Suvist suurüritust, muusikafestivali Sweet Spot olid tuhanded kevade alguses pikisilmi oodanud. Märtsis andis festival oma trumbid teada: NOËP-i ainus suvine kontsert Eestis, haruldane võimalus kuulata maailma modernse muusika tippe Lykke Lid ja Aloe Blacci. Selleks et staarid koju kätte tuleksid, tuli pilet lunastada hinnaga, mille eest saaks kitarrigi osta.
Siis saabus vaikus. Ülespuhumine asendus teadmatusega. Õhtuleht kirjutas juuni alguses, et festivalist polnud terve maikuu midagi kuulda. Sweet Spotini oli siis jäänud vähem kui kuu.
Ei olnud mingit infot piletimüügi ega korralduse kohta. Mitte ühtegi reklaami. Festival pidi toimuma Kultuurikatlas, kuid selle müügijuht tunnistas Õhtulehele, et on täielikus infosulus. Ka esinejad imestasid, mis siis nüüd saab: kas tuleb festival või mitte? „Meil ei ole selle kohta absoluutselt mingit siseinfot, teame ise nii palju, kui meedias räägitakse ja spekuleeritakse,” ütleb festivalil osalema pidanud artisti Pluuto mänedžer Karl Raimond Tamm. „Minu teada luhtus festivali müük, kuna eelmised omanikud ei täitnud müügiga seotud sätteid,” ütleb esineja Sander Mölder.
Sellegi kohta, kellega ühendust võtta, pole seniajani avalikku teavet. Ühtegi nime kusagilt ei leia.
Sellegi kohta, kellega ühendust võtta, pole seniajani avalikku teavet. Ühtegi nime kusagilt ei leia. Ainus kontaktikanal on enigmaatiline info@sweetspot.ee. Ehkki üldsus seda ei teadnud, polnud festivalil juuni alguseks isegi enam töötajaid. Peakorraldaja Anton Must läks minema, meediamehe Gunnar Viese teenuseid enam ei vajatud.
Sweet Spot Music Festival OÜ omanik, festivali niiditõmbaja Hardi Loog põhjendab töötajate kadumist üldsõnaliselt: „Probleeme oli liiga palju ja me otsustasime koostööd mitte jätkata.” Sama Hardi Loog, kelle juhitud Weekendi festival Eestis raketi kiirusel kõrgustesse vuhises ja eelmisel aastal kahe miljoni eurose võlakoormaga pankrotti kõrbes.
Muidugi oli Loog selleks ajaks Weekendi juba hüljanud. Tema sõber John Rugemalira jäi äri juriidilisse kehasse tanki. Loog ise alustas eelmisel aastal Sweet Spoti korraldamist puhtalt lehelt. Teist korda festival enam jalgu alla ei saanud, eelmisel esmaspäeval pandi pidu kinni. Loog lubab, et kõik, kes on pileti ostnud, saavad raha tagasi.


Hüäänibisnis

„Hüäänibisnise häving on ülipositiivne,” ütleb tuntud Eesti artist. Muusikute ringkonnas äratavad Weekendi ja Sweet Spoti korraldajad pahameelt ja usaldamatust. Tuntakse muret selle pärast, et ühe festivalikorraldaja Ikarose lend tekitab üldise usaldamatuse Eesti vastu ja peletab välismaa tuntud esinejaid.
„Meil oli liiga palju probleeme ja polnud piisavalt aega, et organiseerida festivali samal tasemel, nagu me [teisi] oma festivale korraldame,” kinnitab Loog. Mainitavaid probleeme ta kunagi ei täpsusta, vaid põhjendab Balti turu väiksusega. „Peame maksma esinejatele samasugust tasu nagu mujal maailmas. Siis on sul veel alla keskmise piletihinnad ja kõrged maksud.”
Kaks aastat tagasi ütles ta sama ka põhjanaabrite rahvusringhäälingule Yle. „Soome on nii väike riik ja raha hulk on piiratud.” Loog väidab, et Sweet Spot olevat esimene festival, mille ta on pidanud ära jätma. „Praeguseni pole kunagi olnud mitte ühtegi tühistamist.”
Jutt tema võlgadest ja miljoniäridest lainetab mööda Läänemere kaldaid. Soomlaste Iltalehti kirjutas seitse aastat tagasi seal Weekendi korraldanud ettevõtte RL Entertainment (omanikud John Rugemalira ja Hardi Loog) ligi 8000-eurosest maksuvõlast ja kahe varasema aasta vältel korraldatud neljast ebaõnnestunud suurüritusest. Kolm kontserti tühistati, üks koliti suurelt areenilt väiksemale.
Weekendi pankrotimenetlusest selgus, et suurimad nõuded olid ettevõttel Rootsi Weekendi filiaalile. Ja oh imet – seegi ettevõte oli pankrotis. Jällegi olid Loogi käed puhtad. Rootsi Weekendi omanikud olid John Rugemalira ja Hardi Loogi isa Märt Loog. Sama muster kordub Sweet Spotiga.
Võlad. Võlad. Võlad

