Küll vale lipu all, aga Eesti tähetund taliolümpial saabus viimaks 1964. aastal Austria linnakeses Innsbruckis. Ants Antson tõi 1500 meetri distantsilt Eestile esimese talimängude medali ja kohe kuldse. Olümpiavõitja emotsioonid jõudsid Austriast Eestisse tänu Gunnar Hololei raadioreportaažile.

«Kui võistlus oli lõppenud, siis oli kõige suuremaks üllatuseks muidugi see, kui minu aeg jäi kõige paremaks,» rääkis Antson. «Kõige raskem oli muidugi hiljem, peale enda starti. Närvipinge on kõige suurem just siis, kui kõik oleneb teistest, mitte endast.» Kohapeal võistlusi jälginud Hololei ja Heino Kask kirjutasid nähtu Eesti esimeseks taliolümpiaraamatuks.

Antsonile ei jäänud see olümpialkäik aga sugugi viimaseks. «Üks mu elu paremaid seiku oli hoopis see, kui kandsin Albertville’i olümpia avamisel Eesti lippu. Me peres peitis isa 1945. aastal sinimustvalge lipu ära, aga pärast ei leidnud me seda üles. Kui vaatan nüüd harvu esinemisi, kus Eesti sportlastele mängitakse Eesti hümni, siis tõusen alati püsti. See on mul austusest selle vastu, et selline ilus lipp on olemas,» rääkis Antson Postimehele 2010. aastal.