Elisa: kaabelinterneti pakkumisel ei saa vabast turust rääkida. Telia näeb pahatahtlikkust ja TTJA-l on kriitikat solvav kuulata
Viimasel ajal on olnud palju juttu Eesti suurimast telekomist Teliast, mis surub klientidele peale kiiremaid ja kallimaid internetipakette, millest keeldumiseks peab klient ise telekomiga ühendust võtma. Kampaania valguses on aga tekkinud taas ühiskondlik arutelu selle üle, kui suur on Telia konkurentsieelis sideturul ning mida riik selle osas ette võtta saab või kavatseb. Ka konkurendid pole olukorraga rahul, nagu selgub Elisa Eesti tegevjuhi Andrus Hiiepuu kommentaaridest Digigeeniusele. Telia ja TTJA näevad aga olukorda hoopis teistmoodi.
Ott Ajaots
30.01.2025 kell 17:23

Peamiselt puudutab Telia pea monopoolne olukord just kaabli kaudu interneti pakkumist. Siin peab Elisa juhi sõnul arvestama sellega, et Telia ainukontrolli all on juba Eesti Telefoni aegadest pärinev maa-alune kaablikanalisatsioonivõrk. Arvestades, et linnades on ebamõistlik ja kohati võimatu rajada paralleelset sidetaristut, peavad Telia konkurendid kliendini jõudmiseks rentima Telialt kaablikanalisatsiooni vaba mahtu, panema oma kaabli Telia sidetorusse ning jõudma nõnda piki tänavaid kliendini.

Sisuliselt on operaatoritel Telia taristu kaudu kliendini jõudmiseks kaks võimalust: kasutada Telia valguskaablit või taotleda juurdepääsu kaablikanalisatsioonile ehk mahutada oma kaabel Telia kaabli kõrvale maa-alusesse sidetorru, mida omab samuti Telia. Just viimane on Hiiepuu hinnangul Telia taristu kõige hinnalisem osa, kuid samas ka kõige suuremaks konkurentsi piduriks.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on kohustanud Teliat andma oma võrku kasutada teistele sideettevõtetele, et konkurendid jõuaksid oma tarbijateni piirkonnas, kus neil oma võrk puudub. TTJA sõnul kasutavad teised ettevõtted seda võimalust aktiivselt. Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu näeb aga nõudes mitmeid auke ja puudusi, mida Telia kasutab ära kohustusest kõrvale hiilimiseks ning nõnda konkurentidelt kaabelinterneti klientide kaaperdamiseks.

Telia ei lase konkurente sidetrassi ligi

Elisa tegevjuht räägib, kuidas Telial puudub igasugune huvi teisi operaatoreid “oma” kliendini lasta, mistõttu takistatakse ka konkurendi ligipääsu oma sidetrassile. “Praktikas on sagedased probleemid, kus juurdepääsutaotlustele vastatakse, et sidekanalisatsioon on juba täis, Telia enda jaoks broneeritud, ei tea täpselt, kus ja mis toru üldse jookseb ja kaarti, kust sidetorude kulgemist näha saab, ei ole anda ning kui isegi kaart leitakse, on see ärisaladus, mida teine operaator mingil juhul näha ei tohi,” räägib Hiiepuu.

Telia on TTJA otsusega tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, mistõttu on väga üldiselt Teliale riigi (TTJA) poolt pandud järgmised kohustused:
1. võrgule juurdepääsu kohustused reguleeritavale teenusele või võrgu osale, et teine ettevõte saaks võrku rentida;
2. mittediskrimineerimise kohustused: kõiki sideettevõtteid koheldakse võrdselt;
3. läbipaistvuse kohustused: teenuste tingimused on kõigile kättesaadavad;
4. juurdepääsu hinnaga seotud kohustused: erinevad hinna määramise metoodikad, näiteks kuludele orienteeritud hinnad, jaemüük-miinus metoodikad ja nii edasi.

Eriti drastilisena näeb Hiiepuu olukorda riigihangetes, kus osalemiseks peavad operaatorid jõudma oma kaabliga hanke teinud riigiasutuse eri asukohtades asuvate hooneteni ja seda sageli väga lühikese ajaga. “Kui selleks tuleb aga kasutada Telia sidekanalisatsiooni, kes samuti sellistel hangetel osaleb, on selge, et stardipakud ei ole selles jooksus teps mitte samadel kaugustel,” sõnab Hiiepuu.

Tema sõnul tuleb enne seda, kui saab hakata kaabliga mööda sidetorusid kliendini liikuma, läbida terve kadalipp Telia tehniliste tingimuste väljakauplemisel, mis ajakriitiliste riigihangete puhul tähendab sageli lisakulu, kuna Telialt on vaja hakata niinimetatud kiirtehnilisi tingimusi tellima.

Paralleelse sidetoru paigaldamine pole mõeldav

Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu näeb Telia suurimat konkurentsieelist võimus ja kontrollis kaablikanalisatsiooni kasutamise üle, kuna paralleelse trassi rajamine olemasoleva kõrvale on ebarealistlik. Probleemiks on asjaolu, et sidekanalisatsioon asub tänavate all, kus on sidetorudele ruumi niigi vähe. Lisaks valmistaks alternatiivse taristu rajamisel vältimatu tänavate üles kaevamine peavalu kõigile.

