SEB Eestis ebaõnnestus rahapesu vastane võitlus

USA uurijatega kokkuleppe järgi maksab SEB Balti rahapesupuuduste eest 33 miljonit dollarit.
Uurimine paljastas, et SEB Balti pangad eirasid aastaid KYC-, seire- ja riskikontrolli nõudeid.
Edasi peavad järelevalveasutused ja SEB selgitama, kas senised trahvid ja parandused on piisavad.
SEB on jõudnud lõpliku kokkuleppeni New Yorgi osariigi finantsteenuste osakonnaga (DFS). Kokkulepe järgneb asutuse poolt läbi viidud kontrollile, mis käsitles panga varasemaid protseduure ja protsesse seoses kliendi hoolsusmeetmete ning tehingute monitoorimisega panga Balti riikide tegevuses aastatel 2015–2019, teatas reedel börsiteates SEB grupp. Mis täpsemalt juhtus, seda ei kommenteerinud sisuliselt ei pank, rahapesu andmebüroo ega finantsinspektsioon.


Kokkuleppe kohaselt maksab SEB asutusele kokku 33 miljonit USA dollarit.

Puudused olid SEB Eestis, SEB Lätis kui ka SEB Leedus.

SEB Eesti teatas, et täpsemalt kommenteerib SEB Grupp.

«DFS on üle vaadanud SEB varasemad protseduurid ja protsessid, mis puudutasid kliendi hoolsusmeetmete rakendamist ja tehingute seiret panga Balti üksustes aastatel 2015–2019. Samuti esitab DFS andmeid varasemate tehingumahtude ja erinevat tüüpi tehinguvoogude kohta. SEB-le ei ole antud võimalust neid andmeid kontrollida, mistõttu ei saa pank neid täpsemalt kommenteerida,» vastas SEB grupi pressiosakond. «Nagu meie pressiteates märgitud, on panga varasemaid protseduure ja protsesse Baltikumis aastatel 2015–2019 juba varem kontrollinud kohalikud järelevalveasutused.»

Rahapesu andmebüroo, kellele tuleb teha kahtluse teated, vastas, et krediidiasutuste üle teeb järelevalvet finantsinspektsioon.


«Esitatud küsimused puudutavad SEB ja USA ametiasutuste vahel sõlmitud kokkulepet ning USA ametiasutuste läbiviidud menetlusi. Nende asjaolude täpsemaks kommenteerimiseks soovitame pöörduda SEB kommunikatsioonimeeskonna poole,» teatas finantsinspektsioon. «Finantsinspektsioon on varasemalt kontrollinud SEB tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning määranud pangale rahatrahvi, kuid see oli USA ametiasutuste menetlustest eraldiseisev järelevalvemenetlus.»

Täielik korralagedus
Millest siis käib jutt, et keegi taha rääkida, mis toimus ja oleks pidanud minema teisiti. DFS on pikalt kirjeldanud, mis SEB Balti üksustes juhtus. Paneb ikka küsima, et miks nõutakse, et kliendid täidaksid regulaarselt infot enda kohta, ent pank siiski lasi läbi enda toimuda rahapesul ehk polnud piisavalt hoolas.


Amet leidis, et aastatel 2015–2019 ei suutnud SEB oma Balti tütarettevõtetes tagada tõhusat ja nõuetele vastavat rahapesu tõkestamise programmi, kuna pank ei teinud oma kliendituvastusprogrammi raames piisavat hoolsuskontrolli mitteresidentide kontode ja korrespondentpangandussuhete osas. Samuti oli SEB tehingute seire süsteem Balti tütarettevõtetes ebapiisav.

Aastatel 2015–2019 olid Eesti, Läti ja Leedu kõrge riskiga turud. Balti tütarettevõtete teatavatel klientidel olid seosed endise Nõukogude bloki riikidega ning nad tegid tehinguid, mis olid suunatud nendesse jurisdiktsioonidesse või sealt välja, mis tõi kaasa suurenenud rahapesuriski ning nõudis tõhustatud hoolsusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete rakendamist.

Teatud Balti tütarettevõtete kohalikud kliendid, kelle tegelikud kasusaajad olid välismaalased, kujutasid endast võimalikku rahapesuriski.

SEB eiras isegi oma ohuhinnanguid

Nagu SEB ise oma 2019. aasta riskihinnangutes märkis, asutasid endise Nõukogude bloki riikidest pärit tegelikud kasusaajad Leedus ettevõtteid või ostsid olemasolevaid, mis suurendas ohtu, et SEB Leedut võidakse kuritarvitada variettevõtete või selliste äriühingute poolt, mis on seotud maksudest kõrvalehoidumise või rahapesuskeemidega.

Suur hulk mitteresidentide kontosid kujutas SEB Balti tütarettevõtete jaoks kõrgendatud rahapesuriski. Nende kontode puhul oli suurem oht, et Balti tütarettevõtteid võidakse kasutada rahapesuks ja maksudest kõrvalehoidumiseks.

SEB Balti tütarettevõtjad suurendasid oma kõrge riskitasemega kliendibaasist tulenevat riski, tegeledes suure riskiga tegevustega – eelkõige korrespondentpanganduse vahendusteenustega. Nagu allpool selgitatud, ei võimaldanud see tehinguosapooltest täielikku ülevaadet, andes maksuvabadele struktuuridele ligipääsu SEB pangandussüsteemidele.

Välispangad hakkasid muret tundma

USA korrespondentpankade suunisel hakkasid SEB Balti tütarettevõtjad 2015. aastal USA dollarites vahendusteenuste pakkumist vähendama ning lõpetasid selle 2016. aastal täielikult. SEB jätkas aga kuni 2018. aastani vahendusteenuste pakkumist – küll väiksemas mahus – teistes valuutades.

