Kaheksa eestlast USA miljardipettuse keskmes.

Üks miljardipettusega seotud süüdistatavatest mängis veel nädal enne vahistamist Maardus jalgpalli liigamängu, sekkudes Kuressaare U21 meeskonna vastu 68. minutil vahetusest.

USA justiitsministeerium teavitas esmaspäeval ajaloo suurimast, 14,6 miljardi dollarini ulatuva tervishoiupettuse paljastamisest. Süüdistus esitati 324 inimesele.

Haarangu olulisimaks osaks osutus operatsioon Gold Rush (ee Kullapalavik), mis tõi 29 inimesele süüdistuse rahvusvahelises kuritegelikus organisatsioonis osalemises. Venemaaga seostatud organisatsiooniga seotult taheti USA tervisesüsteemi petta 12 miljardi dollari ulatuses.

29-st süüdistuse saanust vahistati 12 eelmisel nädalal. Kaheksa neist on eestlased, kellest neli tabati Eestis ja võeti Harju maakohtu määrustega möödunud nädalal väljaandmiseks vahi alla. Seitse inimest peeti kinni USA lennujaamades ja Mehhiko piiril, kui nad püüdsid riigist põgeneda.

Süüdistuse kohaselt tegutses grupeeringu eestlastega seotud punt hiljemalt 2022. aasta augustist 2024. aasta septembrini. Pettus käis nii, et Medicare’ile ja lisakindlustajatele esitati võltsitud arveid, kuid kurjategijate hallatavad ettevõtted ei olnud nõuetel näidatud tarbeid kunagi väljastanud ega kavatsenudki seda teha.

Eestlased osalesid pettuses DME (durable medical equipment) ehk nö vastupidavate meditsiinitarvete valdkonnas tegutsevate ettevõtete variomanikena, kullerite ja värbajatena.

Eestlased organisatsioonis

Eestlastega koos süüdistuse saanud pundi pealik oli venelane Imam Nakhmatullaev. Tema instrueeris kogu eestlastega seotud pettuse tegevust ja oli Venemaalt juhitava organisatsiooniga lähemalt seotud.

Sillamäel üles kasvanud kunagine lootustandev jalgpallur Svjatoslav Jakovlev (29) tegutses süüdistuse kohaselt New Yorgis ja oli seal kahe DME-ettevõtte variomanik. Hiljem värbas ja juhendas ta teisi organisatsiooni liikmeid USA-s ja mujal.

Variomaniku rolli täidetigi USA-s organisatsiooni suunitlusel kõigest mõni kuu. Seejärel oli soovitatav riigist lahkuda, et ühendusele muul moel kasulik olla. Näiteks Jakovlev hakkas pärast variomaniku rolli täitmist väljaspool Ühendriike tööle ülevaataja ja värbajana.

Nooruses oli Jakovlev lootustandev jalgpallur, kes esindas Eesti U15–U23 noorte koondisi. Meeste koondisesse ta ei pääsenudki, kuid sai Eesti kõrgliigas kirja 96 mängu, lüües neis 12 väravat.

Eestlaste pundist on ta ainus, kes kodumaal kriminaalkorras karistatud on: 400-eurone kelmus, korduvalt juhiloata sõitmine ja võõra dokumendi kasutamine. Paar aastat taga otsiti Jakovlevi ka avalikult taga, kuna ta ei andnud end kriminaalhooldajale näole.

Narvast pärit Erik Jürgens (28) oli variomanik kahes New Yorgis asuvas ettevõttes. Delfile teadaolevalt on tema üks neist, kes tabati Eestis.

Otsimise peale leiab, et temagi on jalgpalli taustaga. Tähelepanuväärseim saavutus selles vallas pärineb 2008. aastast, kui ta Narva Transi noortemeeskonnaga 1:0 FC Flora seljatas, vastaste seas mängisid teiste hulgas praegune koondise esiründaja Rauno Sappinen ja nüüdne vabavõitleja Maikel Astur.

Jaan Jürgens (32) jõudis olla variomanik kolmele New Yorgis asuvale ettevõttele.

Ilja Karunas (26) on vabal ajal samuti tubli jalgpallur. Nädal enne vahistamist esindas ta Maardus kohalikku linnameeskonda, sekkudes FC Kuressaare U23 meeskonna vastu 68. minutil vahetuspingilt. Maardu võitis kohtumise 1:0.

Süüdistuse kohaselt täitis Ilja Karunas USA-s kulleri rolli, süüdistuses pole aga täpsustatud, et ta oleks seda teinud USA-s kohapeal. Kuivõrd on viiteid, et temagi viibis hiljuti Eestis, võib eeldada, et siin ka ta tabati ja ootab hetkel väljaandmist.

Juri Karunas (27) töötab alates 2023. aasta jaanuarist Eesti Töötukassas karjääriinfo spetsialistina. Praeguseks on tema töösuhe vahistamise tõttu peatatud. USA-s tegutses ta aga süüdistuse kohaselt nagu Ilja Karunaski kullerina, kuid tema puhul on täpsustatud, et ta viibis ka New Yorgis.

Kullerite peamine ülesanne oli viia võltsarvete vastu Medicare’ilt ja lisakindlustajatelt saadud tšekid panka, kus need rahaks tehti. Samuti aitasid nad petutulu organisatsiooni käsutusse vahendada. Süüdistuse kohaselt vedasid nad rahalisi vahendeid ka riigist välja.

