Valitsus andis Sõõrumaale kuuluvale hoonele kaks miljonit ja sõlmis pika üürilepingu

Valitsus otsustas täna, et annab raha Patareisse kommunismiohvrite mälestusmuuseumi rajamiseks. Kompleksi omanik Urmas Sõõrumaa teatas samal päeval, et ei plaanis siiski linnapeaks asuda. Hiidettevõtja sõnul on kahe uudise vahel seose otsimine meelevaldne, sest täna kinnituse raha eraldamine oli juba aastaid tagasi kokku lepitud.

«Mul on ruumid, mis on tühjad ja mulle makstakse renti,» selgitas Sõõrumaa Postimehele suhteid enda, riigi ja mälestuskeskust rajava Eesti Mälu Instituudi vahel.

Valitsus teatas täna, et annab kunagises Patarei vangla hoones instituudile üle ruumid hoonete ja rajatistega ning projekti järgmise faasi ära tegemiseks teeb riik kaks miljonit eurot investeeringuid. Ühtlasi leiab riik raha, et luua hoonesse kommunismi ja imperialismi kuritegude teadmuskeskus.

Plaani taga on justiits- ja digiministeerium, ent selle kandis neljapäeval valitsusele ette välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200), kes justiitsministrit Liisa Pakostat (Eesti 200) asendas.

Välisministeerium saatis selle kohta välja ka pressiteate, kus Tsahkna ütles, et teadmuskeskuse rajamine on osa koalitsioonilepingust ning selle teostamiseks antakse Patarei hoone tasuta kasutusõigus Eesti Mälu Instituudile. «Teadmuskeskuse loomine on ajalooliselt ja rahvuslikult oluline investeering meie vastupanuvõime ja kaitsetahte tugevdamiseks,» teatas minister Tsahkna.

Valitsuse kabinetinõupidamise – kus tehakse mitteformaalseid otsuseid – materjalidest selgub lisadetaile. Sealt selgub, et mälu instituudile antav hoone on valminud n-ö halli karbina, pinna sihtotstarbeliselt kasutusse võtmiseks ja lõplikuks väljaehituseks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil (RKAS) eelnevalt vaja teha kahe miljoni jagu investeeringuid, mis võetakse justiitsministeeriumi eelarvest.

Hoone iga-aastane ülalpidamiskulu ehk RKASile makstav üür ja kõrvalkulud on ligikaudu 800 000 kuni 900 000 eurot, selgub valitsuse materjalidest. Kommunismiohvrite muuseumi üürikuluks planeeritakse 10 aasta jooksul umbes 9 miljonit eurot.

Valitsuse teadetest jääb mulje, et Mälu Instituudile antavate ruumide omanik on riik. Sõõrumaa ise ütleb Postimehele, et nii see siiski pole – need kuuluvad talle, RKAS on tema üürnik.

Pole riigi oma

Tumeda minevikuga Patarei kompleks kuulus läbi RKAS-i riigile, kuni Sõõrumaa 2020. aastal hoonetekompleksi ära ostis. Täpsemini soetas krundid ettevõte nimega Nikolai Esimene, mis kuulub Sõõrumaa kinnisvarafirmale US Real Estate.

«Mul on rendileping RKASiga, mis oli ka müügitingimuste osa,» rääkis Sõõrumaa. «Mina olen ruumid valmis ehitanud, RKAS täidab oma kohustusi.»

Valitsuse roll oligi tema sõnul valmis ehitada eksponaadid – teha kõik 2026. aastaks korda. Neljapäevase otsusega täidabki valitsus Sõõrumaa puhul enda kohustusi. «Tubli valitsus!», hindas ärimees, et otsus viimaks ära tehti.

Sõõrumaa loobus samal hommikul linnapea kohast

Valitsuse otsus raha eraldada langetati samal hommikul, kui Urmas Sõõrumaa teatas, et kandideerib sügisestel valimistel Reformierakonna leeris linnapeaks, ent loobub praegu linnapeaks saamisest.

Postimehele selgitas otsust ka peaminister ja Reformierakonna liider Kristen Michal, kes ütles intervjuus, et valija jaoks on sõnum selge. «Kui erakond teeb väärtuspõhise valiku, ütleb, et ei taha seda valitsust teha nii, et see saab salasobingu värvingu Keskerakonnaga - väga hea, siis lähme opositsiooni,» rääkis ta.

«Linnapea, kes on kaotanud usalduse, tuleb samamoodi volikogusse järgi mõtlema. Vähemusvalitsus juhib linna, kõik on üsna klaar. Valimistel küsitakse mandaati oma plaanidele ja Urmas Sõõrumaa on linnapeakandidaat,» selgitas Michal.

Vähemusvalitsus Tallinnas, millele peaminister viitaks, tähendaks liitu Eesti 200, sotside ja Isamaa vahel, kes kõik on avaldanud soovi linnajuhtimist jätkata, ka pärast Reformierakonna lahkumist.