Rajada maa alla üks meeter kaablikanalisatsiooni on Hiiepuu sõnul alati suurusjärkudes kulukam, kui panna olemasolevasse torusse üks meeter kaablit jooksma. “See lihtsalt ei tasu kunagi ära,” lisab ta.

Kui teoorias peaks tarbijatel, kel jõuab tuppa vaid Telia kaabel, olema võimalik valida erinevate operaatorite vahel, siis reaalsuses osutub see Hiiepuu hinnangul teisele operaatorile lihtsalt sobimatult kalliks. Sama kinnitab ka Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak oma arvamusloos ERR-ile.

Pall on riigi käes

Hiiepuu ei näe probleemi niivõrd teenusepakkujate vähesuses, kuivõrd senises riigipoolse huvi vähesuses tagada sideturul kõigile osalistele võrdne positsioon ja võrdne võimalus kliendini jõuda. “Kui orienteerumisvõistlustel lastakse kaart teha oma küla mehel ja joosta lubatakse üksnes rada pidi, kus omakülameest ei segata – ei ole pärast põhjust imestada, et konkurents kehvapoolseks jäi ja osalejaid nappis,” räägib Hiiepuu.

Tema sõnul on aus konkurents võimalik üksnes ulatuses, mida regulaator ehk TTJA Teliale ette kirjutab ja praktikas jõustada suudab. “Olukorras, kus Telia kontrollib linnades üle 90% sidekanalisatsioonist, ei saa vabast turust kaabliga kliendi jõudmisel põhimõtteliselt rääkida,” lisab Hiiepuu.

Samuti peaksid võrdsed võimalused sidekanalisatsiooni kasutamiseks seaduse järgi tagama TTJA koostöös konkurentsiametiga, kuid praktikas on see olukord Eestis Hiiepuu hinnangul täpselt nii hea või halb, kui regulaatorid tahavad ja julgevad siin sekkuda.

Ta leiab, et Telia tõrksus lasta konkurente oma sidetaristu ligi on tingitud vananenud regulatsioonist. “Kaablikanalisatsiooni juurdepääsu tagama pidav tänane regulatsioon pärineb aastast 2017, on tänaseks lootusetult ajale jalgu jäänud ja on täis auke ja niinimetatud halle alasid, mis on võimaldanud sidekanalisatsiooni kontrollival ettevõttel reeglitest kõrvale hiilida,” sõnab Hiiepuu.

Ta toob näite, kuidas mõned aastad tagasi puhastas Telia vektoring-tehnoloogiale ülemineku ettekäändel kogu oma vaseühendustel baseeruva võrgu konkureerivate telekomide poolt renditud ühendustest. Nõnda kaaperdati ka kõik ühenduse otsas istuvad konkurentide kliendid, mida riik vaatas abitult pealt.

Samuti polnud riik kehtestanud kohustust, et Telia peaks alternatiivselt pakkuma konkurentidele võimalust kolida vaselt üle optikaühendusele ja nõnda jäigi Hiiepuu sõnul üle üksnes käsi laiutada ja nentida, et Telia turuosa oma vaseühenduste peal jõudis 100 protsendini.

Hiiepuu aga loodab, et TTJA on toonastest vigadest õppinud ning nüüd ettevalmistatav uus juurdepääsuregulatsioon tagab ausa konkurentsi ning välistab võimalused turujõudu pahatahtlikult ära kasutada.

Telia: Elisa väide on pehmelt öeldes vale ja pahatahtlik

Telia tehnoloogiajuht Andre Visse tunnistab, et Telia sidekanalisatsiooni turuosa ongi märkimisväärne, mistõttu on TTJA seda turgu ka karmilt reguleerinud ning kohustanud Teliat pakkuma kanalisatsiooni kõigile soovijatele kulupõhiselt reguleeritud ja auditeeritud hindadega, mis on firma sõnul ühed Euroopa madalamad. Samas on Visse sõnul kaablikanalisatsiooni puhul turul olukord selline, et teised teenusepakkujad seda eriti ehitada ega hallata ei soovi.

Väidet, et Telial puudub igasugune huvi teisi operaatoreid kaabli kaudu nii-öelda oma kliendini lasta, peab Visse pehmelt öeldes valeks ja pahatahtlikuks. Telia kaablikanalisatsioonidesse on tema sõnul paigaldatud üle nelja miljoni meetri teiste teenusepakkujate kaableid ja sealjuures on Elisa suurim rentnik 40%-ga sellest mahust.

Nii suurte rendimahtude puhul on tulnud ette üksikuid olukordi, kus renditaotlus saab keelduva vastuse. “Nende põhjused on objektiivsed – kaablikanalisatsioon on juba täis, tegemist pole Telia kanalisatsiooniga või antud trassil puudub üldse kanalisatsioon,” räägib Visse, lisades, et põhjuseks pole olnud Telia enda broneeringud ning tavaliselt leitakse tõrgete puhul mingi lahendus.

