Paindlikum tööleping saab peagi oma tuleristsed. Järgmised paar aastat näitavad, kas töötajate hirmul oli alust

Koroonapandeemia on pannud liikuma töölepinguseaduse pikalt veninud muudatused, mis võimaldavad fikseeritud tööajast loobuda.
„Kasu saaks suure tõenäosusega need inimesed, kellel on peale töö muid kohustusi ja huvisid – näiteks õpilased, vanemad inimesed, kes soovivad küll tööl käia, kuid iga kuu sama koormusega ei jaksa, lapsevanemad, inimesed, kes soovivad kevadel ja suvel rohkem aega aiamaal veeta jne. Lisaks võiks selline tööajavorm kasu tuua ja vastuvõetav olla neile, kes praegu töötavad võlaõiguslepingute alusel,” loetles Selveri personalijuht Tiina Mironova näiteid, kellel on muutuvtunnilepingust enim võita.

Mida see täpselt tähendab? Võtame näiteks 0,6 kohaga töötaja, kes käib tööl kolmel päeval nädalas ja teeb kuus keskmiselt 96 töötundi. Tööandja peab tagama, et töötajale on sel määral tööd pakkuda. Töötajal tuleb igal nädalal ja kuul just nii suur hulk töötunde teha ning seda peab ta oma muud tegevust planeerides arvestama.

Muutuvtunnilepinguga määratakse kindlaks miinimum- ja maksimumtundide vahemik ehk nn muutuvtunnid. Ehk kui toodud näite puhul lepitakse kokku, et see vahemik on 0,4–0,8 kohta, siis tööandja peab tagama miinimumkoormuse ehk 16 tundi nädalas ja keskmiselt 64 tundi kuus. Töötaja nõusolekul võib mõnel kuul panna teda tööle ka 0,8 kohaga, kui näiteks on vähem töökäsi või kiirem aeg. Ehk nendel kuudel teeb ta hoopis 32 tundi nädalas ja keskmiselt 128 tundi kuus. Näiteks hooajatöö puhul sobib selline tööleping fikseeritud töötundidega lepingust paremini.

Just sellist uut tüüpi töölepingut saavad õige pea kasutama hakata jaekaubandusettevõtted. Rohelist tuld sellele muudatusele näitas eelmise nädala kolmapäeval sotsiaalministeeriumi ja nende partnerite vahel sõlmitud hea tahte lepe. Sellega määrati kindlaks muutuvtunnilepingute tingimused, mida hakatakse lähima kahe ja poole aasta jooksul kaubanduses katsetama.

Milliseid muudatusi juhtprojekt võimaldab?

Töölepingus fikseeritakse kahepoolselt miinimumkoormus, mis ei tohi olla alla kolmandiku täistööaja ehk 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Samuti lepitakse kokku võimalikud lisanduvad muutuvtunnid, kõige rohkem viiendik täistööaega ehk kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Töötajal on õigus fikseeritud minimaalset töökoormust ületavatest tundidest keelduda. See tähendab, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja peab graafikusse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Kui töötaja teeb kokkuleppe järgi ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Maksimaalne summeeritud arvestusperioodi pikkus jääb samaks, mis on praegu töölepinguseaduses (kõige rohkem neli kuud).

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida ainult töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2-kordne töötasu alammäär. 2021. aastal on alammäär 584 eurot, seega 2021. aastal on 1,2-kordne brutotöötasu 700 eurot. Allikas: sotsiaalministeerium

Leppe allkirjastasid teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing, kaupmeeste liit, ametiühingute keskliit, tööandjate keskliit ning riigi esindajana sotsiaalministeerium. Selleks et jaekaubandusettevõtted saaksid muutuvtunnilepinguid sõlmima hakata, peab sotsiaalministeerium veel vastava seadusemuudatuse ellu viima.

Koroonakriisis iseäranis vajalik

„Circle K kui tööandja jaoks on muutuvtunnilepingu pilootprojekt väga oodatud, sest vajadus selle järele, et saaks töötajaid muutuvtundide järgi värvata ja tasustada, on suur,” ütles Circle K personalidirektor Piret Kask, kelle sõnul aitab paindlikum töölepinguvorm väga paljusid jaekaubandusettevõtteid.

