«Mis oleks, kui paneks Postimehe kinni?» küsib Vilja Kiisleri päevaintervjuust kolmandat nädalat taastuv kultuuriminister Ruuben Kaalep oma esimese tööpäeva pärastlõunasel koosolekul, kui kabinet üle vaadatud ja tutvusring majas tehtud.

«Nii, järgmiseks saadame oma koju tagasi need kolm keemiarünnakutest pääsenud Damaskuse perekonda,» annab siseminister Henn Põlluaas migratsiooniosakonnale korralduse ja veab seinal olevale Eesti kaardile Haapsalu kohale punased ristid.

«Kuulsin, et Transferwise’il olla õnnestunud Tallinna kontorisse tööle võtnud mitu kaltsupeast «analüütikut». Ole hea, tee see firma korda,» sosistab IT-minister Urmas Espenberg asekantsler Siim Sikkutile kõrva ja lööb talle pihku oma erutusest väriseva ülemusekäe.

Viimastel päevadel on palju räägitud demokraatiast. On räägitud 99 000 valijast. On kõlanud ideed eksperimenteerida EKRE valitsusse lubamisega, flirditud tõsimeeli mõttega äärmuslike poliitiliste vaadetega tegelasi sel teel tasalülitada

Aga vaadakem ehk veelkord peale EKRE valimisprogrammile ja räägime siis demokraatiast uuesti. Meile ei vaata sealt vastu poliitiline äärmuslus vaid lubadused panna toime inimsusevastsed kuritegusid, hävitada sõna otseses mõttes füüsiliselt sõnavabadus ja saata manalateele kohtuvõimu sõltumatus. Kas me näeme tõesti neid EKRE valimislubadustest inspireeritud vestlusi meie riigiametites?

Kas me ikka anname endale aru, et Ratas, Helme ja Seeder arutavad Stenbockis neil päevil tõsimeeli selle üle, kas panna koalitsioonilepingusse EKRE valimislubadus «aidata kaasa sõdades kannatanud piirkondade ülesehitamisele, saates sinna tagasi Eestis viibivad pagulased».

Saata maatasa tehtud küladesse kindlasse surma tagasi perekonnad, kellele Eesti on olnud valmis ulatama abikäe ja neid siin majutanud. Hüljata rahvusvahelised lepingud, millega Eesti on riigikogu tasemel liitunud.

Kas me ikka anname endale aru, et demokraatia varjus on võimukõnelustele kaasatud tegelased, kes on lubanud sulgeda infokanalid, mida nende meelest on «Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad». Arvestades seda, et Postimees oli selle erakonna arvates EKRE (loe: Eesti) suhtes kõige vaenulikum infokanal, siis…

Äkki peaksime küsima, maailmavaade see on, mis talle ebameeldivaid infokanaleid sulgema hakkab või abivajajaid surma saadab? Ei, siin pole midagi tegemist konservatismi, liberalismi, rahvusluse ega isegi mitte poliitilise mis iganes spektri äärmuslusega. See on populismi ja mis iganes muude vahenditega võimule pääseda soovijate vaikiva diktatuuri kehtestamise püüdlustega. See oleks sulaselge inimeste põhiõiguste kuritegeliku ründega.

Näiliselt väiksematel lubadustel ei maksa pikemalt peatudagi. Mind kui tehnikaportaali toimetajat paneb ehk enim kulmu kergitama lubadus saata välja kõik meie idufirmades töötavad välisspetsialistid, kes saavad vähem kui kolmekordset keskmist palka.

Rail Baltic ja rahvusvahelised riigihanked lõpetatakse, justiitsreform allutab kohtud päevapoliitikale, halli passi omanikud kaotavad valimisõiguse … ja see piinlik abortide teema.

Need on lubadused ja ideed, mida see seltskond maailma asjadest arvab. Ja see on alles algus. Ei, EKRE, ei. Demokraatia võib tuua ajutist valimisedu ka sellistele vaimusünnitistele,  mis on läinud kaugele eemale lihtsalt poliitilistest vaadetest, kuid kas me ikka tahame elada riigis, kus neil on lastud muutuda riigi ametlikuks poliitikaks.

Tõsi, ainus positiivne nähtus EKRE juures on see, et ta aitas valimiskünnise all hoida mõnes mõttes veelgi ohtlikuma nähtuse nimega Eesti 200. Peab ikka eriliselt haige inimmõistus olema, mis paneb ühe jüngri oma vankris oleva sülelapsega EKRE miitingul lava ees Varro Vooglaidi kõne ajal ringitama ja väljakutsuvaid hüüdeid hüüdma. See provokatsioon oli juba reaalne oht ühe väikese inimlapse elule ja tervisele. Lisaks veel natsiaegu meenutav provokatsioon trammipeatuse reklaamidega.  Sellest piisab, hüvasti.

Muide, kas praegustel võimukõnelustel osalevad Kesk ja Isamaa ikka loevad ja kuulevad, mida teisel pool lauda istujaid sealt lahkudes on neil päevil postitanud juudivaimuliku ründamise kohta Tallinnas või mida arvanud türklastest seoses Hollandi trammitulistamisega?

Jah, poliitkõneluste esimene nädal on näidanud, et EKRE on nõus võimule pääsemise nimel loobunud kõigist oma põhilubadustest - alates omaette ametina tegutsevast sõjaväestatud piirivalvest ja lõpetades metsamaa müügi piiramisega välismaaastele. Minu arvates on need loobumise märgid tulevikku silmas pidades eriti ohtlikud.

See ei olnud mu poliitiliselt kaldu repliik, mis ründab mõningaid poliitilisi vaateid. See oli repliik, mis ründab kuritegevust, labasust, ebainimlikkust, diktatuurijanu ja inimõiguste rikkumisi.