Guest User

Untitled

a guest
Dec 2nd, 2017
114
Never
Not a member of Pastebin yet? Sign Up, it unlocks many cool features!
  1. 18.10.2017
  2. 1
  3. SOMATOFORMSED HAIRED
  4. Kirsti Akkermann
  5. kliinilise psuhholoogia loengukursus 2017
  6. SOMATOFORMSED HAIRED
  7. • Iseloomulikud on pusivad somaatilised sumptomid, mille puhul, vaatamata korduvatele uuringutele ei leita orgaanilist seletust.
  8. Kliinilise tervisearevuse tunnused:
  9. - sumptomid tekitavad markimisvaarset subjektiivset distressi ja arevust
  10. - dusfunktsionaalne haiguskaitumine (sagedased arstivisiidid, rahustuse otsimine, fuusilise aktiivsuse valtimine
  11. jms)
  12. - keskendumine kehalistele sumptomitele, pealetukkivad motted sumptomi(te) tosidusest
  13. - tervisemuredega tegelemine votab tahelepanuvaarse osa ajast ja energiast
  14. 18.10.2017
  15. 2
  16. SOMATOFORMSED HAIRED
  17. (RHK-10)
  18. • Hupohondria
  19. • Somatisatsioonihaire
  20. • Somatoformne vegetatiivne dusfunktsioon
  21. • Pusiv somatoformne valu
  22. • Muud somatoformsed haired
  23. DSM
  24. • Somatoformsed haired (DSM-IV)
  25. • Somaatilised sumptomid ja seotud haired (DSM-5)
  26. 18.10.2017
  27. 3
  28. SOMATISATSIOONIHAIRE
  29. • Patsiendil on vaga mitmekesised, korduvad ja sageli muutuvad
  30. kehalised sumptomid.
  31. Diagnostilised kriteeriumid:
  32. a) vahemalt kaks aastat kestnud vaga mitmekesised kehalised sumptomid, millele ei ole leitud somaatilist seletust;
  33. b) arstide arvamuse, et sumptomeid pole voimalik uhegi kehalise haire
  34. voi haigusega seletada, pusiv mitteaktsepteerimine;
  35. c) sumptomid ja neist tulenev kaitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu.
  36. MEDITSIINILISELT SELETAMATUD
  37. SUMPTOMID (MUS)
  38. • MUS jagunevad uldjoontes 5 suureks ruhmaks
  39. • kroonilise vasimuse tuupi
  40. • uldise lihasvalu tuupi
  41. • arrituva soole sundroom (alakohuvalud)
  42. • depressiooni tuupi
  43. • arevuse tuupi kehalised sumptomid (norkus)
  44. 18.10.2017
  45. 4
  46. SOMATOSENSOORSETE AISTINGUTE
  47. VOIMENDUMINE KUI SAILITAV FAKTOR
  48. KOGNITIIVNE MUDEL
  49. • MUS sumptomid kui ulitundliku infotootlussusteemi valehaired (Brown, 2004)
  50. • Haire vallandajaks: varasem haiguskogemus, traumaatilised sundmused,
  51. kognitiivsed tolgendused
  52. • Haire kujunemine seotud korge negatiivse afektiivsuse, rumineerimise ja
  53. muretsemisega.
  54. 18.10.2017
  55. 5
  56. MIKS MUS SUMPTOMID PUSIVAD?
  57. • Kognitiivsed faktorid (tahelepanu ja atributsiooniprotsessid)
  58. • Fusioloogilised protsessid (pusiv ANS aktivatsioon, neuroendokriinsed
  59. muutused jms)
  60. • Psuhhobioloogiline mudel rohutab endokriin-, immuun-, ja kesknarvisusteemi
  61. koosmoju kehaliste aistingute tekkes.
  62. • Kaitumuslikud protsessid (nt rahustuse otsimine jm haiguskaitumine)
  63. • Sotsiaalsed faktorid (toovoimetuse kompenseerimise poliitika, lahedaste
  64. reaktsioon)
  65. SOMATOFORMSETE HAIRETE
  66. KOGNITIIVNE MUDEL
  67. KIRMAYER & TAILLEFER, 1997
  68. 18.10.2017
  69. 6
  70. HUPOHONDRIA
  71. • Pusiv hoivatus ideest, et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline
  72. haigus.
  73. • Normaalseid kehalisi aistinguid tolgendatakse kui kardetud haiguse
  74. marke.
  75. Diagnostilised kriteeriumid (RHK-10):
  76. a) vaatamata korduvatele umberlukkavatele uuringutele, pusib veendumus