Tunne oma klienti osutus pelgalt formaalsuseks
Tõhusa rahapesuvastase programmi põhikomponent on institutsiooni KYC ehk tunne oma klienti programm. Edukas KYC programm võimaldab finantsasutustel tuvastada isiku või üksuse identiteeti, määrata kliendile riskireitingu ja seejärel riski tõhusalt hallata. See esimene kaitseliin on finantskuritegevuse vastases võitluses kriitilise tähtsusega. SEB Balti tütarettevõtted tuvastasid oma klientide tuvastamise programmi raames aastatel 2015–2019 puudusi riiklike maksuhaldurite hoolsuskohustuse täitmisel, kuid ei võtnud korduvalt meetmeid, mis võimaldaksid neil saada tegeliku ülevaate oma klientide identiteetidest.


Kirjeldatud tegevuse toimumise ajal jagas SEB oma kliendid rühmadesse vastavalt nende rahapesu tõkestamisega seotud riskitasemele. SEB poliitika kohaselt tuli kõrge riskitasemega klientide puhul kohaldada igal aastal tõhustatud hoolsusmeetmeid, tavapärase riskitasemega klientide puhul iga kolme aasta tagant tavapäraseid hoolsusmeetmeid ning madalaima riskitasemega klientide puhul iga viie aasta tagant lihtsustatud hoolsusmeetmeid. Tegelikkuses jätsid Balti tütarettevõtjad need hoolsusmeetmed ettenähtud viisil rakendamata.

Puudused, puudused, puudused
Nii SEB Läti kui ka SEB Leedu delegeerisid oma täiustatud hoolsuskohustuse kontrollid oma kohalikele filiaalidele, piirates sellega teise taseme kontrollide kättesaadavust. 2016. aasta SEB Eesti sisemine test, mis hindas kõrgema riskiga klientide KYC-andmete kvaliteeti, tuvastas puudusi, sealhulgas klientide puuduvad maksuresidentsuse deklaratsioonid; klientide peamise rahastamisallika kohta teabe puudumine; klientide hinnangulise ärimahu puudumine – ning poliitilise taustaga isikute (PEPid) ja lõplike tulusaajate kohta käiv KYC-teave oli ebaõige, valesti mõistetud või vajas selgitamist. SEB Leedu 2016. aasta auditiaruanne jõudis järeldusele, et 3000 mitteaktiivsel riiklikul maksuhalduril puudus toimikus asjakohane KYC-teave.


Isegi kui olid reeglid, siis neid ei täidetud
SEB Eesti puudujäägid olid märgatavad juba 2015. aastal. SEB Eesti ei järginud eraisikutest klientide puhul, kellele kohaldati tõhustatud hoolsusmeetmeid, omaenda kliendiks vastuvõtmise protseduure.

Näiteks selgus valimipõhisel auditil, et 50% kõrge riskitasemega klientidest võeti kliendiks ilma kliendi vastuvõtmise komitee (CAC) heakskiiduta. Pärast kliendiks vastuvõtmist muutsid SEB Eesti töötajad mõne kliendi riskiklassi ilma CAC-i heakskiiduta. Kui SEB Eesti viis kõrge riskitasemega eraisikutest klientide puhul läbi hoolsusmeetmeid, siis ei kontrollinud pank klientide tegevust, kuigi panga protseduurireeglid nägid klientide riskiprofiile arvestades ette tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist.

Lisaks ei kontrollinud SEB Eesti nõuetekohaselt oma klientide tegelikke kasusaajaid (UBO-d): tegelike kasusaajate andmeid kontrolliti finantssanktsioonide ja poliitiliselt tundlike isikute (PEP) nimekirjade alusel vaid kaks korda aastas, samas kui tavaklientide puhul tehti selliseid kontrolle igakuiselt.


Veelgi enam – mõnel juhul puudusid SEB Eesti infosüsteemides andmed selle kohta, kes on kliendiks oleva ettevõtte tegelik kasusaaja. Need puudujäägid tekitasid pangale riski võtta kliendiks sanktsioneeritud kliente.

Suurejooneline läbikukkumine
2015. aastal tuvastasid SEB siseauditid Balti tütarettevõtetes olulise probleemi seoses kliendi tundmise (KYC) andmete kvaliteediga. SEB leidis, et Balti tütarettevõtted ei olnud oma süsteemides uuendanud 64% juriidilisest isikust klientide KYC-andmeid. Lisaks puudus 42%-s SEB auditeeritud toimikutest teave klientide tegelike kasusaajate kohta.

Puudused kliendi tundmise (KYC) protsessis jätkusid ka 2017. aastal. SEB Lätis ei olnud 64%-l eraisikutest klientide toimikutest märgitud, millise riigi maksujurisdiktsiooni alla klient oma residentsuse alusel kuulub. Lisaks ilmnes 2018. aastal SEB Läti juriidilistest isikutest klientide toimikute valimipõhisel kontrollimisel puuduvat teavet – sealhulgas andmeid selle kohta, milliseid teenuseid kliendid osutavad, ning teavet klientide peamiste äripartnerite asukohariikide kohta.


2018. aasta auditiraportis märgiti, et SEB Eesti süsteemides esines endiselt puudusi KYC- ja rahapesu tõkestamise (AML) protsessides ka eraisikutest klientide puhul. Puudusid näiteks kinnitused tegelike kasusaajate (UBO) ja poliitiliselt tundlike isikute (PEP) staatuse kohta, samuti andmed tööalase tegevuse ja ärisuhete olemuse kohta.

Lisaks selgus 2018. aastal SEB Eesti juriidilistest isikutest klientide toimikute kontrollimisel järgmist: 41%-l juhtudest ei olnud märgitud juriidilise isiku seost Eestiga, kuigi selline seos oli olemas; 19%-l juhtudest puudus teave tegelike kasusaajate kohta või oli see puudulik; 13%-l juhtudest puudusid deklaratsioonid poliitiliselt tundlike isikute (PEP) staatuse kohta; ning 10%-l juhtudest puudus igasugune teave juriidilise isiku ärisuhete olemuse kohta. SEB Eesti tõdes oma 2018. aasta auditiraportis, et sellised andmelüngad võivad viia ebaõigete AML-riskihinnanguteni või muuta ebaefektiivseks poliitiliselt tundlike isikute (PEP) ja finantssanktsioonide kontrollimise protsessid.


