõtte osaluse maha müünud ja firmast taandunud.

Täielikult Kaja Kallas idavedude skandaalist ei kosunudki.

Tõnis Leht
Tõnis Leht hindab tagasi vaadates, et Kallas ei saanud selle skandaaliga hästi hakkama, ta ei suutnud olukorda avalikkusele piisavalt põhjendada. „Alguses oli ikkagi Kaja Kallase kommunikatsioon põhjendamatult tõrges,“ selgitab ta. „Oleks saanud seda lumepalli väiksemana hoida, aga see läks ilma asjata suureks.“

Leht räägib, et nii Reformierakonnale kui ka Kallase toetajatele ei meeldinud see, kuidas Kallas toona asja selgitas ja põhjendas, ning tema hinnangul püüdis peaminister oma rolli pisendada. „See jättis päris paljudele okka hinge,“ ütleb ta. „Täielikult Kaja Kallas idavedude skandaalist ei kosunudki. See oli oluline tellis, mis jäi tema karjääri piduripedaalile ega tulnud sealt ära.“


Leht räägib, et pärast idavedude skandaali tekkisid küsimused, kaua Kallas peaministrina jätkab ja kas ta läheb siiski surve alt Euroopasse. „Need küsimused ei kadunudki ära ja hakkasid koalitsioonisisest koostööd pidurdama,“ nendib politoloog. „Tuleb tõdeda, et sotsid ja Eesti 200 kasutasid Kaja Kallase tulevikuküsimust ka ettekäändena, et mitte näidata initsiatiivi valusate otsuste tegemisel.“

Lehe hinnangul ei olnudki Kallasel muud valikut kui suunduda Euroopasse. „Ja väga hea, et ta sellisele positsioonile suundub,“ märgib ta.

Michalil kerge ei ole
Nüüd seab end peaministritoolil tasapisi sisse Kristen Michal, ent politoloogide hinnangul tuleb tal vähemalt välispoliitiliselt astuda üpriski suurtesse kingadesse. „Kaja Kallase eeltöö on seal hea, nii et tõsiselt võetakse iga järgnevat Eesti peaministrit,“ kinnitab samas Leht.

Ei maksa arvata, et Eesti sisepoliitilistes arusaamades toimub uskumatu radikaalne pööre.

Rein Toomla
Ta lisab, et sisepoliitikas on Michal kogenud, strateegiliselt ja taktikaliselt osav poliitik. „Tal on hea võimalus vältida nii mõnesidki vigu, mida Kaja Kallas on teinud, kasvõi lihtsalt seda, kuidas Kallas oma seisukohti väljendas,“ ütleb Leht. „Michal ei reageeri nii emotsionaalselt. Kallase reageeringud on kohati jätnud kergelt solvunud mulje, mida tema puhul ikka on ette heidetud.“

Toomla tõdeb siiski, et Michalil välispoliitiliselt kerge ei ole, kuid sisepoliitiliselt ta suuri muudatusi ei näe. „Kui jätkab sama, võrdlemisi kirev koalitsioon, siis ollakse täpselt samades rööbastes, kui oli Kallase valitsus: midagi saab teha, midagi ei saa, midagi tuleb edasi lükata,“ nendib ta. „Ei maksa arvata, et Eesti sisepoliitilistes arusaamades toimub uskumatu radikaalne pööre. Ma ei näe seda.“