Eesti Päevaleht
Uudised01.01.2022, 11:35

Tallinna pitsakett jälgis oma alluvaid kaameratest nii salaamit ladumas kui ka riideid vahetamas (304)

Andmekaitse inspektsioon on oma töötajaid filmiva Tallinna pitsarestoraniga üle kahe aasta maid jaganud.

Telelavastusest „Päkapikula” on tuttavad Piiluri laulusõnad: „Ma piilusin põõsast ja põrandapraost”, mis passivad iseloomustama andmekaitse inspektsiooni üle kahe aasta kestnud menetlust pitsaketi kohta.


Juba 2019. aasta augustis alustas andmekaitse inspektsioon (AKI) järelevalvemenetlust osaühingu VIP Shop suhtes, millele kuuluvad Dodo Pizza söögikohad. Pitsarestoran pakub oma kodulehel otseülekannet nende kolme Tallinna restorani köögist. Nii näebki töötajaid kulpide kaupa tomatipastat pitsadele laiali määrimas ja teisi koostisosi hoolikalt taignale ladumas. Kuigi töötajate näod on automaatselt udutatud, ei paista süsteem ideaalselt funktsioneerivat, sest vahepeal on mõne töötaja nägu osaliselt või tervenisti näha. Lisaks kehtivad töötajate filmimisele kindlad reeglid, mille järgimist AKI rangelt nõuab.

Dodo Pizza omanikud olid selgitanud, et otsepildi edastamine restoranide köökidest olevat miski, millega töötajad on töölepingut allkirjastades nõustunud. AKI sellega rahule ei jäänud, vaid nõudis selgitust, kas töötajatele on tutvustatud isikuandmete kaitse üldmäärusel loodud andmekaitsetingimusi, mis käsitlevad jälgimisseadmete kasutamist. Kui seda töötajatele tutvustati, tahtis AKI teada, kuidas ning millal seda tehti.

Kontroll lükkas omanike väited ümber


Kirjavahetus AKI ja pitsarestorani vahel kulmineerus möödunud aasta augustis kontrolliga Sõpruse puiesteel asuvas Dodo Pizza söögikohas. Kuigi varem oli ettevõte väitnud, et filmimisest keeldunud töötajad saavad tegutseda kaamerata ruumis, siis AKI tuvastas vastupidise. „Kaamerad olid kõikides tööruumides. Seega ei saa pidada töötajate nõusolekut vabatahtlikuks,” seisab AKI järelevalvemenetluses. Lisaks ei olnud töötajad informeeritud andmekaitse tingimustest, peale selle ei teatud, et töötajatel on õigus enese filmimisest keelduda.

Selgus seegi, et üks kaamera oli paigutatud pitsarestorani riietusruumi.

Ent selgus seegi, et üks kaamera oli paigutatud pitsarestorani riietusruumi. Töötajate sõnutsi tuleb seal vahetada kõik riided peale aluspesu, seega oli kaamerasilm suunatud vaid ihupesus töötajatele. Pitsaketi omanik selgitas, et riietusruumis tuli töötajaid jälgida varguste tõttu. Riietusruumis olid küll lukustatavad kapid, kuid neid polnud piisavalt kõigile töötajatele.


„AKI-le jäi juba siis arusaamatuks, miks tööandja ei võtnud kasutusele alternatiivseid meetmeid ehk ei paigaldanud kappe juurde, või kui kapid olid avatavad vaatamata lukule, ei vahetanud neid selliste kappide vastu, mida ei saa ilma võtmeta avada või juhul kui asjad kappi ära ei mahtunud ei paigaldanud suuremaid kappe,” tõi AKI välja viisi varguste vältimiseks. Lisaks puudusid sildid, mis annavad korrektselt teada, et töötajaid filmitakse. AKI andis pitsarestoranile enam kui viis kuud selliste siltide tellimiseks-paigutamiseks, kuid Dodo Pizza ei teinud seda ikkagi.