2018. aastal viitasid SEB siseauditi aruanded jätkuvalt puudustele Balti tütarettevõtete hoolsusmeetmete ja lihtsustatud hoolsusmeetmete rakendamises. Balti tütarettevõtted tuginesid hoolsusmeetmete ja lihtsustatud hoolsusmeetmete puhul kohati teabele, mille kliendid olid ise esitanud, ega kontrollinud seda teavet sõltumatult, vaadanud üle klientide tehinguid ega dokumenteerinud hoolsusmeetmete tulemusi.

Samuti jäi Balti tütarettevõtete tõhustatud hoolsusmeetmete rakendamine ebapiisavaks
Töötajatepoolne protseduuride järgimine oli ebaühtlane ja juhuslik. 2018. aasta siseauditi aruande kohaselt erinesid kolme Balti tütarettevõtte vahel tavad ja nõuded, mis puudutasid esialgsete tõhustatud hoolsusmeetmete ning iga-aastaste ülevaatuste dokumenteerimist. Selle tulemusena oli ülevaatuste kvaliteet ebaühtlane – kohati isegi puudulik –, kusjuures töötajad tegid sarnaste andmete põhjal erinevaid järeldusi; mõnel juhul puudusid järeldustel andmetes isegi igasugused alused.


2016. aastal ei suutnud Balti tütarettevõtjad tõhusalt maandada riske, mis tulenesid nende suure riskiga mitteresidentidest klientide (NRA) baasist. Täpsemalt oli Balti tütarettevõtjate rahapesu tõkestamise (AML) protseduurides sisalduv riskikäsitlus liiga kitsas: see keskendus kliendi mitteresidendi staatusele, kuid ei hõlmanud täielikult muid riskitegureid – näiteks teistest suure riskiga klientidest tulenevaid tegevusalapõhiseid rahapesuriske –, mis võiksid kliendi rahapesuriski profiili tõsta.

SEB 2016. aasta auditites väljendati muret, et kuigi Balti tütarettevõtjatel oli mitteresidentidest klientide strateegia, ei olnud see vormistatud ametliku põhimõttedokumendina, mis tõi kaasa erinevad lähenemisviisid kolmes Balti tütarettevõtjas. Auditist selgus näiteks, et strateegia ei hõlmanud juriidilisi isikuid, kelle tegelikud kasusaajad on mitteresidendid; seetõttu käsitleti selliseid üksusi igas Balti tütarettevõtjas erinevalt. Kokkuvõttes hinnati auditites Balti tütarettevõtjate suure riskiga klientide strateegiat «puuduvaks», kuna see keskendus üksnes mitteresidentidest klientidele, jättes tähelepanuta teised suure riskiga kliendid.


2017. aastal võttis SEB oma kolmes Balti tütarettevõttes kasutusele uue rahapesuvastase võitluse (AML) riskihindamismudeli. Probleemi tuumaks oli asjaolu, et mudel ei tõstnud kliendi riskiskoori isegi siis, kui kliendi toimikust puudusid olulised «tunne oma klienti» (KYC) andmed. See tähendas, et Balti tütarettevõtted võisid ekslikult hinnata kõrge riskiga kliendi madala riskiga kliendiks ega teostanud seetõttu nõutavat täiendatud hoolsusmeetmete kohaldamist.

Lisaks sellele vigasele rahapesuvastase riskihindamise mudelile tuginemisele ei järginud SEB Läti oma klientide riski ümberhindamise protseduure, mis nõudsid, et tütarettevõte saaks enne kliendi reitingu alandamist või tõstmist SEB CAC-ilt heakskiidu. Selle asemel näitas SEB Läti enda 2018. aasta valimianalüüs, et analüüsitud juhtudel ei saanud nad kliendi riski enne vähendamist tugevdatud hoolsuskohustust nõudvalt riskilt regulaarset hoolsuskohustust nõudvale riskile kunagi CAC-i heakskiitu.


Balti tütarettevõtete auditiaruannetes tuvastati ka puudusi nende PEP-de taustakontrollides. SEB Leedu töötajad kontrollisid PEP-sid käsitsi ja taustakontrollide läbiviimise protsessi polnud kehtestatud. Samuti ei leitud SEB Läti 2018. aasta auditis tõendeid selle kohta, et tütarettevõte oleks oma turva andmebaase PEP-de nimekirjade alusel regulaarselt kontrollinud. Kuigi SEB Läti kontrollis kliente tarkvara süsteemi registreerimisel ja kliendi rahapesuvastase küsimustiku värskendamisel, või PEP-de regulaarse taustakontrolli tegemata jätmine panga ohtu seada, kui kliendist sai PEP pärast liitumist ja hoolsuskohustuse täitmist, kuid ta ei teavitanud panka. Lisaks puudusid SEB Läti tugevdatud hoolsuskohustuse läbivaatamisel kontrollirutiinid täiustatud hoolsuskohustuse suhete lõpetamise otsuste viib läbi.

2018. aasta audit tuvastas puudusi ka SEB Eesti PEP-de taustakontrolli protsessis

Täpsemalt täheldati auditis, et SEB Eesti «viis PEP-de taustakontrolli läbi käsitsi ja sellise taustakontrolli jaoks ei olnud kehtestatud juhiseid/protsessi». See puudulik lähenemine PEP-de taustakontrollile SEB Eestis oli oluline, kuna rahapesuvastased kontrollid PEP-ide osas olid SEB Eestis juba muul viisil puudulikud: SEB audit tuvastas peamise probleemina PEP-ide kohta käiva KYC-teabe ebatäpse ja mittetäieliku kogumise. SEB Eesti puudulik PEP-de taustakontroll koos ebatäpsete PEP KYC meetmetega kujutas endast nõuetele vastavuse puudujääki.