„Seda eriti praeguses koroonapandeemias, kus tööjõuvajadus ja -koormused erinevad kuust kuusse väga palju. Näiteks Circle K-s on viimase aasta jooksul tööjõuvajadus kõikunud üles-alla – mõnel kuul on kliendiarv kasvus, siis läheb rohkem tööjõudu vaja, kuid järgmisel tulevad piirangud ning tarbimine väheneb,” kirjeldas ta.
Kask märkis, et kõige suurema tõenäosusega hakkab 700 töötajaga tanklakett uut lepinguvormi kasutama suvehooaja töötajate ja koroonaaegse abitööjõu värbamiseks. „Leiame, et kaheaastane pilootprojekt on piisav, saamaks aru, kui paljud jaekaubandusettevõtted seda lepinguvormi kasutama hakkavad, millised on kitsaskohad ja positiivsed tulemused,” usub Circle K personalidirektor.

Selveri personalijuht Tiina Mironova märkis, et kokku lepitud tingimused on täiesti mõistlikud ja arvestavad kõigi asjaosaliste huvidega. „Kaupmeestel oli läbirääkimiste käigus võimalus piisavalt arvamust avaldada ja probleemsemad kohad sai töö käigus üle vaadatud. Nagu kokkuleppe sünnist näha, jõuti ka kompromissideni,” sõnas ta.

Samal ajal tõdes Mironova, et selliste lepingute piirmäär võiks kõrgem olla, sest juhtprojekti raames võib muutuvtunnilepingu sõlmida ainult iga kuuenda töötajaga ehk 17,5% töötajatega. Ka arvab ta, et komistuskohti võib ette tulla lepingu rakendamise tehnilise poole peal, sest pole kindel, kas ja kuidas raamatupidamisprogrammidesse saab sellist töökoormust sisestada.

Kui sotsiaalministeerium juba on vastava seadusemuudatuse ellu viinud, siis pakuks jaekett, mis annab üle Eesti tööd 3400 inimesele, sellist lepingutüüpi kõigile – nii uutele kui ka olemasolevatele töötajatele. „Kasu toob praegune kokkulepe kindlasti, see on siiski samm edasi nüüdisaegsemate töövormide suunas,” rõhutas Mironova.

Võimaldab mitmel kohal töötada

Heameelt tunneb värske kokkuleppe üle, mille läbirääkimised on kestnud natuke alla aasta, ka ligi 3000 inimesele tööd andev Rimi Eesti. Jaeketi personalijuhi Kaire Tero sõnul tähendab praegune töölepinguseadus töötajale teinekord pigem võlaõiguslikku lepingut või meelepärasemast tööst loobumist, sest jäigalt reguleeritud töökoormus ei paku vajalikku paindlikkust. „Muutuvtunnileping võimaldab kohe kahepoolselt kokku leppida, milline on stabiilne osa koormusest ja mis määral ollakse paindlikud,” sõnas ta.

Tero sõnul on tööjõuvajadus paljudes sektorites ebaühtlane ja oleneb klientide arvust, tellimustest või hooajast. Selline paindlikum lepingutüüp annab kindlustunde, et võetud kohustuste piires on paindlikkust mõlema lepingupoole jaoks. See võimaldaks lihtsamini ka mitme tööandja juures töötada ning nii oma koormust ja graafikuid paremini korraldada. „Selline lepingutüüp pakuks praegu kindlasti olulist leevendust kogu teenindussektorile ja toitlustusettevõtetele,” usub Tero.

Paindlikumat lepingutüüpi plaanib sellel aastal Eestis kindlasti kasutama hakata R-kiosk, kes annab tööd 400 inimesele. „Piirama võib hakata vajadus veelgi paindlikumate töösuhete järele. Ometi liigume õigel suunal ja üksnes arutelude tulemusena sünnivad aja jooksul parimad lahendused,” tõdes ettevõtte personalijuht Piret Aess. Ettevõte plaanib seda pakkuda nii olemasolevatele kui ka uutele töötajatele.

