Brexit

Sellegipoolest olid kõige suurema ajaloolise tähtsusega Briti parlamendivalimised, mille tulemused täna veel lõplikult selguvad. Siiski on paljud asjad juba reede varahommikuks selged:

TULEMUSED:

Boris Johnsoni juhitud konservatiivid võtsid ülekaaluka võidu, saades suure enamuse. 650-kohalises parlamendis saadi praeguste prognooside kohaselt ca 360 kohta.
Jeremy Corbyni juhitud Tööpartei sai hävitava kaotuse. Nende tulemus oli viletsaim alates aastast 1935.
Jeremy Corbyn on parteijuhina läbi kukkunud ning teatas, et enam tema juhtimisel valimistele ei minda.
Häving tabas taas ka kolmandat parteid, Liberaaldemokraate. Briti halastamatu valimissüsteem, mis kolmandaid parteisid julmalt karistab, jättis parlamendist välja ka nende juhi Jo Swinsoni.
Nigel Farage’i Brexiti partei jäi ilma ühegi mandaadita.
MIKS TULEMUS ON SELLINE:

 Valimiste põhiküsimus oli Brexit, see on briti poliitikas keskne (õigupoolest ainus) teema juba aastast 2016. Sealjuures on toetus Euroopa Liitu jäämisele juba pikka aega  selgelt suurem, kui lahkumisele. Sellegipoolest suutis euroskeptiline Jeremy Corbyn seda teemat ignoreerida ning üritas juttu juhtida teistele, valijate jaoks ebaolulistele ja kõrvalistele teemadele.
Valijate tüdimust Brexiti ummikseisust suutis ära kasutada Boris Johnson, kes lubas selle lõputu õuduse järsult lõpetada. Tal õnnestus loosungliku kampaaniaga tekitada illusioon, nagu lõppeks Brexit, kui tema võidab.
Nn. kõva Brexitit pooldav Brexiti partei ja konservatiivid tegid koostööd, ühendades jõud (ei kandideerinud üheski ringkonnas üksteise vastu). Euroopa Liitu jäämist pooldavad jõud sellist koostööd ei teinud, hääled ringkondades jagunesid kahe partei (Liberaaldemokraatide ja Tööpartei) vahel ja briti valimissüsteem karistas neid karmilt.
Jeremy Corbyn polnud “valimiskõlbulik”. Tema radikaalsus, valimiste peateema eiramine ja sukeldumine vasakpopulismi ei sobinud ka Tööpartei traditsioonilistele valijatele.
 Toimus ajalooline murrang. Põhja-Inglismaa tööstuspiirkondade valimisringkonnad on alati hääletanud Tööpartei poolt, neid nimetatakse Tööpartei Punaseks Müüriks. Seekord Punane Müür langes ehk praktiliselt täielikult hääletati konservatiivide poolt. Jõukamas lõunas omakorda toimus vastupidine liikumine, aga see polnud piisav, et valimisringkondades tulemust muuta. Suure ja ajaloolise muutuse taga on Põhja-Inglismaa sinikraede lootus, et Brexit peatab piirkonna allakäigu, lõpetab immigratsiooni, toob tagasi “vana hea Inglismaa”. Seda ei juhtu.
MIDA SEE TÄHENDAB BREXITILE

Brexit tuleb. Ilmselt lahkub UK formaalselt juba 31. jaanuaril Euroopa Liidust.
Siis alles tegelik Brexit ja õiged läbirääkimised algavad. Brittidel on siis ca pool aastat, et leppida Euroopa Liiduga kokku vabakaubanduskokkulepe, kuna see peab olema 2020. aasta lõpuks ka liikmesriikides olema ratifitseeritud. See on väga ebatõenäoline, oodata on üha uusi pikendusi.
See ei tähenda, nagu oleks britid hääletanud uuesti ja selgelt Brexiti poolt. Brexiti vastaseid on jätkuvalt rohkem, kui pooldajaid. Vastuseis Brexitile jääb alles pikaks ajaks ja ühiskond lõhki.
MIDA TÄHENDAB ÜHENDKUNINGRIIGILE

Tüdinud Brittide kurvastuseks jääb Brexit nende poliitikat domineerima veel kauaks. Selles mõttes oli Johnsoni ainus lubadus “Teeme Brexiti ära!” vastuoluline - Johnsoni võit tähendas Brexiti vaidlusi veel pikaks-pikaks ajaks.
Tulevikusuhete kokkuleppimisel sai Johnson lisaruumi, kuna ei pea sõltuma oma partei kõige radikaalsematest Brexiti toetajatest. Enamus on piisav, et nende soove mõnedes küsimustes eirata.
Johnsoni lepe on brittidele tegelikult keerulisem, kui  oli Theresa May poolt kokku lepitu, mis korduvalt parlamendis tagasi lükati. Selle praktilisel rakendamisel tekib mitmeid probleeme.
Oluliselt tõenäolisemaks muutus uus iseseisvusreferendum Šotimaal. Šoti Rahvuslik Partei oli Šotimaal väga edukas ning Šotimaa toetab kindlalt Euroopa Liitu jäämist.
Põhja-Iiri satub Johnsoni leppe tõttu, kus tollipiir asub Iiri meres, ühendkuningriigi sees, raskustesse. Ka seal võivad kuhjuda pinged.
Ühendkuningriik peab hakkama pidama kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi kõigi maailma riikidega, eeskätt Euroopa Liidu, USA ja Hiinaga. See neil kergelt ei lähe, puudub vastav võimekus ning kaal, et endale kasulikke tingimusi välja kaubelda. USA president Trump on lubanud head “diili”, aga hea saab see olema ennekõike USA-le. Briti huvide kaal on kahanenud.
Tööstuspiirkondade “sinikraed” võivad täiendavalt pettuda, kuna Johnsoni ja tema meeskonna nägemus Brexitist on risti vastupidine nende omale. Vana hea Inglismaa ei tule tagasi, Johnsoni nägemus on pigem midagi Singapuri-laadset: avatud majandus, vähe regulatsioone, vähe sotsiaalpoliitikat, palju immigrante, rohkem võimu finantshiidudele.
MIDA TÄHENDAB EESTILE:

Euroopa Liit on samuti ilmselgelt tüdinud lõputust Brexiti protsessist, see nihkub poliitiliste teemade pingereas kindlamalt tagaplaanile.
Kaubandusläbirääkimistel on brittide kaal väike ja nad võivad kasutada suhteid teistes valdkondades, et endale läbirääkimistel tuge leida. See võib puudutada ka kaitsealast koostööd Eesti ja UK vahel. Siiski on see ebatõenäoline - britid on tahtnud jääda julgeolekuvallas oluliseks tegijaks ja konservatiivid on võrreldes Corbyniga kindlasti NATO-meelsemad.
MIDA TÄHENDAB PAREMPOPULISMI OHJELDAMISE KONTEKSTIS

Radikaliseerumine vasakpopulismi suunal ei tööta. See ei ole vastus parempopulistidele, mida valijate enamus ootaks või oleks valmis toetama.