Aastatel 2006–2019 liikus New Yorgi filiaali kaudu tehinguid, mis pärinesid Balti tütarettevõtetest ja mille koguväärtus oli ligikaudu 300 miljonit dollarit, sellest 2,5 miljoni dollari väärtuses tehinguid toimus aastatel 2015–2019. Lisaks puutusid USA finantsasutused – sealhulgas New Yorgis asuvad ja osakonna väljastatud tegevusloaga pangad, nagu USD kliiringpank 1 – kokku finantskuritegude riskiga, mis tulenes SEB-st ja selle Balti tütarettevõtetest, kuna SEB kasutas nende USA dollari arveldusteenuseid.


Aastatel 2015–2019 töötles USD kliiringpank 1 SEB Balti tütarettevõtetega 144 miljardi dollari väärtuses tehinguid. USD kliiringpank 1 töötles neid tehinguid, hoolimata omaenda murest SEB-ga äri ajamise pärast. Täpsemalt väljendas USD kliiringpank 1 2016. aastal muret Baltikumis tegutsevate rahateenuste ettevõtete (MSB-d) ja muude kõrge riskiga tööstusharude arvu pärast; suure hulga mitteresidentidest klientide pärast, kes kasutavad Baltikumis pangateenuseid; et Eesti ja Läti on oma olemuselt kõrge rahapesuriskiga riigid; et SEB tehingumustrid olid sarnased tuntud Euroopa panga omadega, mis oli seotud suure rahapesuskandaaliga; ja et SEB võimaldas tehinguid, mis hõlmasid PEP-sid, kes olid SEB klientide tegelikud omanikud, ilma asjakohast taustakontrolli läbi viimata.

Sellele riskile reageerides kirjutas SEB finantsinstitutsioonide üksuse juht Leedus: «Peame… vaatama üle kogu oma mitteresidentidest klientide baasi (praegu on mitteresidentide osakonnas vaid 1000 klienti – ülejäänud 11 000 on hajutatud üle kogu panga, ilma et neile oleks kehtestatud konkreetset strateegiat või toimuks tehingute iga-aastane ülevaatus).»


Vastuseks sellele küsis töötaja juht Balti divisjonis ülevaadet sellest, milliseid samme on pank astunud Baltimaades asuvate mitteresidentide kontode analüüsimiseks ning mida pank peaks tulevikus ette võtma oma mitteresidentidest klientide haldamiseks. Tol hetkel olid kõik Balti tütarettevõtted küll koostamas strateegiaid mitteresidentidega seotud küsimuste lahendamiseks, kuid polnud neid veel lõplikult välja töötanud ega rakendanud; seetõttu ei suutnud Balti tütarettevõtted oma mitteresidentidest klientidega seotud riske tõhusalt ohjata.

SEB ja selle Balti tütarettevõtjad kasutasid USA dollarites arvelduste tegemiseks ka teist USA finantsasutust – USD-arvelduspanka 2. Aastatel 2017–2019 tegi USD-arvelduspank 2 arveldusi 131 miljardi dollari väärtuses tehingute puhul, mis olid seotud SEB Balti tütarettevõtjatega.

SEB Balti tütarettevõtjatega seotud kõrgendatud rahapesuriskid kanti seega üle USA finantssüsteemi – täpsemalt New Yorki –, seda nii SEB New Yorgi filiaali kui ka SEB Balti tütarettevõtjate ja New Yorgis asuvate finantsasutuste vaheliste USA dollari arveldussuhete kaudu.


SEB kaudu liikus miljardite dollarite väärtuses kõrge riskiga korrespondentpangandustehinguid välismaiste finantsasutustega
SEB suhted välismaiste finantsasutustega viisid panga kokkupuuteni mõne Euroopa suurima rahapesuskandaaliga. Aastatel 2015–2019 tegi SEB tehinguid mitme kõrge riskitasemega välismaise finantsasutusega, sealhulgas: suur Euroopa pank ja selle Balti filiaal (vastavalt Euroopa pank 1 ja Euroopa pank 1 – Balti filiaal), mida seostati rahapesuskandaaliga, mis hõlmas sadade miljardite dollarite väärtuses kahtlasi tehinguid. Ja veel üks pank, mille USA rahandusministeeriumi finantskuritegude vastase võitluse büroo (FinCEN) oli varem liigitanud «rahapesu seisukohast peamiseks ohuks» (Euroopa pank 2); pank, mida seostati ulatusliku rahapesuga (Euroopa pank 3); pank, mis saadeti hiljem rahapesuvastaste reeglite rikkumise tõttu likvideerimisele (Euroopa pank 4); ning suur finantsasutus, millele määrati sanktsioonid süsteemsete rahapesuvastaste puuduste tõttu (Euroopa pank 5).


2014. aastal teatas Organiseeritud Kuritegevuse ja Korruptsiooni Uurimise Projekt (OCCRP), et Euroopa Pank 3 ja Euroopa Pank 4 olid ühed paljudest pankadest, mis aastatel 2010–2014 pesid Venemaa variettevõtete kaudu puhtaks 20 miljardit dollarit, suunates raha pankadesse nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; seda skeemi tuntakse nime all «Venemaa rahapesumasin». 2019. aastal teatas OCCRP, et Venemaa investeerimispank Troika Dialog pesi aastatel 2003–2013 Venemaalt Euroopasse ligikaudu 5 miljardit dollarit, millest osa liikus läbi Euroopa Panga 4 ja Euroopa Panga 3; seda skeemi tuntakse üldiselt nime all «Troika rahapesumasin».

