Fiktiv Estonia - ERR

Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.

ERR-i lipu alla on koondunud:
telekanalid: ETV, ETV2, ETV+;
raadiokanalid: Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio Tallinn, Raadio 4;
veebiportaali kanalid: Uudised ja arvamus, Sport, Kultuur, Novaator, Menu, Jupiter ning Lasteekraan.

Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamisest räägiti juba alates 2000. aastate algusest. Vabariigi Valitsus kiitis 2006. aastal heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER õigusjärglasena.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, 78 kohal olnud Riigikogu liikmest hääletas seaduse poolt 76 liiget, vastu oli 1 ja hääletamata jättis 1 Riigikogu liige.

Rahvusringhäälingu peamiselt poliitikutest koosnev nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kord aastas esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.

Eesti Rahvusringhääling asub neljas eri hoones, mis on kahekaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas Gonsiori, Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänaval. Täpsemalt Gonsiori 21, Gonsiori 27, Faehlmanni 12 ja Kreutzwaldi 14

Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile Järvel Tuisu tänav 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt Erik Nobel. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing". Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21.

12. veebruaril 2017 kolis ERR-i uudistetoimetus nn vanasse raadiomajja (aadressil Kreutzwaldi 14), mis hakkas kandma nime Uudistemaja. Veidi varem kolisid ERR-i raadiotoimetused ümber renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21.

2019. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt 2023. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektid oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestva projekteerimisega. Eesti Rahvusringhääling kavatseb 2022. või 2023. aastal müüa aadressitel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned amortiseerumise tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm.

Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest. Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.

===
Eesti Televisioon (ETV) on Eesti Rahvusringhäälingu peamine telekanal, mis pakub vaatajatele uudiste-, kultuuri-, meelelahutus- ja haridussaateid.

Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. Aastatel 1955–1965 kandis Eesti Televisioon nime Tallinna Televisioonistuudio (TTS). 1. juunil 2007 ühendati Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks.

ETV on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem telekanal. ETV tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on peaaegu ainsana Eestis võimekus toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt erinevaid ühiskonnagruppe. Olulised on sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuurisündmused ning kvaliteetne meelelahutus.

"Aktuaalne kaamera" (lühend AK) on Eesti Televisiooni igapäevane eestikeelne uudistesaade, mis on tele-eetris alates 11. märtsist 1956. AK uudistesaated on põhiliselt eesti keeles, kuid saated on ka vene keeles ja eesti viipekeeles.

Uudistesaade "Aktuaalne kaamera" (nimi laenati Saksa DV TV-st, "Aktuelle Kamera") läks esimest korda eetrisse 1956. aasta 11. märtsil. Regulaarseid saateid (10 minutit korraga) hakati tootma sama aasta oktoobris.

Hooajal 2018/2019 on teleuudiste saated eetris argipäeviti ETV Terevisioonis ning õhtul kell 17.00, 18.30, 19.20 (viipekeeles, ETV2), päeva kokkuvõttena Aktuaalne kaamera kell 21.00 ja kell 23.30. Nädalavahetusel on eetris 2 uudistesaadet. Õhtuti on kaks uudistesaadet vene keeles telekanalis ETV+.

Alguses tähistas saate algust lihtne plakat: merelainete taustale maalitud kiri – vasakult alt nurgast paremale ülanurka diagonaalis kirjutatud "Aktuaalne kaamera". Vasakus ülemises nurgas oli märge "TV Tallinn".

Uudistesaate logona oli aastakümneid kasutusel heledale taustale tumeda kontuuriga joonistatud silm, mille keskel olid tähed AK.

12. veebruaril 2017 kolis toimetus lõplikult senistest tööruumidest ja stuudiost Telemajas vastrenoveeritud vanasse raadiomajja, mis sai nime Uudistemaja. Kell 18.30 läks eetrisse esimene uudistesaade uuest stuudiokompleksist. Uuendati saate logo ja stuudiokujundus. Hommikused uudised lähevad eetrisse toimetuse ruumidest.

"Terevisioon" on Eesti Televisiooni hommikuprogramm, mis on eetris igal argipäeval.

Saade on eetris alates 2001. aasta veebruarist. Hooajast 2008/2009 on saate algusaeg 6.55 ning kordus läheb eetrisse pärast kolmveerandtunnist pausi. Varasematel hooaegadel algas saade kell 6.25 ja kordus 8.45.