  77. uhe voi mitme raske kehalise haiguse esinemises;
  78. b) pusiv vastupanu erinevate arstide arvamusele ja veenmisele, et inimesel
  79. ei ole kehalist hairet.
  80. Witthoft & Hiller, 2010
  81. 18.10.2017
  82. 7
  83. SOMATOFORMNE VEGETATIIVNE
  84. DUSFUNKTSIOON
  85. • Patsient esitab sumptomeid, mis justkui oleksid pohjustatud
  86. mone vegetatiivse kontrolli all oleva organi voi organsusteemi
  87. orgaanilisest hairest.
  88. • Diagnostilised juhised: peavad esinema koik jargnevad
  89. (a) pusivad ja hairivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused
  90. (sudamekloppimine, higistamine, varin, kuuma-kulmahood);
  91. (b) subjektiivsed lisasumptomid, mis seostuvad mingi organi voi
  92. organsusteemiga;
  93. (c) mure ja distress seoses voimaliku raske hairega;
  94. (d) ei esine olulisi kahjustusi morfoloogilisel ega funktsionaalsel tasemel
  95. SOMATOFORMNE VEGETATIIVNE
  96. DUSFUNKTSIOON
  97. - arrituva soole sundroom
  98. - krooniline vasimussundroom
  99. - fibromualgia
  100. 18.10.2017
  101. 8
  102. PUSIV SOMATOFORMNE VALU
  103. • Domineerib pusiv, raske ja distressi pohjustav valu, mida ei ole taielikult
  104. voimalik seletada fusioloogilisel alusel voi somaatilise hairega ja mis ilmneb
  105. emotsionaalse konflikti tottu voi psuhhosotsiaalsetel pohjustel.
  106. • Viimased peavad olema piisavalt valjendunud, et neid oleks voimalik kasitleda
  107. etioloogilise faktorina.
  108. • Tuupiliselt levinumad: peavalu, alaseljavalu, lihasvalu
  109. LEVIMUS
  110. • Populatsioonis ~5-8% (DSM-5)
  111. • Siseosakonda hospitaliseeritud patsientidest
  112. MUS - 18,1%
  113. Hupohondria -3,5%
  114. • Eriarsti vastuvottudel 30-50% patsientidest (Nimnuan jt, 2000)
  115. • Perearsti vastuvotul kuni 20-35% patsientidest (Toft jt, 2005)
  116. 18.10.2017
  117. 9
  118. PSUHHOLOOGILINE RAVI
  119. • Eesmargiks pakkuda patsiendi sumptomitele alternatiivne psuhholoogiline
  120. seletus
  121. • Vahendada sumptomitega kaasnevat distressi – progresseeruv relaksatsioon
  122. • Vahendada sumptomitele fokuseeritud tahelepanu, kehaaistingute jalgimist –
  123. tahelepanu treening
  124. • Katastrofaalsete tolgenduste vaidlustamine
  125. • Turvalisuskaitumiste vahendamine
  126. KONVERSIOONIHAIRE
  127. • Konversiooni hairet iseloomustab suur muutus voi kaotus motoorses voi
  128. sensoorses funktsioneerimises kuigi mingit meditsiinilist leidu ei ole seletamaks
  129. fuusilisi sumptomeid voi defitsiite.
  130. • Kehalised sumptomid tekivad tavaliselt akiliselt stressirikkas olukorras.
  131. • Sumptomite tuubid: norkus voi paraluus, tasakaaluhaired, krambid, anesteesia
  132. voi tundlikkuse kadu, konehaired, ebanormaalsed liigutused k.a treemor,
  133. sensoorsed sumptomid (nagemise hairumine, lohna-, kuulmismeele hairumised)
  134. 18.10.2017
  135. 10
  136. DISSOTSIATIIVSED HAIRED
  137. Kirsti Akkermann
  138. kliinilise psuhholoogia loengukursus 2017
  139. DISSOTSIATSIOON
  140. • Osaline voi taielik integratsiooni havimine malu, identsustunde, emotsiooni, vahetute
  141. aistingute ning liigutuste kontrolli vahel.
  142. • Selle teadliku ja valikulise kontrolli haire ulatus muutub paevade ja isegi tundide
  143. jooksul.
  144. • Vaga raske on hinnata, millises ulatuses teatud funktsiooni kaotus voiks olla tahtlikult
  145. kontrollitav.