SEB rakendas puudulikke kontrollimehhanisme
SEB hoolsuskontroll oma korrespondentpankadest partnerite üle oli puudulik. SEB teostas mitme kõrge riskitasemega korrespondentpanga puhul vaid lihtsustatud hoolsuskontrolli, mis on hoolsuskontrolli kõige madalam tase. Lisaks olid SEB klienditoimikud nende korrespondentpankade kohta puudulikud, SEB hindas korrespondentpankadega seotud rahapesuvastase võitluse (AML) riske ebaõigesti ning jättis ajakohastamata korrespondentpangandussuhteid reguleerivad „tunne oma klienti“ (KYC) protseduurid, mistõttu ei vastanud pank kehtivatele nõuetele.


SEB kõrge riskiga teenuste pakkumine, sealhulgas USD-tehingute puhul, korrespondentpangasuhete kaudu suurendas ka rahapesu riski. Korrespondentpangasuhe tekib siis, kui välisriigi asutus, korrespondentpank, avab kontod ja saadab makseid respondentpanga, antud juhul SEB, kaudu, võimaldades seeläbi välisriigi asutusel pakkuda globaalseid pangandusteenuseid ilma füüsilisi filiaale välismaal loomata. Allavooluteenused tekivad siis, kui korrespondentpank võimaldab tehingute tegemist teistele pankadele väljaspool korrespondentpanga suhet ilma täieliku läbipaistvuseta algpanga suhtes, mis suurendab rahapesu vastast riskipilti.

SEB 2019. aasta siseanalüüs näitas, et aastatel 2008–2017 tegid korrespondentpangad Balti tütarettevõtete kaudu sadade miljonite dollarite väärtuses makseid offshore-ettevõtetele.

SEB ei kontrollinud piisavalt oma korrespondentpangandussuhteid Euroopa Panga 1 ja Euroopa Panga 1 Balti filiaaliga
Aastatel 2015–2019 osutas SEB Euroopa pank 1-le korrespondentpangandusteenuseid, hoides selle kontosid USA dollarites ja mitmes muus valuutas. Lisaks korrespondentpangandusteenustele olid SEB ja Euroopa Pank 1 tehingupartneriteks mitmete teiste finantstoodete ja -teenuste puhul.


SEB iseloomustas Euroopa Panka 1 kui «olulist partnerpanka SEB koduturul», kellega SEB-l oli «märkimisväärne» tehingumaht. Tehingute mahud kinnitavad seda: aastatel 2008–2018 vahendas SEB ligikaudu 5,17 triljoni dollari väärtuses tehinguid korrespondentkontode kaudu, mida SEB pidas Euroopa Panga 1 jaoks; sellest 600 miljardit dollarit tehti aastatel 2015–2018. Kõik need tehingud sooritati Rootsi kroonides (SEK).

Lisaks tegi SEB New Yorgi filiaal aastatel 2008–2018 Euroopa Pangaga 1 (või selle kaudu) 669 tehingut koguväärtusega üle 300 miljoni dollari; sellest 120 miljoni dollari väärtuses tehinguid toimus aastatel 2015–2018. Need tehingud said võimalikuks tänu SWIFT-i süsteemi kuuluvale RMA-võtmele (Relationship Management Application), mida jagasid SEB New Yorgi filiaal ja Euroopa Panga 1 peakontor. RMA on SWIFT-i nõutav filter, mis võimaldab finantsasutustel määrata, millised partnerid võivad neile finantsteabesõnumeid saata. See annab finantsasutustele võimaluse blokeerida soovimatud sõnumid ja lubada läbi teised.


SEB tütarettevõtjad Baltimaades tegid samuti koostööd Euroopa pank 1 Balti filiaaliga. Näiteks tegid SEB Eesti ja Euroopa Pank 1 Balti filiaal koostööd mitmete finantstoodete ja -teenuste vallas. SEB Eestil oli Euroopa Pank 1 Balti filiaali jaoks eurokonto ajavahemikus 2011. aasta detsembrist kuni 2017. aasta maini. Lisaks hoidsid SEB Läti ja SEB Leedu Euroopa pank 1 Balti filiaaliga RMA-võtmeid.

2012. aastal avaldas Euroopa finantsjärelevalveasutus aruande Euroopa Pank 1 tegevuse kohta. 2017. aasta märtsiks olid ajakirjanikud löönud häirekella kahtlaste tehingute pärast, mis liikusid Euroopa Pank 1 Balti filiaali kaudu. Sellest teabest hoolimata jätkas SEB Euroopa Pank 1 puhul hoolsusmeetmete rakendamist madalaimal tasemel. SEB Eesti hakkas 2016. aastal Euroopa Pank 1 Balti filiaali suhtes kohaldama tõhustatud hoolsusmeetmeid ning lõpetas 2017. aastal vastavuspanga suhte.


SEB 2018. aasta maikuu AML/KYC ülevaates tuvastasid SEB töötajad Euroopa Pangaga 1 seotud riske. Ülevaates märgiti väiteid, et Euroopa Panga 1 Balti filiaali kasutati rahapesuks aastatel 2007–2015. Ülevaates viidati ka Euroopa Panga 1 kriminaaluurimisele, märkides, et õiguskaitseasutus tahtis teada, kuidas sajad miljardid dollarid Venemaalt ja teistest endistest Nõukogude Liidu riikidest sisenesid Euroopasse Euroopa Panga 1 filiaali kaudu. Ülevaates leiti, et Euroopa Pank 1 tunnistas, et selle kontroll oli «ilmselgelt ebapiisav» ja et selle juhtimine oli puudulik.