Kuigi ametiühingud algul pelgasid, et muutuvtunnileping võimaldab tööandjatel töötajaid, otse öelda, ära kasutada, siis nüüd tõdeb teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp, et juba see, et kaubandustöötajate ametiühing ja kaupmehed suutsid omavahel sõlmida kogu jaekaubandust hõlmava kokkuleppe, on väga oluline.

Eeldab teadlikkust oma õigustest

„Seega suudame võib-olla ka edaspidi omavahel kokkuleppeid sõlmida,” pakkus ta, rõhutades, et lõpptulemus oli ennekõike kõigi osaliste kompromiss. „Läbirääkimistel lähtusime töötajate huvidest. Soovisime tingimusi, mis tagaks võimalikult hea kaitse jaekaubanduses töötavatele inimestele,” lisas ta. Pütsepa sõnul eeldavad nad, et nii tööandja kui ka -võtja järgivad töösuhetes seadust ning käituvad teineteisega mõistvalt ja arvestavad teineteisega.

„Töötajad kahjuks üpriski tihti arvavad, et neil ei ole õigust tööandja pakutavatest tingimustest keelduda, ja allkirjastavad kõik tööandja koostatud dokumendid. Muutuvtunnileping eeldab, et töötaja on teadlik oma õigustest ja sõlmib tööandjaga sellise töölepingu, mis arvestab ka töötaja muid kohustusi,” märkis ametiühingu esindaja. Tema sõnul peaksid muutuvtundidega töötavad töötajad hakkama nüüd süvenema ka oma tööaja arvestusse, sest tööaeg hakkab koosnema erinevatest töötundidest.

Ka kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil märkis, et kaubandusvaldkonna jaoks on juhtprojekt oluline saavutus. „Sektoris on pikka aega olnud mingi segment töötajaid, kes ei ole valmis tööle tulema selliste lepingutega, nagu me praegu pakume – ehk fikseeritud koormusega –, mistõttu praegu me jääme nendest inimestest ilma,” põhjendas ta.

Samuti on hulk töötajaid, kelle töökoormust on vaja sageli muuta, kuid sellega kaasneb palju paberimajandust. „Kas siis muudetakse iga kuu või kvartal töölepinguid – oleneb sellest, milline tööaja summeerimine on ettevõttes kasutusel,” rääkis Peil. Tema sõnul on hiljuti sõlmitud kokkuleppe väga suur väärtus selles, et just kaubandussektor saab uut lahendust katsetada.
„Loodetavasti see läheb hästi ja see lahendus laieneb ka teistesse sektoritesse,” ütles ta. Peil märkis, et muutuvtunnilepingu ootus on ühiskonnas olnud hästi suur, sest praegune töölepinguseadus on väga jäik. „Selles mõttes on see märgiline katse paindlikumat lepingutüüpi proovida,” usub kaupmeeste liidu tegevjuht.

KOMMENTAAR | Lepinguid võib saada sõlmida juba sellel aastal

Sten Andreas Ehrlich, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler
Oleme protsessiga rahul. Tõstatasime küsimuse, kas Eestis võiks olla võimalik sõlmida muutuvtunnilepinguid, juba 2018. aastal väljatöötamiskavatsuses. Kokkulepitud tingimused võimaldaksid tööturu suuremat paindlikkust, kuid teisalt pakuvad töötajatele endiselt piisavat kaitset.

Eeskätt kasutatakse muutuvtunnilepinguid valdkondades, kus töökoormus muutub. Seda tüüpi lepingute vastu on tundnud huvi ka teised sektorid, näiteks majutus ja toitlustus. Kaks ja pool aastat on vähim vajalik aeg, et jõuda juhtprojekti tulemusi hinnata ja neist lähtudes langetada otsus, kas projekt lõpetada, seda jätkata või laiendada.

Muutuvtunnilepinguid on võimalik hakata sõlmima pärast töölepinguseaduses vastavate muudatuste tegemist. Kokkuleppe kohaselt koostab sotsiaalministeerium selleks vajaliku eelnõu ja saadab selle kooskõlastamisele aprilli jooksul. Seaduse jõustumistähtaeg oleneb kooskõlastuse käigus saadud tagasisidest ning valitsuse ja riigikogu tahtest. Ilmselt on võimalik hakata muutuvtunnilepinguid sõlmima veel selle aasta sees.