Ekspress küsis politseilt välja andmestiku, milletaolist Eesti ajakirjanduses varem avaldatud pole. Koos meie uurimistööga võimaldab see senisest märksa täpsemalt öelda, kes panevad toime lastevastaseid seksuaalkuritegusid.

Matthias Kalev
Matthias Kalev
[email protected]
Kerttu Jänese
Toimetas:Kerttu Jänese
[email protected]

16 min
„Kuidas läheb?“ alustas Veljo, 57aastane abielumees möödunud aastal sõnumivestlust Liisu-nimelise tüdrukuga.

„Normilt läheb,“ vastas Liisu.

„Kas sa mu riista tahad näha?“ asus Veljo kohe asja kallale.

„Ma 12. Vana sa?“

„17,“ valetas Veljo. „Mis arvad?

„Ma ei tea, pole varem näind.“

Veljo sellest ei hoolinud, vaid läkitas oma suguelundi pildi teele. Ja uuris edasi: „Tahad videos ka näha?“

„Ma noor.“

„Keegi ei tea ju,“ julgustas Veljo. Seejärel algatas ta videokõne, millest sai tema masturbeerimise otseülekanne.

Sellise jutu ja käitumisega mehi on Eestis veel hulganisti. Kuid Ekspressil õnnestus selgitada välja, et hoolimata samalaadsest käitumismustrist on nende taust kardinaalselt erinev.


Veljo saatusekaaslased
Politseilt välja küsitud andmestik sisaldas nimekirja juhtumitest, kus kas tänavu või eelmise aasta lõpus on menetletud kedagi seoses lastevastase seksuaalse väärkäitumisega. Lisaks Veljo kohta käivale infole oli politsei saadetud tabelis veel peaaegu sada andmerida, kus kirjas teo toimepanijate amet, nii kurjategija kui ka ohvri vanus, kuriteo täpsem liik jne.

Paljude pedofiilide nimi õnnestus meil endal välja uurida, samuti nende emakeel. Lisaks tutvusime nii Tallinnas kui ka Tartus mitmete kriminaalasjade detailidega. Viimaks helistasime seksuaalkurjategijatele endile, et uurida nende motiivide ja käitumise tagamaad.

Selle põhjal saamegi anda erakordse sissevaate: milliseid kuritegusid eri vanuses inimesed toime panevad, kas eesti ja vene emakeelega pedofiilide käitumismuster erineb kuidagi, mis soost nad on ja palju muud.

Miks me pedofiilidest kirjutame
On vähe asju, mis raputavad ühiskonda samavõrd põhjalikult nagu lastevastased seksuaalkuriteod. Seega pole ka imestada, et inimesed on alati tundnud huvi, kes ja miks meie laste turvalisust sellisel viisil ohustavad ning kas neid inimesi saab kuidagi massi hulgast eristada, et enda lähedasi kaitsta.

Teadustööna siin esitatut siiski käsitleda ei maksa. Silmas tasub pidada sedagi, et kuna iga kriminaalmenetluse peategelase kohta samaväärses koguses infot välja selgitada ei õnnestunud, on mõningad statistilised järeldused tehtud teistest väiksema valimi pealt. Üksikute pedofiilide põhjal laialdaste järelduste tegemisest oleme aga hoidunud.

Alaealisevastase seksuaalse väärkäitumise paneb suure tõenäosusega toime mees. Politseilt saadud 94 lastevastase seksuaaltegevuse menetlust kajastavas andmestikus õnnestus meil tuvastada 34 „väärkäitunu“ sugu. Nende hulgas polnud ainsatki naist.

Eelmisel aastal sattus politsei huviorbiiti 24-aastane eesrindlik tudeng Ergo.

Laste seksuaalväärkohtlejate maastikul võiks tema kohta öelda Harju keskmine. Jamadesse mässis Ergo end Snapchatis. Seal on ta kibe käsi. Eelmise suve alguses tegi Ergo seal endale juba kolmanda konto. „Eesmärgil suhelda seal erinevate inimestega,“ põhjendas ta hiljem ülekuulamisel uurijatele.

Snapchatis hakkas ta endale suvalisi kasutajaid sõbraks lisama. „Mõni kasutaja, kes oli vanuselt alaealine, jätsin ka alles,“ tunnistas ta.

Suhtlemise kõrval on Ergol veel teinegi hobi: alastipildid.

„Kunagi nägin internetis, et tehakse sellist asja, et raha eest saab näiteks küsida naistelt pilte neist pesuväel või alasti,“ selgitas ta politseile. „Esimene kord, kui seda proovisin, sain naisterahvalt pildi paljastest rindadest ja selle eest tegin talle rahaliselt pangaülekande.“

Ergo leiab tüdrukuid, kellele pakkumine teha, ka Snapchatist.