Vaatamata neile järeldustele jätkas SEB suhteid Euroopa Pank 1-ga ja selle Balti filiaaliga; alles 2018. aasta oktoobris kehtestas SEB vastavuskontrolli üksus (CAC) Euroopa Pank 1 suhtes tõhustatud hoolsuskohustuse. SEB fikseeris selle otsuse sisemises rahapesu tõkestamise ja kliendi tundmise (AML/KYC) hoolsusvormis, milles juhiti tähelepanu kriminaaluurimisele. Dokumendis märgiti, et Euroopa Pank 1 tunnistas, et Euroopa Pank 1 Balti filiaali protseduurid «olid ... ebapiisavad, hõlmates muu hulgas klientide «kontrollosaluste» tuvastamata jätmist, klientide kontrollimise puudumist, sõltumatuse puudumist ning võimalikku sisemist kokkumängu Euroopa Pank 1 Balti filiaalis.»


Hiljem samal aastal, reageerides jätkuvatele negatiivsetele meediakajastustele Euroopa Pank 1 Balti filiaali ja Euroopa Pank 1-ga seotud suure rahapesuskandaali kohta, lõpetas SEB oma allesjäänud suhted Euroopa Pank 1 Balti filiaaliga. Aastatel 2008–2018 tegi SEB tehinguid Euroopa Pank 1 Balti filiaaliga enam kui 7 miljardi dollari väärtuses; sellest 233 miljoni dollari ulatuses tehinguid tehti aastatel 2015–2018 USA dollarites.

SEB AML/KYC-kontrollid Euroopa panga 5 puhul olid puudulikud
Euroopa Pank 5 oli üks Balti piirkonna suurimaid erapanku. 2016. aastal määras Euroopa Pank 5 kohalik järelevalveasutus pangale haldustrahvi, reageerides mitmesugustele puudustele rahapesu tõkestamisel – sealhulgas suutmatusele piisavalt jälgida ebatavalisi tehinguid. 2018. aastal määratles USA järelevalveasutus Euroopa Pank 5 asutusena, mis kujutab endast esmast rahapesu ohtu, märkides, et panga juhtkond lubab pangal ja selle töötajatel osaleda rahapesuskeemides. Nagu selgitatud, ei maandanud SEB piisavalt riske, mis tulenesid tema suhetest Euroopa Pank 5-ga.


Aastatel 2008–2018 tegi SEB tehinguid Euroopa Pank 5-ga enam kui 12 miljardi dollari väärtuses; sellest 1,8 miljardi dollari väärtuses tehinguid tehti aastatel 2015–2018 USA dollarites. See koostöö hõlmas muu hulgas SWIFT RMA-võtmete vahetamist ja korrespondentpangandusteenuseid (mille raames SEB avas Euroopa Pank 5-le kontosid). Lisaks hoidis SEB Euroopa Pank 5 jaoks mitmes valuutas kontosid, mis olid mõeldud peamiselt väärtpaberite hoidmisteenustega seotud maksete tegemiseks. Neid kontosid kasutati aeg-ajalt ka SEB klientidele suunatud äri- või kaubandusmaksete tegemiseks.

2016. aastal märgiti SEB rahapesu tõkestamise ja kliendi tundmise (AML/KYC) ülevaates Euroopa Pank 5 kohta, et kohalik järelevalveasutus oli määranud Euroopa Pank 5-le trahvi kliendi tundmise nõuete rikkumise eest seoses panga kõrge riskitasemega klientidega. Kuigi SEB Läti tegi Euroopa Pank 5 suhtes põhjalikumat hoolsuskontrolli, piirdus SEB ise vaid lihtsustatud hoolsuskontrolliga ega teinud kohapealseid külastusi, et hinnata Euroopa Pank 5ga koostöö tegemisega seotud riske.


Lisaks olid AML/KYC-ülevaate vormid, mida SEB sel ajal Euroopa Pank 5 puhul kasutas, väga puuduliku teabega. See erines SEB enda tavast teiste partnerpankade puhul ning jäi alla valdkonna standarditele. SEB oleks pidanud – muu asjakohase teabe kõrval – hindama riigipõhiseid riske, Euroopa Pank 5 kasutatavate toodetega seotud riske, kliendibaasist tulenevaid riske ning nende tegevusharude riske, milles pank tegutses. SEB AML/KYC-ülevaate vormid seda teavet aga ei sisaldanud. Osa teabest oli SEB-s küll mujal olemas, kuid pank ei lisanud seda oma peamisse AML/KYC-hindamisse. Näiteks märkis SEB teistes hoolsusmenetluse vormides, et RMA- ja Loro-konto teenused on «kõrge riskiga» tooted. See järeldus ei kajastunud aga Euroopa Pank 5 kohta koostatud AML/KYC-vormides. Viimased püsisid aastast aastasse peaaegu muutumatuna, mis viitab staatilisele ülevaateprotsessile, mis ei arenenud vastavalt Euroopa Pank 5 kasvavale rahapesuriskile.


SEB puudulik riskianalüüs jätkus 2018. aastani, mil SEB lõpetas lõpuks suhted Euroopa Pank 5-ga. See juhtus pärast seda, kui USA järelevalveasutus tuvastas, et Euroopa Pank 5 juhtkond lubas pangal ja selle töötajatel osaleda rahapesuskeemides ning et suure riskiga variettevõtete tegevus võimaldas nii pangal kui ka selle klientidel raha pesta. Samuti leidis USA järelevalveasutus, et Euroopa Pank 5 kontroll suure riskiga variettevõtete kontode üle oli ebapiisav ning et pank püüdis takistada rahapesuvastaste reeglite täitmise tagamist.

SEB tütarettevõtetele suunatud tegevuspraktikad suurendasid riske tema korrespondentpangandussuhetes
Nagu märgiti ühes SEB 2019. aasta sisekirjas: «Korrespondentpangad (sealhulgas SEB) on tundnud ja tunnevad muret praktika pärast, kuna tegemist on kõrgema riskiga tegevusega, mis muutub veelgi riskantsemaks, kui see on seotud kõrge riskitasemega riikidega.»


