USA Föderaalreserv jälgib ootusärevalt lähitulevikku


USA föderaalreservi juht Jerome Powell  Foto: Reuters/Scanpix
Nii Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kui USA Föderaalreserv (Fed) on andnud signaali, et intressimäärad võivad langema hakata.

Kui Draghi oli oma sõnavõtus üsna konkreetne, siis Fed üksnes vihjas, et intressimäärade langetamine ei ole päevakorrast päris maas. Draghi ütles, et varade lisaostudeks on veel küllaltki palju ruumi ning „edasised kärped intressimäärades ning kõrvalmõjudega hakkama saamiseks rakendatavad leevendavad meetmed jäävad osaks meie tööriistadest".

„Üldiselt paistab suund olevat sinna, et reaalintressid aetakse lämmatava võlakoorma all ägavas arenenud maailmas vägisi ja jõuliselt üha sügavamale miinusesse,“ hindas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Temaga nõustus Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kes rõhutas siiski, et tuleks vahet teha, et ettevaade Föderaalreservi võimaliku poliitika kohta tugineb selle rahapoliitika komitee viimasele ehk kolmapäevasele kohtumisele, samas kui Euroopa Keskpanga kohta saab hinnangu anda president Draghi viimase kõne põhjal. "Samas ei saa kindlasti ka seda formaati alahinnata," tõdes Mertsina.


Koppel soovitas, et eelnevat silmas pidades on mõistlik oma raha aktiivselt paigutama asuda. „Seega on vähegi mõtlevad inimesed loobunud nägemast raha nii-öelda akumulatsioonivahendina,“ ütles Koppel. „Aktsiad on kahtlemata üks varaklass, mis esimesena pähe tuleb,“ andis ta soovituse.

Veidi ettevaatlik

Fedi juht Jay Powell ütles kolmapäeval toimunud rahapoliitikute koosolekul vastu võetud otsust kommenteerides, et parem on karta kui kahetseda.

Fedi seekordse kohtumise tulemusena teatas keskpank, et jätab intressimäärad muutmata. Sealjuures polnud kõik asjaosalised ühel meelel: keskpanga komitee 10 liikmest 9 olid selle poolt, et jätta intressimäärad 2,25–2,5 protsendi vahemikku. St. Louisi Föderaalreservi president James Bullard hääletas intressilangetuse poolt.

Hoopis pingelisemaks kujunes aga otsustamine, mida teha intressimääradega sel aastal. Otsus, et tänavu intresse ei vähendata, võeti vastu napi enamusega, mitmed rahapoliitikud soovisid minna tulevikus intressikärbete teed. Samuti jättis keskpank palju ka lahtiseks ning 2019. aasta intressilangetust siiski täielikult ei välistata. Föderaalreserv prognoosib intresside langetamist alles 2020. aastaks.

Kriitiline kuu

Powell rõhutas, et rahapoliitikat silmas pidades ning järgmisi otsuseid tehes on järgnev veidi enam kui kuu kriitilise tähtsusega. Järgmine istung toimub juba juuli lõpus.

Enne seda jälgivad ametnikud kullipilgul jooksvaid majandustulemusi, oluline on ka Jaapanis järgmise nädala lõpus toimuv G20 tippkohtumine. Seal saavad kokku USA president Donald Trump ning Hiina president Xi Jinping. Taas püütakse leevendada kaubanduspingeid, mis on hirmutanud suurt osa USA ettevõtetest. Kohtumise tulemusi on võimatu ette ennustada: asi võib lõppeda vaherahuga, aga pole ka võimatu, et konflikt saab hoogu juurde.

Lisaks mõjutab USA majandust märkimisväärselt ka Mehhikoga toimuv. Tõsi, Trump teatas sel kuul, et loobub ajutiselt ähvardusest kehtestada Mehhikole tariifid.

Samuti ei saa keskpankurid üle ega ümber inflatsioonist, mis jääb alla eesmärgiks seatud 2%.

Keeruline hinnata

USA keskpanga väljakutsed on küllaltki suured. Nimelt seisab Fed praegu silmitsi olukorraga, kus USA majandus pole jõudnud ametnike ega ökonomistide hinnangul staadiumisse, kus intressimäärade tõstmine on vältimatult vajalik, kirjutab Financial Times.

Samas survestab USA president Donald Trump keskpanka intressimäärasid langetama. Sealjuures on Trump suutnud pahameelt tekitada sellegagi, et on ähvardanud Fedi juhi Powelli lahti lasta.

Fedi töötajad andsid hiljutises ametlikus teadaandes teada, et USA majandusaktiivsus kasvab mõõdukalt. Tugevat kasvu nad ei ennusta. USA majanduskasvuks prognoositakse sel aastal 2,1% ning järgmisel aastal 2%.

„Intressimäärade langetamise latt on endiselt kõrge, isegi kui nad ütlevad, et võivad määrasid langetada,“ hindas investeeringute haldaja MetLife Investment Managementi peastrateeg Drew Matus.

Eesti laenuvõtjad oleksid või sees

Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi vihje, et keskpank võib majanduse ja eriti inflatsiooni stimuleerimiseks lisastiimuleid pakkuda, mõjutaks ka meie laenude intresse.

