19
„Badger, kas sa Frankiet mäletad?"
Badger muidugi ei mäletanud, kuid vastas armastusväärse „hau-hau-hauga".
..Viimati kui ma teid nägin, olite peadpidi mudas ja me pidime teid jalgupidi välja
tirima," meenutas Frankie.
„Kas tõesti... Oo... See p-p-pidi W-w-walesis olema."
„Jah, see oli tõesti Walesis."
..Olen alati v-v-vilets r-r-ratsutaja olnud."
„Frankie tahaks autot osta," viis Bobby jutu äriteemale.
..Kahte autot," parandas Frankie. „Ka George'il on ühte vaja, sest tema enda oma
on paranduses."
„Me võime talle üürida," tegi Bobby kangelasliku ettepaneku.
„V-v-vaadake meie v-v-varud üle," sekkus kompanjon.
Frankie laskis end jalamaid sarlakpunase ja õunrohelise läikest pimestada. „Nad
näevad väga uljad ja elegantsed välja!" hüüdis ta meeldivalt üllatatuna.
„Välimus petab," ütles Bobby kuivalt, teenides sellega partneri etteheitva pilgu.
„Siin on ülimalt o-o-odav ..Chrysler"," soovitas Badger. Ent ausameelne Bobby
heitis selle pakkumise kõrvale.
„Bagder, auto, mille Frankie ostab, peab suutma sõita vähemalt kuuekümne
kilomeetri kaugusele. See „Standard" küll kah vaagub hinge, aga siiski arvan, et ta
viib sind Staverleys-se, Frankie. „Too ..Essex" on sinu plaani jaoks liiga hea."
„Olgu, võtan „Standardi"."
Badger Beadson kutsus sõbra kõrvale. „M-m-mis sa h-h-hinnast arvad? Ma ei
tahaks su sõbratari paljaks röövida. K-k-kümme naela?"
„Kümne naelaga olen täiesti nõus," sekkus Frankie. ..Maksan kohe ära."
„Esimest korda näen aristokraati, k-k-kes s-s-sularahas maksab," ütles Badger
sügava aukartusega.
Bobby läks külalisi saatma. „Millal sinu õnnetus aset leiab, Frankie?" päris ta.
„Mida varem, seda parem. Arvatavasti homme pärastlõunal."
„Ole nii kena, Frankie, ja luba mul sellest osa võtta."
„Sa oled lihtsalt talumatu!" pahandas Frankie. ..Kuidas sa ennast tundmatuks
teed?... Aga oota, mul tuli mõte! Suure nahkmütsi ja kaitseprillidega mootorrattur!
Mis sina sellest arvad George?"
George Arbuthnot tegi teist korda suu lahti.
„All right," ütles ta. Tema hääl oli melanhoolne.
11
Raske õnnetuse osaliste kokkusaamise kohaks valiti. Staverleyst kahe kilomeetri
kaugusel olev ristmik, kust Staverley tee Andoveri maanteelt ära keeras.
Kõik kolm jõudsid ilusasti pärale, kuigi Frankie ..Standard" iga künka juures
ilmseid vanadusnõrkuse märke ilmutas. Kell oli üks.
„Meid ei tohi keegi 'segada," oli Frankie öelnud. ..Vaevalt keegi seda teed
kasutab, kuid lantši ajal on kõige kindlam."
Nad sõitsid mööda kõrvalteed veel pool kilomeetrit, enne kui asja algataja võis
neile näidata kohta, kus ta õnnetuse ohvriks pidi langema.