SEB poolt pärast Euroopa Pank 1 rahapesuskandaali läbiviidud sisejuurdlus näitas, et downstreaming-praktika võimaldas SEB Leedu üksuses tehinguid, mille algatajateks olid offshore-ettevõtted. Juurdlusest selgus samuti, et USA finantsasutused olid SEB downstreaming-praktika tõttu riskile avatud.

SEB Eestis hõlmas ülevaade aastatel 2008–2018 toimunud 3,36 miljardi euro väärtuses vahendite edasisuunamist (downstreaming). Selgus, et see hõlmas tehinguid USA dollarites ning tehinguid, mis pärinesid Euroopa pangast 4. Ülevaade näitas, et märkimisväärne hulk Venemaalt Euroopa Liitu suunatud rahaülekandeid toimus just SEB Eesti kaudu teostatud vahendite edasisuunamise teel. Samuti tuvastati tehinguid, mis kattusid SEB sisemises «tundlike nimede nimekirjas» olevate kirjetega; nende tehingute maht SEB Eestis ulatus 7 miljoni euroni ning need olid ühtlasi seotud rahapesuskandaalidega.


SEB Leedu puhul selgus ülevaatest, et neli panka – sealhulgas eespool mainitud Euroopa pank 5 – olid aastatel 2008–2017 seotud 1,1 miljardi euro väärtuses raha edasisuunamise tehingutega, milles osales SEB Leedu. See raha edasisuunamine hõlmas USA dollarites tehtud tehinguid ja muid tehinguid, mille lõppsihtkohaks olid USA finantsasutused, sealhulgas SEB arvelduspartner USD arvelduspank 1. Andmeid täpsemalt analüüsides hindas SEB, et kümme suurimat tehingute algatajat ja saajat olid seotud tehingutega, mille kogumaht ulatus 574 miljoni euroni. Sellest summast 525 miljonit eurot oli seotud offshore-ettevõtetega. Lisaks esines kümnes tehingus osapooli, kes kattusid SEB «tundlike nimede nimekirjaga». Kokkuvõttes järeldati analüüsis, et «märkimisväärne osa» nendest raha edasisuunamise tehingutest oli «seotud vastaspooltega, mis on offshore-ettevõtted» ning millel puudusid sisulised seosed Leedu kohaliku majandustegevusega.


SEB poolt vahendusteenuste osutamine teistele pankadele suurendas finantskuritegude riski, mis kaasnes koostööga probleemsete korrespondentpankadega. Hoolimata sellest, et SEB oli teadlik sellise tegevusega kaasnevatest suurtest riskidest, jätkas ta teenuste vahendamist, kuni USA korrespondentpangad nõudsid 2015. aastal selle tegevuse lõpetamist. Sellest hoolimata jätkas SEB – küll väiksemas mahus ja teistes valuutades – teenuste vahendamist kuni 2018. aastani. USA dollarites toimunud vahendustegevuse lõpetas SEB täielikult 2016. aastal.

SEB Balti tütarettevõtete tehingute seire puudused
SEB Balti tütarettevõtjad kasutasid SEB tehingute seire süsteemi, mida nimetatakse finantskuritegevuse riskijuhtimiseks (FCRM). Nagu tehingute seire süsteemide puhul tavaks, oli FCRM seadistatud eelnevalt määratletud stsenaariumidega, mis olid loodud rahapesumeetodite ja kahtlase tegevuse simuleerimiseks. FCRM-süsteem töötles eelmise päeva tehinguandmeid ning märgistas tehingud, mille puhul esinevad kahtlased ja ebatavalised mustrid vastasid nimetatud stsenaariumidele.


FCRM ei suutnud kahtlasi tehinguid tõhusalt tuvastada. 2018. aasta siseaudit näitas, et SEB Balti tütarettevõtted ei taganud andmete FCRM-i edastamisel piisavaid kontrollimehhanisme, mis vähendas süsteemi tõhusust. Teine 2018. aasta siseaudit tõi samuti esile puudused stsenaariumide määratlemisel, mis olid mõeldud teadaolevate rahapesumeetodite tuvastamiseks. SEB Balti tütarettevõtted olid sellest probleemist teadlikud, kuid ei lahendanud seda viivitamatult.

SEB Balti tütarettevõtete reageering FCRM-i hoiatustele, mis viitasid võimalikule rahapesule või kahtlasele tegevusele, oli samuti puudulik. Kvaliteedikontroll on kriitilise tähtsusega, et tagada institutsioonide hoiatuste õigeaegne ja järjepidev uurimine.

SEB Eesti 2018. aasta siseauditi kohaselt põhjustas FCRM-i hoiatuste halb töötlemine kaks peamist puudust: esiteks põhinesid FCRM-i „PEP-hoiatused” valel stsenaariumimaatriksitel ja SEB Eesti ei uurinud neid järjepidevalt, jättes seeläbi vahele riskireitinguga seotud potentsiaalsed vasted, ja sulges hoiatused lihtsalt saabumisel – mõnikord kuni 100 päevas. Teiseks, kui SEB Eesti sulges hoiatused, tugines see sageli aegunud standardvormidele, mis ei olnud kohandatud igale unikaalsele juhtumile, ja märkis seda tehes mõnikord ebatäpselt, et oli hoiatust uurinud, kui tegelikult polnud.


Lisaks selgus 2018. aasta SEB auditist, et SEB-i finantskuritegevuse tõkestamise (FCRM) süsteemi hoiatuste töötlemisel oli kõigis kolmes Balti tütarettevõttes tekkinud märkimisväärne mahajäämus. 2017. aasta teatud perioodil tundus, et SEB-i Balti tütarettevõtted on selle probleemi lahendanud, kuid hiljem samal aastal see kordus, tekitades taas mahajäämusi kõigis kolmes tütarettevõttes. 2018. aasta jaanuari seisuga olid SEB Läti ja SEB Leedu oma mahajäämused likvideerinud, kuid SEB Eesti polnud seda veel teinud.

