Ärileht

Kallid hinnad on teinud eestlastest euroliidu vaesed

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldas sel nädalal andmed, mis manavad Eesti majanduse käekäigust sünge pildi. Eesti toiduhinnad on kallimad kui Saksamaal, ent meie inimeste tegelik tarbimine on Euroopa Liidus eelviimasel kohal.

See, kui jõukas on üks ühiskond, ei peegeldu ainult pilvelõhkujates või riigi SKP-numbrites, vaid eelkõige selles, milline on selle elanike tegelik materiaalne heaolu. Eurostat mõõdab seda näitajat tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) kaudu. See näitaja hõlmab kõiki kaupu ja teenuseid, mida leibkonnad tarbivad, sõltumata sellest, kas nad maksid nende eest ise (nt toit poest) või pakkus neid riik (nt haridus ja tervishoid).

Eesti jaoks on pilt ses osas sünge. Eurostati 2024. aasta esialgsetel andmetel langes meie elanike tegelik individuaalne tarbimine mullu 74 indeksipunktini, mis on 26 protsentipunkti madalam Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

Selle tulemusega jagame 27 liikmesriigi seas Bulgaariaga (74) eelviimast kohta. Meist tagapool paikneb vaid Ungari (72).

Eriti murettekitav on Eesti langustrend võrreldes meie naabritega. Samal ajal kui Eesti inimeste tarbimisvõime on aastatagusega võrreldes punkti võrra kahanenud, on Läti näitaja sama võrra parandanud, mis tähendab, et nad on meist möödunud.

Tegu on juba kolmanda järjestikuse aastaga, mil Eesti tegelik tarbimine on langenud: 2022. aastal oli näitaja 78, 2023. aastal 75 ja nüüd 74 protsenti EL-i keskmisest.

Kõige rohkem tarbitakse EL-is kaupu ja teenuseid Luksemburgis, kus näitaja on 41 protsenti euroliidu keskmisest kõrgem. Soome ületab keskmist 4 protsendiga.

Üks põhjuseid, miks eestlaste tegelik tarbimine on sedavõrd tagasihoidlik, peitub kõrges elukalliduses. Eurostati andmetel on Eesti leibkondade lõpptarbimiskulutuste (HFCE) hinnatase – see mõõdab just nende kaupade ja teenuste hindu, mille eest inimesed ise oma rahaga maksavad – täpselt Euroopa Liidu keskmisel tasemel (indeks 100). Võrdlusena, Leedus ja Lätis on see aga ainult 82, mistõttu saavad meie Balti naabrid teenused ja tooted keskmiselt kätte lausa 18% odavamalt.

Veel silmapaistvamaks läheb pilt siis, kui vaadata tarbimiskorvi üht tähtsaimat osa ehk toiduhindade võrdlust. Eesti toiduainete üldine hinnatase (indeks 105,3) on 5,3% üle Euroopa Liidu keskmise. Täpsemalt jagunevad hinnatasemed järgmiselt:

Piim, juust ja munad: 13,1% üle EL-i keskmise (indeks 113,1)

Leib ja teraviljatooted: 1,8% üle EL-i keskmise (indeks 101,8)

Liha: 4,6% alla EL-i keskmise (indeks 95,4)

Kala: 6,9% alla EL-i keskmise (indeks 93,1)

Samas Saksamaal on toidu üldine hinnatase EL-i keskmisest vaid 2,9% kõrgem (indeks 102,9) ning piimatooted on seal lausa alla keskmise hinnaga (97,1). Leedus on toit seevastu odavam kui EL-i keskmine (indeks 99,4), ehkki piim, juust ja munad on sarnaselt meile märkimisväärselt kallid (113,9).

Euroopa Liidu kalleim toit on Luksemburgis, kus hinnad ületavad keskmist 25,7%. Veelgi kõrgem on hinnatase aga EL-i mittekuuluvates riikides: Šveitsis on toit lausa 61,1% kallim kui EL-is, Islandil 46,3% ja Norras 30,6%.

Eriti teravalt peegeldavad riigi poliitikavalikuid ka aktsiisikaubade hindades. Alkohoolsed joogid on Eestis koguni 35,2 protsenti kallimad kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis paigutab meid Euroopa kõige kõrgemate hindadega riikide sekka. Samas on tubakatooted, vastupidi, 18,9 protsenti odavamad kui EL-i keskmiselt.