„Snapchatis ma suhtlesin peamiselt seksuaalsetel teemadel,“ märkis ta. „Olen vestelnud kokku seksuaalsetel teemadel 5–10 naisega, kes on öelnud oma vanuseks alla 18 aasta.“

Peaasjalikult on tüdrukud olnud aasta-paari kaugusel täisealiseks saamisest. Kuid mitte alati.

Vähemalt korra valetas Ergo end partneri ärarääkimiseks 17aastaseks. Tema teele on sattunud ka kõigest 13aastane vestluspartner. See tõmbas politsei tähelepanu.

13aastasega rõlgeid sõnumeid vahetanud Ergo on muus osas igati eeskujulik kodanik. Ülikooli kõrvalt töötab ta omajagu tähelepanu pälvinud tehnoloogiaettevõttes. Erialaselt läheb tal sedavõrd hästi, et ajakirjandus on ta tituleerinud koguni Eesti suurimaks tulevikulootuseks oma valdkonnas.

57aastane abielumees Veljo on aga põhiharidusega töövõimetuspensionär. Ergoga ei ühenda teda peaaegu miski – välja arvatud see, et mõlemad on lastega internetis rõvedat juttu ajanud.

Ülim eripalgelisus ongi Eesti pedofiilide hulgas tavaline. Nende seas leidub nii lihttöölisi kui ka pikka haridusteed nõudvate erialade esindajaid, nii võrdlemisi edukaid ettevõtjaid kui ka omajagu ametlikult töötuid.


Eri vanuses eri teod
Politsei kogutud andmete varal võib väita, et mida vanemaks inimene saab, seda ebatõenäolisemalt paneb ta toime lastevastase seksuaalse väärkäitumise. See tõenäosus väheneb iga elukümnendi ületamisega.

Kuni 29aastaseid, kes on jäänud vahele lastevastase seksuaalse väärkäitumisega, on meie andmestikus üle kolme korra rohkem kui 50–59aastaseid ja üle 16 korra rohkem kui üle 70aastaseid. Ergo kuulub seega vanusegruppi, kus jäädakse pedofiilsete tegudega vahele kõige sagedamini.


Vanusega on seotud ka väärkäitumise viis. Kuni 29aastastele toob ligikaudu kolmel neljandikul juhtumitest kriminaalasja kaela lasteealiste n-ö ahvatlemine. See tähendab, et otsivad lastega reaalset kontakti – teevad midagi sellist nagu Ergo.

Elukaare edenedes ahvatlemise tõenäosus kahaneb. Veel 50. eluaastates on võrdväärselt tõenäoline, et pedofiil jääb vahele kas lasteporno vaatamise, allalaadimise, kollektsioneerimise või lapsega kontakti loomisega – nagu Veljogi. Sealt edasi muutub märksa tõenäolisemaks, et pedofiil tabatakse lasteporno tõttu.


94 väärkäituja hulgas leidus ka lapsi endid, täpsemalt kolm. Nimelt algatatakse lastevastase seksuaalse väärkäitumise tõttu Eestis aeg-ajalt kriminaalasju ka laste kohta. Need on juhtumid, kus näiteks 15aastane poiss vaatab pornot, milles osaleb keegi sama vana. Pärast eeldatava kriminaali vanuse tuvastamist need kriminaalasjad enamasti siiski lõpetatakse. Selle tõsiasja tõttu ei saa ka päris kõiki politsei andmestikku kuulunuid pedofiiliks tembeldada.

Suurpere isadest üksikute huntideni
40aastane põhiharidusega Kaido, kes teenib Lõuna-Eestis leiba masinate rooli keeramisega, on suurpere isa.

Kaidole meeldivad ka võõrad lapsed, aga teistmoodi. Möödunud aastal tutvus ta sotsiaalmeedias 14aastase tüdrukuga. Ei läinud palju aega, kui Kaido hakkas temaga rõvejuttu puhuma. Näiteks kuulusid tema repertuaari seesugused sõnumid:

„Mis sa täna selga panid?“

„Mmm... tee pilti.“

„Näita musi rinnakaid ka.“

„Tahad mu riista ka näha?“

„Sa võiksid mul kõvaks ajada.“

„Sa võiksid mul kõvaks ajada.“

Suurpere isa Kaido sõnum võõrale lapsele
Tema eakaaslane, 40aastane kõrgharidusega, lastetu ja vallaline tallinlane Andreas elab ema korteris. Kui on teada, et ema sinna vahel käima tuleb, paneb Andreas mehaanikutööle minnes oma magamistoa ukse lukku. Sest ta kogub seal toas igasugust pornot. Ka lapsi kujutavaid materjale. Nii juba pikki aastaid.