Mõnel juhul jäid FCRM-süsteemis hoiatused genereerimata. SEB Eesti rahapesu tõkestamise (AML) vastavuskontrolli meeskond tuvastas, et ajavahemikus 6. juulist 2017 kuni 10. augustini 2017 «ei loonud FCRM-süsteem Eesti jaoks ühtegi uut hoiatust». Meeskond järeldas, et hoiatused jäid genereerimata seetõttu, et FCRM-süsteemis algatati hoiatuste genereerimise protsess, kuid seda ei viidud lõpule. Kuna FCRM-süsteemis ei genereeritud enam kui kuu aja vältel ühtegi hoiatust, oli SEB Eesti tehingute seire süsteem – juba oma olemuselt – puudulik. Seejärel teostas SEB tehingute käsitsi seiret ja analüüsis sel ajavahemikul toimunud tehinguid.


SEB kasutas tehingute kontrollimiseks ka süsteemi SafeWatch. Erinevalt FCRM-ist, mis keskendus teatud rahapesustsenaariumide tagasiulatuvale jälgimisele, oli SafeWatch loodud toimima reaalajas – see tõstis esile tehinguid, mis olid seotud sanktsioneeritud isikute või üksuste, mustas nimekirjas olevate üksuste või poliitiliselt tundlike isikutega (PEP-idega).

Sarnaselt FCRM-ile kimbutasid ka SafeWatchi mitmesugused probleemid. SafeWatch pakkus töötajatele hoiatuste käsitlemiseks kolme võimalust: lubada, suunata vastavuskontrolli meeskonnale või blokeerida. SEB 2018. aasta auditist selgus, et SafeWatch ei dokumenteerinud nende otsuste põhjendusi; samuti ei teinud SEB seda väljaspool süsteemi. Lisaks jättis SEB tegemata regulaarse ja dokumenteeritud kvaliteedikontrolli, veendumaks, et Balti tütarettevõtte töötajad töötlevad hoiatusi nõuetekohaselt.

SEB Balti tütarettevõtete töötajad jätsid SafeWatchi süsteemis kontrollimata kõik kliendid ja tehingud sanktsiooninimekirjade alusel, mis tähendab, et võis esineda olukordi, kus Balti tütarettevõtted vahendasid tehinguid sanktsioonide all olevate isikute või üksustega (või nendelt).


SEB-l puudus ka varusüsteem, mis oleks võimaldanud nõuetele vastavat töötlemist juhul, kui SafeWatch ei oleks kättesaadav. 2018. aasta auditiaruandes märgiti, et makseid töödeldi ilma kontrollimiseta, kui SafeWatch ei olnud SEB Eesti ja SEB Läti pangas saadaval. 2018. aastal täheldasid SEB audiitorid, et «kui SafeWatchi süsteem ei ole saadaval, töödeldakse makseid ilma sanktsioonide nimekirjade alusel kontrollimiseta». SEB vaatas tehingud käsitsi üle nende tehingute puhul, mis töödeldi SafeWatchi maasoleku ajal. Lisaks OFACi ja ELi sanktsioonide nimekirjadele haldas SEB SafeWatchi vabatahtlikke sisemisi nimekirju piiratud riikide, korrespondentpankade piirangute ja pettusega seotud osapoolte kohta, kuid ei vaadanud neid sisemisi nimekirju regulaarselt üle ega eemaldanud vana teavet, mis viis ebatõhususeni ja valede vasteteni.


Hoiatustele ei reageeritud
Isegi kui FCRM ja SafeWatch süsteemid tuvastasid kahtlaseid tehinguid, ei olnud SEB Balti tütarettevõtete edasiseks uurimiseks hoiatuste eskaleerimine – näiteks seadusega ette nähtud uurimistoimingute, sh kahtlase tegevuse aruannete (SAR-ide) esitamise kohta – piisavalt usaldusväärne. Seetõttu ei esitanud SEB Balti tütarettevõtted SAR-e või viivitasid nende esitamisega, mida nad oleksid pidanud esitama, ning ei uurinud kahtlaseid tehinguid nõuetekohaselt. 2018. aasta audit tuvastas mõned juhtumid, kus SEB Läti ei esitanud SAR-e üle kuu aja. Teistel juhtudel ei edastanud SEB Läti KYC töötajad tehinguteavet SEB vastavusosakonnale, et hinnata, kas SEB peaks SAR-i esitama. SEB audiitorid jõudsid pärast valimifailide läbivaatamist järeldusele, et neil ei olnud mingit võimalust teada, kas SEB Läti esitas SAR-id õigeaegselt või üldse, kui ta oleks pidanud. Nad jõudsid lisaks järeldusele, et SEB Leedus ei olnud võimalik kahtlase tegevuse aruandlust ühitada, et kontrollida selle täielikkust ja õigeaegsust, kuna aruanded olid salvestatud erinevates allikates.

Lõpuks määrasid kõik kolm Balti tütarettevõtet ühe töötaja SAR-ide esitamiseks ja seotud uurimiste läbiviimiseks, loobudes elementaarsest ja ettevaatlikust kvaliteedikontrolli praktikast.

SEB ja selle Balti tütarettevõtjad olid nendest puudustest hästi teadlikud. SEB tunnistas oma 2018. aasta kontserni siseauditi aastaaruandes, et aastatel 2008–2015 esines puudusi kahtlaste tehingute teadete (SAR) esitamise praktikas seoses kõrgeima riskitasemega klientidega. Sama tegi pank uuesti 2019. aastal Rootsi finantsjärelevalveasutusele tehtud ettekandes.

Mis järeldust sellest teha?
SEB Balti tütarpangad, sealhulgas Eesti oma ei saanud hakkama rahapesu vastase võitluse korraldamise ja elluviimisega. SEB Eesti oli samasugune rahapesupank nagu Swedbank ja Danske Bank.