Untitled

23.04.2019, 00:05
Eestis valitseb karjuv tööjõupuudus, aga ikka ei leia inimesed tööd (161)
   Joosep Tiks Toomas Randlo
joosep.tiks@epl.ee toomas.randlo@arileht.ee
42
  Eestis on terav tööjõupuudus, kuid samal ajal on osa inimeste jaoks täiesti reaalne probleem ka tööpuudus – neil on tööd raske leida, ehkki olemas on haridus ja valmisolek.
Illustratsioon: Toom Tragel
Tööjõupuudus ja tööpuudus käivad käsikäes – paljudel inimestel on väga raske tööd leida.
„Personalitöötaja ütles mulle otse näkku, et ma ei sobi töökohale. Küsisin miks, kas selle kümneminutilise vestluse põhjal jäi minust mulje kui ebameeldivast inimesest. Ta ütles: ei, olete lihtsalt ilmselgelt ülekvalitseeritud,” kirjeldas 51-aastane Aivar (nimi muudetud – toim) oma üht tööintervjuud mitmest, kus talle anti eitav vastus. Aivar kandideeris majandusosakonna juhatajaks. „Öeldi, et kui asute tööle, hakkate nagunii uut ja paremat töökohta otsima. Küsisin, kuidas ta minu sisse näeb. Ta vastas, et näeb seda CV pealt.”
Aivari karjäär on möödunud enamasti juhikohtadel ja tal on kolme ala kõrgharidus. „Mul on mitu eriala, võin töötada kaitseväe ohvitserina, kõrgema politseiametnikuna ja ka õpetajana.”
2016. aastal jäi ta töötuks. Kuigi ta kandideeris paljudesse ettevõtetesse, olid vastused eitavad või ei vaevutud vastamagi. „Viimasel ajal on väga halvaks tooniks muutunud, et kui kandideerid kuhugi, siis üle poolte rmadest ei vaevu sulle isegi kirjutama, et sa ei osutunud valituks,” rääkis ta.
” Suurem osa töökohti liigub
Töökoha leidmisel mängivad tutvused tema sõnul väga suurt rolli. Aivari hinnangul liigub enamik töökohti tutvuste kaudu ja eriti suur on probleem riigiasutustes.
tutvuste kaudu ja
  eriti suur on Aivar töötab praegu välisriigis tegutseva
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega. NÕUSTUN
×
 T, 23. aprill 9° Ilmateade Horoskoop TV-kava REKLAAM KONTAKT | VIHJA probleem     ehitusrma juhina, selle töökoha sai ta tutvuse
     riigiasutustes. kaudu. „Kui ei ole tutvusi, siis ei saa tööle. Jah,
DELFI RUS SPORT KROONIKA FORTE NAISTEKAS KASULIK EPL EKSPRESS MAALEHT Sisene digilehte
kassapidajaks saad kasvõi homme,” sõnas ta.
       „Aga kui CV-Online või CV Keskuse lahti teeme ja näeme, et seal on palju töökohti, siis pooled konkursid võib kohe maha tõmmata, sest seal on
inimene juba olemas.”
” Töötukassas on end töötuks
registreerinud üle 30 000 inimese, neist iga viies on arvel olnud enam kui kaks aastat.
Töötukassas on end töötuks registreerinud üle 30 000 inimese, neist iga viies on arvel olnud enam kui kaks aastat. Umbes kolmandik tööotsijaid on töötud olnud vähemalt aasta.
 „Eesti tööjõuturul on struktuurne probleem: meil on terav tööjõupuudus, kuid samal ajal on osa inimeste jaoks täiesti reaalne probleem ka tööpuudus – neil on tööd raske leida, ehkki olemas on haridus ja valmisolek. Ehk meil on paraku päris palju inimesi, kelle oskused ja kogemused ei vasta enam tööturu vajadustele,” kirjeldas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. „Lihtsatele ametikohtadele, mis ei nõua kvalikatsiooni, võibki seetõttu kohati olla palju kandideerijaid.”
Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri järgi on kõige suurem tööjõu ülejääk andmesisestajate, ettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate, reklaami- ja turunduse tippspetsialistide ja sekretäride hulgas. Enim on puudu kokkasid, tarkvara arendajaid, multimeediumi ja veebiarendajaid ning veoautojuhte.