  146. • Isikud sageli eitavad psuhholoogilisi probleeme ja haire psuhhogeenset paritolu.
  147. 18.10.2017
  148. 11
  149. DISSOTSIATIIVSED HAIRED (RHK-10)
  150. F44.0 Dissotsiatiivne amneesia
  151. F44.1 Dissotsiatiivne fuuga
  152. F44.2 Dissotsiatiivne stuupor
  153. F44.3 Dissotsiatiivne transs
  154. F44.4 Dissotsiatiivsed motoorsed haired
  155. F44.5 Dissotsiatiivsed krambid
  156. F44.6 Dissotsiatiivne hupesteesia ja anesteesia
  157. F44.7 Segatuupi dissotsiatiivsed haired
  158. F44.81 Isiksuse mitmesus
  159. DISSOTSIATIIVNE AMNEESIA (DSM-5)
  160. A. Iseloomulik voimetus meenutada olulist isiklikku infot (uks voi rohkem episoodi),
  161. malukaotus on selleks liiga tugevasti valjendunud, et seda saaks seletada tavalise
  162. unustamisega.
  163. B. Amneesia seotud traumaatilise sundmusega
  164. C. Ei ole seotud ainete tarvitamise, neuroloogilise seisundi voi muu kehalise
  165. haigusseisundiga, voi vasimusega
  166. D. Voib kaasneda dissotsiatiivne fuuga – nailiselt sihiparane reisimine valjapoole
  167. igapaevast liikumisala.
  168. 18.10.2017
  169. 12
  170. DISSOTSIATIIVNE AMNEESIA (DSM-5)
  171. • Lokaalne amneesia- piirdub kindla sundmuse voi ajaperioodiga (nt
  172. vaarkohtlemise sundmus voi sellega seotud periood)
  173. • Selektiivne amneesia – suudab meenutada sundmust osaliselt
  174. • Uldistunud amneesia – kogu eelneva perioodi, oskust jm kadu
  175. • Sustemaatiline amneesia – malukaotus spetsiifilise infokategooria osas ( nt
  176. moni isik, paritolu perega seotud malestused)
  177. ISIKSUSE MITMESUS (RHK-10)
  178. DISSOTSIATIIVNE IDENTITEEDI HAIRE (DSM 5)
  179. • Isikul on kaks voi enam selgelt valjendunud isiksuse seisundit, holmates
  180. enesetaju ja kaasuvaid muutusi afektiivses kogemuses, kaitumises,
  181. motlemises, tajus ja sensomotoorikas. Korraga esineb vaid uks identiteet.
  182. • Uks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgi pole juurdepaasu teise
  183. malususteemile, tavaliselt pole nad uksteise olemasolust teadlikud.
  184. • Iseloomulik: dissotsiatiivne amneesia ja raskused sundmuste meenutamisel
  185. k.a igapaevasundmused
  186. • Esimene uleminek uhelt isiksuselt teisele on seotud tugeva psuhhotraumaga,
  187. tuupiliselt lapsepolve fuusilise voi seksuaalse kuritarvitamisega.
  188. • Hilisemad muutused on tavaliselt seotud traumaatiliste voi stressitekitavate
  189. elusundmustega.
  190. 18.10.2017
  191. 13
  192. DEPERSONALISATSIOONI/
  193. DEREALISATSIOONI HAIRE (DSM-5)
  194. • Depersonalisatsioon- tajutakse, et motted, tunded, kogemused, aistingud,
  195. tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, korval seisvad. Aarmuslikul
  196. juhul „kehast valjas tunne“
  197. • Derealisatsioon – umbrusega seonduv (indiviidid, objektid) ebareaalsustunne.
  198. Tunne, et viibiks justkui udus, unes, mullis; umbrus elutu, visuaalselt
  199. moondunud.
  200. • Sailub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust
  201. DEPERSONALISATSIOON/
  202. DEREALISATSIOON
  203. • Parsivad limbilise susteemi aktiivsust, vahendades traumaga seotud
  204. assotsiatsioonide levimist, blokeerib HPA telje ja noradrenergilise susteemi
  205. aktiivsust.
  206. • Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid (Sierra, 2008).
  207. • Seega need kogemused annavad voimaluse moduleerida akuutset