Esimesed saatejuhid olid 2006. aasta juunini esmaspäevast neljapäevani Marko Reikop ja Anu Välba Tallinnas, reedeti edastati "Terevisiooni" ETV Tartu stuudiost, kus saatejuhte sageli vahetati (Ave Marleen, Andres Panksepp, Toomas Talts, Liina Randpere, Andero Uusberg jt). 2006. aasta sügishooajast loobuti Tartu stuudio saadetest.

Pärast Välbat ja Reikopit valiti saatejuhtideks kordamööda üle nädala eetris käivad Kaileen Mägi ja Priit Kuusk ning Katrin Vaga ja Toomas Luhats. Enne hooaja lõppu lahkus saatest Vaga, kuna suundus Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendiks Brüsselisse. Saatejuhiks sai raadioajakirjanik Liis Lusmägi. Priit Kuuske asendas kevadhooaja lõpus tema jalgrattamatka ajal Meelis Kompus. Alates sügisest 2007 juhtis Luhatsiga saadet ajalehe Postimees ajakirjanik Tuuli Koch, kuna Lusmägi suundus lapsehoolduspuhkusele. Alates kevadhooajast 2009 vahetas Tuuli Kochi omakorda välja Elis Aunaste.

2009. aasta sügisel jätkusid "Terevisiooni" saated uue stuudiokujunduse ja uue sisuga. Saatejuhid olid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

2016. aastal lahkus Urmas Vaino saatejuhi kohalt ja uueks saatejuhiks valiti Eero Reinu.

"Terevisiooni" eeltoimetaja oli esimestel hooaegadel Ivo Laev, kellele hooajal 2009/2010 lisandus Rasmus Kagge. Hiljem on toimetajaid vahetatud (Tiiu Laks, Janek Luts jt). Otsestuudios kajastatakse olulisi päevateemasid, kõlab muusika ning lastele on eetris multifilm. Saates lõid esimestel hooaegadel kaasa kokad (Maire Suitsu, Indrek Kivisalu, Vesta Reest jpt), kes valmistasid saate jooksul mitmesuguseid küpsetisi või roogi. Hiljem on regulaarsest köögirubriigist loobutud.

Saates on igal täis- ja pooltunnil uudised, mida on eri hooaegadel vahendanud teadustajad Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Mari Torga, Meelis Kompus, Kerli Dello, Liisu Lass, Elo Ellermaa, Juhan Kilumets noorem jt. Uudiste eeltoimetajad on olnud Toomas Pott, Silver Kuusik, Elo Ellermaa jt.

===
ETV2 on Eesti Rahvusringhäälingu ainult digitaalselt leviv telekanal, mis alustas saadete edastamist 8. augustil 2008. Saadete edastuse formaat on MPEG4 AVC ja kuvamisformaat 16:9.

ETV2 pakub alternatiivina ETV-le perekeskset laste- ja haridusprogrammi ning julgemat kultuuri- ja meelelahutussisu. ETV2 eesmärk on pakkuda emotsioone ja kunstilisi elamusi, anda vaatajatele võimalus rikastada oma maailmapilti – end harida ja ammutada inspiratsiooni.

===
ETV+ on Eesti Rahvusringhäälingu telekanal, mis edastab venekeelset programmi. See alustas saadete edastamist 28. septembril 2015.

ETV+ on venekeelne telekanal, mis on eeskätt suunatud venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes on huvitatud Eesti elust. Kanali eesmärk on anda objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis toimuva kohta, tagada erinevatele arvamustele ja seisukohtadele diskussiooniplatvorm, pakkuda kvaliteetset valikut maailma uudistest, spordisündmustest ning filmi-ja meelelahutusprogrammist.

===
Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.

Vikerraadiol on nädalas ligi 300 000 kuulajat, Vikerraadio on eelistatud kõrgharidusega kuulajate hulgas.

Vikerraadio alustas saateid 3. aprillil 1967. Vikerraadio kanalil on sündinud tänini populaarsed raadiosaated "Järjejutt" ja "Mnemoturniir" ning viimase aastakümne menusaated "Rahva teenrid", "Müstiline Venemaa", "Kuula rändajat", "Eesti lugu", "Aja jälg kivis" jpt.