Kaido ja Andrease valisime ilmestamaks tõsiasja, et pedofiilsete kalduvustega inimesi leidub nii pereinimeste kui ka üksikute hulgas. Et emmas-kummas grupis laste ihalejate hulk teisest märkimisväärselt erineks, Ekspressil tuvastada ei õnnestu.

Niisamuti ei leia me pedofiilide andmestikust täiskasvanute paarisuhetest tuttavat mustrit, et inimesed soovivad oma elutee edenedes enamasti enda kõrvale ka üha vanemat partnerit. Andmed ei osuta, et näiteks 60. eluaastate keskpaigas pedofiilid huvituksid keskeltläbi vanematest lastest kui 20. eluaastate keskpaigas pedofiilid.


Venelased vs. eestlased
Politsei jagatud andmestiku põhjal pole võimalik väita, et eesti või vene emakeelega isikud paistaksid teisest grupist suuremal määral lastevastase seksuaalse väärkäitumisega silma. Andmestikus õnnestus meil tuvastada kokku 34 inimese emakeel. 26 juhul oli emakeel eesti keel, nii et see suhe on ligikaudu selline nagu eesti emakeelega inimeste esindatus Eesti rahvastikuski.

Niisamuti ei erine pedofiilsete kalduvustega eestlased ja venelased märkimisväärselt mõne muu demograafilise näitaja poolest. Andmestikku jõudnud eestlaste keskmine vanus on 37,7, venelastel 41,1 eluaastat.

Kuid on siiski midagi, mille poolest eesti ja vene emakeelega seksuaalkurjategijad teineteisest kardinaalselt erinevad.


Nimelt jäävad venelased märksa sagedamini vahele lastepornoga. Lastega kontakti loomisega vahele jäänute hulgast ei suutnud Ekspress tuvastada ainsatki venelast. Siinkohal on oluline märkida, et kokku õnnestus meil emakeel tuvastada alla 40% andmestikku kantud seksuaalkurjategija puhul.

Nagu teisedki vene emakeelega isikud jäi lasteporno kollektsioneerimisega vahele ka tollal insenerina töötanud 27aastane Nikita.

Et talle huvi pakkuvat materjali leida, sukeldus Nikita tumeveebi. Sealt leidis ta veebilehe, mis pakub kõiksugust lastepornot. Nikita jõudis sel veebilehel askeldada üle kahe aasta.

„Huvi on olnud ainult virtuaalmaailmas,“ selgitas ta ülekuulamisel oma lastepornokiiksu. „Kindlasti ei juhtuks seda, et see kanduks reaalmaailma üle.“

Seevastu eestlased lastepornoga sisuliselt ei jäägi vahele. 26 isikust, kelle emakeeleks tuvastasime olevat eesti keele, koguni 22 sattus politsei huviorbiiti lapse või laste ahvatlemise tõttu.


Ohvrid ja eelistused
Nii nagu Ergo ja Veljo leiavad paljud teisedki pedofiilid oma ohvrid internetist. Vähemasti Ekspressi kasutuses oleva andmestiku põhjal joonistub ilmselge trend: tänavatel varitsevad kommionud on nüüdseks kas välja surnud või interneti kolinud. Lapsi tuleks seetõttu hoiatada ennekõike sotsiaalmeedias ringiluusijate eest.

See aga ei tähenda, et seksuaalkurjategijad lastega pärismaailmas kontakte ei looks. Politsei andmestiku varal võib väita, et seesugune suhtlus ei alga mitte võõra inimese ja lapse vahel, vaid kurjategijad leiavad ohvri hoopis ringkonnast, kus igapäevaelus tegutsevad.

Näiteks 58aastasest Ennust sai mõne aasta eest hirmus suur spordifänn. Täpsemalt hakkas teda huvitama üks kindel ala, mille jätame ohvri tuvastamise välistamiseks nimetamata.

Ennu lemmikatleet oli tema peretuttavate laps. Kui laps areenile astus, katsus Enn alati kohal olla. Kuni päevani, mil Ennu tegevus tähelepanu köitma ja kahtlust äratama hakkas. Peagi tuvastas politsei, et Enn polnud mitte üksnes jäädvustanud videoid ja pilte lapse kõige paljastavamatest spordihetkedest. Kuvasid, kuhu tal oli õnnestunud talletada lapse kõige intiimsemaid kehaosi, oli ta lausa ilmutada lasknud.