SEB analüütik Peeter Koppel selgitas, et need, kellel juba on laen võetud, on ilmselt või sees, sest reaalintressid surutakse alla või hoitakse negatiivsed. Temaga nõustus LHV majandusanalüütik Kristo Aab, kes tõdes, et Euroopa Keskpanga signaal lisastiimuli vajalikkusest võiks tavakodanikele anda ennekõike kindlust, et nende võetud eluasemelaenude ja liisingute intressimäärade tõus lükkub taas edasi.

Aab ütles, et lisaks innustab Euroopa Keskpank kommertspankasid laenutingimusi jätkuvalt soodsatena hoidma, et suurendada laenupakkumist ettevõtetele ja seeläbi majandust elavdada. „Eestis ei ole selle stiimuli tulemusena laenumarginaalide olulist alanemist ilmselt oodata, sest meie laenuturul on pankadevaheline konkurents väike ja see võimaldab pankadel laenumarginaale veidi kõrgematena hoida,“ arutles ta.

Koppel lisas, et kõige selle juures ei saa välistada, et pangad keeravad omakorda marginaali peale, sest üldiselt kesises keskkonnas on riskid kõrgemad ja üha allapoole liikuvad intressid ei mõju pankade tulu teenimise võimele hästi.


SEB-i privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel  Foto: Raul Mee
Fedi mõju puudutab meid vähem

USA föderaalreservi otsused jäävad aga meile oluliselt kaugemaks. Need jõuavad Eesti inimesteni läbi nii pikkade ahelate, et seda mõju siinne tavakodanik üldiselt ei tunneta, ütles Aab. Peamiselt mõjutab see USA aktsiatesse investeerinud inimesi, kelle investeeringu väärtus võib Fedi otsuste tulemusena kõikuda ühes või teises suunas.

„Jah, põhimõtteliselt võib öelda, et ka Euroopa Keskpank ei saa vaadata niisama pealt, kui näiteks USA dollar euro suhtes liiga nõrgaks muutuks, sest see mõjuks Euroopa konkurentsivõimele halvasti, kuid olgem ausad, Euroopa on omadega praegu suuremas hädas, kui meil siin tunnistada tahetakse või osatakse, ja konkurentsivõimest on akuutsemaid probleeme,“ rääkis Koppel ning järeldas, et seega ilmselt Euroopa Keskpank jätkab ülimalt lahke rahapoliitikaga.

Draghi sõnavõtt viis eurotsooni riikide valitsuste võlakirjade intressid rekordmadalale tasemele, näiteks kukkusid Prantsusmaa ja Austria 10aastaste võlakirjade intressimäärad esmakordselt negatiivsele tasemele. Draghi sõnade mõju rändas tegelikult üle ookeanigi – USA valitsuse 10aastaste võlakirjade intress kukkus madalaimale tasemele alates 2017. aasta septembrist. USA president Donald Trump omakorda süüdistas Euroopa Liitu valuutaga manipuleerimises.

Tarmo Tanilas: keskpankade tugev toetus näitab, et majanduses ei ole asjad hästi

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas nentis, et suuremate keskpankade tugev toetus näitab, et majanduses ei ole asjad hästi, aga samas ei ole ka näha märke, miks varade hinnad ei võiks edasi kasvada.

Tanilas tõdes, et reeglina on intresside langetamine aktsiaturgude jaoks mesi ning intresside tõstmine mürk, kuid loomulikult tuleb aeg-ajalt esile ka erandeid.

Odavam kapitali hind suurendab ettevõtete finantsjuhtide kiusatust kasutada olematu hinnaga likviidsusreserve lisaks firma põhitegevusse investeerimisele ka ettevõtte enda aktsiate tagasiostmiseks, mis omakorda toetab positiivset meeleolu börsil, arutles ta. Sageli tagasiostetavad aktsiad kustutatakse ning kasum aktsia kohta tuleb ka sama kasuminumbri korral suurem. Firma suhtarvud paranevad, mis aitab ligi meelitada täiendavaid investoreid, kirjeldas Tanilas.

Hapnikukraan valla

Keskpankade toetav intressipoliitika aitab eriti firmasid ja riike, mille võlakoormus on suur, avades vähemalt mõneks ajaks täiendava hapnikukraani, rääkis Tanilas. Probleemide lahendamine lükatakse tulevikku ning kahjuks väga ei mõelda, et hiljem on lahenduse leidmine märksa keerulisem ja kallim.

Keskpankade ekspansiivne rahapoliitika tähendab ühtlasi ka võlakirjade tulususe langemist ning hindade tõusu. "Kui üha enam võlakirju kaupleb turul negatiivse tootlusega, pannakse investorid sundseisu – soovid tootlust, osta aktsiaid! Kahjuks võib taoline poliitika tuua kaasa olukorra, kus aktsiate poole vaatavad ka investorid, kes pole portfelli volatiilsuse kasvuks valmis," hoiatas Tanilas.

Olukorras, kus paljude riikide makronäitajad on juba halvenenud ning ettevõtete kasumi teenimise võime nõrgeneb, võib üsna varsti mängu tulla ka investorite äraspidine psühholoogia. "Kollektiivselt hakatakse rõõmustama negatiivsete uudiste peale, mis tähendab keskpankade poolt täiendavat dopingut ja kasvavaid aktsiate hindu," selgitas ta,