Sõõrumaa sõnul pole siit mingit seost mõtet otsida. «See on meelevaldne, kuna otsus, et see nii peab lõppema, on tehtud juba ma ei tea kui palju aastaid tagasi,» rääkis ta Postimehele. Teisisõnu, ärimehe sõnul on otsus muuseum rajada juba ammu ning mingit uut rahaeraldust tehtud pole.

Ärihuvid pealinnas ja pikad üürilepingud

Kui Reformierakond teatas, et Sõõrumaa on nende linnapeakandidaat, kritiseerisid mitme teise erakonna poliitikut valikut argumendiga, et ettevõtjal on Tallinnas hulgaliselt ärihuve, mis võivad tähendada huvide konflikti.

Postimees tegi ülevaate Sõõrumaa projektidest üle Tallinna ning hämaratest tehingutest minevikus, mis on tekitanud avalikkuses küsimusi.

Näiteks võitis 2006. aastal võitis Sõõrumaa osalusega firma Vivatex konkursi viie Tallinna kooli renoveerimiseks ja haldamiseks, mis seejärel 30 aastaks Tallinna linnale rendile anti. Toona oli linnapea Edgar Savisaar.

Vivatex rekonstrueeris viis Tallinna kooli: 32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi, Kristiine gümnaasiumi, Pelgulinna gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli. 2006. aastal 30 aastaks sõlmitud lepingu järgi maksis see ligi 30 miljonit eurot.

Nn averus ehk avaliku ja erasektori koostöö oli edukas: 2006. aasta lepingutega tegi linn hoobilt ühe aasta jooksul korda 15 protsenti linna koolidest. Lepingud paistsid aga poliitikutele liialt soodsad.

Hoolduslepingute ümbertegemisest rääkisid aastate vältel paljud. Hinnad vaadati üle 2022. aastal, mil linnapea oli Mihhail Kõlvart. Praegune Keskerakonna juht teatas siis, et linn säästis 20 miljonit eurot üüritulu – seda siis, kui läbi oli saanud juba poole 30-aastase lepingu keskusest.

2012. aasta juunis ostis Tallinna linn Sõõrumaaga seotud ettevõttelt Tondi Tennisekeskus 1,24 miljoni euro eest Tondil asuvad tenniseväljakud ja andis need ilma konkursita 40 aastaks 601 euro eest kuus tagasi Sõõrumaale rendile.

Lisaks sellele maksis linnavalitsus toonasest lisaeelarvest Sõõrumaa eratennisekeskusele ligi 2,3 miljonit eurot invsteeringutoetust põhjendusel, et linn ikka aeg-ajalt toetab eraspordikeskusi maksumaksja rahaga.

Valitsuse otsus Patarei kohta

Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorras seisab, et justiits- ja digiminsteerium küsis valitsuse nõusolekut anda Sihtasutusele Eesti Mälu Instituut (EMI) otsustuskorras tasuta kasutamiseks kommunismiohvrite muuseumi käitamiseks vajalik territoorium - Kalaranna 28.

Rajatav ekspositsioon panustab kommunismi- ja imperialismikuritegude igakülgsele kajastamisele, aitab kaasa teadus- ja haridustööle ning tagab, et kommunistlike režiimide ja ideoloogia inimvaenulik olemus ei ununeks, panustades nii ühiskonna psühholoogilise kaitse tagamisse ja tugevdamisse.

Pinna sihtotstarbeliselt kasutusse võtmiseks ja lõplikuks väljaehituseks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil (RKAS) eelnevalt vaja teha investeeringuid prognoosmaksumusega ca 2 mln eurot. Selleks leiab JDM katte valitsemisala eelarvest.

Hoone iga-aastane ülalpidamiskulu (RKASile makstav üür ja kõrvalkulud) on ca 800-900 tuh eurot. JDM vajab tööde teostamise alustamiseks eelnevalt Vabariigi Valitsuse nõusolekut kommunismiohvrite muuseumi üürikulu planeerimiseks (edaspidi RKASile tasumiseks) JDM eelarvesse. Vajadus 10 aastaks on ca 9 miljonit eurot.

Plaani tutvustas välisminister Margus Tsahkna, kes ütles, et teadmuskeskuse rajamine on osa koalitsioonilepingust ning selle teostamiseks antakse Patarei hoone tasuta kasutusõigus Eesti Mälu Instituudile.

«Me ei tohi unustada, kust me tuleme, ega lasta hävitada oma rahvuslikku mälu,» ütles Tsahkna. «Teadmuskeskuse loomine on ajalooliselt ja rahvuslikult oluline investeering meie vastupanuvõime ja kaitsetahte tugevdamiseks.»

Tsahkna rõhutas, et maailmas, kus autoritaarsus ja agressioon ei ole kuhugi kadunud, on ajaloomälu hoidmine mitte ainult kultuuriline, vaid ka julgeolekupoliitiline samm.