Ilmselgelt polnud seksuaalne huvi laste vastu Ennul tekkinud üleöö. Kui politsei tema kodu läbi otsis, tuvastati tema kollektsioonist umbes 2500 fotot, kus oli seksuaalselt kujutatud alla 14aastaseid. Tõsi, selle massi oli Enn hankinud internetiavarustest.


Trendi, et pedofiilid leiavad ohvri oma lähedaste hulgast, kinnitab ka justiitsministeeriumi statistika. Viimaste andmete järgi panevad päris maailmas, mitte veebis, lõviosa lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime nende tuttavad. 49% juhtumite puhul osutub pedofiiliks kas pereliige või sugulane, 34% juhtumite puhul muud tuttavad. Päris võõraid on toimepanijate seas alla kümnendiku.

Ülestunnistamine, eitamine ja selgitused
Kui ema korteris elav 40aastane Andreas politsei ülekuulamisele toodi, eitas ta kõike: tema ei teadvat ei oma arvutist ega mujaltki avastatud meeletust hulgast lastepornost vähimatki!

„Soovisin tegelikult leida ja alla laadida täiskasvanutele mõeldud sisu ehk siis materjali, kus on täiskasvanud inimesed erootiliselt või pornograafiliselt kujutatud,“ väitis ta.

Selle versiooniga on aga üks suur mure: nimelt astus Andreas sama reha otsa korduvalt. Üle kümne aasta vältel lisandus tema mälukaartidele, -ketastele ja -pulkadele regulaarselt tuhandeid lastepornot sisaldavaid faile. Veelgi veidram on, et Andreas ei tõtanud soovimatut ja illegaalset materjali kustutama, vaid hoopis kategoriseeris seda.

„Kui sain aru, et kaasa on tulnud ka faile, kus on kujutatud lapsi erootiliselt või pornograafiliselt, siis neid ma korra vaatasin ja tõstsin kõrvale mingisse teise kausta,“ selgitas ta uurijatele, kes tuvastasid: vähemalt ühel juhul oli Andreas lastepornot teistelegi huvilistele allalaadimiseks veebi riputanud. Et tal oleks mingisugunegi seksuaalne huvi laste vastu, eitas Andreas sellest hoolimata kategooriliselt menetluse lõpuni.


Nagu Andreaselgi pole enda sõnutsi vähimaidki pedofiilseid tunge ka pedagoogil, kelle eesnime jätab Ekspress ohvri kaitseks avaldamata. Tema kohta alustati kriminaalmenetlust endast mitukümmend aastat nooremale juhendatavale saadetud tugevalt seksuaalse alatooniga sõnumite pärast.

Pikemas telefonivestluses Ekspressiga ei eita mees, et tema käitumisviis oli vale. Küll aga juhib ta tähelepanu, et igas seesuguses olukorras on kaks poolt. Seejärel põhjendab ta pikalt ja laialt, kuidas tema käitumise tingis lapseealise juhendatava initsiatiiv. Ja see, et ta oli vesteldes purjus.

Igas seesuguses olukorras on kaks poolt.

seksisõnumeid saatnud pedagoog
Enamik laste väärkohtlejaid, kelle põhjendustega meil kas nende endi suu läbi või menetluse materjale lugedes tutvuda õnnestub, tehtut ei salga. Nende keskne vabandus on hoopis, et tegu oli ühekordse asja või erandjuhtumiga. Praeguseks olla nad oma veast aga väidetavalt õppinud ja eluga edasi liikunud.

Midagi sellist räägib telefonivestluses Ekspressile ka helge peaga tudeng Ergo. Ta olevat rääkinud Snapchatis sedavõrd paljude tüdrukutega, et kes täpselt oli neist 13-, kes 16- ja kes 21aastane, ta enam ei mäleta. Praegu käib Ergo oma käitumise mõtestamiseks psühhiaatri juures.

Sama teed astub ka Nikita. Et tema seksuaalsed tungid normaalsed pole, mõistvat ta täielikult. Nikita selgitab Ekspressile telefonis, et kõik sai alguse sellest, et ta ise langes 14aastasena pedofiili ohvriks. Nüüd töötabki ta enda sõnutsi koos psühhiaatriga selle nimel, et lastepornohuvist lahti saada. Maailmas on tehtud üksjagu uuringuid, mis tõepoolest osutavad, et pedofiilsete tungidega inimeste hulgas leidub ühiskonna keskmisest enam neid, keda on lapseeas seksuaalselt väärkoheldud. Ehk teisisõnu: pedofiilia toodab pedofiiliat.