” Enim on puudu kokkasid, tarkvara
arendajaid, multimeediumi ja veebiarendajaid ning veoautojuhte.
osakonna peaanalüütik Mario Lambing.
„Pikaajalise töötuse määr on langenud küll viimase 20 aasta madalamaile tasemele, kuid 12 kuud või kauem tööd otsinuid oli 2018. aastal üle 9000. Pikaajalised töötud on sotsiaalministeeriumi suurema tähelepanu all ning neile pakutakse lisatoetust. Sotsiaalministeerium on esile toonud, et pikaajaliseks töötuks jäämise risk on suurem mitte-eestlastel, madala haridustasemega ja vanemaealistel inimestel,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
 Ta märkis, et ametitest, mis võivad tulevikus kaduda, tuuakse eeskätt automatiseerimise mõttes esile mitte lihttöölised, vaid keskmiste oskustega ametikohad, nagu näiteks tootmisliinide töötajad või raamatupidajad. „Sellega haakuvalt räägitakse niinimetatud töökohtade polariseerumisest, kus kõrgemate ja madalamate oskuste järele nõudlus püsib või isegi kasvab,” kommenteeris Lambing. Ta lisas, et see on ka põhjus, miks on oluline täiendada töötajate kutseoskust. „Seejuures võib juhtuda, et kõigil ei õnnestu liikuda ülespoole, vaid peab hakkama täitma ka töökohti, kus ei saagi kasutada oma omandatud oskusi,” selgitas ta.
” Praegu on löögi all paljud
vanemaealised. Neil võib küll olla
Praegu on löögi all paljud vanemaealised. Neil võib küll olla kõrgharidus, kuid nad teevad lihttööd. „Tööturul toimub mõningane diskrimineerimine või on omandatud haridus kaotanud oma väärtuse,” ütles Lambing. Kõrghariduse tähtsus suureneb, nii Eestis kui ka mujal Euroopas, ning käib ühte jalga majanduses üldiselt toimunud muudatustega.

  kõrgharidus, kuid „Teemaks on olnud ka kõrghariduse
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega. NÕUSTUN
×
  Ilmateade Horoskoop TV-kava REKLAAM KONTAKT | VIHJA nad teevad lihttööd. devalveerumine: kuna pakkumine on praegu
T, 23. aprill 9°
      piisavalt suur, siis valitakse näiteks töökohale, kus
  DELFI RUS SPORT KROONIKA FORTE NAISTEKAS KASULIK EPL EKSPRESS MAALEHT Sisene digilehte piisaks keskharidusega omandatud oskustest,
     inimesi kõrgharidusega kandidaatide seast,” selgitas Lambing.
Ligi 40%-l registreeritud töötutest puudub erialane haridus. Töötukassa kommunikatsiooni peaspetsialisti Lauri Kooli sõnul mängib töö leidmisel olulist rolli ka see, millal on haridus omandatud. Kui sellest on möödas 30 aastat, siis oleks inimesel vaja end täiendada. Registreeritud töötute hulgas on rohkem vanemaealisi ja oskustöölisi.
„Järgmistel aastatel jääb järjest vähemaks töökohti, mis ei eelda erialast väljaõpet ehk kus on võimalik töötada põhi- või üldkeskharidusega,” selgitas sihtasutuse Kutsekoda kommunikatsioonijuht Marit Valge. Ta sõnas, et 2026. aastaks peaks ligi pooltel töötajail olema kõrgharidus ja kolmandikul kutseharidus. Seitsme aasta pärast väheneb põhi- ja üldkeskharidusega töötajate vajadus 7,5%. Töökohti, mis nõuavad kutseharidust, tuleb juurde 2,6% ning suurim nõudluse kasv – 11,5% – ootab ees kõrgharidusega töötajaid.
Palju on räägitud, et puudu on IT- ja tehniliste erialade töötajatest, aga leidub ka teisi valdkondi, mis seisavad silmitsi sama probleemiga. „Aastani 2026 kasvab töökohtade arv eelkõige tehnoloogiaga seotud aladel ning tervishoius ja sotsiaaltöös. Juurde tekib info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud töökohti. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töökohtade arvu kasv on seotud vananeva elanikkonnaga,” märkis Valge.
