EKRE esimees Martin ­Helme kuulutas kolmapäeva õhtul ETV saates „Esimene stuudio“ LNG-terminalist rääkides, kuidas „siin käib selline bluff, et seda on hirmus vaadata“.

„Meil on olemas täna kai, kuhu on võimalik see LNG-laev tuua. See on põhjasadam. See teile ei meeldi. Selle asemel tahate te Alexelaga hakata ehitama täiesti uut kaid, täiesti uut muuli, panema sinna alla 60 miljonit (eurot) ja siis rääkima, et meil on tohutu kriis, mille me peame lahendama kuue kuuga,“ rääkis opositsiooniliider. „Kolm aastat on seda kaid üritatud majandusministeeriumile tutvustada, kirjad lihtsalt ei jõua kohale.“

Helme kõneles Paldiski põhjasadamast, mille tegelike kasusaajatena figureerivad Krediidiinfos Elena Skvortsova Venemaalt ning Malta passiga Sergei Pasters. Nemad ja sadamafirma juhataja Aleksandr Kovaljov pälvisid viimati avalikkuse tähelepanu kuu aega enne Ukraina sõda, kui Delfi, Re:Baltica ja Belsat kirjutasid Valgevenest läände suunduvast naftakaupade transiidist. Pärast loo ilmumist pandi too bisnis Eestis sanktsioonide alla.

SIIS ANTI TULD, NÜÜD TEHAKSE PAI: EKRE hääletoru uueduudised.ee hurjutas jaanuaris, et Lukašenkal ja tema lähedastel Valgevene oligarhidel lastakse sanktsioonidest hoolimata teenida Eesti kaasabil sadu miljoneid eurosid.
SIIS ANTI TULD, NÜÜD TEHAKSE PAI: EKRE hääletoru uueduudised.ee hurjutas jaanuaris, et Lukašenkal ja tema lähedastel Valgevene oligarhidel lastakse sanktsioonidest hoolimata teenida Eesti kaasabil sadu miljoneid eurosid.
Ehk ilmselgelt ei naudi säärane seltskond Eesti riigiaparaadi soosingut. Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar tänaski 13. aprillil Kovaljovi, et too gaasiteema vastu huvi tunneb, kuid tegelikult saatis Paldiski sadama pikalt, soovitades „kaaluda ka lahendusi kliimaneutraalsete kütuste (nt rohevesinik ja muud taastuvgaasid) käitlemise võimaldamiseks“.
Aga see ei seganud EKREt. Järgmisel päeval teatas rahvasaadik Peeter Ernits Riigikogus toimunud arutelul „Energiakriisist elektrišokini“, et põhjasadamas on 385 meetri pikkune kai ja kokkulepe tanker Bilbao Knutseni kasutamiseks. Muidugi mainis ta ka loodushoidu, sealhulgas lindude kaitsmise vajadust.

Ernits uuris Marti Häälelt, et miks armastab valitsus rohkem Alexelat kui põhjasadamat.

Hääl vastas, et ta ei tea: „Ma armastan oma abikaasat ja oskan selle kohta võib-olla midagi öelda.“

Ta lisas, et Bilbao Knutsen ei ole ujuvterminal, vaid LNG‑tanker. „Selle kai äärde toomisest ei ole mingisugust kasu, sest see gaas oleks vaja kuidagi veeldatud kujust gaasilisse saada,“ ütles Hääl. Ta toonitas, et LNG-terminali puhul peab arvestama ohutsoonidega ja need on nii suured, et põhjasadama puhul peaks terminali töö ajaks Paldiskis kooli sulgema ja õpilased evakueerima.

Paldiski kai ääres ei ole vesi ka LNG-tankerile piisavalt sügav. Seal pole tehtud vajalikke hinnanguid ega ka kokkulepped maaomanikega, et luua ühendus Balticconnectoriga. Väga kiiresti tegutsedes kulub neile 2–3 aastat.