Vikerraadio peatoimetaja on alates 4. novembrist 2019 Janek Luts. Toimetajate seas on Arp Müller, Lauri Varik, Mirko Ojakivi, Sten Teppan, Anne Erm, Romi Hasa, Kadri Põlendik, Rain Kooli, Jaan Elgula, Helgi Erilaid, Kaja Kärner, Krista Taim, Meelis Süld, Piret Kriivan, Priit Ennet, Ülle Karu.

Vikerraadio on usaldusväärne ja asjalik Eesti elu peegeldaja ning mõnus kaaslane. Laiale auditooriumile suunatud Eesti suurim raadioprogramm liidab ühiskonda, käsitleb ja mõtestab inimeste igapäevaelu ning ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakub mitmekülgset kvaliteetmuusikat. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimad traditsioonid ja professionaalse ajakirjanduse uute ideede ja tehniliste lahendustega.

ERR Raadio uudistetoimetus toodab varahommikust keskööni ligi 2,5 tundi uudistesaateid, milles sisalduvad originaaluudised, intervjuud, ülevaated, kommentaarid ning BNS-i ja Reutersi sõnumid. Uudistesaadete järjepidevust kannab Päevakaja, mis on eetris olnud igal õhtul alates 6. oktoobrist 1958. Päevakaja saateajad on kell 18 ja 20.

ERR Raadio uudised on tasakaalustatud, ei oma poliitilisi eelistusi, ei sõltu erakondadest ega majandusgruppidest.

ERR Raadio uudistel on lai korrespondentide võrk, mis võimaldab anda kuulajale informatsiooni nii  Eesti maakondades kui ka maailmalinnades toimuvast. Regionaalstuudiod on Tartus, Pärnus ja Narvas, korrespondentpunkt ka Viljandis, kus lisaks kohalikele uudistele valmivad saated kõikidele ERR Raadio programmidele.

Argipäeviti saab Vikerraadio uudiseid saab kuulata kella 5.30 kuni kella 9-ni igal täis ja pooltunnil. Kella 9-ni igal täistunnil (v.a. 21 ja 23).

Pikemad uudistesaated on eetris Kell 9.00, 12.00, 15.00 ja 18.00, päevasündmusi kokkuvõttev "Päevakaja" algab kell 20.00

Laupäeval, pühapäeval on uudised igal täistunnil (v.a. 21 ja 23). Kell 20 on "Päevakaja".

Spordiuudised Vikerraadios:
Tööpäevadel: kell 8.05, 20.20, 22 ja 23
Puhkepäevadel: kell 20.20, 22 ja 23
Pühapäeval: kell 18.05 Sport ja muusika

Ülekandeid spordivõistlustelt vahendatakse lisaks Vikerraadiole ka Raadio 2-le ja Raadio 4-le.

===
Raadio 2 (lühend R2) on Eesti Rahvusringhäälingu raadiojaam. Raadio 2 peatoimetaja on Kristo Rajasaare.

ERR-i eelkäija Eesti Raadio omas 1993. aastal nelja raadiojaama – konservatiivsem I programm, kergem II programm – Vikerraadio, III programm välissaadete jaoks ning venekeelne IV programm.

Raadioreformi käigus liideti I programmiga Vikerraadio (nimeks jäi I programm). II programmi sagedusel alustas tegevust uus Eesti Raadio jaam – noortele suunatud isemajandav kommertsjaam Raadio 2, mis läks esmakordselt eetrisse uue Raadiomaja 10. korruselt 1. mail 1993. Neljandaks jaamaks sai R2-ga samal ajal alustanud venekeelne Raadio 4. 1995. aastal sai I programmist kaasaegsem Vikerraadio ja III programmist süvakultuurile orienteeritud Klassikaraadio.

R2 oli esimene ööpäev läbi eetris olev ER-i raadiojaam. Kommertsjaamana müüs R2 reklaamiaega. Riik jaama ei finantseerinud, kuid reklaamimüügitulud aitasid ülal pidada kogu Eesti Raadiot. Raadio 2 asutatigi eesmärgiga jaam erastada. Populaarsemate saatejuhtide palgad olid kõrgemad kui ER-i juhtkonnal. Jaam asus eraldi korrusel ja sellel oli võimalik eraldi sissepääs. Hiljem loobuti erastamise plaanist.

1998. aastal hakati kontserte vastuvõtma uue satelliitjaama vahendusel. Jaamas toodeti palju uudiseid. Lisaks Eesti Raadio uudistele olid eetris erivaldkondade uudised sh äriuudised. 2000 aastal oli jaamas 37 uudistesaadet.