Peale selle olid töötajad pideva kaamerasilma jälgimise ajal lõunapausil einestades. See pole lubatud, tööpausideks ja puhkuseks mõeldud ruumid peavad olema kaamerateta. AKI rõhutas, et pidev jälgimine tekitab stressi ja restoranide omanik pole kaameratele alternatiive tõsiseltvõetavalt otsinud.

Kaamera eesmärk tuleb täpselt ära selgitada, lisaks peab põhjendama, miks ei sobi teised meetmed.

AKI selgitas, et kaamera eesmärk tuleb täpselt ära selgitada, lisaks peab põhjendama, miks ei sobi teised meetmed. „Kui kaamerat kasutatakse vara kaitseks, siis tuleb täpselt kirjeldada, milles seisneb oht varale ning miks see oht on realistlik. Kaameraid ei saa kasutada hüpoteetilise ohu tõttu. Kirja tuleb panna kõik eesmärgid, milleks kaameraid reaalselt kasutatakse,” kirjutas AKI menetlusdokumendis.


„Kohapealse kontrolli põhjal on inspektsioonil arusaam, et andmetöötleja kontrollib kaamerate kaudu töötajate tööd,” märkis AKI veel. Miks restoran oma töötajaid nii intensiivselt kaameratega jälgida tahtis, pole selge, kuna ettevõte ei soovinud Eesti Päevalehe küsimustele vastata.

Menetlus pole lõppenud

Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro ütles, et menetlus veel kestab ning seni pole ettevõttele sunniraha määratud. Küll aga on pitsakett kinnitanud, et nüüdseks on kaamerad töötajate riietusruumidest maha võetud.

„Sarnaseid juhtumeid tuleb inspektsiooni praktikas ette üsna sageli. Tööandjad eksivad andmekaitse reeglite vastu kaamerate kasutamisel nii teadmatusest, kui vahel paraku ka soovist kasutada kaameraid lubamatutel eesmärkidel,” nentis Iro.


Kaameraid võib küll turvalisuse või vara kaitsmise eesmärgil paigaldada, aga see eeldab, et muid võimalusi pole.

Iro rõhutas, et kaameraid võib küll turvalisuse või vara kaitsmise eesmärgil paigaldada, aga see eeldab, et muid võimalusi pole ning töötajate privaatsus ja turvatunne pideva kaameravalv tõttu ei kannata.

„Pidev jälgimine võib põhjustada töötajates stressi ja ärevust. Eriti juhul, kui ettevõttes puudub läbipaistvus kaamerapildi kasutamise eesmärkide osas. Täiendavalt võib see inimesele kaasa tuua muid probleeme, näiteks tööalast kiusamist, diskrimineerimist,” kõneles Iro.

Kuna videovalve võib sügavalt mõjutada inimeste mõtlemist ja tegutsemist, samuti sõna- või otsustusvabadust ning sel on tugev riive privaatsusele, soovitab inspektsioon kaaluda enne alternatiivseid meetmeid.

Valvekaamera võib stressi tekitada

Tööandja peab kaamerate kasutamisel põhjalikult kaaluma, kas kasu ületab kahju.

Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa selgitas andmekaitse inspektsiooni tellitud õppevideos, et kuigi valvekaamerad töökohal on mõeldud turvatunde lisamiseks, võivad olla sellel tagajärjed töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele.

“Pideva jälgimise all olemine tekitab küsimusi: kas mind ei usaldata, kas ma peaksin veel ja paremini töötama, kas ma peaks lisaks ka end pidevalt kontrollima, et ma midagi kohatut ei teeks?” kõneles Oidermaa. Ta lisas, et sääraste küsimustega maadlemine laseb inimesel vähem keskenduda oma tööle ning tagajärjeks on ärevus ja stress, mis omakorda võib tuua kaasa läbipõlemise riski, eksimused ning pingestada suhteid töökohal.

Kui valvekaamerate kasu hinnatakse suuremaks kui neist tekkida võiv kahju, peaks arvestama privaatsuse vajadusega töökohal. “Kindlasti peaks olema nurgakesi, kus tead, et saad olla päris omaette,” kõneles psühholoog õppevideos.