Peale selle tuleb tema sõnul töökohti juurde ka puidutööstusesse ning elektroonika- ja elektriseadmete tootmisesse. „Vanuse tõttu tööturult lahkujatest on enim vaja asendada aineõpetajaid, koolide ja lasteaedade tugispetsialiste, õdesid, hooldustöötajaid, ehituse oskustöötajaid ja mootorsõidukite juhte,” lisas Valge.
Töötukassa andmetel oli tänavu esimeses kvartalis töötuna registreeritud keskmiselt 33 387 inimest, mis on 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,1%. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele. Registreeritud töötuse määr oli esimeses kvartalis kõrgeim Ida-Virumaal (9,4%) ning madalaim Hiiumaal (3,4%).
„Kahjuks jäin välja, kuigi kõik kriteeriumid olid täidetud”
Kagu-Eestis elav Silvi (44) (nii siin kui ka edaspidi on nimed muudetud, isikud on toimetusele teada – toim) kirjeldas, kuidas ta on tööd otsinud seitse kuud: „No ei leia tööd.” Ühele sekretäri ametikohale kandideerides sai ta tagasisidet, et sellele kohale kandideeris 400 inimest. „Kahjuks jäin välja, kuigi kõik kriteeriumid olid mul täidetud.”
---
Lõuna-Eestis elav Maret (54) oli ehitusettevõtja, kuni üks suur ehitusrma värbas tema ettevõtte alltöövõtjaks, kuid jättis tööde eest maksmata. Summa oli suur. Mareti ettevõte oli tööde tegemiseks võtnud laenu, seega pidi ta selle katteks loobuma laenu tagatiseks olnud korterist.
Viimase aasta on Maret tööd otsinud. Ta on töötukassas arvel ning läbinud ka mitu koolitust. Kuigi ta on kandideerinud vähemalt 80 töökohale, ei ole see tulemust toonud. Enamikul juhtudel ei saadeta talle isegi teadet mittevalituks osutumise kohta.
---
Adrian (52) ei ole eestlane, ent tuleb ühest Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestis otsis ta tööd paar aastat tagasi, kui oli siin asutanud ettevõtte, kuid vajas selle alustamise ajaks lisasissetulekut. Tööd otsis ta Lääne-Virumaa töötukassa abiga.


Tema kvalikatsioon oli lai: mehhatroonika, üldelekter, automaatika,
×
 Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega. NÕUSTUN
T, 23. aprill 9°
programmeerimine. Ta oli valmis töötama öises vahetuses ning hoolimata aastaajast
Ilmateade Horoskoop TV-kava REKLAAM KONTAKT | VIHJA
      ka õues. Peale selle oli tal igasuguste seostuvate tööde alal samuti palju kogemusi,
DELFI RUS SPORT KROONIKA FORTE NAISTEKAS KASULIK EPL EKSPRESS MAALEHT Sisene digilehte
mille omandas elu jooksul mitmes riigis. Tulemus oli null.

„Kuigi töötukassa ametnik töötas usinasti ja vahendas hulga kontakte, ei pakutud talle isegi lihttööd piirkonna suurtes tööstusettevõtetes, mis kuulu järgi vaevlevat kroonilises tööjõupuuduses,” kirjeldas üks Adriani tuttav. Adrian helistas või saatis oma CV umbes 15 ettevõttele.
Ka ei saanud väita, et takistuseks oleks olnud liiga suur palgasoov või vähene eesti keele oskus. „Ükski kontakt ei jõudnudki kunagi niikaugele, et tööotsijal olnuks võimalik neil teemadel arutleda või läbi rääkida. Sisukast CV-st piisas, et huvi vaibus eos,” rääkis Adriani tuttav.
Kuigi mõnes personaliosakonnas ei räägitud muid keeli peale eesti ja vene – misõttu jäi seal jutt katki – , sai ta siiski enamasti inglise keeles jutule. „Osas kohtades paluti saata CV ja lubati võtta ühendust, kuid seda ei tehtud. Üks lubas tagasi helistada ja öelda, millal tööle tulla, kuid ei helistanud. Osa aga oli öelnud otse, et ei soovi kõrge kvalikatsiooniga EL-i kodanikke,” lausus Adriani tuttav.