Äriregistri andmeil on ettevõtte maksuvõlg 2950 eurot – sellise summa pärast suuri muusikafestivale ära ei jäeta. Kuid Loogi lähemalt teadvad inimesed kahtlustavad, et Sweet Spotil nagu Weekendilgi olid üüratud võlad just Loogiga seotud ettevõtetele.
Loog sai Sweet Spotist peaaegu priiks. Jaanuaris alustas ta Lauri Paeveerega ettevõtte müügi läbirääkimisi. Ärimehe sõnutsi soovis ta festivali mõned aastad korraldada ja siis edasi müüa.


Paeveer väljendab üllatust, et festival tänavu ära jäi. Tema arvates polnud selleks põhjust ja kavas oli Sweet Spoti edasi teha. „Esinejate lepingud olid sõlmitud Sweet Spot Festivaliga ja tasudki makstud,” ütleb Hendri Lindal, kelle Paeveer tõi festivali korraldamist nõustama. Samuti Weekendist tuttav mees: tema töö oli mitu aastat Pärnu Weekendi korraldada.
Ostu-müügilepingule tehti lisad, mille Loog pidi enne ettevõtte üleandmist täitma. Ent Loog ei suutnud oma kohustusi täita.
Lindal, kes tunneb Loogi juba üle kümne aasta, olevat soovitanud Paeveerel Loogiga äri tehes mõnes asjas piinlikku täpsust ja tähelepanu taga ajada. Ostu-müügilepingule tehti lisad, mille Loog pidi enne ettevõtte üleandmist täitma. Ent Loog ei suutnud oma kohustusi täita. Ettevõtte müük jäi katki ja mai lõpus tehing tühistati.
Miks jääb Hardi Loog oma ettevõtetele võlgu? Ise ta ei ütle selle peale i-d ega a-d, vaid küsib, kust see info pärineb. Ja viib jutu jälle sellele, et Balti turg pole piisavalt suur.
Kahtlustatakse, et Loog soovib oma Balti riikides olevatest äridest vabaneda. Eestis ja Lätis tekkinud probleemid heidavad varju tema Soome festivalidele, kus on tihtilugu samad esinejad. Lõuna pool olevad mured on tarbetu ballast. Loog möönab, et usaldusega olevat olnud probleeme ja ta ei olevat saanud Eestis toimunud Sweet Spotile täit tähelepanu pühendada.
Probleemideta polnud ka mullune Sweet Spot

Sweet Spotti tabas fiasko ka eelmisel aastal. „Sularahavaba süsteem on pettus,” kirjutas üks arvustus. Samasugust kriitikat tuli festivali elektroonilise raha kohta kõikjalt, valanguna. Inimestel oli raske oma kiibile pandud raha tagasi saada. Kel jäi sinna alla viie euro, see oma raha enam ei näinudki. Ettevõtluskõrgkooli Mainor teenindusjuhtimise lektor Katrin Kreegimäe nimetas Postimehes ilmunud artiklis sellist lahendust tarbija tüssamiseks. Tarbijakaitse kommenteeris, et kui inimene ise oma raha tagasi ei nõua, on ettevõte alusetult rikastunud. Sama süsteemi kasutati eelmise aasta Weekendil, mis jäi Eestis viimaseks. Festivale korraldanud Loogi käsilased ütlesid põhjenduseks, et inimestel võtvat uue süsteemiga harjumine aega.