  208. stressireaktsiooni, aga kui need sumptomid pusivad, siis muutuvad aja jooksul
  209. hairivaks.
  210. 18.10.2017
  211. 14
  212. PTSD DISSOTSIATIIVNE ALATUUP
  213. • Traumaatilisele kogemusele saab reageerida kolmel dissotsiatiivsel viisil:
  214. - eemalduda sellest (depersonalisatsioon/derealisatsioon)
  215. - unustada (amneesia)
  216. - eraldada traumamalu autobiograafilisest malust/identiteedist (taaskogemise
  217. sumptomid, dissotsiatiivne identiteedi haire)
  218. Dalenberg, 2012
  219. TARDUMINE, IMMOBILISATSIOON
  220. Sudamloogisagedus ja vererohk langevad, pinges lihased kaotavad toonuse.
  221. Keskendunud ja argas meeleseisund tuimestub ja dissotsieerub. Malu kattesaadavus
  222. ja mallu salvestumine on hairitud ning amneesia on ootusparane. Isik kogeb
  223. dramaatilist dorsaal-vagaalse toonuse langust, aarmuslikku alaerutuvust ja sugavat
  224. abituse seisundit. Hingamine voib olla pinnapealne ja kliendid kirjeldavad seda
  225. transilaadse seisundina. See paistab olevat seotud korge endogeensete opioidide
  226. tasemega, mis teeb inimese tundetuks valu suhtes. Selles viimases alistumise
  227. staadiumis hoiab analgeesia ara valu tundmise, mis voib seletada fakti, et paljud
  228. kliendid ei tundnud enda sonul vaarkohtlemise ajal valu (Ogden et al, 2006).
  229. 18.10.2017
  230. 15
  231. NARVISUSTEEM TALLETAB OHTU
  232.   
  233. Traumeeriv
  234. sundmus
  235. E
  236. R
  237. U
  238. T
  239. U
  240. V
  241. U
  242. S
  243. Ogden, Minton, 2000
  244. ALAERUTUVUS
  245. Tardumine
  246. ULIERUTUVUS
  247. Voitle-pogene
  248. „Liiga palju korraga“, et kogemust
  249. edukalt integreerida
  250. Intensiivsed aistingud, uleujutatus
  251. Emotsionaalne reaktiivsus, valvelolek
  252. Hairivad kujutluspildid, flashbackid
  253. Hairitud kaootiline motlemine
  254. „Liiga vahe“, et kogemust integreerida:
  255. Aistingute suhteline puudumine
  256. Emotsioonide tuimenemine
  257. Voimetus selgelt moelda
  258. Vahenenud fuusiline liikumine
  259. Dissotsatsioon
  260. Optimaalse erutuvuse ala:
  261. TOLERANTSIAKEN
  262. Seisund, milles talutakse
  263. emotsioone ja kogemusi
  264. on voimalik integreerida.
  265. POSITIIVSED DISSOTSIATIIVSED SUMPTOMID
  266. Psuhhoformsed
  267. • Pealetukkivad motted (PTSD sumptomid)
  268. • Kommenteerivad haaled, pealepandud motted ja
  269. tunded
  270. Somatoformsed
  271. • Valud, tikid, tahtmatud liigutused, pseudokrambid
  272. • Sensoorsed tajuelamused (puudutus, kuulmine,
  273. nagemine, lohna-maitse tundmine)
  274. • Intrusioonid (nt kaed ja jalad liiguvad, aga sina
  275. inimene ise ei liiguta)
  276. NEGATIIVSED DISSOTSIATIIVSED SUMPTOMID
  277. Psuhhoformsed
  278. • Dissotsiatiivne amneesia
  279. • Depersonalisatsioon, Derealisatsioon
  280. • Oskuste/annete kaotus
  281. Somatoformsed
  282. • Halvatus, lihasjou, nagemise, kuulmise,
  283. maitsemeele kadumine
  284. • Tundlikkuse kadu (valu-, puute-, liikumise-,
  285. temperatuuri-, seksuaalse erutuvuse)
RAW Paste Data

Adblocker detected! Please consider disabling it...

We've detected AdBlock Plus or some other adblocking software preventing Pastebin.com from fully loading.

We don't have any obnoxious sound, or popup ads, we actively block these annoying types of ads!

Please add Pastebin.com to your ad blocker whitelist or disable your adblocking software.

×