Ka riigihangete puhul ei mõista Visse konkurendi muret. “Telia kooskõlastab tehnilisi tingimusi kiiremini kui ükski teine riigiasutus või eraettevõte,” ütleb Visse. Ta lisas, et kiireloomuliste juhtumite korras saabki tehnilisi tingimusi kiirendatud korras ehk 5 tööpäeva jooksul vastava lisatasu eest ning seda võimalust kasutatakse aktiivselt, kuid riigihangete tähtajad on märksa pikemad kui 5 päeva ehk tavapäraselt 30 päeva, mistõttu ei kujuta selline tähtaeg endast mõistliku ajaplaneerimise korral probleemi ega loo Teliale konkureerimiseks mingit eelist.

TTJA-l on kriitikat solvav kuulata

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan ei mõista Elisa väidet, et Telial pole huvi oma kaabelkanalisatsiooni välja rentida. Ameti sõnul kasutavad konkureerivad telekomid massiliselt seda võimalust ning kui esineb probleemne olukord, siis tuleb sellest teavitada koheselt TTJA-d ning seejärel lahendatakse olukord järelevalvemenetlusega. Ametile saabub aastas aga vaid 1–2 kaebust.

Telia sidetrasside halduse läbipaistvust teistele sideettevõtetele on TTJA-l kavas suurendada, kohustades Teliat muuhulgas andma konkurentidele juurdepääsu digitaalsele andmebaasile, mis sisaldab detailset kaardivaadet. Nõnda saavad sideettevõtjad kiirel ja lihtsal viisil tutvuda Telia sidekanalisatsiooni taristu asukoha ja selle vaba mahuga.

Arvestades, et jõustuvate muudatuste taga oli mullu läbi viidud avalik turuanalüüs, mille käigus said kõik sideettevõtjad esitada oma arvamusi ja seisukohti, peavad TTJA eksperdid solvavaks kuulata, justkui ei lahendaks nad probleeme.

Ameti sõnul tõstetakse TTJA tegemata jätmisena esile asju, mis on tänaseks juba lahenduse leidnud või uute kohustuste otsusega kohe lahenemas. “See on valus ja me lihtsalt ei mõista seda,” lisab Gailan.

“Vaatame otsa faktidele: viimase 10 aasta jooksul on Telia turuosa langenud 57%-lt 50%-ni, samas Elisa turuosa kasvanud 20%-lt 33%-ni, turg liigub aina suurema konkurentsi tasakaalu suunas,” räägib Gailan.

Ta näeb riigi ülesandena luua sobilikku majanduskeskkonda, kuid lisab, et ka konkureerivad ettevõtjad ei saa jääda passiivseks, vaid peavad aktiivselt tarbijatele häid pakkumisi tegema, et turgu hõivata. “Nagu me ülalt numbritest näeme, see nii toimubki,” järeldab Gailan.

TTJA mäletab vektoring-tehnoloogia seika teisiti

Gailani sõnul mäletab ka TTJA nimetatud vektoringi juhtumit aastast 2018, kuid ei mõisteta, miks Elisa soovib selle piinliku loo taas esile tõsta. Nüüd soovib amet aga rääkida ära ka loo alguse.

Nimelt tellis TTJA sõnul konkurent Telialt sidekaablile juurdepääsu telefoniteenuse osutamiseks, mis oli soodsam toode, kui osta juurdepääs internetiteenuse osutamiseks. “Paraku toote tingimustega vastuolus hakkas ta kaablit kasutama oma klientidele siiski internetiteenuse osutamiseks,” räägib Gailan.

Kui aga Telia hakkas uuendama võrke kiiremale vektoring-tehnoloogiale, siis ei ühildunud operaatori internetiühendused uue tehnoloogiaga ning tekkis oht, et need ei toimi edaspidi. “Telefoniteenust, mille jaoks alternatiivne operaator need kaablid algselt tellis, ei oleks see muudatus üldse seganud,” sõnab TTJA sideosakonna juhataja, lisades, et amet ei saanudki vektoring-tehnoloogiale üleminekusse sekkuda, kuna TTJA-le polnud teada, et keegi neid ühendusi interneti jaoks kasutab.

Ka Telia leiab, et antud teemat, mida on ajalooliselt käsitelnud ja kontrollinud nii TTJA kui ka konkurentsiamet, soojendab konkurent üles valeväidetega. Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse hinnangul polnud Elisa vaskkaablitest loobumine kunagi seotud Telia vektoring-tehnoloogia rakendamisega, vaid see algas juba 2009. aastal. “See tähendab, et Elisa loobus ise aasta-aastalt üha suuremas mahus vasepaaride kasutamisest,” räägib Visse.

“Elisa vaskkaablipaaride kasutus jõudis 2020. aastaks nullini ehk vaskkaablite kasutus ja vajadus oli juba viis aastat tagasi Elisa poolt olematu,” lisab Visse.