2001. aastal avati uus stuudio, milles võeti kasutusele uus digitaalpult. R2-st sai esimene raadiojaam Eestis, mis läks üle digitaalväljastusele. Samuti hakati edastama RDS-signaali, kus lisaks jaama-, saate-, ja muusikapalainfole edastati ilmateadet.

1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse märksõnadeks Raadio 2-s võib pidada reklaamirohkust, pealiskaudsust ja meelelahutusliku suunitlusega informatsiooni. Positiivselt paistis Raadio 2 ka siis silma laia muusikavaliku ja õhtuse vööndi saadete poolest.

Reklaami edastamine lõpetati 2005. aastal. Aasta varem peatoimetajaks saanud Heidy Purga reformis jaama ümber tänapäevasesse formaati ja praegusse kontseptsiooni. Suurenes Raadio 2 roll kohaliku muusika ja (pop)kultuuri edendamisel. Sihtrühmaks võeti 15–29-aastased kuulajad. Tunnuslaused olid “Homsed hitid juba täna” ja “Meie usume uude muusikasse”.

R2 hakkas edastama enda uudiseid, mis olid lühemad ja muusikalise taustaga ning olid eetris hommikust kuni 17-ni. Seejärel oli eetris ER-i uudistesaade Päevakaja. Õhtuses vööndis enam uudiseid polnud. Nädalavahetusel olid eetris ainult ER-i uudised.

Pärast Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamist Eesti Rahvusringhäälinguks jätkas jaam tööd. Eelarvekärbete tõttu kaotati R2 enda uudised ja eetrisse jäid ERR-i raadiouudised. Ka praegu nähakse vajadust tulevikus taastada R2 uudised, mis arvestaksid jaama formaadiga.

Hilisemates arengukavades ei ole sihtrühm nii vanusepõhine. Eesmärgiks võetakse olla popmuusikat edendav jaam, mille vaheldusrikas üldhuviprogramm on suunatud avatud, muutumismeelsetele ja aktiivsetele inimestele. Teljeks jääb Eesti esinejate tutvustamine.

Eesti Fonogrammitootjate Ühingu korraldataval tunnustusüritusel Eesti muusikaettevõtluse auhinnad pälvis 2015. ja 2016. aastal aasta raadiojaama nimetuse.

Raadio 2 on Eesti värske popmuusika edendaja. Tutvustatakse eesti muusikute albumeid, singleid ning avaldatakse ka seni tundmatute muusikute loomingut. Mõnest sellisest on saanud tuntud popmuusikaesitajad.

Lisaks Eesti muusikakultuuri edendamisele on Raadio 2-l oluline roll arendada ja laiendada kuulaja muusikalist silmaringi. Jaama eesmärk on olla uue muusika ekspert ja maaletooja ning muusikaliste subkultuuride kodu Eesti raadiomaastikul. Iseloomulik on ka nn õhtune vöönd, mille põhirõhk on alternatiivmuusika saadetel. Iga õhtuse vööndi saade käsitleb kindlat muusikastiili.

Raadio 2 kavas on sõnasaateid ja muusikat. Sõnasaadete eesmärk on käsitleda olulisi ühiskonnateemasid. Hommiku- ja päevaprogrammi jutusaated sisaldavad ka päevapoliitilisi teemasid.

Raadio 2 lainel saab argipäeviti kella 6.30 kuni 23.30 kuulata lühiuudiseid ka igal pooltunnil. Kella 23.30 kuni 6.30 igal täistunnil.

===
Klassikaraadio on Eesti Rahvusringhäälingu programm, mis alustas tööd 1. aprillil 1995 Eesti Raadio III programmina. Alates 17. detsembrist 1998 on Klassikaraadio eetris ööpäev läbi ja üle riigi kuuldaval FM-lainealal.

Jaam edastab kultuurisaateid ning klassikalist muusikat, džäss- ja folkmuusikat. Programmis on olulisel kohal kontserdiülekanded Eestist ja mujalt, muuhulgas Jazzkaare, Viljandi pärimusmuusika festivali, ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertide ülekanded.

Tihedas koostöös Euroopa Ringhäälingute Liiduga (European Broadcasting Union, EBU) vahendanud Klassikaraadio Eesti muusikat raadiojaamadesse üle kogu Euroopa.