Renek Tiku (34) oli USA-s kahe DME-ettevõtte variomanik New Yorgis. Äriregistri andmetel võiks eeldada, et hiljemalt möödunud aastast tegutses ta juba Eestis, proovides kätt ettevõtjana. Muu hulgas on Tiku töötanud Eestis ka elementmajade tootmisjuhina. New Yorgis jõudis ta olla kahe ettevõtte variomanik, kuid samuti käis ta organisatsiooni survel avamas pangakontosid, et raha liikuma saada.

Tiku võeti möödunud nädalal vahi alla Eestis. Teda väljaandmismenetluses esindav vandeadvokaat Andri Rohtla sõnas süüdistust täpsemalt kommenteerimata Delfile, et ei pea vahistamist tarvilikuks, sest puudub igasugune oht põgenemiseks, tunnistajate mõjutamiseks või uute kuritegude toimepanekuks.

Väljaandmisvahistuse puhul on vahi alt vabastamine võimalik, leidis riigikohus esmakordselt 2023. aastal USA-le välja antud krüptomiljonäride Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko juhtumi näitel. Selgi korral oli väljaantavate esindajate seas Rohtla.

Vladislav Turaskin (29) oli kolme DME-ettevõtte variomanik New Yorgis. Pärast tankistirolli täitmist sai temagi sarnaselt Jakovlevile hiljem muu rolli: ta värbas ja juhendas teisi organisatsiooni liikmeid nii USA-s kui ka mujal. Eestis on temagi spordivallas tegutsenud: ta mängis noorteastmes Narva Energias korvpalli. Narvast peaks ta ka pärit olema.

Vjatseslav Zogolev (33) tegutses ühes ettevõttes variomanikuna ja käis ka koos teistega finantsasutustes kontosid avamas.

Lisaks kaheksale eestlasele tegutses grupeeringu heaks Tšehhi kodanik Kevin Valdhans, kel Eestigagi seos olemas: siin on ta registreerinud ühe osaühingu. Veel tegutses pundis üks USA kodanik, Jason Onoufrienko.

Eestlase tegelik panus ja tahtlus jääb seejuures süüdistuses suuresti selgusetuks. Süüdistusest koorub välja, et kuritegeliku ühenduse peamised asjaajajad tõmbasid niite läbi krüpteeritud serverite ja rakenduste, varjates nii oma identiteeti ja asukohta. Ka suhtlus eestlastega toimus läbi krüpteeritud platvormide. Süüdistus käsitleb eestlasi aga Venemaalt juhitud organisatsiooni liikmetena.

Eestis viibivad neli süüdistatavat on esialgu võetud vahi alla kaheks kuuks. Hetkel oodatakse Ameerikast väljaandmistaotlusi, mille alusel saab kohus väljaandmise õiguslikku lubatavust hinnata.

Kuidas skeem täpsemalt töötas

Skeemi tarbeks oli tarvis osta esmalt USA-s kohalikke DME-dega ehk n-ö vastupidavate meditsiinitarvetega (durable medical equipment) tegelevaid ärisid, mis olid juba varem seotud Medicare’i süsteemiga. Organisatsioon omas, kontrollis ja haldas otse ja kaudselt süüdistuse kohaselt üle 30 DME-ettevõtet üle USA.

DME-ettevõte toimib nii, et näiteks kui arst kirjutab kindlustatud patsiendile välja näiteks proteesi, siis patsient saab selle DME-ettevõttest endale ja Medicare hüvitab selle ettevõttele. Medicare on USA riiklik tervisekindlustuse programm, mis katab pensionäride ja erivajadustega inimeste tervisekulusid.

Järgmiseks etapiks oli tarvis organisatsioonil leida ettevõtetele variomanikud, kes hoolitseksid selle eest, et ülekanded jõuaksid lõpuks grupeeringu käsutusse. Seejuures jäeti skeemi varjamiseks omanikuvahetus kajastamata, ehkki Medicare’i seadus nõuab seda.

Seejärel oli vaja ettevõtete esindustesse värvata töötajad, kes koguksid Medicare’ilt ja selle lisakindlustajatelt saadud tšekke ning teeksid need finantsasutustes rahaks.

Järgmisena esitati kümnete kuni sadade miljonite dollarite eest arveid Medicare’ile ja teistele terviseprogrammidele. Peamiselt näidati arvetel glükoosimonitoride, uriinikateetrite ja muude tarvikute väljastamist, tegelikult neid aga vaja ei läinud ega ka väljastatud.

Süüdistuse kohaselt varastas organisatsioon selliste nõuete tarbeks üle miljoni ameeriklase isikuandmed ja hiljem laekus Medicare’ile sadu tuhandeid teateid inimestelt, kelle nimel oli hüvitist taotletud. Need olid välja kirjutanud arstid, kelle juures polnud nad kunagi käinud, ja neid tooteid tarnisid väidetavalt DME-ärid, millest nad polnud midagi kuulnudki.

Pärast Medicare’ilt ja lisakindlustusandjatelt hüvitise saamist kasutati variomanikke või kaupluse töötajaid, et kanda tulu organisatsiooni kontrollitavatele kontodele. Sealt kanti raha edasi järgmistele kontodele, kust lõpuks suurem osa jõudis välismaale.

Niimoodi tegutses süüdistuse kohaselt kaheksa eestlase osalusel 11-liikmeline grupp, mis olevat Venemaa päritolu kuritegeliku ühenduse osa. Kõnealune kuritegelik organisatsioon, mis on süüdistuses kujul „Organisatsioon“, on nüüdseks esitanud USA tervisesüsteemile üle kümne miljardi eest petuarveid.