Lisaks igapäevasele raadioprogrammile on Klassikaraadio korraldanud mitmeid klassikalist muusikat propageerivaid projekte. Näiteks 2015. aastal valiti Klassikaraadio eestvedamisel ja koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga Eesti Klassikaplaati. Kuulajad valisid veebihääletuse teel kõigi aegade olulisemaks Eesti klassikaalbumiks Arvo Pärdi "Tabula rasa" (ECM 1984).

2015. aastal toimus Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum Klassikaraadio korraldamisel Tallinnas 29 riigi osavõtul. Koostöös EBU ja Viljandi pärimusmuusika festivaliga korraldas Klassikaraadio 2016. aastal Viljandis EBU Folk Festivali ning vahendas EBU liikmesriikide raadiojaamadesse 28 festivali kontserdi salvestist.

Alates 2015. aastast korraldab Klassikaraadio 1. oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva e-viktoriini, milles osalevad igas vanuses muusikasõbrad.

Klassikaraadio korraldab raadiomajas ja toimetuse ruumides stuudiokontserte. Koostöös ansambliga U on toimunud alates aastast 2013 kontserdisari URR (ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus) Eesti Raadio 1. stuudios.

Klassikaraadio korraldab stuudioesinemisi muusikakoolide õpilastele sarjas "Noorte stuudio" alates 2015. aastast.

2012. aastal sai alguse koolikontserdisari "Klassikaraadio tuleb külla". Kontserdisarja eesmärk on pakkuda kooliõpilastele klassikalise muusika kogemust ja äratada nendes muusikahuvi, samuti korraldada noortele muusikutele esinemisvõimalusi ja publikuga kohtumise kogemust. Kontserdid on suhtlevas vormis – muusikud tutvustavad klassikalist muusikat, oma pille ja Klassikaraadiot. 2013. aastal pälvis kontserdisari Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia. Projekt kandideeris üle-eestilisel suhtekorralduskonkursil auhinnale kõrvuti suure eelarvega projektidega. 2015. aastal ilmus Klassikaraadio 20. aastapäevaks CD "Klassikaraadio tuleb külla" projektis osalenud noorte interpreetide salvestistest.

Klassikaraadio programm pakub kuulajatele kultuuriteemalisi sõnasaateid ja kvaliteetmuusikat. Suures mahus vahendatakse kontserdiülekannetes klassikalist muusikat, džässi ja etnomuusikat. EBU raames toimub koostöö teiste riikide raadiotega.

===
Raadio 4 on Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne raadioprogramm, mis läks esmakordselt eetrisse 1993. aasta 1. mail.

Programmi kuulab iga nädal keskmiselt 150–200 tuhat inimest. Sellega on Raadio 4 üks kuulatumaid venekeelseid raadioprogramme Eestis.

Raadio 4 on professionaalseim ja usaldusväärseim venekeelne ajakirjandusväljaanne Eestis. Lisaks traditsioonilisele ja mitmekesisele raadioprogrammile luuakse üha enam uuenduslikku ja originaalset sisu digitaalmeedia platvormidele.

Programm on eeskätt venekeelne, kuna suur osa muukeelsest elanikkonnast ei valda esialgu eesti keelt (sageli ka mitte oma emakeelt), küll aga vene keelt. Samas on Raadio 4 kavas ka saated rahvuskeeltes: 1,3 h nädalas ukraina keeles, 1 h nädalas valgevene keeles, 1 h kuus on eetris saade armeenlastele ning 1 h kuus - juutidele.

Raadio 4 programmis ootavad teid uudised täistundidel, analüütilised sõnasaated, erinevad konkursid, mängud, viktoriinid. Kavas on ka muusikalised, kirjanduslikud, populaarteaduslikud ja harivad saated, eksklusiivsed intervjuud väljapaistvate poliitikutega, samuti staaridega filmi, muusika ja teatri vallas.

===
Raadio Tallinn on Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogramm, mis edastab muusikat ja täistundidel Eesti Rahvusringhäälingu uudiseid, kannab üle ka BBC ja RFI saateid.

Raadiojaama saatja töötab Tallinnas sagedusmodulatsiooniga sagedusel 103,5 MHz.

Raadio Tallinn vastab nõudlikule muusikamaitsele. Eesti džäss ja kvaliteetlevimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis üle kogu maailma.